kujutab endast jumalat Ra-Harahtet. Sfinksi nägu Chepreni sfinks kujutas arvatavasti Chephrenit ja on seega vanim teadaolev monumentaalne vaaraoportree. Chephreni, kes oli 4. dünastia neljas kuningas ja kes valitses 3. aastatuhandel e.Kr Vana-Egiptuse kivist monumendid seisavad ka tänapäeval kõrbes. Kuigi niiskus, tuul, liivatormid ja turistid on neid kahjustanud, on nad endiselt seal, kuhu nad aastatuhandete eest ehitati. Egiptuses on püramiide üldse kokku 70, aga võib-olla ka 80. Täpset arvu pole veel suudetud kindlaks määrata. 4. Jutusta, miks on püramiidid maailmaimeks number üks?Püramiidid on vanimad inimeste poolt ehitatud majad.Esimine püramiid ehitati vaarao Dzoserile umbes 2600.a eKr. 5. Miks on püramiidide kõrgus kahanenud? Kivist monumendid seisavad ka tänapäeval kõrbes. Kuigi
Iraan Nimi Lipp & Vapp Kaart Üldinfo Pealinn Teheran Rahvaarv 66 429 284 Pindala 1,636 miljonit km2 maad 12 000 km2 vett Naabrid Aserbaidzaan, Armeenia, Türgi, Iraak, Türkmenistan, Afganistan, Pakistan Maakondlik kaart Loodusolud Madalaim punkt Kaspia Meri 28 m Kõrgeim punkt Kuhe Damavand 5 671 m Looduslikud ohud Perioodilised põuad, Üleujutused, Liivatormid, Maavärinad Loodusolud Kliima Kuiv, poolkõrbeline. Suvine temperatuur on harva üle 29°C. Loodusvarad Nafta, Maagaas, Kivisüsi, Kroom, Vask, Rauamaak, Plii, Mangaan, Tsink, Väävel Rahvastik Suhtluskeeled Pärsia 58%, Türgi 26%, Kurdish 9%
Tihe karvastik kaitseb loomi päeval kuuma eest ja öösel külma eest. Toiduks valitakse enam-vähem kõike. Parim kaitse osavus ja väledad jalad. LIIVASISALIK SKORPION LOOMAD INIMETEGEVUS Araabia ja beduiini rahvad. Hõredalt asustatud. Maavarade kaevandamine (nafta, maagaas). Põlluharimisega kohtades kus on vett. KESKONNAPROBLEEMID Liiv ise, mis tuulte abiga sageli matab enda alla oaase ja külasid. Liivatormid e samuumid. Õhu saastatus (tehased, tööstused). Jõgede, järvede kuivamine. Maa sooldumine. Sahara kõrb laieneb iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. FAKTID Elanikkond: 2 milj. Elavad nomaadid, kes rändavad kohast kohta. Sahara ei ole maailma suurim kõrb. Sahara tähendab „parim kõrb“ tõlgituna araabia keelest. Ainult 30% mullast on liivane. Saharas toimub kuulsaim jooksumaraton. KASUTATUD KIRJANDUS
raske Marsil raskusjõud 2,7 korda väiksem Soodustab hiiglaslike taimede ja loomade arengut Vastasseisud Orbiit on ellips, mitte ringjoon Vastaseisud u. 23 aasta järel Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel Nn. suur vastasseis iga 1517 aasta järel Maast alla 60 miljoni kilomeetri Suurim kaugus Maast kuni 400 miljonit kilomeetrit Marsi pind Punakas kivikõrb Mandrite ja merede vahe keskmiselt 3 km Väiksemaid kraatreid on tasandanud tuul ja liivatormid Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14. kilomeetrini Olympus Mons Suurim mägi päikesesüsteemis 24 km kõrgem ümbritsevast platoost Jalami diameeter üle 500 km Äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust Kraatri diameeter 65 km Tharsis Tohutu kühm Marsi pinnal Läbimõõt ~4000 km Kõrgus ~10 km Valles Marineris Päikesesüsteemi suurim kanjon 4000 km pikkune 27 km sügavune
siis jumala tahe ja nii peabki olema. Nende inimeste umbusu purustamine on aga väga raske. Järjest tugevnev inimmõju on ohtlik kõrbe ja poolkõrbe loodusele. Kuna kõrbe taimestik on väga õrn, siis ebaõige majandamine võib kaasa tuua kõrbe laienemise. Järjest suurem karjatamine kõrbekarjamaadel hävitab niigi kasina taimkatte ja liivad pääsevad liikuma. Taimkate taastub väga aeglaselt ja nii kannavad liivatormid lahtist liiva edasi, mattes enda alla üha uusi alasid. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutuskõlmatuks muutumise. Kõrbete niisutamine võib kaasa tuua kliima jahenemise ja parasvöötmes ja troopikas, sest just kõrbes saavad need paigad oma soojuse. Seal, kus jõgede vett kasutatakse väga palju niisutamiseks, võivad jõed osaliselt või isegi täielikult kuivada. Kuivada võivad järved, kuhu jõed vett enam juurde ei too
KõrbestumineAafrikas - Sahelis · Savannide ja Sahara kõrbe piiriala · 5,400 km Atlandi ookeanist kuni Punase mereni · Pindala: 3,053,200 km2 · Poolkõrbeline kliima · Pilt[5] Peamised Saheli Kõrbestumise põhjused: 1. Vähene ja kõikuv sademetehulk ( Guinea hoovus, El Niño) - põud 2. Ülerahvastumine 3. Metsaraie 4. Liigne põlluharimine 5. Liigne karjakasvatamine 6. Sõda 7. Liivatormid 8. Vaesus 9. Alepõllundus Pilt[6] Sademetehulga kõikumine Pilt [7] Tagajärjed · Näljahäda haigestumiste ning suremuse suurenemine · Sotsiaalsed, majanduslikud, · poliitilised probleemid · · Pilt[8] Pilt11 Pilt12 · Looma-, linnu- ja taimeliikide hävimine
ekvatoriaalsest kliimavööndist tulnud niiske õhk ei jõua sinna kohale. joonis 2. Sahara sademed ja temperatuur KÕRBE TÜÜP Sahara on enamjaolt liivakõrb, kõrgematel aladel on aga kivi- ja madalametel aladel soolakõrb. Liivakõrb on kõige liigirikkam, soolakõrbes ja kivikõrbes taimi ja loomi eriti pole. Saharas esinavad ka samuunid ehk liivatormid mis võivad tappa inimesi ja loomi. joonis 3. sahara kõrb SAHARA TAIMESTIK JA LOOMASTIK Sahara kõrbes on võrreldes teiste kõrbetega loomi ja taimi palju. Seal elavad näiteks:Fennek ehk kõrberebane- tal on suured kõrvad et jahutada organismi ja ,et kuulda saakloomade tekitadud helisid.Ta peab jahti õhtuhämaruses ja päeval peitub urgu. joonis 4. fennek
põlemisega. Näiteks Hiinas on palju tööstusi, mille tõttu satub õhku hulga vääveldioksiidi. Näiteks Eestis kehtiva saasteainete sisalduse piirväärtuse on vääveldioksiidi puhul 24 tunni keskmisena 125 µg/m3. g) Vali aerosoolide hulka õhus kajastav kaardikiht. Miks joonistub siin välja Aafrika siseosa? Teine aerosoolidest üsna paks õhk on Atlandi ookeani kohal – põhjenda, miks see nii on. Tšaadis olevad Tiibesti mägesid ja Ennedi lavamaad läbivad liivatormid paiskavad atmosfääri liiva, mis paiskub üle Aafrika ja Atlandi ookeani . h) Iseloomusta kaardirakenduse info põhjal olukorda Eesti kohal maapinnalähedases õhukihis: tuulesuund, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus (RH) jne. Tuul suundub itta kiirusega 23km/h. Keskmine õhutemperatuur on 0 kraadi. Suhteline õhuniiskus on 98%.
Kultuurtaimed: mais, maniokk, bataat, tee, kohv, puuvill. Tüüpilised loomad: ninasarvik, aafrika elevant, sebra, emu, hüaan, termiit, lõvi, koaala. Inimeste tegevusalad: karjakasvatus, vee hankimine, turism, (põlluharimine) KÕRB: Kliimavööde: troopiline Asukoht: pöörijoonte piirkond, külmade hooviste naabruses, kuivades siseosades. Kliima: kuum, kuiv, sajab väga harva, suur temp. Kõikumine, aurumine on suurem kui sademete hulk, kuivad ja kuumad tuuled, liivatormid. Riigid: Austraalia, Namiibia, Argentiina, Saudi-araabia, Egiptus, Alzeeria, Liibüa. Kõrbete liigid: kivikõrb, liivakõrb, savikõrb, soolakõrb, lössikõrb. Mullad: Hallmuld Taimed: Põõsad ja poolpõõsad, väiksed lehed, tihti asendunud okastega, lühiealised, lihakad lehed ja varred niiskuse hoidmiseks. Tüüpilised taimed: saksauul, tääkliilia, kaameliastel, mugulnurmikas, velviitsia, aaloe, suuresarveline piimalill, viigikaktus, hall kevadik. Kultuurtaimed: turkestani magun
väga õrn ja ebaõige majandamine võib kaasa tuua kõrbe laienemise. Järjest suurem karjatamine kõrbekarjamaadel hävitab niigi kasina taimkatte ja liivad pääsevad liikuma. Taimkate taastub väga aeglaselt ja nii kannavad liivatormid lahtist liiva edasi, mattes enda alla üha uusi alasid. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Seal, kus jõgede vett kasutatakse väga palju niisutamiseks, võivad jõed osaliselt või isegi täielikult kuivada. Kuivada võivad ka järved, kuhu jõed vett enam juurde ei too. Nii on juhtunud Araali järvega, mille pindala on peaaegu poole võrra kahanenud.
Sahara on rikas mitmetelt maavaradelt. Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake - rauda, vaske, tina, niklit jne. Maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad. Kõrbe taimestik on väga õrn ja ebaõige põllumaade majandamine võib kaasa tuua kõrbe laienemise. Järjest suurem karjatamine kõrbekarjamaadel hävitab niigi kasina taimkatte ja liivad pääsevad liikuma. Taimkate taastub väga aeglaselt ja nii kannavad liivatormid lahtist liiva edasi, mattes enda alla üha uusi alasid. Viimastel aastakümnetel on kõrbealad laienenud keskmiselt umbes 6 kilomeetrit aastas. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Piirkondades, kus jõgede vett kasutatakse väga palju niisutamiseks, võivad jõed osaliselt või isegi täielikult kuivada. Kuivada võivad ka järved, kuhu jõed vett enam juurde ei too. ' Kasutatud materjalid http://et
katastroof. Kliima Mongoolias valitseb mandriline kliima. Talv on pikk, külm (-35 ° kuni 15 ° C) ja sademetevaene. Suvi on lühike, soe (+25 ° kuni +15 ° C) ja vihmane. Päevase ja öise temperatuuri kõikumine on suur. Sajab peamiselt põhjaaladel ja mägedes, lõunapoolsed kõrbealad on kuivad. Mongoolia on päikeseline paik , aasta kolmel päeval neljast paistab päike. Ilm muutub kiiresti, mägedes on tavalised ootamatud lumesajud , kõrbes äkilised liivatormid. Pealinna ümbruses on suvel sageli äikesetorme. Transport Peamisteks transprdivahenditeks Mongoolias on rongid , bussid ja dziibid . Raudteid on pisut üle 2100 km, need kulgevad Ulan Ude (Burjaatia) Ulan Bator Peking (Hiina RV) suunal. Enamus maanteid (50.000 km) on teekatteta (97%). Reisil vahelduvad sõidupäevad peatumistega ühes või teises looduskaunis või ajaloolis-kultuurilise väärtusega paigas. Kogu reisi vältel läbitakse 5000-6000 kilomeetrit
Või hind tõusis 50 %, lihatooted 25 40 %. Hinnad tõusid ka neil toodetel, mis sisaldasid piima või liha. See kutsus esile rahva pahameele. Sept 1963 täitus 10 aastat Hrustsovi võimuletulekust. Parteiaparaat valmistus selle suurejooneliseks tähistamiseks. Äkki aga kadus poodidest leib. Puhkes paanika. Kõigis linnades peale Moskva seisid inimesed pikkades järjekordades, kuid leiba ei tulnud müügile mitu päeva. Uudismaa ei suutnud riiki viljaga varustada. Olid puhkenud liivatormid. Ikaldus. Välja jagati strateegilised viljavarud, aga lõpuks oli vili otsas. Vilja osteti lõpuks välismaalt. See oli esimene kord, kui NSV Liit ostis vilja sisse. Osteti 12 milj tonni. Paljudes kohtades viidi jälle sisse kaardisüsteem. Leiba anti vaid alalise sissekirjutusega inimestele. Muudatused liiduvabariikides Kõige olulisem: Karjala-Soome NSV muudeti 1956. aastal Karjala Autonoomseks Vabariigiks ja lülitati Vene NFSV koosseisu. Välispoliitika
Niisutatavatel põldudel kasvatatakse otra, nisu, lutserni, riisi, köögivilju (meloneid, arbuuse jne.) jt. Külma talve tõttu ei saa parasvöötme kõrbeoaasides kasvatada puuvilju ja viinamarju. Keskkonnaprobleemid Kõrbe taimestik on väga õrn ja ebaõige majandamine võib kaasa tuua kõrbe laienemise. Järjest suurem karjatamine kõrbekarjamaadel hävitab niigi kasina taimkatte ja liivad pääsevad liikuma. Taimkate taastub väga aeglaselt ja nii kannavad liivatormid lahtist liiva edasi, mattes enda alla üha uusi alasid. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Seal, kus jõgede vett kasutatakse väga palju niisutamiseks, võivad jõed osaliselt või isegi täielikult kuivada. Kuivada võivad ka järved, kuhu jõed vett enam juurde ei too. Nii on juhtunud Araali järvega, mille pindala on peaaegu poole võrra kahanenud.
Joonis 6: Mees beduiinileiba valmistamas 10 Inimtegevuse tagajärjed Kõrbes asuvad tööstused ja kaevandused hävitavad laiadelt aladelt taimestiku. Õhu saastatus suureneb. Kõrbe taimestik on väga õrn ja vale majandamine toob kaasa kõrbestumise. Järjest suurem karjatamine kõrbekarjamaadel hävitab niigi kasina taimkatte ja liivad pääsevad liikuma. Taimkatetaastub väga aeglaselt ja nii kannavad liivatormid lahtist liiva edasi, mattes enda alla üha uusi alasid. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Seal, kus jõgede vett kasutatakse väga palju niisutamiseks, võivad jõed osaliselt või isegi täielikult kuivada. Kuivada võivad ka järved, kuhu jõed vett enam ei too. Nii on juhtunud Aarali merega, mille pindala on peaaegu poole võrra kahanenud. 11
Niisutatavatel põldudel kasvatatakse otra, nisu, lutserni, riisi, köögivilju (meloneid, arbuuse jne.) jt. Külma talve tõttu ei saa parasvöötme kõrbeoaasides kasvatada puuvilju ja viinamarju. Keskkonnaprobleemid Kõrbe taimestik on väga õrn ja ebaõige majandamine võib kaasa tuua kõrbe laienemise. Järjest suurem karjatamine kõrbekarjamaadel hävitab niigi kasina taimkatte ja liivad pääsevad liikuma. Taimkate taastub väga aeglaselt ja nii kannavad liivatormid lahtist liiva edasi, mattes enda alla üha uusi alasid. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Seal, kus jõgede vett kasutatakse väga palju niisutamiseks, võivad jõed osaliselt või isegi täielikult kuivada. Kuivada võivad ka järved, kuhu jõed vett enam juurde ei too. Nii on juhtunud Araali järvega, mille pindala on peaaegu poole võrra kahanenud.
1990). Novotserkasskisse oli saabunud ka Anastass Mikojan. 1963. aastal küpses uus kriis. Sept 1963 täitus 10 aastat Hrustsovi võimuletulekust. Parteiaparaat valmistus selle suurejooneliseks tähistamiseks. Äkki aga kadus poodidest leib. Puhkes paanika. Kõigis linnades peale Moskva seisid inimesed pikkades järjekordades, kuid leiba ei tulnud müügile mitu päeva. Uudismaa ei suutnud riiki viljaga varustada. Olid puhkenud liivatormid. Ikaldus. Mittemustmullaalade põllud olid üldse hooletusse jäetud. Puudus väetis. Uudsevilja laekus väga vähe. Juubeliks valmistuvale Hrustsovile ei julgetud midagi öelda. Välja jagati strateegilised viljavarud, aga lõpuks oli elevaatotitest vili otsas, näpud põhjas. Vilja osteti lõpuks välismaalt. See oli esimene kord, kui NSV Liit ostis vilja sisse. Osteti 12 milj tonni. Breznevi ajal hurjutati Hrustsovi selle eest.
1990). Novotšerkasskisse oli saabunud ka Anastass Mikojan. 1963. aastal küpses uus kriis. Sept 1963 täitus 10 aastat Hruštšovi võimuletulekust. Parteiaparaat valmistus selle suurejooneliseks tähistamiseks. Äkki aga kadus poodidest leib. Puhkes paanika. Kõigis linnades peale Moskva seisid inimesed pikkades järjekordades, kuid leiba ei tulnud müügile mitu päeva. Uudismaa ei suutnud riiki viljaga varustada. Olid puhkenud liivatormid. Ikaldus. Mittemustmullaalade põllud olid üldse hooletusse jäetud. Puudus väetis. Uudsevilja laekus väga vähe. Juubeliks valmistuvale Hruštšovile ei julgetud midagi öelda. Välja jagati strateegilised viljavarud, aga lõpuks oli elevaatotitest vili otsas, näpud põhjas. Vilja osteti lõpuks välismaalt. See oli esimene kord, kui NSV Liit ostis vilja sisse. Osteti 12 milj tonni. Brežnevi ajal hurjutati Hruštšovi selle eest. Paljudes kohtades viidi jälle sisse kaardisüsteem
Selle peamiseks põhjuseks on pinnase kahjustamine ülekarjatamise tagajärjel. Kõrbed laienevad just eriti lõuna suunas kiirusega 6 km aastas ja eriti kannatab selle all Saheli piirkond. Kõrbestumist seostatakse ka kliima üldise soojenemisega. Sõjalisi kokkupõrkeid on põhjustanud juba vee puudumine. Järjest suurem karjatamine kõrbekarjamaadel hävitab niigi kasina taimkatte ja liivad pääsevad liikuma. Taimkate taastub väga aeglaselt ja nii kannavad liivatormid lahtist liiva edasi, mattes enda alla üha uusi alasid. Seal, kus jõgede vett kasutatakse väga palju niisutamiseks, võivad jõed osaliselt või isegi täielikult kuivada. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. 10 Pildid Taimed Sahara kõrb Aaloe
2.4. Marss Marss on nimetatud vanade roomlaste sõjajumala järgi ja see võib olla kõige tõenäolisem koht, kust veel Päikesesüsteemis elu võib leida. Planeetide järjekorras on ta neljas alates Päikesest. Tema keskmine kaugus Päikesest on 227 936 640 km, mass 0, 10744 Maa massi ja üks aasta 1,8807 Maa aastat. Keskmine temperatuur -87 kuni -5 kraadi. Marsi pind on tolmune ja liivane ja sisaldab palju rauda, mistõttu ongi ta roostekarva. Sageli möllavad seal ka suured liivatormid, mis võivad kesta nädalaid ja mähivad planeedi tolmupilvesse. Kosmosesondidelt tehtud fotodelt on leitud Marsil pikki ja sügavaid kuivi jõesänge meenutavaid orgusid. Tõenäoliselt on Marsil väga kauges minevikus olnud vett, on olnud jõed ja ookeanid, mis tähendab, et seal võis kunagi eksisteerida elu. Marsil on kaks kuud ( Phobos ja Deimos), mis kujutavad endast tolmuga kaetud korrapäratuid kaljurahne.
temperatuur tõusta 123 kraadini ja ööpoolkeral langeb kuni 123 kraadi alla nulli.Peegeldab päikesevalgust.Kuul on erinevad faasid:Noorkuu, kasvav kuu, täiskuu jne. Marss läbimõõt 6794km, kaugus päikesest 228 miljonit km, tiirlemisperiood 687 päeva.Marsil on kaks kuud Phobus ja Deimos, mis on tumedad, tolmuga kaetud ja korrapäratu kujuga kaljurahnud.Marss on äärmiselt tolmune.Liiva ja tolm sisaldavad palju rauda ja seepärast on Marss roostekarva.Sageli möllavad amrsil liivatormid, mähkides kogu planeedi tolmupilvesse.Arvatakse, et Marsil on kauges minevikus olnud vett, on olnud jõed ja ookeanid. Jupiter läbimõõt 142 800km, kaugus päikesest 778 milj. Km, tiirlemisperiood 11aastat ja 10 kuud.Koosneb peaaegu tervenisti gaasist.Ta on nii võimas, et tema gravitatsioonijõud tõmbab enda poole kõik, mis tema lähedusse satub.Jupter paistab mittevilkuva tähena ja on palja silmaga nähtav
viimase juurerakkude sees (intratsellulaarselt) kui ka taimerakust väljaspool (ekstratsellulaarselt). 4. Atmosfäärikaitse Atmosfääri saastumise all mõistetakse sinna inimese või looduse tegevuse tagajärjel sattunud või tekkinud aineid, mille konsentratsioon ületab tavapärase pikaajalise keskmise, või ainetega, mida atmosfääris tavaliselt ei esine. Looduslikest allikatest: nt vulkaaniline tegevus, metsatulekahjud, liivatormid, tolmutormid. Inimtekkelised saasteallikad: kõikvõimalikud inimese tegeveused, mille tulemusena satub õhku midagi liiga palju, mis muudab õhu koostist või funktsiooni. Kaitsemeetmed: 1. Haljastus- õhu isepuhastus, madal haljastus (muru) on haljastamata alaga võrreldes 2..3 korda efektiivsem, kõrghalljastus 8.9 korda, eriti tähtis linnades. 2. Saasteallikate likvideerimine 3. Õhupuhastid 4. Maastiku rajoneerimine- tööstuskvartalid magalatest eraldi 5
· Laialehelised jaigihaljad metsad, põõsastikud. · See jaguneb Kuivaks ja niiskkeks lähistroopiliseks kliimaks. TROOPILINE VÖÖDE · Kuiv troopiline kõrbekliima (sahara ja araabiamaades) · Levik Sahara-Araabiamaad, Punane meri, Pärsia laht... · Kesk-Ameerika saarestik ja rannikualad on niiske troopika. · Kuiva troopika maastikud on kõrbed ja poolkõrbed. · Loomadest 1 küüruga kaamel, antiloobid. · kuumarekord +58oC, kõrbes liivatormid, miraaz. · 30´ndatel laiuskraadidel · Kõrgrõhkkonna tõttu laskuvad õhuvoolud. Temperatuuriamplituud kuni 25oC. LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE · 2 aastaaega · Suvi palav ja vihmane, Talv kuiv ja palav. · Loodusmaastikeks savannid, rohumaad üksikute puudega ja põõstega. Metsatukad. Tüüpiline savann tasane ala. · Gepardid, hüäänid, leopardid, raisakotkad, jaanalinnud jne.
taimed, loomad), osata tuua välja põhilised probleemid kohalikul ja globaalsel tasandil. Osata analüüsida keskkonnaprobleemide üldisi põhjus-tagajärg- leevendus seoseid. ATMOSFÄÄRI KAITSE Atmosfääri saastumise all mõistetakse sinna inimese või looduse tegevuse tagajärjel sattunud või tekkinud aineid, mille kontsentratsioon ületab tavapärase pikaajalise keskmise, või ainetega, mida atmosfääris tavaliselt ei esine. Looduslik: vulkaaniline tegevus, metsatulekahjud, liivatormid, tolmutormid. Kaitse 1. Haljastus õhu isepuhastus, madal haljastus (muru) on haljastamata alaga võrreldes 2...3 korda efektiivsem, kõrghaljastus 8...9 korda, eriti tähtis linnades. 2. Saasteallikate likvideerimine 3. Õhupuhastid 4. Maastiku rajoneerimine tööstuskvartalid magalatest eraldi 5. Alternatiivsete energiaallikate kasutamine Taastuvatest energiaallikatest elektrienergia toodang suurenes 2011. aastal varasema aastaga võrreldes 13%.
annaabi.ee 
