klassideks sorteerimine kontrollitakse niiskuse sisaldust, prusside otsad lõigatakse ära sõrmjätkude tegemiseks asetamine riita sõrmjätkule kantakse liim plangud surutakse kokku vähemalt 2s jätkuliist lõigatakse vajalikku pikkusse asetatakse hoiule vähemalt 2 tunniks Plangud hööveldatakse Liimimine ja surumine Talad ja küljed hööveldatakse lõppviimistletakse Mõned ettevõtted AS Liimpuit, Põlva Liimpuidust kandekonstruktsioonide tootmine alustati 1979. aastal Ligi pool toodetavast liimpuidust realiseeritakse Eestis, põhiline eksport läheb Saksamaale ASs Liimpuit töötab 30 inimest 2004. aastal 1800 m³ liimpuitu ja 7500 m³ konstruktsioonpuitu AS Liimpuit toodanguks on liimpuidust talad postid sarikad fermid poolkaared aknaaluslauad massiivsed lauaplaadid trepidetailid mänguväljakute detailid
Ehitusmaterjalid Liimpuit referaat Koostanud: Timo Reinpõld Juhendaja: Kai Pajumaa PÄRNU 2011 Sisukord Mis on liimpuit?.....................................................................................................................lk. 3 Kasutusala .............................................................................................................................lk. 4 Liimpuidust postid ja talad....................................................................................................lk. 5 Liimpuitkilp...........................................................................................................................lk. 5 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................lk. 6 Mis on liimpuit?
Spoonid valmistatakse ringkoorimisega puupakkudest, mida on eelnevalt leotatud ja aurutatud. Ehituses kasutatakse liimitud, lamineeritud ja dekoratiivvineeri. Spoonid ühendatakse fenoolformaldehüüd - vaikudega kuumalt pressimisel. Vineeri paksus on 4-30mm. Puuliikidest kasutatakse männi-, kuuse- ja kasepuitu. LIIMPUIT liimpuiduks nimetatakse vähemalt 4 lamellist pakettristlõikeks liimitud elementi. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Valmistatakse põhiliselt kuusest ja männist. Liimpuidust võib teha nii sirgeid kui kõveraid detaile, millel on kas muutuv või ka konstantne ristlõige. Liimpuidust kandekonstruktsioone kasutatakse nii suurte avadega hoonete katusekonstruktsioonides, kui ka seinakarkasside ehitamiseks. Liimpuid valmistamise etapid on: puidu kuivatamine, tugevussortimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus, pakkimine. SPOONLIIMPUIT
Asukoht: Rapla, Sadolini Spordihoone Pildil on tegemist spordihoone kandekonstruktsiooni põhi osadega. Konstruktsioon on valmistatud liimpuidust. Kahe detaili kinnitamiseks on kasutatud terasest plaate, mis asetsevad postide sees, antud pildil vasakult teise posti üla osas on seda hästi näha. Terasplaat on kinnitatud kahe posti kokkuhoidmiseks poltkinnitusega (joonis 1). Postil on ka jäik kinnitus vundamendi külge, mille ühendamiseks on samuti liimpuidu keskele asetatud terasplaat, mis on jäigalt seotud vundamendiga
Idapoolsel küljel on majandusterrass pesu kuivatamiseks ja küttepuude kuivatamiseks. Lõunapoolne terrass on kaetud klaaskatusega. Seal on ka välikamine ahitamise võimalus. Trepid Sissepääsuterrassi trepp on betoonist, astmed on kaetud graniitplaatidega. Teisele korrusele viib keerdtrepp. Aknad, uksed 3 Elutoa ja veranda maast laeni ulatuvad aknad on selektiivklaasiga klaaspakettidest, mitteavatavad. Hoone kõik ülejäänud aknad ja rõduuksed on liimpuidust, avatavad ja avatavad ka tuulutusasendisse. Aknalauad on liimpuidust. Välisuksed on liimpuidust, soojustatud. Klaasist välisuksed on karastaud klaasist, selektiivkilepakettidega Siseuksed on liimpuidust, siledad, spooniga. Piirdeliistud väärispuulauast, siledad. Klaaspaketid, klaas Klaaspakett peab kindlustama ruumides mugava mikrokliima. Paketi üldised tehnilised näitajad peavad täitma järgnevad tingimused: soojusjuhtivus U < 1.4 W/m²K valguse läbilaskvus > 52%
väänamisseadmest, varrest ) 15. Igapäevased puhastusmeetodid jagunevad ( kuivpuhastus, poolniiske puhastus, niiske puhastus, märgpuhastus ) 16. Poolniiske pühkimine eemaldab, millist mustust? ( lahtine ja kergelt kinnitunud ) 17. poolniiske pühkimise 2 erinevat võimalust 18. Märgpühkimist saab kasutada, milliste põrandate puhastamiseks? ( vett taluvate, veekindlad ) 19. Puitpõrandaid tehakse, millest ? ( täispuidust- laudpõrandad, parkettpõrandad / liimpuidust- liimparkett, liimplaat ) 20. Täispuidust põrandaid puhastatakse, millise puhastusmeetodiga? Miiliseid puhastusmeetodeid kasutatakse linoleumi puhastamisel ? 21. Korkpõrandaid puhastatakse, millise puhastusmeetodiga? 22. Kivipõranda omadused ( tihe, talub hästi keemilisi aineid, on tule ja niiskuskindel, heliisolatsioon on halb ) 23. Vaipkatete omadused 24. Keraamilisi plaate puhastatakse, millise puhastusmeetodiga? ( poolniiske, niiske ja märgpühkimisega ) 25
• Spetsiaalsed põrktihendid hoiavad ära soojakaod ja kaitsevad tervistkahjustava tõmbetuule eest. • PVC-aknad on keskkonnasõbralikud, ei kasutata väärispuitu ning materjali saab hõlbsalt utiliseerida. 1.1.2 Puitakanad Puitaken on turvaline valik nõudlikule maitsele. Puitaknaid on võimalik saada suures valikus. Aknaid on saadaval erinevates värvides ja erikujulistena. Kolmekihiline liimpuidust raam muudab aknad stabiilseks. Ökoloogiliselt puhtast materjalist valmistatud puitaken hoiab sooja, on 5 kergesti hooldatav. Puitaknaid on ka lihtne paigaldada. Puitaknad on tehtud kõrgkvaliteedilisest matejalist, mis muudab aknad ka veekindlaks. Naturaalse puidu ilu tagab aga esteetilise naudingu. Puitaken on samuti vastupidav erinevatele ilmastikujõududele ning säilitab hubase õhkkonda
Vineeri paksus on 4-30mm. · Valmistatakse mitmesuguseid tala-, raam-, kaar- ja sõrestik konstruktsioone. · Vineeril on väiksem põlevus kui saematerjalil või lamell-liimpuidul. Püsib hästi mõõdus. · Liimpuiduks nimetatakse vähemalt 4 lamellist pakettristlõikeks liimitud elementi. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Valmistatakse põhiliselt kuusest ja männist. · Liimpuidust võib teha nii sirgeid kui kõveraid detaile, millel n kas muutuv või ka konstantne ristlõige. · Liimpuidust kandekonstruktsioone kasutatakse nii suurte avadega hoonete katusekonstruktsioonides, kui ka seinakarkasside ehitamiseks. Liimpuidu valmistamise etapid on: · Puidu kuivatamine · Tugevussortimine · Lamellide jätkamine hammastapiga · Lamellide hööveldamine · Liimimine, pressimine · Talade hööveldamine · Pinnatöötlus
com/watch?v=kAzcWAM2OKI http://www.estoniapiano.com/public/files/klaver_3.jpg http://www.youtube.com/watch?v=lvZ6tRsaCvA ning kolmandaks ESTONIA 274 Konsertklaver.Rohkem kui seitsmel tuhandel ESTONIA kontsertklaveril mängitakse kontserdisaalides igal pool maailmas. See on 274 cm pikk, 158 cm lai, 102 cm kõrge ning kaalub 500kg. Selle rastiprussid on kuusepuidust ristlõikega 12x5,5 cm. Sel on 17 radiaalselt lõigatud kuusepuidust ribi. Bassri roop ning pikk roop on punasest pöögist, liimpuidust ning sellel on 11 vertikaalset kihti ning pealiskiht vahtrapuidust. Klaviatuur on saksa firmalt kluge. Korpuse paksus on 8cm, kõlalaua pindala 2,1 ruutm. ning kõige pikem bassikeel 201,8 cm. Ülejäänud omadused on allpool, kuna need on teiste klaveritega samasugused. Nende kolme klaveri ühised andmed : 1. Korpus liimitud kasepuu kihtidest. 2. Virblipakk Dehonit, ostetus Saksamaalt. 3. Kõlalaud kõrgkvaliteedsest kuusepuidust Sveitsi Alpidest. 4
Ahja jõe. Esimene asub Lustioone platsi servas. · Silla koordinaadid: X:6445125 Y:679569 B:58o6`37" L: 27o2`50" VÄIKE TAEVASKODA · 13 m kõrgune ja 190m pikkune liivakivipaljand, milles on 5m kõrgune ja 15m sügavune Neitsikoobas, kus voolab allikas. · Väikese taevaskoja infotahvli koordinaadid: X:6445049 Y:679535 B:58o6`35" L: 27o2`47" JALAKÄIJATE SILD II · Mõlemad jõe ületuseks mõeldud sillad on valmistatud liimpuidust 2001. aastal · Silla koordinaadid: X:6444893 Y:679726 B:58o6`30" L: 27o2`58" SUUR TAEVASKODA · Suur Taevaskoda on 24m kõrgune ja 150m pikkune Devoni liivakivipaljand Ahja jõe kaldal · Suure Taevaskoja infostendi koordinaadid: X:6444858 Y:679729 B:58o6`29" L: 27o2`58" VÄÄRIB TUNNUSTAMIST · Kohale juhatavad viidad · Suur parkla · 5-kohaline välikäimla alguspunktis
pühkimisega Põranda elektriseerumise vältimiseks ei kasutata kuiva pühkimist harjaga, sobib põrandapühkija kuivataja Põhipesu vastavalt vajadusele neutraalse või aluselise ainega Kui on vaja eemaldada setteid, siis looduslike hapetega (sidrun) PUITPÕRANDAD Niiskusõrnad Looduslikud, inimsõbralikud, soojad Täispuidust põrandad – laud ja parkettpõrandad Liimpuidust põrandad – parkettpõrandad Laminaat – lamineeritud papist, puidupulbrist ja liimist koosnev põrandakate Laevapõrand – täispuit laud, mille vahel on mastiks (veekindlam) Puitpõrandad ei talu liiva ja suures koguses vett Täispuit lakitakse, õlitatakse või vahatatakse Liimpuit enamasti lakitakse Laminaati ei kaitsta PUITPÕRANDATE PUHASTAMINE Hoolduspuhastus sõltuvalt kaitsemeetodist ja
majanduslikke argumente hulgaliselt. Katuseakende kasutamine säilitab kõige paremini meil traditsiooniliste viilkatuste kuju ja välisilmet ning on ka nägusaks kujunduslikuks elemendiks, seda eriti rühmiti paigaldatuna. Materjali iseloomustus Funktsioonilt on katuseaken tavaline, ainult et katusel paiknev aken. Nagu fassaadiaknaidki, valmistatakse katuseaknaid peamiselt puidust ja plastist. Katuseaknaid tehakse liimpuidust ning kaetakse alumiiniumi-, tsink- või vaskplekkidega, pakutatakse ka puitplast (polüuretaankattega liimpuit) aknaid ning mitmesuguste klaaspakettideda mudeleid. Materjalieelistus sõltubeelkõige igaühe maitsest, kuid ka ruumist, kuhu aken paigaldatakse. Kõrge õhuniiskusega ruumidesse, nagu köögid ja vannitoad, sobivad puit-plastaknad puitakendest paremini. Kindlasti peab katuseaken olema avatav, vastasel juhul peab seda katusel puhastamas käima
majanduslikke argumente hulgaliselt. Katuseakende kasutamine säilitab kõige paremini meil traditsiooniliste viilkatuste kuju ja välisilmet ning on ka nägusaks kujunduslikuks elemendiks, seda eriti rühmiti paigaldatuna. 5 Materjali iseloomustus Funktsioonilt on katuseaken tavaline, ainult et katusel paiknev aken. Nagu fassaadiaknaidki, valmistatakse katuseaknaid peamiselt puidust ja plastist. Katuseaknaid tehakse liimpuidust ning kaetakse alumiiniumi-, tsink- või vaskplekkidega, pakutatakse ka puitplast (polüuretaankattega liimpuit) aknaid ning mitmesuguste klaaspakettideda mudeleid. Materjalieelistus sõltubeelkõige igaühe maitsest, kuid ka ruumist, kuhu aken paigaldatakse. Kõrge õhuniiskusega ruumidesse, nagu köögid ja vannitoad, sobivad puit-plastaknad puitakendest paremini. Kindlasti peab katuseaken olema avatav, vastasel juhul peab seda katusel puhastamas käima
Liimpuidu valmistamine toimub täielikult tehases. Seal on tagatud täpne tehnoloogiline reziim alates puitmaterjali ettevalmistamisest kuni toote liimimise ja pressimiseni. Liimpuidu valmistamise põhietapid on kuivatamine, tugevussortimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus ja pakkimine. 5 Liimpuidust elemente võib teha nii konstantse kui ka muutuva ristlõikega, samuti sirgete või kõverjoonelistena. Võimalik on valmistada suhteliselt suuri ristlõikeid, näiteks Eestis laiusega kuni 22 cm ja kõrgusega kuni 2 m. Lamelli paksus on tavaliselt 33...45 mm. Väiksema paksusega lamelle tuleb normide järgi kasutada välistingimustes ning kaarkonstruktsioonides. Viimaste puhul on lamelli paksus seotud raadiusega. Liimpuitu valmistatakse põhiliselt kuusest või männist
Kas see ikka on nii? Näiteks sama kandevõimega terastala tootmiseks kulub kuus korda rohkem energiat kui liimpuittala jaoks. Säästlikkus Madala energiatarbega ehk passiivmajad on pea kõik puitkarkassil, teistest materjalidest sama soojapidavusega sein oleks kordi kallim. Puitkarkassil ei ole eraldi kandvat ja soojust isoleerivat osa seinas, kandev puitpruss on soojustusmaterjali sees ega suurenda seina paksust. Puit ei ole kallim kui teised materjalid. Näiteks 300 mm laiust liimpuidust lauda kasutada on odavam kui tellisvoodrit. Helipidavus Halb helipidavus ei ole mitte puitmajade, vaid kõigi halvasti ehitatud majade probleem. Puitkarkassil seinte helipidavus võib olla väga hea, sest need sisaldavad rohkelt poorset materjali ja on kihilise struktuuriga. Löögimüra ülekande puhul on puitkonstruktsioon halvem vaid madalate helisageduste juures. Sel juhul aitab põrandale massi lisamine varem kasutati liivakihti, praegu umbes 5 cm betoonikihti.
Vineeri paksus on 430mm. > Puuliikidest kasutatakse männi, kuuse ja kasepuitu. Kasepuu vineer on kõige tugevam. > Vineeril on väiksem põlevus kui saematerjalil või lamellliimpuidul. Püsib hästi mõõdus. > Valmistamistatakse mitmesuguseid tala, raam, kaar ja sõrestik konstruktsioone. > Liimpuiduks nimetatakse vähemalt 4 lamellist parkettristlõikest liimitud elementi. Lamellide kiudude suunad on parallelsed. Valmistatakse põhiliselt kuusest ja männist. > Liimpuidust võib teha nii sirgeid kui kõveraid detaile, millel on kas muutuv või ka konstantne ristlõige. > Liimpuidust kandekonstruktsioone kasutatakse nii suurte avadega hoonete katusekonstruktsioonides, kui ka seintekarkasside ehitamiseks. Liimpuidu valmistamise etapid on: > puidu kuivatamine > tugevussortimine > lamellide jätkamine hammastapiga > lamellide hööveldamine > liimimine > talade hööveldamine > pinnastöötlus > pakkimine.
Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Liimpuidu valmistamine toimub täielikult tehases. Seal on tagatud täpne tehnoloogiline reziim alates puitmaterjali ettevalmistamisest kuni toote liimimise ja pressimiseni. Liimpuidu valmistamise põhietapid on kuivatamine, tugevussortimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus ja pakkimine. Liimpuidust elemente võib teha nii konstantse kui ka muutuva ristlõikega, samuti sirgete või kõverjoonelistena. Võimalik on valmistada suhteliselt suuri ristlõikeid, näiteks Eestis laiusega kuni 22 cm ja kõrgusega kuni 2 m. Lamelli paksus on tavaliselt 33...45 mm. Väiksema paksusega lamelle tuleb normide järgi kasutada välistingimustes ning kaarkonstruktsioonides. Viimaste puhul on lamelli paksus seotud raadiusega. Liimpuitu valmistatakse põhiliselt kuusest või männist
Talade samm kivihoonetes on 0,6- 1,2m ja puitsõrestikhoonetes on võrdne postide sammuga. Talade vajalik ristlõige sõltub nende sildest ja sammust. Suuremate avade puhul vajab nii tala ristlõige kui ka võimalik läbipaine arvutamist. Arvestades et puit on süttiv materjal tuleb arvastada puithoones vahelagede ja katusekonstruks projekteerimisel (korstende juures tuleb vahelae talad vekseldada). Korvuti täispuidust taladega ( max pikkus 6 m) kasut ehitusel suurte avade puhul liimpuidust kandureid. Ripplaed kasut 1)lae alla paigaldatud turustike varjamiseks 2)ruumi kõrguse vähendamiseks 3)süvistatud algustite paigaldamiseks 4)lae viimistlemiseks 5)parema akustika tagamiseks. Ripplaed kinnitatakse vahetult lakke või konstruktiivsest laest madalamale spets riputite abil. TREPID- hoone osad, millede kaudu toimub liikumine korrsuelt korrusele. Üldjuhul peavad trepid asuma tulekindlates ruumides e trepikodades.. Treppide materjaliks võib
aurutatud. Ehituses kasutatakse liimitud, lamineeritud ja dekoratiivvineeri. Spoonid ühendatakse fenoolformaldehüüd - vaikudega kuumalt pressimisel. Vineeri paksus on 4-30mm. Puuliikidest kasutatakse männi-, kuuse- ja kasepuitu. LIIMPUIT liimpuiduks nimetatakse vähemalt 4 lamellist pakettristlõikeks liimitud elementi. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Valmistatakse põhiliselt kuusest ja männist. Liimpuidust võib teha nii sirgeid kui kõveraid detaile, millel on kas muutuv või ka konstantne ristlõige. Liimpuidust kandekonstruktsioone kasutatakse nii suurte avadega hoonete katusekonstruktsioonides, kui ka seinakarkasside ehitamiseks. Liimpuid valmistamise etapid on: puidu kuivatamine, tugevussortimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus, pakkimine. SPOONLIIMPUIT
Sel juhul kasutatakse elementidest koostatud sôrestikke. Sõrestikud võivad olla erineva kujuga (kolmnurk, trapets, paralleelvöödega jm.). Saepuidust valmistatakse massiivseid sõrestikke, millel on palju elemente ja liiteid ning elemendid seetõttu väiksema ristlõikega. Väiksema elementide arvu korral on elementide ristlõiked suuremad ja materjaliks liimpuit. Kolmnurkne sõrestikferm. Mikkeli tuletõrjemajas on paralleelvöödega sõrestikferm. Kaared silded 20-100 m Liimpuidust võib teha ka kõveraid konstruktsioone. Iga koormuse jaoks võib leida nn survejoone, mis on ökonoomseim kuju selle koormuse jaoks. Näiteks ühtlaselt jaotatud koormuse jaoks on see parabool, punktkoormuse jaoks polügoon. Praktikas tuleb konstruktsioon dimensioneerida erinevate koormuskombinatsioonide jaoks. Sellist kaare kuju pole, mis sobiks kõigile koormustele ideaalselt. Sel juhul valitakse kaare
Postide otsa naelutatakse postiga samast materjalist räästapärlin, millele toetatakse sarikad. Kui sarikad toetatakse posti kohale, piisab ühest plangust. Kui osa sarikaid toetub pärlinile postide vahekohal, siis koosneb ülemine vöö vähemalt kahest plangukihist. Laetalad naelutatakse seinapostide külge, nende alla paigaldatakse serviti vöötala. Laetalade ja seinapostide samm on 60 - 90 cm, laetalade maksimaalne sille on 5,5 m. Suuremaid sildeid saab katta liimpuidust taladega või liittaladega, samuti puitfermidega. Tavaliste elumajade laius on 7 - 9 m, lae puittalade toetamiseks tuleb hoone sisse ehitada kandev sein. Seina asendab postide ja neile toetuvate peatalade süsteem. Sõrestikhoone jäikus tagatakse diagonaalsidemetega või -laudisega, mis peavad olema vähemalt hoone nurkades ja esimese sarikapaari vahel mõlemast maja otsast. PUITMATERJALI MÕÕDUD Sõrestikuseina postid ja alusplangud 5 x 15 või 5 x 20 cm.
niiskuskindla konstruktsiooniliimiga. Liimpuiduks nim vähmalt neljast lamellist pakettristlõikeks liimitud elemente. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Liimpuidu valmistamise põhietapid on kuivatamine, tugevussortimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus ja pakkimine. Valmistatakse enamasti kuusest või männist. Liimpuidust saab teha väga suuri tala-, raam- ja kaarkonstruktsioone, poste jne. Laialdaselt kasutatakse seinakarkasside ehitamisel: spordisaalid, ujulad, laohooned jne. 10 METALLMATERJALID 1. Milliseid malmi liike toodetakse ning kus neid kasutatakse? Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Valumalmist tooted saadakse valamise teel.
Sarikate ristlõige sõltub sarika sildest ja on 5 x 15 ... 5 x 25 cm, sarikate samm 0,9 ... 1,2 m. Laetalad naelutatakse seinapostide külge, nende alla paigaldatakse serviti vöötala ristlõikega 5 x 15 või 5 x 20 cm. Laetala ristlõige on 4 x 18 ... 10 x 25 cm sõltuvalt talade sammust ja sildest. Laetalade samm ühtib seinapostide sammuga 60 ... 90 cm, laetalade maksimaalne sille on 5,5 m. Suuremaid sildeid saab katta liimpuidust taladega või liittaladega, samuti puitfermidega. Tavaliste elumajade laius on 7 ... 9 m, sel juhul tuleb lae puittalade toetamiseks hoone sisse ehitada kandev sein, mida võib vajadusel asendada postide ja neile toetuvate peatalade süsteem, kus postide samm ei ole üle 4 m ja minimaalne ristlõige alla 10 x 15 cm, peatalade ristlõikeks sobib tavaliselt 15 x 25 cm. Eraldiseisvad puitpostid ei või olla ristlõikega vähem kui 10 x 10
liimitud Eelis võrreledes tavalise saematerjaliga on selles, et siin puuduvad sellised defektid mis vähendavad tugevust ja rikuvad välimust Sõrmjätkatud materjalide kasutamine : Ukse ja akna vabrikute toorainena Mööblitööstuses toorikutena ;) Liimitud pooltooted Masiivpuidust lamellidest kokku liimitud materjalid : Liimkilp mööblitööstusele Liimitud torikud mööblitööstusele Liimpuidust talad ehitusele Liimitud pooltooted. Massiivpuidust lamellidest kokku liimitud materjalid : Liimkilp mööblitööstusele Liimitud toorikud mööblitööstusele Liimpuidust talad ehitusele Lamell – hööveldatud liist või laud, millest liimistakse kokku kilp ja tala . Liimkilbi kvaliteedinõuded Kvaliteedinõuded limiteerivad puidurikked kilbi välispinnal Terved oksad : suurus ja tükiarv pinna ühiku kohta
Pööningulaed peavad lisaks omama auruisolatsiooni, mis paigaldatakse soojustuskihi alla. Keldrilagedele ja läbisõidulagedele paigaldatakse aurutõke aga soojustuse peale. 56 Otsetrepid laiusega üle 100 cm valmistatakse kahel metallkandjal (foto vasakul). Otsetrepid laiusega alla 100 cm (foto 1) koosnevad moodulitest ühel keskkandjal. Trepiastmed valmistatakse valdavalt liimpuidust. Keerdtreppide läbimõõt on vahemikus 130...220 cm. Keerd-trepp koosneb monteeritavatest moodulitest (foto 4). Ava laes võib olla ümar või nurgeline (fotod 4 ja kõrval paremal). Trepp kinnitatakse vahelae podesti külge. · Puittreppe on lubatud ehitada ainult kuni 2korruselistele hoonetele. Puittrepp (joonis 6.7) koosneb põsk-, astme- ja varvaslaudadest ning trepivõrest. Põsklauad peavad olema vähemalt 18...22 cm laiad ja 7...8
kokkupuude vaiguga surmab mõned puidusiku, rädi- ja kooreüraskid juba 2 5 sekundi jooksul). Männi maltspuit sinetab soojal aastaajal mikroseente elutegevuse tulemusena kiiresti ja värvimuutusega puidu pind on välisviimistluseks kõlbmatu. Enamik männiliike on suure majandusliku tähtsusega, sest nende väga hinnalist puitu kasutatakse laialdaselt tarbepuiduna nii siseruumides kui välistingimustes, alates põranda- ja seinakattematerjalidest ning lõpetades tava- ja liimpuidust mööbli, ümarpalkmajadega. Männilauad ja plangud on peamiseks uste, sängide, pinkide, laudade, kirstude jms materjaliks. Et männipuit on hästi immutatav, siis sobib ta hästi ka õhuliinipostideks ning raudteeliipite valmistamiseks. Oksavabat tüvest saab head spooni vineeriks ja katuselaaste. Varemalt oli mänd ka eelistatud paadi- ja laevaehituspuu. Ka © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 28
kaitstakse purunemise vastu tugevdusrõngaga. Vaia alumine ots teritatakse ja juhul, kui tuleb läbistada kruusa või kive sisaldavaid pinnaseid, kaitstakse metallist kingaga. Puitvaia detaile a) vaia teravdatud ots, b)metallist kingaga ots. c) vaia pea tugevdusrõngas, d) vaia jätk, e) palkidest pakettvai, f) liimpuidust vai Raudbetoonist vaiad Enamlevinud raudbetoonist valmisvaiad valmistatakse pikisuunas ühtlase ruudukujulise ristlõikega 200x200 mm kuni 450x450 mm ja pikkusega kuni 20 m. Pikemate vaiade kasutamist piiravad raskused transpordil, nõtkekindlus rammimise alguses ja omakaal. Eestis on enamlevinud 300x300 mm vaiad pikkusega kuni 16 m. Pikema vaia saab kahe ja enam vaia ühendamisel vaiajätkudega. Rammivaiad on tavaliselt teistest vaialiikidest ökonoomsemad
ettevõte. Põhitoodangust on 80% saematerjal ja 20% jätkutöötlemise tooted. Imavere Saeveski tootmisüksused on: a) Saeveski: Tootmisvõimsus kuni 400 000 m3 saematerjali aastas, koosneb Hew Saw peenpalgiliinist (1995) ja laastustava prussimispingiga lintsaeliinist jämedamate palkide jaoks. b) Kaks liini (2000 ja 2004) akna- ja uksetoorikute komponentide tootmiseks, tootlikkus kuni 65 000 m3 aastas. c) Hööveldamisliin profiillaudade tootmiseks. d) Liimpuidust talade tootmise liin (2005). Tootlikkus kuni 80 000 m3 aastas, põhituruks on Jaapan. Imavere Saeveski asub väikeses külas Eesti keskosas ja saeveskis töötab 320 inimest. Estonian Cell Estonian Cell toodab kõrgekvaliteedilist kemi-termo-mehaanilist haava puitmassi (BCMTP). Projektvõimsuse 140 000 tonni BCMTP-d aastas saavutas tehas juba oma esimesel täistööaastal (2007), eesmärgiks on 175 000 tonni. Aastal 2008 kasutas Estonian Cell 350 000 m3 haava paberipuitu
punakaspruuni lülipuiduga, mis hakkab tekkima peale 40. eluaastat. Männi puit on vaigukäikude rohkuse tõttu väga vaigune. Käikudes liikuv rõhu all olev vaik kaitseb puud haiguste ja kahjurite vastu. · Enamik männiliike on suure majandusliku tähtsusega, sest nende väga hinnalist puitu kasutatakse laialdaselt tarbepuiduna nii siseruumides kui välistingimustes, alates põranda- ja seinakattematerjalidest ning lõpetades tava- ja liimpuidust mööbli, ümarpalkmajadega. Männilauad ja plangud on peamiseks uste, sängide, pinkide, laudade, kirstude jms materjaliks. Et männipuit on hästi immutatav, siis sobib ta hästi ka õhuliinipostideks ning raudteeliipite valmistamiseks. Oksavabat tüvest saab head spooni vineeriks ja katuselaaste. Männid annavad ka väärtuslikke kõrvalprodukte, männikändude utmisel saadakse tõrva, tärpentini ja sütt; vaigust tärpentin jm.
annaabi.ee 
