25% vesi 25% õhk Mõisted: Mulla tahke osa: Mulla tahke osa koosneb mineraalsetest ja orgaanilistest ainetest. Mullavesi: Mullas leiduv vesi, mis pärineb peamiselt sademeist. Mullaõhk: Mullas leiduv õhk, mis annab taimedele ja loomadele hapnikku. Huumushorisont: Enamasti mulla pealmine horisont. On huumuse sisalduse tõttu omandanud musta või halli värvuse. Liivmuld: Alla 10% füüsikalise savi osakesi sisaldav mullaerim. Savimuld: Üle 50% saviosakesi sisaldav mullaerim. Viljakus: Mulla võime varustada taimi vee ja toiteelementidega ning juuri hapnikuga.
METS * 52% Eesti alast on mets. * Euroopas oleme me 4-ndal kohal. * Soomes on 74% metsa all. * Rootsis on 74% metsa all. * Solveeniast 58,4% metsa all. * Eestis 52% metsa all * Eesti metsades on 30% looduskaitse ( LK ) all. See on Euroopas 10-es koht. ' Peamised puud Eestis on MÄNNID siis KUUSED ja seejärel KASED. * Eesti metsatüübid : METSATÜÜP MULD PUUD ALUSTAIMESTIK PROTSENT Palumets liivmuld(kuiv, männid pohlad,mustikad 28% toitainevaene) Soomets 23%
Pulsatilla vulgaris · Mõned sordid: 'Pinwheel Blue Violet`, `Pinwheel Dark Red`, 'Pinwheel White' · Kõrgus 10-25 cm. · Õitseb aprill-mai. Õievärvus oleneb sordist. Peale õitsemist on õied pikkade karvaste seemnetuttidega. · Kuivem muld. · Ei talu liigniiskust. Harilik kukehari Sedum acre Harilik kukehari Sedum acre · Kõrgus 5-10 cm. · Kollased õied. Õitseb juuni kuni juuli. · Kuivem aiamuld või liivmuld. · Ei talu liigniiskust ja varju! Sobib haljastuseks liivastele aladele ja katuseaedadele. Harilik kukesaba Lythrum salicaria Harilik kukesaba Lythrum salicaria · Kõrgus 30-60 cm. · Õitseb juulis ja augustis. Püstised punakas- roosad õisikud. · Varred ja lehed karvased. · Niiskem muld. Ei talu põuda, kuid võib kasvada liigniiskes kasvukohas. · Sobib kaldataimeks. Peale õitsemist lõika taim tagasi, kuu aja pärast õitseb taim uuesti.
LkIII Tugevasti leetunud muld LG1 Leede-turvastunud muld L(k)I Nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld M' ja M" Väga õhuke ja õhuke madalsoomuld L(k)II Keskmiselt leetunud huumuslik leedemuld M'" Sügav madalsoomuld L(k)III Tugevasti leetunud huumuslik leedemuld S' ja S" Väga õhuke ja õhuke siirdesoomuld Lo Primitiivne leedemuld (liivmuld) S"' Sügav siirdesoomuld LI Nõrgalt leetunud leedemuld R' ja R" Väga õhuke ja õhuke rabamuld LII Keskmiselt leetunud leedemuld R"' Sügav rabamuld LIII Tugevasti leetunud leedemuld E2k Keskmiselt erodeeritud rähkmuld
*väetamine *saastamine *kuivendamine *üleväetamine *niisutamine *muldade tihenemine *harimine *põldude sööti jätmine *happeliste põldude lupjamine 7. LEETUMINE Kus: Okasmetsad. Eestis: LõunaEesti männimetsad. Põhjused: okkaste mahalangemise tõttu on pinnas happeline kerge lõimisega liivmuld laseb hästi vett läbi suur sademete hulk > auramine (sademete hulk on suurem auramisest): sademed uhuvad toitained mullast sügavamale. Olemus: Happelises pinnases muutuvad mullamineraalid kergestilahustuvateks ja need uhutakse sademetega mulla sügavatesse kihtidesse tekib hele leetkiht. Tagajärg: Mulla viljakus langeb. 8. KAMARDUMINE Kamardumine on huumuse kogunemine mulla ülemistesse kihtidesse. Kus: Rohtlates on kamardumine kõige inteniivsem. Põhjused:
esinemissagedus subjektiivse skaala järgi; 6) vitaalsus ehk eluvõimelisus, 7) puistu puhul selle liigiline koosseis, puude kõrgus ja liituvus (paiknemistihedus) 3. Iseloomusta järgmisi metsatüüpe (nimeta enamus puuliigid, iseloomulikumad alustaimestiku liigid), võrdle kasvukohatingimusi (mullaviljakus, niiskusolud, valgusolud) : nõmmemets, palumets, laanemets ja salumets. Nõmmemets: kuiv, toitainetevaene liivmuld, mänd, kanarbik, kukemari, põdrasamblik Palumets: parajalt kuiv, valgusrikas, suhteliselt toitainetevaene, mänd, ka kask ja kuusk, alustaimestik liigivaene: pohl, mustikas, kõrrelisi, tihe samblarinne Laanemets: niiskus- ja toitetingimused keskmised, kuusk, ka kask, haab, mänd, alustaimestus jänesekapsas, laanelill, kattekold, ülased Salumets: veega hästi varustatud, viljakatel muldadel, liigirikas; laialehised
Aluskivim lubjakivi liivakivi lubjakivi (pärnu ümb liivakivi) Lähtekivim Lubjakivi (lubjarikas moreen) Moreen (liivarikas Veesetted (viirsavi), moreen, moreen) lubjakivi Mulla om: värvus Hallikas-pruunid punakaspruumid Tumedad Lõimis Rähkne Liivmuld Rasked savikad mullad Toitainetesisaldus Huumusrikkad, Leetumine vähendab Liigniiskus väh viljakust viljakadmullad viljakust veesisaldus Põuakartlikud, paras-niisked Kuivad- ja parasniisked Niisked- ja soostunud mullad mullad mullad Näitaja Liiv Savi Õhusisaldus Suur Väike
kunstnahka ja tsellofaani. Vaiku kasutatakse tärpentini tootmiseks, millest saab lakke, värve ning ravimeid. 3) Kasvukohatüübid ja mullad Mänd talub äärmuslikke muldi väga kuivi ja vesiseid kehvi muldi. Mänd kasvab järgmistes kasvukohatüüpides: · Leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo 30 cm paksune mulla kiht paekivil või õhukesel rähk- ja klibu mullal. · Sambliku, kanarbiku toitainete vaene liivmuld mereäärsetel luidetel või sisemaal küngastel. Lähtekivimiks on liiv. · Pohla, mustika Liivmuld, millel on kahekihiline lähtekivim. Kuiv või ajutiselt liigniiske. Metsakõdu umbes 10 cm ja peale seda esineb õhuke huumus horisont. · Sinika, karusambla Lähtekivimiks toitainete vaene liiv. Põhjavesi ulatub kõrgele. Happelised mullad , leede-glei ja -turvastunud mullad. Ülemine horisont on
`Variegatum' kuivem muld line Karvane kadakkaer Cerastium tomentosum var. 10-15 cm juuni-august valged Kuivem ja päikseline Columnae kehvem muld kassisaba Veronica spicata ´Ulster Dwarf 15-30 cm mai-juuli sinised Liivmuld, päikseline Blue´ kergem muld Kiuline tääkliilia Yucca filamentosa 40-80 cm august-sept valged Hea päikseline drenaaziga muld
(Ojasalu M, Roosiaed 2006:134) KOKKUVÕTE Kuna roosid vajavad kasvamiseks ja õitsemiseks viljakaid ja toitaineterikkaid muldasid, siis on oluline vastavalt mullastikutingimustele väetamine. Sellest tulenevalt võib kirjanduses ja eriti interneti lehekülgedelt leida erinevad soovitusi väetamise kohta. Oluline on järgida rooside tervist, ilmastikutingimusi ja väetiste kasutusjuhendeid. Oma aias, kus on toitainete vaene liivmuld olen kasutanud paljasjuursete roosiistikute puhul istutusväetisena lämmastikurikas kartuliväetist, orgaanilistest väetistest kana- ja hobusesõnnikut ning hiljem Substral® Osmocote®. Usun, et viljakamatel muldadel on võimalik roose kasvatada ka ainult orgaanilisi väetisti kasutades. Toitainete vaeste muldade korral tähendaks see aga oluliselt rohkem teadmisi ja tööd. VIIDATUD ALLIKAD 1. Rooside entsüklopeedia, Nico Vermulen, Sinisukk, 2006, 319 lk 2. Nuust J
seismiliselt aktiivsetes piirkondades, inimtegevus. Voolamine- ained segunevad, niiskusega küllastunud pinnases, igikeltsa piirkonnas, aluspinna hõõrdumise tõttu. Nihkumine- osakestevahelised, alumises nõöva osas, pinnase korduv külmumine ja sulamine. Maanihe- raskuv, vibratsioon, veereziimimuutus. PEDOSFÄÄR- maa mulla kest. Muld- maakoore peamine viljakas kobe kiht. Muld- gaas(mullaõhk) vedel(mullavesi) tahke(orgaaniline-huumus. Mineraalne-lõimis, savimuld, liivmuld). Murenemine- füüsikaline(rabenemine)- kuiv kliima, suur temp. Amplituud. Jää, igikelts, tuul, taime juured. Kõrbes. Keemiline-porsumine. Vesi, õhk, vihmametsades. Bioloogiline-parsumine. Bakterid, happed.mullatekkeprotsessid- mineraliseerumine-org. Ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Humifitseerumine- mullas toimuv org. Jäänuste muundumine lihtsatest org. Ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks n huumuseks.
L(k)III Tugevasti ehk mõõdukalt leetunud huumuslik leedemuld jk-ph LI Nõrgalt ehk väga õhukeselt leetunud leedemuld ph LII Keskmiselt ehk õhukeselt leetunud leedemuld sm LIII Tugevasti ehk mõõdukalt leetunud leedemuld kn Ls Sekundaarne leedemuld jk-ph Lo Primitiivne liivmuld Gleistunud mullad Kh'g Gleistunud väga õhuke paepealne muld lul Kh''g Gleistunud õhuke paepealne muld lul Kg Gleistunud rähkmuld lul K'g Gleistunud väga õhuke rähkmuld lul
150-170mm-üle keskmise,6.170- anaeroobsed bakterid(ei vaja õhu O 2 ) 4)temp- akumulatsioonihorisontides.Vertikaalsuunas 190mm-suur,7. Üle 190mm-väga suur. tõus 10°C võrra suurendab lagunemiskiirust 2...3 paikneb org.aine väga ebaühtlaselt Paiknemise Paepealne liivsavimuld=50 mm,leetunud korda.Optimaalne 20...35°C 5)mulla seaduspärasused: 1)org.aine sisaldus on suurim liivmuld=110mm,leostunud reaktsioon(happesus):happelises keskk.-seeneline mulla pindmistes kihtides. 2)org.aine vormidest liivsavumuld=160,parim järvamaa162mm lag.(ülekaalus okasmetsade all,männimetsa all alluvad sügavamale(mullast välja)uhtumisel Liivsavimuld on kõige suurema veetihedusega kõige happelisemadtingimused leeliseses keskk.- peamiselt fulvohapped ja nende soolad muld Eesti muldi iseloom.läbiuhteline veereziim- bakteriaalne lag
7)Wakt. - aktiivveemahutavus: (mm/10 cm kohta e.mahu %-des) Wakt.=(Wväli-Wnärb)*Dm (=mm/10 cm kohta) selle valemi järgi saab arvutada veevaru kättesaamist mullas) 1.alla 90mm-väga väike 2.90-110mm-väike, 3.110-130mm-alla keskmise, 4.130-150mm-keskmine, 5.150-170mm-üle keskmise, 6.170-190mm-suur, 7. Üle 190mm-väga suur. Paepealne liivsavimuld=50 mm,leetunud liivmuld=110mm,leostunud liivsavumuld=160,parim järvamaa162mm Liivsavimuld on kõige suurema veetihedusega muld Eesti muldi iseloom.läbiuhteline veereziim-sademed ületavad aurumise. Sademeid Eestis 5,500-6,600 mm ehk 55-66 cm. a4SZArurumine 30 cm aastas.pool veestpeab minema mullast läbi või siis auruma. Muldi rühmitatakse veereziimilt: 1)põuakartlikud-kerge lõimisega mullad,väikese veemahutavusega. 2)parasniisked-suure veemahutavusega,hästi veega varustatud.
,,Pink Elf", ,,Black Skallop" NB! kiire kasv, hea pinnakatte taim, tahab piiramist Kortsleht (Alchemilla sapp ) Levinud Euraasia lähisriikudes. Puhmik lehed 10-40 cm, õisikutega varred kuni 60 cm,, laiuv, roomav, madal taim. Umbes 300 liiki, neist Eestis 23 liiki. Kasvukohana sobib valge ja päikeseline koht kui ka poolvari, kasvab niitudel, heinamaadel, kodumurus Mullaks sobib parasniiske ja viljakas muld (nt heinamaa) nii happeline kui aluseline aiamuld, huumusrikas liivmuld Õitseb mai-juuli, õied valge, kollaka ja helerohelise värvusega, lehed suvehaljad, ümarad, 5...7 hõlmaga, hallikasrohelised Ravimtaim, põletikuvastase toimega. Aitab peatada verejookse ja ravib halvasti paranevaid haavu. Teed juuakse mao- ja seedehädade ning põiehaiguste korral. Sobib salatisse. Paljundatatakse seemnetega, puhmiku jagamisega kevadel, risoom- pistikutega Istutada looduslikud istutus-alad, kiviktaimlas, puude all,
Palumets liigivaene: pohl, mustikas, kõrrelisi, tihe toitainetevaene samblarinne kuusk, ka kask, haab, mänd, alustaimestus Laanemets niiskus- ja toitetingimused keskmised jänesekapsas, laanelill, kattekold, ülased Nõmmemets kuiv, toitainetevaene liivmuld mänd, kanarbik, kukemari, põdrasamblik* Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool Eesti metsades on suur loomade arvukus. Suurim kiskja on pruun karu (Ursus arctos) rohkem kui 600 isendiga ja taimetoidulistest põder (Alces alces), rohkem kui 9000 isendit. Lisaks
kuid haprama puiduga (mänd, haab, ka kuusk). Puude tormikindlus oleneb: 1. tuule iseloomust (puhub hooti, ühtlaselt) 2. aastaaeg (talvel maa külmunud ja juurestik tugevamalt mullas) 3. puuliik (mänd, kuusk) 4. puu asetus puistus (puistu keskel, servas) 5. puistu vanud (noorendik, vana puistu) 6. puistu sanitaarne seisund (juurepess, haavataelik) 7. mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, madalsoo turvasmuld) 8. puistus rakendatud metsamajanduslikud abinõud (raied) Mets ja muld Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava okaspuupuidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. Metsapuude mõju mullale: 1. varis Metsavaris ja -kõdu on kõige suuremad toitainete varuallikad puudele
c) maatriksipotentsiaalist (Ψm) – seostub pindadega, millega vesi kokku puutub, negatiivse väärtusega. Ψ = Ψp + Ψπ + Ψm Vesi mullas: Kui taim närbub, siis on vakuoolis vähe vett. Kui taimes palju vett, siis liigne vesi ’uhutakse’ taimest välja. Sademete ja aurumise vahekorrast sõltub veehulk mullas. Mida peenem, savisem on muld seda suurem osakaal on füüsikaliselt ja keemiliselt seotud veel. Suurte osakestega muld (nt liivmuld) võib sisaldada ka ainult gravitatsioonivett. Meil ületavad sademed aurumise, mistõttu liigub vesi mullas ülevalt alla (leostumine põhiline mullatekkeprotsess). Hea veepotentsiaal mullas -0,005 megapaskalit, ekstreemolukord -0,001. Mullevee liigid: 1.Gravitatsioonivesi - jääb mulda püsima, vabalt omastatav; 2.Kapillaarvesi - liigub ja püsib mullas kapillaarjõudude mõjul, vabalt omastatavad; 3.Füüsikaliselt seotud vesi - veepot madal, osaliselt taimede poolt kasutatav; 4
6. Vee hulk mullas millest sõltub? Vee hulk sõltub veel sellest, milline pooride suuruse jaotus. Mida peenem (savisem) on muld, seda suuema osatähtsusega on 3 ja 4 mulla kogu veemahtuvusest, aga seda suurem on ka mulla kogu veemahtuvus. Mida kapillaaride rikkam on muld, seda kasutatavam on mulla veevaru. Väga jämedateraline muld võib sisaldada praktiliselt ainult gravitatsioonivett, seetõtu varub väga vähe vett (liivmuld). Taimede optimum mulla vee sisaldus on 60-70%. Optimaalne muld on selline, kus kapillaarvett on mullas palju, aga muld pole küllastunud kapillaarveega (veemahtuvus 100%), ka juured vajavad O2 hingamiseks. Eri taimeliikidel see erinev, vesiroosil opt 100%, kaktusel võib olla ka 20-30%. 7. Vee omastamise tingimused taimel. Närbumispunkt. Vee hulk sõltub veel sellest, milline pooride suuruse jaotus. Liivmullas see jaotus üsna
Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas). Puude tormikindlus oleneb väga mitmesugustest erinevatest teguritest: 1. Tuule iseloom (hooti, ühtlane) 2. Aastaaeg (talvel maa külmunud ja juurestik tugevamalt mullas) 3. Puuliik (mänd, kuusk) 4. Puu asetus puistus (puistu keskel, servas) 5. Puistu vanus (noorendik, vana puistu) 6. Puistu sanitaarne seisund (juurepess, haavataelik) 7. Mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, madalsoo turvasmuld) 8. Puistus rakendatud metsamajanduslikud abinõud (raied) Mets avaldab tuule kiirusele tugevat mõju, sest ta on suureks takistuseks õhumasside liikumise teel. Metsas on alati tuulevaiksem kui lagedal. Mida tihedam on mets, mida tugevamini on arenenud puude võrad, mida suurem on võrade horisontaalne ja vertikaalne liituvus, samuti teise rinde ja alusmetsa olemasolu, seda enam on õhu liikumine takistatud.
aeglustub või nad hukkuvad. Juurte aktiivsuse filtratsioonimoodul (rasked mullad). Liivmuldade 5. Puistu vanus (noorendik, vana puistu) vähenemine põhjustab transpiratsiooni langust ja läbilaskevõime on ka mittemetsamaadel suur ja 6. Puistu sanitaarne seisund (juurepess, toitainete neeldumise metsa mõju põhjaveele seetõttu väike. Kui haavataelik) 7. Mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, toitesoolad ülemistesse mullakihtidesse, kust neid Olenevalt puistu koosseisust, juurdekasvust ja madalsoo turvasmuld) saavad kasutada pindmise juurestikuga rohttaimed vanusest langeb igal aastal metsaalusele 8. Puistus rakendatud metsamajanduslikud ja kust osa neist uhutakse vihmaveega tagasi maapinnale 2...7 t/ha orgaanilist ainet - varist.
juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas, okaspuudest harilik mänd). Puude tormikindlus oleneb väga erinevatest teguritest: 1. Tuule iseloom (puhub hooti, ühtlaselt) 2. Aastaaeg (talvel maa külmunud ja juurestik tugevamalt mullas) 3. Puuliik (mänd, kuusk) 4. Puu asetus puistus (puistu keskel, servas) 5. Puistu vanus (noorendik, vana puistu) 6. Puistu sanitaarne seisund (juurepess, haavataelik) 7. Mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, madalsoo turvasmuld) 8. Puistus rakendatud metsamajanduslikud abinõud (raied) Tormikahjustused on metsaomanikule ebameeldivad, kulukad mitmel põhjusel: 1. Kui hukkuvad veel mitte raieküpsed metsad, jääb saamata oluline osa tulust (raievanused on enamasti optimaalsed, kui raiuda liiga vara (keskealisi või noori puistusid), jääb saamata oluline osa potentsiaalsest juurdekasvust) 2
Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas). Puude tormikindlus oleneb väga mitmesugustest erinevatest teguritest: 1. Tuule iseloom (hooti, ühtlane) 2. Aastaaeg (talvel maa külmunud ja juurestik tugevamalt mullas) 3. Puuliik (mänd, kuusk) 4. Puu asetus puistus (puistu keskel, servas) 5. Puistu vanus (noorendik, vana puistu) 6. Puistu sanitaarne seisund (juurepess, haavataelik) 7. Mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, madalsoo turvasmuld) 8. Puistus rakendatud metsamajanduslikud abinõud (raied) 6.-7. august 1967.a. tabas eestit erakordselt tugev torm. Tuule kiirus oli 20-24 m/s, kohati 30-35 m/s. so. 9-10, kohati 12 palli. See torm kestis kaks päeva. Algas Saaremaal ja Liivi lahel ning levis piki Eesti läänerannikut ja sisemaale. Torm kahjustas eriti ulatuslikult Loode ja Põhja-Eesti metsi. Tormikahjustuse esialgne maht oli ligikaudu 400 000 tm so. 70% tolleaegsest aastasest raiemahust
Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas). Puude tormikindlus oleneb väga mitmesugustest erinevatest teguritest: 1. Tuule iseloom (hooti, ühtlane) 2. Aastaaeg (talvel maa külmunud ja juurestik kindlamalt mullas) 3. Puuliik (mänd, kuusk) 4. Puu asetus puistus (puistu keskel, servas) 5. Puistu vanus (noorendik, vana puistu) 6. Puistu tervislik seisund (juurepess, haavataelik) 7. Mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, madalsoo turvasmuld) 8. Puistus rakendatud metsamajanduslikud abinõud (raied) 7. Puistu mõju mullale, huumuse (kõdu) põhitüübid. Metsapuude mõju mullale Metsapuud avaldavad mullale kõige tugevamat mõju oma juurestiku ja maapinnale langeva orgaanilise varise kaudu. Peale selle mõjutab mets mulda mikrokliima muutmisega (temperatuuri, valguse, niiskuse jt.) mullatekkeprotsessidele mõju avaldavate tegurite kaudu. Varis
annaabi.ee 
