toimub sulametalli valamine vormi. Valandid eemaldatakse vormikastist raputusresti kasutades. Seejärel toimub valukanalite eemaldamine ning defektide kontroll. Valudefektid liigitatakse- väljaulatuv valumetall, tühikud, Pidevusdefektid, pinnadefektid, vajakvalu, mõõtme-ja kujuhälbed, suletised. Peale vormist eemaldamist võib valandil olla kuivanud vormisegu, see on vaja puhastada. Valuvormi puhastamiseks võib kasutada liivapritsi ja haaveltöötlust (suurte valandite puhul), vibrotöötlu (väiksed valandid) ning trummeltöötlus (väiksemad valandid). Liivvormvalu iseloomustavad väga mitmed näitajad. Sellise valu tootmine on võrreldes teiste tehnoloogiatega üsna odav, (isegi väikseid koguseid tootes). See on küll odav kuid kui on tarvis väga täpselt ning kvaliteetselt toodetud detaili siis livvormvalu tootmiseks kasutada ei saa. Pinna karedus mis sellisel viisil saadakse on
Akna ja pudeliklaasi peamine erinevus seisneb värvuses. Aknaklaas jaguneb kvaliteedi järgi 3 sorti. Vitriinklaas võib olla poleeritud, seda kasutatakse suurte pindade katmiseks. Klaasi pakitakse mingi pehme materjaliga polstertatud kastidesse. Kvaliteetsemate klaaside pakimisel asetatakse nende vahele paberilehed. Klaasi kaste tuleb hoida, tõsta ja transportida serviti asendis. Jääklaasi valmistatakse paksemast aknaklaasist. Klaasi üks külg muudetakse liivapritsi abil karedaks ja kaetakse vedela liimikihiga või mõlemad küljed. Reljeefklaas laseb läbi hajutatud valgust ja kasutusalad on samad, mid jääklaasil. Mattklaasi saamiseks muudetakse klaasi üks külg veidi karedaks. Seda võib teha lihvimiskäiaga, liivapritsiga või kemikaalidega söövitamise teel. Sardklaas saadakse kahe poolsula klaasi ja traatvõrgu kokkuvalmistamise teel. Saadakse paks klaas, mille keskel on traatvõrk. Saadakse tugev materjal, mis talub lööke.
Ferriit - tera kasv ja löögisitkuse halvenemine. Martensiit - vesinik- ehk külmpragude tekkimise tõenäosus suureneb. Vähendada vesiniku sattumist õm- blusesse. Soovitatav ala on ümbritsetud kontuuriga diagrammi keskel. Õmbluse ja kõrvalalal olev oksiidikihi all olev väikese Cr-sisaldusega õhukese metalli ala on kalduv punkt- korrosionile. Vajalik õmbluse ja lähiala järeltöötlus: eemaldada oksiidikiht kas roostevabast terasest harjade- ga, liivapritsi või klaashaaveltöötlusega ja seejärel töödelda 15-20% HNO3 pastaga või vannis, millele järgneb jääkide mahapesemine. Detailide pinnalt võib ka oksiidikihi eemaldada keemiliselt söövitamise teel 15-20% HNO3 + 1,5-3% HF lahuses, puhastada voolava vee all. 3. Keevitusprotseduuri spetsifikaat (pWPS) Keevitusprotseduuri spetsifikaadi tähis: TTÜ 001/12 Ettevalmistus- ja puhastusmeetod: käiamine
Seda võib nii lamineerida kui ka termo- töödelda ja kuumutada. Kirgast klaasi saab värvida, teha sellele erinevaid trükke, saab lõigata eri kujudeks. Sellest saab teha ka peegleid. Nimekiri erinevatest võimalustest on lõputu. Kirgast klaasi kasutatakse väga paljudes erineva kasutusalaga toodetes – alates kõige lihtsamast ja tavalisest kuni väga innovatiivsete asjadeni. [3] 1.2.Jääklaas Jääklaasi valmistatakse paksemast aknaklaasist. Klaasi üks külg muudetakse liivapritsi abil karedaks ja kaetakse vedela liimikihiga. Seejärel suunatakse klaasitahvlid kuivatisse. Liim kuivab, praguneb ja koorub klaasi küljest lahti. Liim rebib klaasi pinnast välja poollahtisi osi ja tekib jäätunud klaasi meenutav veidi kare pind. Jääklaas laseb läbi hajutatud valgust ja kasutatakse teda peamiselt uste ja vaheseinte klaasimisel. [4] 1.3.Toonitud klaas Toonitud klaase saab karastada ja lamineerida. Toonitud klaasi saab kasutada igal pool, kus toonitud
Eemalda pinnalt rooste ja tsinkpindadelt valge rooste liivapaberi, terasharja või liivapritsiga. Alumiinumpind ja uus tsinkpind karesta enne värvimist liivapaberiga. Eemalda pinnalt lahtised osakesed ja lihvimistolm. 18. Mineraalpindade värvimine välistingimustes Määrdunud pind puhastada soovitavalt kuivalt harjaga. Tugevasti seotud mustuse eemaldamiseks võib kasutada ka survepesu, liivapritsi või puhastusvahendit. Vältida aluspinna vigastamist. Enne ülevärvimist lasta pinnal kuivada. 19. Varem värvitud pindade ettevalmistamine värvimiseks Eemalda pinnalt lahtine värv terasharja, kõrgsurvepihustiga või värvieemaldusvahendiga. Loputa pind veega ja lase kuivada. Eemalda värvi alla jäävatelt metallosadelt rooste ja krundi need metallikruntvärviga. Mittevärvitavad pinnad (aknaklaasid, looduslikust kivist
(57%), kaltsineeritud sooda (19%) ka lubjakivi (14%). Vähemal määral lisatakse veel naatriumsulfaati, pegmatiidi, dolomiiti, koksi jne. 2. Lehtklaasi vormimine toimub valtsidega tõmbamise teel. Tõmmatud klaaslint lõõmutatakse ja jahutatakse, ning lindi otsast lõigatakse järjest tahvleid maha. Klaasi paksust reguleeritakse valtside vahega ja tõmbamise kiirusega. 3. Jääklaasi valmistatakse paksemast aknaklaasist. Klaasi 1 külg muudetakse liivapritsi abil karedaks ja kaetakse vedela liimikihiga. Seejärel suunatakse klaasitahvlid kuivatisse. Liim kuivab, praguneb ja koorub klaasi küljest lahti. Liim rebib klaasi pinnast välja poollahtisi osi ja tekib jäätunud klaasi meenutav veidi kare pind. Kasutatakse peamiselt uste ja vaheseinte klaasimisel. 4. Mattklaasi saamiseks muudetakse klaasi 1 külg veidi karedaks. Klaasi võib mateerida ka osaliselt (ribadena, punktidena, ornamentidega jne) Mateerimise teel võib kanda ka tekste. 5.
tööplatsil, saab anda paremat kuju materjalile, ei ole segavaid talvetingimusi. Paremad sarruse liigid. Sarrustamise tagajärjel jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid: • Tavaline raudbetoon • Pingebetoon (eel- või järelpingestatud) Selleks ksasutatakse kõrgtugevat armatuuri Et toode kiiremini tahkuks, siis aurusatakse seda aurustuskambris, aurustusvannis jne. Erinevad mehhaaniliselt töödeldud pinnad kivistunud betoonile: • Lihvitud pind • Liivapritsi pind • Klombitud pind • Soojustusmaterjalid Neli erinevat juhtumit: • Soojuskiirgus • Soojsujuhtivus, • Konvensioon • Veeauru transport Soojustusmaterjalide põhinäitaja on soojuserijuhtivus alfa. Soojuserijuhtivus näitab soojushulka, mis voolab lbi 1m pikkusel 1h jooksul. Soojustusmaterjalid on kerged, poorsed ja juhivad halvasti sooja. Valmsitatud peenpoorilistena, milles on õhu liikumine peatatud.
sulamitega(legeerimine) Kõrvaldatakse keskkonnast agressiivsed komponendid(veeaur hapnik jne). Passiveeritakse metallide pinda oksüdeerumise ja fasfaatimise teel. Katoodkaitse ja protektorkaitse. Metalsed pinnakaitsed. Mittemetalsed pinnakatted. Vana värv võidakse eemaldada kas mehhaaniliselt, keemiliselt või termiliselt. Pinnakatted annavad loodetavad tulemust ainult siis kui terase pind on eelnevalt hoolikalt puhastatud rooste produktidest ja tagist kas liivapritsi või muul teel kuni metalli läikeni. Üks abinõu korrosioonikahjustuse vähendamiseks on ratsionaalse konstruktiivse vormi kasutamine. Konstruktsioon tuleb projekteerida ilma pilude ja süvenditeta, kuhu võib koguneda agressiivne niiskus ja tolm, milliseid ei ole võimalik puhasta ja hooldada. 55. Teraskonstruktsioonide tugevuslahendusi Pragunenud seina pinnale paigaldatakse pragude esise arengu tõkestamiseks tõmbid või karpprofiilid. Tavaliselt U-16...U-20
sulamitega(legeerimine) Kõrvaldatakse keskkonnast agressiivsed komponendid(veeaur hapnik jne). Passiveeritakse metallide pinda oksüdeerumise ja fasfaatimise teel. Katoodkaitse ja protektorkaitse. Metalsed pinnakaitsed. Mittemetalsed pinnakatted. Vana värv võidakse eemaldada kas mehhaaniliselt, keemiliselt või termiliselt. Pinnakatted annavad loodetavad tulemust ainult siis kui terase pind on eelnevalt hoolikalt puhastatud rooste produktidest ja tagist kas liivapritsi või muul teel kuni metalli läikeni. Üks abinõu korrosioonikahjustuse vähendamiseks on ratsionaalse konstruktiivse vormi kasutamine. Konstruktsioon tuleb projekteerida ilma pilude ja süvenditeta, kuhu võib koguneda agressiivne niiskus ja tolm, milliseid ei ole võimalik puhasta ja hooldada. 53. Teraskonstruktsioonide tugevuslahendusi Pragunenud seina pinnale paigaldatakse pragude esise arengu tõkestamiseks tõmbid või karpprofiilid. Tavaliselt U-16...U-20
puidu pinda on lihtne kahjustada. Suurim oht on kaabitsa nurgaga terav kriips puidu sisse tõmmata. Selle vältimiseks võib kaabitsa nurgad luisuga kumeraks lükata. Töötamiseks sobivad nii vahetatavate teradega, kui ka kaabitsad, mida peab luisuga ise teritama. Kaabitsaga tuleb töötada ainult piki puidusüüd! Kasutades jäika pahtlilabidat peab jälgima, et kaabitsat puitu sisse ei lükkaks. Liivaprits Liivapritsi all mõeldakse mitmesuguste pindade puhastamist suruõhujoas liiva abil. Liivapritsi töörõhku saab reguleerida ning tööks saab kasutada erineva fraktsiooniga liiva, mis annab võimaluse paindlikult erinevatele detailidele ja vajadustele läheneda. Liivapritsiga saab töödelda väga erinevaid materjale, k.a klaasi, plastikut, kummi. Saab hõlpsasti eemaldada vana värvi või krohvi. Märgliivaprits Märgliivaprits sobib nii suuremate kivi-, krohv- kui ka puitpindade puhastamiseks.
Paremad sarruse liigid. Sarrustamise tagajärjel jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid: • Tavaline raudbetoon • Pingebetoon (eel- või järelpingestatud) Selleks ksasutatakse kõrgtugevat armatuuri Et toode kiiremini tahkuks, siis aurusatakse seda aurustuskambris, aurustusvannis jne. Erinevad mehhaaniliselt töödeldud pinnad kivistunud betoonile: • Lihvitud pind • Liivapritsi pind • Klombitud pind • Soojustusmaterjalid Neli erinevat juhtumit: • Soojuskiirgus • Soojsujuhtivus, • Konvensioon • Veeauru transport Soojustusmaterjalide põhinäitaja on soojuserijuhtivus alfa. Soojuserijuhtivus näitab soojushulka, mis voolab lbi 1m pikkusel 1h jooksul. Soojustusmaterjalid on kerged, poorsed ja juhivad halvasti sooja. Valmsitatud peenpoorilistena, milles on õhu liikumine peatatud. Soojustusmaterjalide jaotamine:
Peeneteraliste W osakeste puhul pragunemist ei toimu ja vôimalik on vastupidine protsess - osakeste kokkukasvamine nende suure aktiivsuse tôttu. Joon.3 WC moodustumine karbidiseerimise käigus. W ja C vahekorda 6,13 kaalu% tuleb väga täpselt jälgida. Veidi suurem C kogus põhjustab vaba grafiidi tekke WC pulbris. Samas veidi väiksem C sisaldus põhjustab W2C tekke, mis põhjustab paagutamisel KDSUD - faasi tekke WC-Co sulameis. Juhul, kui materjali haprus pole oluline (näiteks, liivapritsi düüsid), valmistatakse ettekavatsetult väiksema süsiniku sisaldusega volframkarbiid (W2C), mis hilisemal paagutamisel reageerib Co sideainega põhjustades faasi tekke. Viimane olemasolu WC-Co kõvasulamite struktuuris tõstab sulami kõvadust ja kulumiskindlust. Lihtsaim 11 PHHWRG faasi saamiseks on WC-Co pulbrisegule W pulbri lisamine või paagutamine dekarbiseerivas keskkonnas. Süsiniku osaline väljapõlemine
teravikele ja pinnast väljaulatuvatele osadele tuleb paksem kiht. Parameetrid: pinge on 10-30V ja voolutihedus 400-600A/m2. Enamik galv. katteid valmistatakse tsingist ja alumiiniumist.Enne galv. katte peale kandmist, tuleb kaetavat pinda hoolikalt puhastada: 1)Üldine puhastamine – a)soolade eraldamine vee või auruga pesemisel; b)õlide ja rasvade eraldamine (kasutatakse leeliste lahust, leotamist emulsioonides või hapete lahustes); 2)Rooste eraldamine- liivapritsi või veejoaga, mehaaniliselt kaabitsate ja harjadega, töötlemine hapetega (vedelad happed või hapet sisaldavad pastad); leekpuhastus (kasut. vanade ja paksude värvikihtide eraldamiseks). Pinna ettevalmistamine värvimiseks: fosfatiseerimine, kromaatimine, pinna katmine kaitsevärvidega. 43.Oksiid koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide saadakse liht- ja liitainetest oksüdatsiooni teel 3Fe+2O2=Fe3O4 või ühendite lagunemisrea.-il 2Al(OH)3=Al2O3+3H2O.
kulutavad rohkem kui ümarad abrasiiviterad. Temperatuuri ( T ) osa kermistete kulumiskiirusele on praktiliselt uurimata. On leitud, et maksimaalset kulumiskindlust hôôrdumisel omavad kroomkarbiidsed kermised 600-800 oC juures. Seda seostatakse karbiiditerade hapruse vähenemisega temperatuuri tôusuga. .Erosiooni kahjuliku mõju vähendamiseks kasutatakse kulumiskindlaid materjale, milledeks on ka kermised. Neist valmistatakse abrasiiverosiooni tingimustes töötavaid detaile (liivapritsi otsikud, vedelkütuse pihustid, desintegraatori sôrmed jne). Erosioonkulumisel on mitmeid alaliike: - gaaserosioon (pinna kulumist põhjustab gaasiline keskkond või gaasi juga) - piiskerosioon (pinna kulumist põhjustavad vedeliku piisad, näiteks auruturbiini rootori labad ja lennukitiivad), - kavitatsioonerosioon (pinna kahjustust põhjustavad aurumullide lõhkemine vedelikus materjali pinnal), - hüdroabrasiivne erosioon (pinna kahjustust põhjustavad vedelikus olevad tahked
elektroodide tasakaalude potentsiaalide erinevusest. Lagunemispinge on tavaliselt alla 10V. d. Enne katete kandmist pinnale tuleb pinda hoolikalt puhastada. Selleks pestakse pinda vee või auruga (soolade eraldamine) ning vajadusel leotatakse leeliste, hapete või emulsioonidega (õlide ja rasvade eemaldamine). Seejärel eemaldatakse pinnalt igasugune rooste. Selleks kasutatakse, kas liivapritsi või veejuga ning mehhaanilisi seadmeid (nt. kaabits, terasharjad), töödeldakse pindu hapetega (kasutatakse vedelaid happeid või happeid sisaldavaid pastasid) ja kasutatakse leekpuhastust (vanade ja paksude värvikihtide eemaldamiseks tõstetakse pinna temperatuur 150ºC). Lisaks kasutatakse enne värvimist veel fosfatiseerimist (pinnale tekitatakse fosfaadi kiht),
mehaanilised omadused 300 kraadi juures. Puruneb peeneteks kildudeks. On samuti kriimustatav nagu tavaline klaas. Lõigata ei saa. keemiline karastamine- klaas asetatakse kindla koostisega vedelikku, kus toimub ioonvahetus vedeliku ja klaasi vahel, mille tulemusena tõuseb klaasi tugevus 3-4x. Keemiliselt karastatud klaasi saab lõigata. Kasutatakse seal kus tavalise klaasi kasutamine on ohtlik. jääklaas- valmistatakse paksemast aknaklaasist. Klaasi üks külg muudetakse liivapritsi abil karedaks ja kaetakse vedela liimikihiga. Seejärel suunatakse klaasitahvlid kuivatisse. Liim kuivab, praguneb ja koorub klaasi küljest lahti. Liim rebib klaasi pinnast välja poollahtisi osi ja tekib jäätunud klaasi meenutav veidi kare pind. Jääklaas laseb läbi hajutatud valgust ja kasutatakse teda peamiselt uste ja vaheseinte klaasimisel.
tuleb metalli pinda puhtana hoida ja seda pidevalt puhastada. Puhastamine soolade eraldamisega pestes veega või auruga. Õlide ja rasvade eraldamisega kasutades leeliste lahust. Pilu korrosiooni ohtlikud kohad on näiteks keevitus kohad, kus jookseb vesi. Neid kohti on tavaliselt raske puhastada, aga ka raske avastada ja tõrjuda. Pilu korrosiooni vältimisviis on pinna puhtana hoidmine, inhibiitoriga katmine ja katood kaitse. Rooste eraldamisega- leekpuhastus; liivapritsi või veejoaga; mehhaaniliselt; töötlemine hapetega. Galv tsingitud terasplekil on suured tsingi kristallid näha. 39. Vees ja vesilahustes: Al on kõige stabiilsem pH 5-8 juures. Korr.kiirus suurim 20%lise HNO3 lahuses, stabiilne 10%lises. Reag paljude org ainetega. Atmosfääris: Looduskeskk on Al vastupidavus suht väike. Korrosioonikindluse tõstmiseks valmistatakse Al pinnale 25m Al2O3 kiht. Looduslik oksiidikiht on ebapiisav korr.tõrjeks (6-10m). Al reageerib alkoholidega
B) pulbri pihustamine- saadakse kiled. Värvi kasutamise aste on ligi 100 %.4) Kuumpihustamine- värv või lakk kuumutatakse 50 kuni 80 `C ja kantakse peale kas madal või kõrgsurvemeetodil. Pilukorrosioon või leida aset, kui metalli pinnale satub mustus- seega tuleb metalli pinda puhtana hoida ja seda pidevalt puhastada. Puhastamine soolade eraldamisega pestes veega või auruga. Õlide ja rasvade eraldamisega kasutades leeliste lahust. Rooste eraldamisega- leekpuhastus; liivapritsi või veejoaga; mehhaaniliselt; töötlemine hapetega. 37) Al reageerib alkoholidega. Praktiliselt puhastes alkoholides keemistemperatuuril hävineb Al peaaegu täielikult. Alkoholide kasutamisel ei saa kasutada Al-aparatuuri.(joonis) HNO3-korrosioon selles oleneb konstruktsioonist. Kõige kiiremini hävnieb Al 20% HNO 3 ja kõige vastupidavam on Al 90- 100% lises NHO3 või suurema kontsentratsiooniga kui 100%. Viimane on suitsev lämmastikhape
vahele. Vesi "kleebib" klaasid kokku ja neid on sageli võimatu üksteisest eraldada. Kvaliteetsemate klaaside pakkimisel asetatakse nende vahele paberilehed. Vitriinklaasi paksus on 6... 12 mm. Kvaliteedi nõuded on vitriinklaasile rangemad kui aknaklaasile. Vitriinklaas võib olla ka poleeritud. Vitriinklaasi käsutatakse suurte aknapindade katmiseks. Jääklaasi valmistatakse paksemast aknaklaasist. Klaasi üks külg muudetakse liivapritsi abil käredaks ja kaetakse vedela liimikihiga. Seejärel suunatakse klaasitahvlid kuivatisse. Liim kuivab, praguneb ja koorub klaasi küljest lahti. Liim rebib klaasi pinnast välja poollahtisi osi ja tekib jäätunud klaasi meenutav veidi käre pind. Jääklaas laseb läbi hajutatud valgust ja käsutatakse teda peamiselt uste ja vaheseinte klaasimisel. Relieefklaasi saamiseks valtsitakse klaasi üks või mõlemad küljed klaasi tõmbamise käigus reljeefseks
Sooli saab eraldada pestes veega või auruga. Õli ja rasvu eraldatakse leeliste lahustega. Pilukorrosiooni ohtlikud kohad on näiteks keevituskohad, kus jookseb vesi. Neid kohti on tavaliselt raske puhastada, aga ka raske avastada ja tõrjuda. Pilu-korrosiooni vältimisviisid on pinna puhtana hoidmine, inhibiitoriga katmine ja katoodkaitse. Rooste eraldamine leekpuhastus; liivapritsi või veejoaga; mehhaaniliselt; töötlemine hapetega. Tsingitud terasplekki eristamine Kuumtsinkimismeetodil tsingitud terasplekk on märksa peenema ja tihedama mustriga, kui seda on galvaaniliselt kaetud terasplekil (u. 10 x suurem tsingikristalli muster). 44. Alumiiniumi korrosiooni seaduspärasused vees ja vesilahustes (pH mõju), lämmastikhappes (kontsentratsiooni mõju),
peenteks kildudeks. On samuti kriimustatav kui tavaline klaas. Lõigata ei saa. · Keemiline karastamine Klaas asetatakse kindla koostisega vedelikku, kus toimub ioonvahetus vedeliku ja klaasi vahel, mille tulemusena tõuseb klaasi tugevus 3-4 korda. Keemiliselt karastatud klaasi saab lõigata. Karastatud klaasi kasutatakse seal, kus tavalise klaasi kasutamine on ohtlik. · Jääklaasi valmistatakse paksemast aknaklaasist. Klaasi üks külg muudetakse liivapritsi abil karedaks ja kaetakse vedela liimikihiga. Seejärel suunatakse klaasitahvlid kuivatisse. Liim kuivab, praguneb ja koorub klaasi küljest lahti. Liim rebib klaasi pinnast välja poollahtisi osi ja tekib jäätunud klaasi meenutav veidi kare pind. Jääklaas laseb läbi hajutatud valgust ja kasutatakse teda peamiselt uste ja vaheseinte klaasimisel.
vooluallika abil: vooluringist lastakse läbi alalisvool; Pilukorrosioon toimub kahe metalli kinnituskohtades metallikonstruktsioonis, kus pinnad on jäänud puhastamata. Pilukorrosioon võib leida aset, kui metalli pinnale satub mustus - seega tuleb metalli pinda puhtana hoida ja seda pidevalt puhastada. a) Puhastamine soolade eraldamisega pestes veega või auruga. Õlide ja rasvade eraldamisega kasutades leeliste lahust. b) Rooste eraldamisega - leekpuhastus; c) liivapritsi või veejoaga; d) mehhaaniliselt; e) töötlemine hapetega. Selle ärahoidmiseks tuleks katta inhibiitoritega või kasutada katoodkaitset. Pilukorrosioonile mõjub ka nt voolav vesi, mis sööb kinnituskohti. Galvaaniliselt tsingitud terasplekk on kaetud tsingi kristallidega, mis näevad välja nagu näiteks lumehelbed. 45. Alumiiniumi korrosiooni seaduspärasused vees ja vesilahustes(pH mõju),
(õhu kuivatamine silikoongeeliga). Pilukorrosioon toimub kahe metalli kinnituskohtades metallkonstruktsioonis, kus pinnad on jäänud puhastamata. Selle ärahoidmiseks tuleks pinnad hoida puhtana, katta inhibiitoritega või kasut katoodkaitset. Pilukorrosioonile mõjub nt voolav vesi, mis sööb kinnituskohti. Sooli saab eraldada pestes veega või auruga. Õli ja rasvu eraldatakse leeliste lahustega. Rooste eraldamine leekpuhastus; liivapritsi või veejoaga; mehhaaniliselt; töötlemine hapetega. Tsingitud teraspleki eristamine Kuumtsinkimismeetodil tsingitud terasplekk on märksa peenema ja tihedama mustriga, kui seda on galvaaniliselt kaetud terasplekil (u. 10 x suurem tsingikristalli muster). 45. Alumiiniumi korrosiooni seaduspärasused vees ja vesilahustes (pH mõju), lämmastikhappes (kontsentratsiooni mõju) ja atmosfääris (atmosfääri
Kaste tuleb kaitsta ka sademete eest. Klaaside vahele tunginud vesi „kleebib“ klaasid kokku. Kokkukleepunud klaase on peaaegu võimatu üksteisest eraldada. Kvaliteetsemate klaaside pakkimisel asetatakse nende vahele paberilehed. Vitriiniklaas. Vitriiniklaas peab olema kvaliteetsem kui aknaklaas. Vitriiniklaas võib olla ka poleeritud. Neid kasutatakse suurte aknapindade katmiseks. Jääklaas. Seda valmistatakse paksemast aknaklaasist. Klaasi üks külg muudetakse liivapritsi abil karedaks ja kaetakse vedela liimikihiga. Seejärel pannakse klaastahvlid kuivatisse. Liim kuivab, praguneb ja tuleb klaasi küljest lahti. Liim rebib klaasi pinnast välja poollahtisi osi. Tekib jäätunud klaasi meenutav veidi kare pind. Jääklaasi kasutatakse uste ja vaheseinte klaasimisel. Reljeefklaas. Selle saamiseks valtsitakse klaasi üks või mõlemad küljed reljeefseks. Kasutatakse uste ja vaheseinte klaasimisel. Mattklaas
annaabi.ee 
