LIIKLUSÕPETUS Üldsätted *Anda teed ehk mitte takistada on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingisuguseid manöövreid , mis sunniksid teisi liiklejaid muutma liikumis suunda või kiirust. Liikleja kellel on kohustus anda teed , peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatusega . *Asula see on hoonestatud ala mille sisse ja välja sõiduteed on tähistatud vastavate liiklusmärkidega . *Auto kolme või neljarattaline mootorsõiduk , mille valmistaja kiirus ületab 25-km/h samuti trollid .
Liiklusmärkide ja teemärgiste (teekatte- ja püstmärgised) tähendused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega Liikluse korraldamine Muudatused üldsätete osas Fooritulede tähendus Jalgrattafoor reguleerib jalgrataste, tasakaaluliikurite, pisimopeedide ja mopeedide sõitu nendele eraldatud rajal või jalgrattateel. Jalakäija ja jalgratta kujutisega foor reguleerib jalakäijate, tasakaaluliikuri juhtide ja jalgratturite liiklust. Foori kuju, tulede asetus ja tähendus on sama mis ümartuledega fooril. Foori tuledel on jalgratta kujutis või jalakäija ja jalgratta kujutis või ümartuledega fooriga kohakuti on lisateatetahvel jalg- ratta kujutisega Jalakäijafoor reguleerib jalakäijate ja tasakaaluliikuri juhtide liiklust. Jalakäijafoor reguleerib ka jalgratturite liiklust, kui jalgratta- ja jalgteel ei ole kasutatud jalgrattafoori
Kas see märk keelab B-kategooria sõidukite sõidu? a. Ei. b. Jah, kui tegemist on B-kategooria veoautoga. Kas parkimiskohti tähistavaid ühekordseid pidevjooni tohib ületada? a. Jah, alati. b. Jah, ainult manööverdamisel. Milleks kohustab see märk juhti? a. Seisma jääma lõikuva sõidutee ääre ees. b. Seisma jääma märgi ees. c. Andma teed lõikuval teel sõitvale juhile. Märgi ja lisateatetahvli ühend keelab parkida … a. Märgi taga b. Märgi ees c. Märgi taga kuni järgmise ristmikuni Kuhu tohib sõita mopeediga? a. Otse b. Vasakule c. Otse, vasakule ja tagasi Kas veoautojuht on kohustatud pöörama paremale? a. Ei b. Jah Kuhu tohib sõita? a. Otse b. Tagasisuunas c. Vasakule õue Kes vastutab liikluses kasutatava sõiduki liiklusohutu seisukorra eest? a. Juht b. Liikluskindlustus Mida näitab see märk? a
PEATUMINE JA PARKIMNE · Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal, või parempoolel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,75m laiune käiguriba. Sama korra kohaselt tohib asulas sõidukit peatada ja parkida ka tee vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille keskel pole trammiteed ning kus mõlemas suunas on üks sõidurada, mida teineteisest eraldab katkendjoon või mille puudumisel on sõidutee alla 9m lai (arvestamata sõiduteelaiendina ehitatud parklat). · Asula sõiduteel tohib sõidukeid peatada või parkida ühes reas, haagiseta mootorrattaid, jalgrattaid ja mopeede kõrvuti kahes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõidutee
Üldsätted § 2. Käesolevas määruses kasutatavate terminite sisu seletatakse järgmiselt: 11. Jalakäija all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 7 lõikele 2 isikut, kes kasutab teed liiklemiseks jalgsi või ratastooliga. Jalakäija all mõistetakse ka isikut, kes kasutab liiklemiseks rula, rulluiske, -suuski, tõukeratast, -kelku või muid nendesarnaseid abivahendeid. § 4. Liikleja ja liikluse korraldaja peavad täitma käesoleva määruse nõudeid. § 7. Määruse lisa 2 kohase ajutise (teisaldatava alusega) ja alalise liiklusmärgi nõude vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise liiklusmärgi nõudest. § 10.Keegi ei tohi kahjustada ega liiklejate eest varjata liikluskorraldusvahendit, seda selleks volitusi omamata paigaldada, teisaldada või eemaldada. § 12. Keegi ei tohi paigutada kõnniteele või teepeenrale seadmeid või materjale, mis
2 JUHI KOHUSTUSED Viimati täiendatud ja muudetud 25. märtsil 2015. a. Lk 4 1. § 16. Liikleja kohustused (1) Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. 2. § 16. Liikleja kohustused (3) Liikleja peab täitma reguleerija korraldust isegi siis, kui see on vastuolus käesoleva seaduse või liikluskorraldusvahendi nõudega, välja arvatud juhul, kui see ohustab isikute elu, tervist, vara või keskkonda. 3. § 17. Tee andmise üldised kohustused (3) Parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. 4
ÜLDSÄTTED - TERMINID §1. Käesoleva määrusega kehtestatakse liikluskord Eesti teedel. §2. Käesolevas määruses kasutatavate terminite sisu seletatakse järgmiselt: · Anda teed liikleja ei tohi jätkata ega alustada liikumist, ega teha mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. · Asula hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asulas liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. · Auto vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h
(1) Anda teed (mitte takistada) all mõistetakse nõuet, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. (2) Asula all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 8 hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asulas ettenähtud liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. (3) Auto all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes
korral võib käia sõiduteel ainult selle ääre lähedal, sõidukeid takistamata. §22. Kahesuunalisel asulavälisel teel, kus puudub kõnnitee, peab jalakäija liikuma ainult vasakpoolsel teepeenral, viimase puudumise või käimiseks sobimatuse korral aga sõiduteel selle vasaku ääre lähedal, sõidukeid takistamata, kusjuures halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel tohib sõiduteel liikuda ainult ühes reas. §23. Teel, millel on eraldusriba, ei tohi liikuda sõiduteel eraldusriba kõrval ega piki eraldusriba, kui sellel pole kõnniteed. §24. Organiseeritud inimrühm, võib liikuda ainult sõidutee parema ääre lähedal või jalakäijat takistamata ka kõnniteel, kõige rohkem neli inimest kõrvuti. Rühma juht peab tagama ohutuse asjakohaste vahenditega (märgulipud, pimeda ajal helkurid, laternad vms). §25. Halva nähtavuse korral või pimeda ajal kõnniteeta ja valgustamata teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või süüdatud laternat.
JUHI KOHUSTUSED JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEL §44. Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust (nt pritsida pori, vett vms). Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes. §45. Juht peab andma jalakäijale teed: 1) kõnniteel või teepeenral, sõites sinna sõiduteelt; 2) parklast, puhkekohast, teega külgnevalt alalt, õuealalt või nende juurdesõiduteelt või pinnasteelt teele sõites; 3) tagurdades; 4) pöörde lõpetamisel ristmikult välja sõites; JUHI KOHUSTUSED JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEL §45. Juht peab andma jalakäijale teed: 5) tema sõiduteeületamisel foori rohelise tule või reguleerija lubava märguande ajal; 6) tema sõiduteeületamise lõpetamisel, kuigi juhile on süttinud foori lubav tuli või reguleerija on andnud lubava märguande;
ARKI TEOORIAEKSAM 1. Millised ohud võivad tekkida juhikohalt lähitulede käsireguleerimisseadme kasutamisel? Vastusõitvate sõidukijuhtide pimestamine Valgusvihu liiga lähedale suunamine 2. Kus on parkimine keelatud? Aeglustus- ja kiirendusrajal Kohas, kus takistatakse teise sõiduki parkimiskohalt väljasõitu 3. Milline võib olla suurim lubatud kiirus pukseerimisel? 50 km/h 4. Mootorsõidukit ei tohi pesta Veekogus Veekogule lähemal kui 10 m veepiirist, kui kohapeal puudub teade teistsuguse korra kohta Veekogule lähemal kui 5 m veepiirist, kui kohapeal puudub teade teistsuguse korra kohta 5. Milliseid sõidukeid tohib peatada asula sõiduteel kahes reas? Haagiseta soolomootorrattaid 6. Teie autol on vedelikajamiga sõidupidur. Kuidas toimida, kui sõidu ajal pidurdamisel piduripedaal vajub põhjani? Pidurdada mootoriga( käiguga) Vajutad
SÕIDUKI ASUKOHT SÕITES Teekattemärgistusega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita raja piirides. SÕIDUKI ASUKOHT SÕITES Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on neli või enam sõidurada, ei tohi sõita vastassuunavööndis. Reeglina on selliste teede keskel suunavööndeid eraldav kahekordne pidevjoon või isegi eraldusriba. Sellisel juhul on ülaltoodud nõue selgelt arusaadav. Kui aga teekattemärgistust ei ole näha, siis 2+2 sõiduraja laiuseks loetakse vähemalt 12 meetrit ja sellest laiusest alates hakkab see reegel kehtima. SÕIDUKI ASUKOHT SÕITES Kahesuunalise liiklusega sõiduteel,mille kogulaiuses on kolm teekattemärgistusega tähistatud sõidurada, ei tohi sõita äärmisele vasakpoolsele, vastassuunarajale. Keskmist rada võib kasutada ainult möödasõiduks või ümberpõikeks ning tuleb kasutada ümberreastumiseks enne vasak- või tagas
· Sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mis tahes telje koormus auto registree- rimisel määratud väärtust, kui selle kohta pole välja antud eriluba. · Ohtlikku veost vedaval sõidukil peab olema ettenähtud kohtades vastav ohumärgis ja ohtliku veose tunnusmärk. Näiteks: 33 viitab ülisüttivale vedelikule 1203 - bensiin LIIKLUS KIIRTEEL · Kiirteel ei tohi: 1. Liigelda jalgsi, loomadega, jalgrattaga, mopeediga või niisuguse mootorsõidukiga, mille valmistajakiirus on alla 40 km/h 2. Peatuda või parkida väljaspool selleks määratud ala 3. Sõita kaugemal teisest sõidurajast C-kategooria sõidukiga ning üle 7m pikkuse autorongiga 4. Pöörata tagasi, sõita eraldusribale või selle katkestuskohale 5. Tagurdada 6. Pukseerida mootorsõidukit lähimast ärapööramiskohast kaugemale
ARK KÜSIMUSED-VASTUSED · Etteulatuva veose tähisel peavad helkima valged vöödid. Tahaulatuva veose tähisel peavad helkima punased vöödid. · Kerghaagisega autorongil EI pea olema autorongi tunnusmärki. · Pukseerimisel tuleb arvestada: painduva ühenduslüliga peab sõidukite vahemaa olema 4-6m. Painduva ühenduslüli keskosa peab olema selgesti nähtavalt tähistatud. Nb: Mootorrattaid tohib pukseerida ainult jäiga ühenduslüli abil ON VALE! · SÕIDURADA on: Sõidutee pikiriba, mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. · Suurim kaugus sõidutee äärest asulateel parkival autol on 0,2m · Külglibisemise tekkimist kurvides võib soodustada: Rikkis amortisaatorid, Erinev rehvirõhk. · Juht on kohustatud andma teed sõiduteed ületavale jalakäijale ... pöörde lõpetamisel ristmikult välja sõites ; tagurdades. · Millal on silma kohanemiseks kuluv aeg pikem? Valgustatult teel
Millal ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada? Kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht: * Võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. Kui sõidukil puuduvad ohutuled või kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt liiklusseaduse § 39 lõikele 9. * Tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu. * Esitama liiklusõnnetuses osalenud teise juhi soovil isikut tõendava dokumendi. Kui liiklusõnnetuses on inimene saanud vigastada või surma, peab juht: * Kui liiklusõnnetuse kohal on sooritamata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud toimingud, tähistama selle koha ohukolmnurgaga vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõikele 9 ja tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu;
peatuseta ja kontrollija loata edasisõidu. 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 11 Märkide 35 mõjupiirkonna lõppu näitavad nüüd ka väljaspool asulat samale teele vahetult enne lõikuvat sõiduteed pandud märk 221 ,,Anna teed" või märk 222 ,,Peatu ja anna teed" 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 12 Märkide 362 kuni 364 mõjupiirkonnas võib töötava taksomeetriga takso parkida kuni 15 minutit. 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 13 Märkide 36 mõjupiirkonna lõppu näitavad ka märkidel 36 märgi all olev tahvel 813 või tahvel 815 ,,Kaugus objektini" märgist vastavalt paremal või vasakul, kui peatumine või parkimine on keelatud ühel pool märki suurel ristmikul või väljakul sõidutee ääres, hoone ees vm ulatuslikul alal. 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 14
MANÖÖVRID Enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. "D" kategooria ühissõidukijuht peab veenduma, et talle antakse teed. Juht peab andma teed parklast, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt või pinnasteelt teele sõites igale liiklejale. Samuti peab juht andma teed ka sõiduteelt ära sõites jalakäijale ja jalgratturile kõnniteel või teepeenral ning jalgratturile ja mopeedijuhile, kes on jalgrattateel või teepeenral. Pinnastee MANÖÖVRID Taga sõitev rööbasteta sõiduki juht peab teed andma ümberreastuvale naaberrea juhile. Kõrvuti sõitvate juhtide vastastikusel reavahetamisel peab juht andma teed temast paremal olevale juhile. Kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole
NB! Samas ei tohi unustada ka termini "Anna teed" mõistet kui kõrvalteel paiknev liiklusvahend ei takista eesõigusega liiklusvahendeid, võib ta ära sõita ka päris esimeste hulgas. SÕIT RISTMIKEL REGULEERITAV RISTMIK Kui foorituli või reguleerija märguanne lubab sõita trammil ja rööbasteta sõidukil korraga, on eesõigus trammil Kui foor on varustatud lisasektsiooniga, võib lisasektsiooni poolt osutatud suunas sõita ainult siis, kui lisasektsiooni roheline tuli põleb (sõltumata sellest, mis värvi tuli põleb põhifooris). Kui juht sõidab lisasektsioonidega foori rohelise nooltule suunas ajal, mil põleb punane või kollane põhituli, peab ta andma teed mis tahes teisest suunast sõitvale juhile (sedagi reeglit peab ka trammijuht täima) SÕIT RISTMIKEL
ohtu teistele liiklejatele 5. Pukseerida haagist, mis ei ole selleks valmistatud 6. Sõidutada sõitjat, kes ei istu kindlal istmel. LISANÕUDED LOOMVEOKI, LOOMA JA KÄSIKÄRUGA LIIKLEJALE · Asulas tohib ratsutada ja loomveokiga sõita äärmisel parempoolsel rajal, asulavälisel teel pärisuunalisel teepeenral, teepeenra puudumisel või liikumiseks sobimatuse korral aga sõidutee parempoolse ääre lähedal. Käsikäruga liikleja on jalakäija ja tema peab liikuma jalakäijatele ettenähtud reeglite järgi. · Loomveokil peab olema veeremistõkis või seisupidur. · Liikudes pimeda ajal või halva nähtavuse korral, peab loomveokil ja käsikärul, mis on üle 1m lai, olema vasakul küljel ees valge ja taga punase tulega latern (või üks niisuguste tuledega latern). Loomveokil peab taga olema kaks sõiduki külgede lähedale kinnitatud helkurit.
ARKi teooriaeksamiks kordamine Mõisted Sõiduauto on auto, kus on juhile kuni kaheksa istekohta Manööver on ümberpõige js igasugune pööre Registrimass koosneb - tühimassist, sõitjate massist ja veosemassit. Ristmik on samatasandil teedega niidustuv ala. Kattega - kruustee suhtes, Kruusatee - pinnastee suhtes. Sõidurajal võib olla mitu sõidurada (Rajal - rada) Tee koosesisu kuulub: ülekäigurajad ja jalgrattateed, eraldusriba ja eraldussaared, teepeenrad ja kõnniteed. Eraldusriba on haljas-, tõkke- või muu riba, mis pole mõeldud sõidukitele liiklemiseks. Autorong koosneb pukseeritavast seadme ühendist või auto ja poolhaagise ühendist. (Pukseeritava seadme ühend pole autorong!) Mootorsõiduk - sõiduk, mille valmistajakiirus on üle 6km/h. Pärisuund ehk kõrval tee. Möödasõit - eessõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõitmata.
mitmerajaline tee – tee, kus korraga samas suunas või vastas-suundades mahub sõitma vähemalt kaks sõidukit mägitee – mägisel maastikul paiknev tee, mille trassi elementide suhtes kehtivad erinõuded ühendustee – samatasandilise ristmiku koosseisu kuuluv iseseisev teeosa, mis võimaldab ühelt lõikuvalt teelt siirduda teisele teele üherajaline tee – tee, kus korraga ühes suunas mahub sõitma vaid üks sõiduk ühesuunaline tee – tee, kus on lubatud ainult ühesuunaline liiklus ümbersõidutee – asulast, remondilõigust või ajutisest teesulust möödasõiduks ette nähtud tee Maaparandussüsteemi teenindav tee – metsa- ja põllumajandusmaa maaparandussüsteemi teenindav tee Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid - on üheks aluseks uue ja rekonstrueeritava maaparandussüsteemi ehitusprojekt koostamiseks maatulundusmaal ja põllumajanduslikult kasutataval eluasemekohtade maal.
-ühendamisteed 50 km E-teed (Euroopa Liidu) 935 · Kohalikud, era 38 489 · Linna tänavad 3 058 km 17. Tee on sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis 18. Tee koosseis: · sõidutee; · parkla ja puhkekoht; · tunnel, sild, viadukt; · teepeenar · liikluskorraldusvahend · kraav · liikleja kontrollimiseks mõeldud ala · teemärgistus ja teevalgustusrajatis 19. Teemaa on maa, mis on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks 20. Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks 21. Kohalik maantee on kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud maantee. Kohalik tee on kohalikuks liiklemiseks ettenähtud tee (kohalik maantee, tänav ja jalgtee) 22
Siim Jaansoo VAKa09 Väljaandja : Teede- ja Sideminister Akti või dokumendi liik : määrus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 16.02.2006 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri Vastu võetud teede- ja sideministri 21. mai 2001. a määrusega nr 51 (RTL 2001, 65, 897), jõustunud 1.06.2001 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 29.08.2002 nr 56 (RTL 2002, 102, 1555) 16.09.2002 7.02.2003 nr 19 (RTL 2003, 23, 333) 1.03.2003 29.12.2003 nr 267 (RTL 2004, 1, 8) 10.01.2004 7.02.2006/14 (RTL 2006, 15, 254) 16.02.2006 Määrus kehtestatakse « Autoveoseaduse» paragrahvi 23 lõike 1 punkti 1 ja « Liiklusseaduse» paragrahvi 13 lõike 3 alusel. [RT
Mõisted: 1) ühistransport on tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjatevedu. Ühistransporditeenust osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. Ühistransporditeenuse osutaja, kes teostab liinivedu 40 000 elanikuga või suuremas omavalitsusüksuses, on elutähtsa teenuse osutaja; 2) vedaja on ühistransporditeenuse osutamiseks tegevusluba omav äriseadustikus nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud juriidiline isik; 3) ühissõiduk on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud buss, sõiduauto, tramm, trollibuss, reisirong, rööbasbuss, reisilaev, reisiparvlaev, väikelaev, õhusõiduk või muu mootori jõul liikuv transpordivahend; 5) liinivedu avaliku teenindamise lepingu alusel on kohane vedaja ja omavalitsusüksuse või riigi vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu; 6) kommertsliinivedu on liiniloa või tellijaga sõlmitud lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu; 7) eriots
1) sõiduvõimaluste loomine liikumisvajaduste rahuldamiseks; 2) tekitada linans rohkem ruumi; 3) vähem liilusõnnetusi; 4) vähem saastamist; 16. Iseloomusta Eesti ühistransporti Maal on hõredad sõidugraafikud, kuna on vähe inimesi ja transpordi omahind on kõrge. Veerem on vana, sõidukite keskmine vanus on kõrge, seega inimesed eelistavad erasõidukeid. Liikluskorralduslikud vahendid puuduvad, et tagada sõidugraafikust kinnipidamise. Raudtee halb tehniline infrastruktuuri seisund ei lase rongidel liikuda kiireminikui bussid. Toetussummad määratakse iga-aastaselt, mis ei soosi pikaajaliste investeeringute tegemist. 17. Iseloomusta Eesti teedevõrgu olemit (pikkused, jaotus) Riigimaanteid: 16 500 km; teedevõrk 58 000 km; põhi-, tugi-, kõrvalmaanteed, rambid, ühendusteed. 18. Mis on tee Maantee, tänav, jalgtee; rajatis mõeldud sõidukitele, jalakäijatele liiklemiseks. 19
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandusosakond Gerli Ottep ÜLEGABARIIDILINE VEOS Uurimustöö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Koostan uurimustöö teemal: Ülegabariidiline veos. Tean, et selliste vedude jaoks vajatakse eriluba ja neil on ranged nõuded, kuid vaatame nüüd neid ka täpsemalt. Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri 1. Üldsätted 1.1 Reguleerimisala Määrus reguleerib teedel suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veose ning pukseeritava seadme (edaspidi koos eriveose) vedu. Määrus ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. 1.2 Mõisted Eriluba (edaspidi luba) on «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras tee omaniku väljastatud kirjalik luba eriveose vedamiseks; Erisõiduk on suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veoseveo ja pukseeritavat seadet vedav sõiduk
Milleks on tehnonõudeid vaja? · Liikluse ohutus ja korraldus (standardiseeritud massid, mõõtmed, laternad, märgistus jne) · Keskkonna kaitse (loodus- ja linnakeskkond) · Reisijate turvalisus (aktiivne ja passiivne) Esimesed nõuded autode varustusele 19.sajandi lõpp 20. sajandi Algus Aktiivne turvalisus - Pidurisüsteem - Juhi vaateväli - Rehvid - Valgustusseadmed - Elektroonikaseadmete stabiilsus Passiivne turvalisus Emissioonid - Heitgaasid - Müra - Kütuseaurud - Elektromagnetkiirgus Ärandamiskindlus Registreerimismärgi, andmesildi jms paigutus Mootori võimsus Massid ja mõõtmed Mõisted · Sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev liiklusvahend, mis liigub mootori või muul jõul. · Mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk. · Auto all mõistetakse sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattalist mootorsõidukit, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. · Autoks loet
OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED 1)Häirekeskuses võetakse vastu õnnetusteated ja edastatakse need vastavatele teenistustele, kes sõidavad sündmuskohale abi andma. Nii nagu mujalgi Euroopas, on ka Eestis ühtseks hädaabinumbriks 112. 2)Lühidalt kokku võttes tuleb õnnetusteadet edastades järgida järgmist: Räägi häirekeskusega rahulikult ja vasta sulle esitatud küsimustele! Ära lõpeta kõnet enne, kui selleks on loa andnud häirekeskus! Teate edastamisel ütle: 1. Mis on juhtunud, millise õnnetusega on tegemist? 2. Kus on õnnetus juhtunud, võimalikult täpne aadress või asukoha kirjeldus. 3. Kas õnnetuses on kannatada saanud inimesed? 4. Enda nimi ja kontakttelefon. Kui häirekeskusest soovitakse infot täpsustada, siis küsib dispetser lisaküsimusi. Alati tuleb neile oma teadmiste piires täpselt vastata. 3) OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED kui sulgeda kõik avad, siis
Ettejõudmine sõidurajalt väljumata MÖÖDASÕIT Ümberpõige Ümberpõige Roheline auto seisab Möödasõiduks loetakse möödumist ühest või mitmest sõidukist vastassuunavööndi kaudu MÖÖDASÕIT Kahesuunalise liiklusega sõidutee, mille kogulaiuses on kolm teekattemärgistusega sõidurada (a) ja (b) on möödasõidud ning need on sellisel teel ka lubatud MÖÖDASÕIT MÖÖDASÕIT Möödasõit ei ole kohustuslik manööver! Alusta möödasõitu ainult siis, kui oled absoluutselt kindel selle ohutuses! 1. Veendu, et Sinu järel sõitev juht pole alustanud möödasõitu 2
numbrituled. Täiendavalt võib kasutada ka ohutulesid. § 183. Asulas võib käesoleva määruse §-s 182 nimetatud ääre- ja numbritulede asemel kasutada mõlema- või liiklusepoolseid seisutulesid juhul, kui mootorsõiduk ei ole üle 6 m pikk ega üle 2 m lai ja mootorsõiduk on ilma haagiseta. § 184. Käesoleva määruse §-de 182 ja 183 nõuded ei laiene peatunud ja parkinud sõidukile, mis asub: - teel, mis on valgustatud nii, et sõiduk on piisavalt kaugele näha; - väljaspool sõiduteed ja kattega teepeenart /teepeenral - asulas päris sõidutee ääres, kui on tegemist jalgratta, mopeedi või külghaagiseta kaherattalise mootorrattaga, millel puudub aku; - õuealal. § 185. Sõiduki töötuled võivad põleda ainult seoses tööülesande täitmisega. Need ei tohi pimestada teist juhti. § 186. Autorongil (välja arvatud kerghaagisega autorong), millel puuduvad ees ülemised gabariidituled, peab veduki kabiini või kere
vähendavad meetmed. 5) detailplaneering - valla või linna territooriumi väiksema osa kohta. Lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Teede ja tänavate maa-alad ning liikluskorralduse põhimõtted. Kehtestab kohalik omavalitsus. Planeeritava ala jaotumine kindla otstarbega maa-aladeks, teemaa piirid, ristmike lahendused, sildade põhiparameetrid. 11. Mis on arvutuslik auto Erinevat liiklusvahendite rühma esindav sõiduk, mille mõõtmed, mass jamuud tunnused võetakse aluseks maantee projekteerimisel. 12. Mis on ühikauto Teoreetiline sõiduk, mis kasutab tee läbikaskvusest sama suure osa kui keskmine sõiduauto. 13. Mis on vaba ja liiklusruum Ohutuse tagamiseks peab liiklevale sõidukite ja ristprofiilis paiknevate ehituste nind seadmete vahele jääma vaba ruum. 14. Nimeta ristprofiili elemente (vähemalt 10)
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:
kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. (Teeseadus) · Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. · ajutine tee piiratud ajaks rajatud, hiljem likvideeritav või suletav tee · jäätee jäätunud jõe, järve või mere pinnale vahetult rajatud sõidutee · kaherajaline tee t., millel on üks sõidurada kummaski sõidusuunas liikumiseks või kaks sõidurada ainult ühes suunas liikumiseks · kahesuunaline tee t., kus sõidukid võivad liigelda mõlemas sõidusuunas · kergliiklustee ainult jalakäijatele ja jalgratturitele kasutamiseks mõeldud · kergliiklustee ainult jalakäijatele ja jalgratturitele kasutamiseks mõeldud tee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
