Tugi ja liikumiselundite haigused Haiguste ühised sümptomid ja erisused Tartu 2010 Tugi ja liikumiselundite haigused · Podagra · Osteoporoos · Reuma · Reumatoidartriit · Koksartroos · Raynaud`tõbi · Süsteemsed sidekoehaigused Podagra on kusihappe ainevahetuse haigus, kus kudedesse ladestuvad kusihappe soolad ja liigestes tekivad põletikulised muutused · Ühised sümptomid · Erisused Valu · Põletiku tunnused: turse, punetus, kuumamine · · Deformatsioonid liigestes · Haigushoog algab öösel · ·
töödelduna taimedele kasvupinnaseks. · Turvas on tooraineks keemiatööstusele. · Vett võib turbasammal endasse imeda 10 20 korda rohkem, kui ta ise kaalub. Turbasammal sobib hästi aknaklaaside vahele liigset niiskust imama. · Suure veeimamisvõime tõttu on turbasammalt rahvameditsiinis kasutatud vati asemel. Kõrge happelisuse tõttu on nad praktiliselt steriilsed. · Meditsiinis kasutatakse ka turbamuda. See sobib tugi ja liikumiselundite, mõnede närvihaiguste ja naistehaiguste ravimiseks. Kasutatud kirjandus: http://www.elfond.ee/muraste/index.php? option=com_content&task=view&id=52 http://bio.edu.ee/taimed/sammal/turbas.htm
toimub kogu elutalitluse regulatsioon. Erutuse levik neuronis: erutus saabub neuronisse dendriitide kaudu, läbib rakukeha ning liigub mööda aksonit edasi neuronile/lõppelundile (nt lihasele). Sünaptiliseks ülekandeks nimetatakse sünapsi edasikandumist. Närvisüsteemi jagunemine: Somaatiline ehk kehanärvisüsteem jaguneb omakorda kesknärvisüsteemiks (KNS, kontollib kogu elutegevust) ja piirdenärvisüsteemiks (PNS, reguleerib liikumiselundite tööd). Autonoomne närvisüsteem tahtele allumatu (siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine). Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks süsteemiks (mõlemad osalevad organismi ainevahetuses). KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju peamine ülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga ja vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju koosneb 5'st osast. Piklikajus asuvad elutähtsate reflekside (nt seedimisrefleks) ja
DENDRIITE, LÄBIB RAKUKEHA JA VÄLJUB SEALT AKSONI KAUDU; IMPULSID LIIGUVAD NEURONITE AHELAS KINDLASUUNALISELT: PERIFEERIAST MÖÖDA TUNDENÄRVIKIUDE KNS'I JA KNS'IST MÖÖDA MOTOORSEID NÄRVIKIUDE PERIFEERIASSE. MILLINE ON NÄRVISÜSTEEMI EHITUS? SOMAATILINE: KESKNÄRVISÜSTEEM (PEAAJU JA SELJAAJU), PIIRDENÄRVISÜSTEEM (PEAAJUNÄRVID JA SELJAAJUNÄRVID); KONTROLLIB KOGU ELUTEGEVUST, REGLUEERIB LIIKUMISELUNDITE TÖÖD, SAAB INFOT VÄLISMAAILMAST; AUTONOOMNE: SÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM , PARASÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM; SELLE KAUDU TOIMUB SISEELUNDITE, SISENÕRENÄÄRMETE, SÜDAME JA VERESOONTE TALITLUSE REGULEERIMINE. SELJAAJU ASUB LÜLISAMBAKANALIS; ÜLESANDED: ÜHENDAB KEHAST TOIMUVAT PEAAJUGA, VASTUTAB TINGIMATUTE REFLEKSIDE EEST. PEAAJU ASUB KOLJUÕÕNES; OSAD: PIKLIKAJU (REFLEKTOORNE
Referaat Tugi ja liikumiselundid Luustik. Tugi- ja liikumiselundite hulka kuulub luustik liigeste ja teiste liiduste , sidemetega ning luustikulihased , kõõluste ja lihasekestadega .Luustik on organismi tugisammas , millele kinnituvad lihased .Inimesel on 206 luud . Luul on kude ja oma vereringe . Luustikul 5 põhifunktsiooni .Tugi lülisammas hoiab pead . Kaitsefunktsioon elundid kaitseta . Liikumisfunktsioon paneb keha liikuma .Ainevahetusfunktsioon aine ladu . Luud sisaldavad kõige rohkem verd
Refleks on KNSi vahendusel toimuv vastus/reaktsioon väliskeskkonna või organismi sisekeskkonna ärritusele. Peaaju asub koljuõõnes, kolju kaitseb peaaju. Täiskasvanud inimese aju kaalub ~1300-1400g, seega moodustab inimese aju kaal 2,5% tema kehakaalust. Aju suurusel ja inimese intelligentsusel pole omavahelist seost: suurema ajumassiga inimesed ei ole targemad. Aju mass kasvab ja aju areneb inimesel 20.-25. eluaastani. Piirdenärvisüsteem ehk Perifeerne reguleerib liikumiselundite tööd ja võtab vastu infot välismaailmast.Sensoorne allsüsteem on meeltesse või tajumise puutuv,vahendades mitmesuguste ärrituse vastuvõttu.Motoorne allsüsvälisärritusele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust. Autonoomse närvisüsteemi osadeks on sümpaatilinenärvisüsteem ja parasümpaatiline närvisüsteem.Sümpaatiline osa on reguleerijana aktiivne organsimi aktiivses seisundis, mida iseloomustab suurenenud energiakulu (näit treening, emotsionaalsed seisundid viha, rõõm,
Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete - virgatsainete vahendusel. Virgatsained on närvisüsteemi suhtes kas erutava või pidurdava toimega. Närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb kesknärvisüsteemist ja piirdenärvisüsteemist. Autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline osa aktiveerub ohuolukorras ning parasümpaatiline osa viib organismi tagasi rahulolekusse. Piirdenärvisüsteem reguleerib liikumiselundite tööd ning selle kaudu saadakse välismaailmast informatsiooni. PNS koosneb pea- ja seljaajunärvidest. Kesknärvisüsteem reguleerib kogu organismi elutalitlust. KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju ühendab kehas toimuvat peaajuga ja vastutab reflekside eest. Peaajul on 5 osa. Piklikajus asuvad elutähtsate reflekside keskused. Piklikajust lähtuv võrkmoodustis reguleerib und ja ärkvelolekut.
reguleerimine ja kordineerimine *sise-ja väliskeskkonna muutustega kohanemine SOMAATILINE NS e KEHA NS AUTONOOMNE NS e VEGETATIIVNE NS KESKNS PIIRDENS *Ül-siseelundite ja sisenõrenäärmete,südame ja verekeskkonna talitluse *pea-ja seljaaju *pea-ja seljaaju reguleerimine +31 paari närve närvid TAHTELE ALLUMATU SÜSTEEM! *ÜL-kontrollida *ÜL-reguleerib SÜMPAATIL NS PARASÜMP NS kogu elutegevust liikumiselundite *Ül-aktiveerib, *Ül-pidurdab, *Seljaaju:ühendab tööd-motoorne annab energiat ohu rahustab,taastab, kehas toimuva pea- süsteem saab infotja stressi olukorras taastab energia- ajuga,vastutab väliskeskkonnast - varusid tingimatute refleks sensoorne süsteem ide eest REFLEKSID. *...nim neid reakts,mis annavad nende ärritusele vastuse * ..aitavad organismil kohaneda ja kahjustustamist vältida *...on kahte tüüpi : 1)Tingimatud refl- .
haigetega. Öötöö terviseriskidest on ohustatud arstid, kelle töökohuste hulka kuulub öövalvete tegemine. FÜÜSILINE KOORMAMINE Arvestatav hulk terviseprobleeme ja vigu meditsiinitöös on põhjustatud valedest töömeetoditest ning töövahenditest. Teades, millistes asendites on kõige tervistsäästavam ja efektiivsem tööd teha, paraneb töö kvaliteet ja kahaneb terviseprobleemide tekkimise risk. Ebasobiva koormamise tagajärjeks on lihaste enneaegne väsimine, tugi- ja liikumiselundite vaegused, raskused keskendumisel. Dünaamiline lihaste töö koormab hingamis- ja vereringeelundeid, staatilise puhul väsivad lihased juba 15-20 sekundi pärast. Ülekoormustraumad on Eestis praegu kutsehaiguste osas teisel kohal (vibratsioontõve järel) (Tint, 2000). Ülepinge vältimise seisukohalt on vajalik pidada puhkepause. Sagedased lühikesed puhkepausid kestusega 5...10 minutit on organismile kasulikumad kui pikad ja harvad pausid
Fekaaloraalsel teel leviv viirus. Tüsistused - maksatsirroos ja primaarne maksarakuline vähk. Maksatsirroos - krooniliste maksahaiguste hilistüsistus, kui maksarakud on täielikult hävinud ja asendunud sidekoega. Veri ei läbi enam maksarakke. Tekib nt liigse alkoholi või hepatiidi tagajärjel. Toitumine tihedamani, aga vähem korraga. Vältida liigrasvaseid, praetud toite. Kofeiini, vürtse, alkoholi. TUGI- JA LIIKUMISELUNDITE HAIGUSED Liiges moodustub kahest kõhrega kaetud erinevast luust. Liigeskõhr pehme kude liigestes, mis vooderdab luude otsi, et poleks hõõrdumist. Liigesvõie vähendab hõõrdumist ja kannab toitaineid liigese kõhrelistesse osadesse. Artriit liigese põletik. Mittemõjutatavad riskitegurid: 1) Geneetiline eelsoodumus 2) Autoimmuunsed mehhanismid 3) Sugu. Naistel esineb sagedamini reumatoidartriiti, meestel sagedam podagra 4) Vanus
Krooniliste maksahaiguste järgne tüsistus, maksakoed on surnud mürgi tõttu ning asenduvad sidekoega. Kõige sagedasem põhjus alkohol aga ka B- ja C-hepatiit ja autoimmuunsüsteemiga seotud pikaajalised maksahaigused. Milline on õige toitumisviis seedetrakti haiguste korral? Suitsetamisest ja alkoholist loobumine Juua palju vett Toituda 4-5korda päevas ja vähem korraga Tugi- ja liikumiselundite haigused Mis on liigeskõhr? Kaitseb luid ja liigeseid Millised on tugi- ja liikumiselundkonna haiguste riskitegurid? Geneetiline eelsoodumus Vanus Sugu. Naistel rohkem reumatoidartriit, meestel podagra Liigeste ülekoormus Halvad elu- ja töötingimused Külmetamine, külm ja niiske õhk Autoimmuunsed mehhanismid Miks ja kuidas tekib liigese põletikuline haigus?
koormamine, mi tuleneb inimese ja töö valest vastastikmõjust. Nt koormab istumistöö 40%rohkem selga kui seismistöö. Ülekoormamistraumad on Eestis hetkel kutsehaiguste edetabelis II kohal. Psüühilist ülekoormamust põhjustab info läbitöötlemine, parima variandi valmine ning toimimine sellele vastavalt. 15. Koormus ja stressitegurid Ebasobiva koormuse tagajärgedeks on nn lohaste enneaegne väsimine ja liikumiselundite vaegused, raskused keskendumise ja väärad arusaamad ja liikumistegevused. Koormustegurite hulga ja iseloomu määravad tehnilised lahendused, organiseerimine, tööülesanded ja meetodid, töökeskkond ja tööviis. Ebasobivad koormused tööl tekkitavad väsimust ja stressi. Töö koormustegurid mõjutavad peale üksiku tööd tegeva inimese veel kogu tööühiskonda. Stressiteguriteks võivad olla ka suhted ühiskonnaga, murede kuhjumine jms. 16
RISKIANALÜÜS 9 11. ESMAABIKORRALDUS 12 12. KOKKUVÕTE 13 13. KASUTATUD KIRJANDUS 14 1. ÜLEKOORMUSTRAUMADE TEKKIMISE PÕHJUSTEST Organismi ülekoormusest tingitud haigestumised on kutsehaiguste hulgas esimesel kohal meie vabariigis. Põhjusteks võivad olla töö ja töökoha ebaratsionaalne organiseerimine ja kujundus: pikaajaline viibimine sundasendis liikumiselundite või üksikute lihaste pidev staatiline pinge korduvad samalaadsed kiired liigutused vead raskuste käsitsi teisaldamisel liigväsimus töökoha või töövahendi vibratsioon jne. Haigestumisriski suurendavad ebasoodsad keskkonnategurid (puudulik töökoha valgustus, libe või konarlik põrand, tuuletõmbus, tööks sobimatu mikrokliima), samuti ka töötaja füüsilised iseärasused (nõrgad lihased, lülisamba sünnipärased vead), stress ja suitsetamine. 2
NS ülesandeid: 1. väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; 2. erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid 3. närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. NÄRVISÜST EEM (NS) jaguneb: somaatiline NS (kr soma - keha) kesknärvi- piirdenärvisüsteem süsteem (reguleerib liikumiselundite (kontrollib kogu tööd ja võtab vastu infot sümpaatiline elutegevust) välismaailmast) NS tsentraal e KNS perifeerne Aktiveerub ohu- või stressisituatsioonis peaaju seljaaju Sensoorne Motoorne (peaajunärvid) (seljaajunärvi) d
NÄRVISÜSTEEM (NS) jaguneb: somaatiline NS autonoomne NS (kr soma - keha) (toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine; tahtele allumatu) kesknärvi- piirdenärvisüsteem süsteem (reguleerib liikumiselundite (kontrollib kogu tööd ja võtab vastu infot elutegevust) välismaailmast) sümpaatiline parasümpaatiline NS NS peaaj seljaaju peaajunärvid seljaajunärvid u 5 SÜMPAATILINE NS PARASÜMPAATILINE NS
aju valgeaine NÄRVISÜSTEEMI JAOTUS Topograafilis-anatoomiline jaotus - Tsentraalnärvisüsteem selja- ja peaaju - Perifeerinärvisüsteem närvijuured närvitüved ganglionid närvilõpmed Funktsionaal-anatoomiline jaotus - Somaatiline ehk animaalne ehk oikotroopne ehk tserebrospinaalne närvisüsteem loob sidemed meele- ja liikumiselundite abil väliskeskkonnaga - Üldvistseraalne ehk vegetatiivne ehk autonoomne ehk idiotroopne närvisüsteem reguleerib organismi siseelu füsioloogilisi protsesse kõike, mis on seotud sisekeskkonna püsivuse säilitamise ja elu alalhoiuga SELJAAJU – MEDULLA SPINALIS/MYELOS Üldandmed ja välisreljeef - valge värvusega silinderjas närvikoest väät - paiken lülisambakanalis - pikkus: 40-45 cm - kaal: 34-38 g
Indiviidi isikupärane tegelik vanadus sõltub sellest, milline on tema organismi evolutsiooni ( täienemine) ja involutsiooni (tandarendamine). Kulgemise ja iseärasuste alusel eristakse: - normaalset e. füsioloogilist - haiguslikku e. Pataloogilist vananemist. Inimese bioloogiline vananemine : 1. Rakkude vananemine. 2. Naha vananemine. 3. Vereringesüsteemi vananemine. 4. Hingamiselundite vananemine. 5. Seedeelundite vananemine. 6. Liikumiselundite vananemine. 7. Sisesekretsiooni vananemine Psüühiline vananemine: 1. Meeleelundite vananemine (kuulmine, nägemine). 2. Kesknärvisüsteemi vananemine: närviprotsesside liikuvus väheneb, reaktsiooni kirus langeb, väsimus. 3. Psüühiliste protsesside nõrgenemine: mälu, mõtlemise aeglustumine, kõne takerdumine jne. 4. Iseloomujoonte teravdumine: inertsus vs suhtlemisvajadus,
sünapsis levivad. Toime võib olla nii erutav kui ka pidurdav. Dopamiin, serotonin, atsetüülkoliin. Närvisüsteem jaguneb: 1. Somaatiliseks NS-ks e. kehanärvisüsteem · Kesknärvisüsteem- pea-ja seljaaju, mis kontrollib kogu elutegevust seal hulgas ka teiste närvissteemi osade tööd · Piirdenärvisüsteem- moodustavad pea-ja seljaajust väljuvad närvid, mille ülesanne on reguleerida liikumiselundite tööd (motoornesüsteem) ja saada infot välismaailmast (sensoorne süsteem) 2. Autonoomne NS- selle kaudu toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine. See süsteem on tahtele allumatu · Sümpaatiline süsteem- aktiveerub ohu-või stressisituatsioonis, kasutades energiat ja teisi keharesursse. Pupillid laienevad, hingamine kiireneb,
põletusele sarnase kahjustuse. Liigid: meririst Aurelia aurita , meriseen Cyanea capillata. Liikide arv: 2 Kirjandus: - Hõimkond: Kammloomad Ctenophora Ainuõõssetele lähedane grupp. Väliselt veidi meduuse meenutavad (keha sisaldab kuni 99% vett), ehitusplaanilt radiaalsümmeetrilised, kuid väliselt kombitsate paigutuse tõttu bilateraalsümmeetrilised. Pelaagilised (veekihis elavad) mereloomad. Mesoglöa on väga paks. Keha pinnal paiknevad liikumiselundite ehk kammplaadikeste read. Tuntum liik on peaaegu kerakujuline meritikker (Pleurobrachia pileus) (võib olla valemäärang?), kes elab Soome lahe sügavamates osades või hoopis Mertensia ovum? Liikide arv: 1-2? Kirjandus: Lennart Lennuk, 2011. Elu veepiisas. Eesti loodus 11: 20-25 Hõimkond: Lameussid Platyhelminthes Lameussidele on omane kahekülgne ehk bilateraalne sümmeetria. Keha on lai, lihaseline ja mõnikord isegi väga lame. Enamik röövtoidulised või parasiidid
väikelast koos emadega läbisid kuu jooksul kord nädalas ujumaõppe tunni koos lastevanemate koolitusega laste õnnetusjuhtumite vältimisest ja kehaliselt terve lapse kasvatamisest. Osales 21 last, puudumise põhjuseks laste sage haigestumine kevadperioodil. Emadega arutatud võimalikke riskitegureid ja esmaabi võtteid. Emad kutsutud osalema sügisestel teabepäevadel. Adipoossus. Tugi- ja liikumiselundid. Laste liikumiselundite kujunemine. Adipoossuse globaalne mõju maailma majandusele on 2 triljonit USD ehk 2,8% globaalsest sisemajanduslikust produktist. Adipoossuse kahju on võrdne kahjuga, mis tekib suitsetamisest või kahjuga , mida tekitavad relvastatud vägivald, sõjad ja terrorism kokku. - consumerinternational.org, 2015 Ülekaalulisuse terviseriskidest Hinnata erinevaid kaebusi: kas lapsel on viimasel aastal olnud? Ärevust, koolist puudumist, sotsiaalset tõrjutust JAH EI
"Terviseriskid lihastreeningus", Rein Jalak, Lauri Rannama,Tallinn 2004 ,,Jõu- ja venitusharjutusi igaühele, Rein Jala, Inga Neissaar, Tallinn 2006 ,,Venitusharjutused", Seppo Pehkonen, Markku Leppänen, Tallinn 2010 "Kehalised võimed ja organism", Jürgen Weineck, Rein Jalak, 2008 5. LIHASDÜSBALANSS JA TERVISERISKIGA KEHALISED HARJUTUSED Mitmekülgse treeninguga ja harjutuste otstarbeka valikuga tagatakse tugi- ja liikumiselundite harmooniline areng. Kui lihased arenevad tasakaalustatult, arenevad paremini ka motoorsed oskused. Vead treeningmetoodikas (ühekülgsus harjutuste valikul, individualiseerimise printsiibi eiramine) ja lihaste ülekoormamine (just äkiline treeningkoormuse kasv) ja korduvad tehnikavead on sagedasemateks düsbalansi põhjusteks. Sportase ettevalmistuse üheks tõsisemaks probleemiks on painduvuse ja jõuomaduste arengu optimaalse suhte leidmine
taja, lind, roomaja, kahepaikne, kala); y toob näiteid Eesti tavalisematest ja looduskaitsealustest imetajatest, lindudest, roomajatest, kahepaiksetest ja kaladest; y analüüsib, kuidas loomorganismi toidu hankimise viis ja seedeelundkonna eripära sõltub tema toiduobjektidest; y võrdleb selgroogsete loomade erinevate rühmade kohastumusi liikumiseks maapinnal, õhus ja vees; y seostab selgroogsete loomade liikumiselundite ehituse ja talitluse elupaigaga; y planeerib katse loomade rännete põhjuste uurimiseks; y selgitab selgroogsete loomade hingamiselundite talitlust hingamisel; y võrdleb loomorganismide hingamist kopsude, naha ja lõpuste abil eri keskkondades (õhk, vesi, muld); y toob näiteid loomadest, kellel talitlevad hingamiselunditena kopsud, lõpused, nahk ja õhu- kotid; y analüüsib selgroogsete loomade südame ja vereringe eripära seost püsi- ja kõigusoojasu- sega;
· Ruumi- ja välisõhu kvaliteet mõjutab hingamishaiguste teket hingamist ärritavad ained õhus SO2, NOx, allergeenid · Toidus sisalduvad metallid võivad kahjustada kesknärvisüsteemi, närvisüsteemi degeneratsiooni, Parkinsoni tõbe, dementsuse ohtu. Toidu vähene kiudainete sisaldus soodustab seedetrakti haiguste teket. Keskkonnakemikaalid võivad põhjustada viljatust ja sperma kvaliteedi langust. · Keskkonnategurid võivad olla põhjuseks ka tugi- ja liikumiselundite haigustele Keemiline eksponeeritus · tervisele kahjulike saasteainete sattumine keskkonda ja organismi. · keskkonnameditsiinilised õnnetused Võõrad, kahjulikud ained meie keskkonnas Et vältida tervise kahjustusi, oleks vaja teada · Kahjulike ainete päritolu, kahju ulatus loodusele ja elusolenditele, kuidas nad jõuavad inimestesse. · Kuidas inimese organism end kahjulike ainete eest kaitseb · Kuidas võõraine kahjustab tervist ning millised on ekspositsioonist tingitud ohud
võiȱlaboritestideȱtõttu)ȱ Voodikaaslaneȱ Kontrolliȱpuudumineȱuneȱüleȱȱ Harjumatuȱmagamisaseȱ 1. klass: uni/puhkus 221 Tarvitamatuse sündroomi risk (00040) (1988) 4. valdkond: aktiivsus/puhkus 2. klass: aktiivsus/kehaline liikumine Definitsioon Organsüsteemide talitlushäire risk tugi- ja liikumiselundite määratud või para- tamatu passiivsuse tagajärjel. Riskitegurid Teadvuseȱtasemeȱmuutumineȱȱ Ettekirjutatudȱliikumatusȱ LiikumatusȱmehaaniliseȱfikseerimiȬ (immobilisatsioon)ȱȱ seȱtõttuȱ(immobilisatsioon)ȱ Tugevȱvaluȱ Halvatusȱ(paralüüs)ȱ Märkus:ȱ liikumatusestȱ tingitudȱ komplikatsioonidȱ võivadȱ hõlmataȱ lamatisi,ȱ kõhukinnisust,ȱ eritisteȱ
annaabi.ee 
