telefon: faks: e-post: tegevuskoht: esindaja: esinduse alus: seadus volitatud isik liisingueseme vastuvõtmisel ja üleandmisel: ______________________________________________________________________________ GREEN IT OÜ (edaspidi liisinguandja) registrikood: 11306239 asukoht: Akadeemia tee 19, Tallinn 12618 telefon: +3726 838 021 e-post: [email protected] esindaja: Margo Luberg esinduse alus: seadus ______________________________________________________________________________ 1. Liisinguese Liisinguesemeks on kontorimööbel liisingulepingu lisaks olevates Vara üleandmise-vastuvõtu aktides esitatud koguses, komplektsuses ja hinnaga. 2. Krediidilimiit 2.1 Liisingulepingu krediidilimiit on 300 000 krooni. Krediidilimiidi kasutussevõtmise lõpptähtaeg on 31.08.2008. 2.2 Krediidilimiit on rahasumma, mille ulatuses liisinguandja omandab liisinguvõtja määratud liisingueseme. 3. Liisinguperiood Liisingueseme liisinguperioodi kestvus: 36 kuud ja Üleandmise periood.
teine isik kohustub maksma selle eest tasu (renti). Üüri- ja rendilepingu eristamisel kehtib üks määrav tunnus. Nimelt saab üürilepinguga üürnik üksnes asja kasutamise õiguse. Rendileping annab rentnikule ka asja korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja saamise õiguse Liisinguleping- Liisingulepingu mõiste sisaldub VÕS-i §-s 361: liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Litsentsileping- Frantsiisileping- Tasuta kasutamise leping- Võlaõigusseaduse 21. peatükk reguleerib tasuta kasutamise lepinguga seonduvat. Tasuta kasutamise lepingu järgi tekib ühel isikul eseme kasutamise õigus ning teisel isikul eseme kasutamise võimaldamise kohustus. Tasuta kasutamise lepingu alusel saab kasutusse anda kõikvõimalikke õiguse esemeid
tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus rentniku poolt kinnisasjale või ettevõttesse toodud asjadele ning rendilepingu eseme viljadele (nt metsasaadused, rentniku soetatud tehnika) (VÕS § 351). Evelin Jürgenson Kinnisvaraõigus I Lk 9/ 9 Liising VÕS § 361- Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja kohustused (VÕS § 362): · tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Kui eset ei anta üle tähtaegselt liisinguandjast tulenevatel asjaoludel - liisinguvõtjal õigus lepingust taganeda. Liisinguandja õigused (VÕS § 362 lg 3):
2.7 AUTOLIISING Swedbank pakub ettevõtetele sõiduki liisingut sõidukitele mille ostuhind on vähemalt 3000 eurot (ilma käibemaksuta). Esimene osamakse on vähemalt 10% sõiduki ostuhinnast. Sõiduki vanus võib liisingutähtaja lõppemise ajaks olla kuni 15 aastat vana ning tähtaeg kuni 5 aastat. Swedbank pakub erinevaid võimalusi auto liisimiseks. Kapitalirendi korral saab liisingutähtaja lõppedes liisitava vara omanikuks. Kasutusrent lõppedes on kliendil võimalus võimalus liisinguese müüjale tagastada, jääkväärtusega välja osta või taotleda jääkväärtusele kapitalirendi lepingu sõlmimist. 12 Kasutusrendiga saab sõidukit soetada vaid juhul, kui vara müüja on Swedbanki koostööpartner, kes on valmis tähtaja lõppedes sõiduki tagasi ostma. Järelmaksuga saate soetada sõiduki eraisikult ja ettevõttelt, mis ei ole käibemaksukohuslane. Liisinguperioodi lõppemisel saate vara omanikuks.
vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. *töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma *töövõtja ei või nõuda tasu töö eelarve koostamise eest *töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest 11. Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liigid:* kapitalirendi tüüpi – liisinguperioodi lõppedes läheb liisingueseme omand üle liisinguvõtjale *kasutusrendi tüüpi – liisinguvõtjal puudub kohustus liisingueseme omandamiseks 12. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma
1) poolte kokkuleppel; 2) üürniku või üürile andja algatusel; 3) kohaliku omavalitsusorgani nõudel; 4) eluruumi sundvõõrandamise korral. 5) üürniku ajutine äraolek; 6) üürniku alatine lahkumine. Üürileping lõpeb või see võidakse lõpetada ka kohustiste lõppemise ja lõpetamise üldistel alustel. 11. Liisinguleping Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja kohustused (1) Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. (2) Liisinguvõtja võib lepingust taganeda, kui liisingueset ei antud talle üle lepingus ettenähtud tähtaja
kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule
korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on · Mittenormatiivne õigusakt: kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud · Annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja subjektile või määratletud subjektide ringile kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme · Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades kasutamise eest tasu. Litsentsilepinguga annab üks isik konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks ( N: kohtuotsus, (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada ametisse nimetamine, autasustamine jne.)
maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 52. Lepingud (liisingulepingu mõiste). Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 53. Lepingud (laen ja krediit, nende eristamine). Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. 39. Kasutuslepingud,nende iseloomustus 1) Üürileping-Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). 2) Liisinguleping-Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 3) Litsentsileping-Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). 4) Frantsiisileping-Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma
korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 119. Mille poolest rendileping erineb üürilepingust? Rendilepingus peab rendileandja võimaldama korrapärase majandamise käigus vilja, üürileandja peab aind tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. 120. Mis on litsentsileping? Litsentsilepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 141. Käsundita asjaajamisega on tegemist siis, kui üks isik teeb midagi teise isiku (soodustatud isik) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud selleks õigust või kohustanud teda seda tegema. Käsundita asjaajamine on palumata tegutsemine võõrastes huvides. 142. Käsundita asjaajamise liigid: ehtne – kui isik teeb tahtlikult soorituse teise
1) poolte kokkuleppel; 2) üürniku või üürile andja algatusel; 3) kohaliku omavalitsusorgani nõudel; 4) eluruumi sundvõõrandamise korral. 5) üürniku ajutine äraolek; 6) üürniku alatine lahkumine. Üürileping lõpeb või see võidakse lõpetada ka kohustiste lõppemise ja lõpetamise üldistel alustel. Liisinguleping Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja kohustused (1) Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. (2) Liisinguvõtja võib lepingust taganeda, kui liisingueset ei antud talle üle lepingus ettenähtud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga mõistliku aja jooksul, ja kui
a. konventsioon finantsliisingu kohta, samuti vastavad sätted Vene uues tsiviilseadustikus, Tšehhi kaubandusseadustikus ning Quebec'i tsiviilkoodeksis. Liisingulepingu olemus Liisinguleping on oma olemuselt kasutusleping, mille alusel annab üks isik teisele isikule kasutada eseme ja teine isik kohustub maksma eseme kasutamise eest tasu. Tulenevalt VÕS § 361 kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguleping on segaleping, kuna liisinguleping omab endas nii müügilepingu, kasutuslepingu (rendileping), laenulepingu (tarbijakrediidilepingu), esindusõiguse iseloomu. 1 Müügilepingu iseloom seisneb selles, et liisingulepingu alusel on liisinguandja kohustatud omandama liisingulepingu
Põllumajandusliku rendilepingu esemeks võib olla peamiselt põllumajanduslikuks tootmiseks määratud ettevõte, sealhulgas põllumajandusliku tootmisega seotud mittepõllumajanduslik ettevõte, põllumajanduslik kinnisasi või selle osa. Põllumajandusliku kinnisasja rentimisel eeldatakse, et rendileping hõlmab ka päraldisi ja kinnisasjaga seotud õigusi. Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Lihtlitsentsilepingu puhul võib litsentsiandja ka ise lepingu esemeks olevat õigust kasutada
korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 119. Mille poolest rendileping erineb üürilepingust? Rendilepingus peab rendileandja võimaldama korrapärase majandamise käigus vilja, üürileandja peab aind tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. 120. Mis on litsentsileping? Litsentsilepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 141. Käsundita asjaajamisega on tegemist siis, kui üks isik teeb midagi teise isiku (soodustatud isik) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud selleks õigust või kohustanud teda seda tegema. Käsundita asjaajamine on palumata tegutsemine võõrastes huvides. 142. Käsundita asjaajamise liigid: ehtne  kui isik teeb tahtlikult soorituse teise
Tasuta kasutamise lepinguga kohustub uks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) ule eseme tasuta kasutamiseks. Litsentsilepinguga annab uks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud muujalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Frantsiisilepinguga kohustub uks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele.
4) üüri tõstmise vaidlustamise kord. RENDILEPING Rendilepingu mõiste. Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). LIISINGULEPING Liisingulepingu mõiste. Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja kohustused. Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Liisinguvõtja võib lepingust taganeda, kui liisingueset ei antud talle üle lepingus ettenähtud tähtaja jooksul,
Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. (2) Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega (www.riigiteataja.ee VÕS) 159. Mis on liisingleping ja millised on liisinguandja ja Âvõtja kohustused? · VÕS § 361. Liisingulepingu mõiste Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. · VÕS § 362. Liisinguandja kohustused (1) Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. (2) Liisinguvõtja võib lepingust taganeda, kui liisingueset ei antud talle üle lepingus ettenähtud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga
üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega. 212. Mis on liisingleping ja millised on liisinguandja ja –võtja kohustused? Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja kohustused:  Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Liisinguandja ei vastuta liisinguvõtja ees liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest, välja arvatud juhul, kui: liisingueseme või selle müüja valis liisinguandja;
seltsis vara algväärtuse ulatuses, mis on ____________________ krooni. 5.3. Kõik kindlustusega seotud kulud kannab liisinguvõtja. Vara peab olema kindlustatud vähemalt selle liisinguvõtjale üleandmise momendist. 6. Lepingu ülesütlemise tagajärjed 6.1. Liisingulepingu ülesütlemise korralpeab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, juhindudes LS paragrahvist 367. 6.2. Peale liisingueseme ülesütlemist jääb liisinguese liisinguandja omandisse ning osa jääkväärtusest kuulub liisinguandjale, mille arvestamisel juhinduvad pooled LS paragrahv 367 lg.3 sättest. 84 7. Teated 7.1. Pooltevahelised käesoleva lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis tähitud kirjaga või väljastusteatega, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on
annaabi.ee 
