Defineeri: Teisipäev- nädalapäev, teine tööpäev nädalas. September kuu nimetus, kuu, millal hakkab astronoomiline sügis. September on kuu nimetus, mis rahvakalendri kaudu on Mihklikuu. Viis- arvsõna, mis märgistab sõrmede arvu ühel käel. Viis- muusikaline termin, mis tähistab meloodiat ja rütmi. Viis- meetod/abinõude kompleks, eesmärkide saavutamiseks. Liigitamine Mõiste mahuliste iseärasuste esile toomine, võrdlemine. Reegild aitavad tagada liigitamise korrektsuse. Liigitatav- mõiste, mille mahulised iseärasused kuuluvad tulevad võrdlemisele. Liigitatav- liigitu liigituse liikmed. Liigitus- liigituse alus Liigitamise alus on tunnus, mille järgi toimub liigitamine. Reeglid: 1. Tasakaalureegel- liigituse liikmete mahtude summa peab olema võrdne liigitatava mõiste mahuga. Nt: liigitame leiba: liigituse liikmed: must, peenleib, rukkileib, täisteraleib, seemneleib, lihaleib, puuviljaleib- liigituse alus leiva pakend, liigitatav leib.
ainult määratletava termini kaudu Selgus – ühetähenduslik Jaatavus – jaatav/eitav lause Definitsioon – korrektne/mitte MUNA ON KANA ELU VARANE STAADIUM Dfd: muna Dfn: kana elu varane staadium Liik: muna Sugu: kana elu Liigierisus: varane staadium Liigierisuse olulisus: jah Adekvaatsus: ei Ringi puudumine: jah Selgus: ei Jaatavus: jah Korrektne: ei 1.2. Liigituse analüüsimine, reeglid (4) Liigitatav – mille kohta on loetelu Alus – tunnus, mille põhjal võrreldakse, seda ei tohi muuta Nt kassid jagunevad emasteks, isasteks ja mustadeks (alus muutub). Adekvaatsus – kas kõik objektid on olemas millel see tunnus on või on neid liiga vähe nimetatud Nt. Kellad jagunevad seina- ja käekelladeks (liiga kitsas, midagi puudu) Liigitus on liiga avar – nt kalad jagunevad sõõrsuudeks, kõhrkaladeks, luukaladeks ning vaaladeks(üleliigne)
nimetatakse sellist põhjuslikkust, mille korral põhjuslikult seotud sündmused ei ole korraga vaadeldavad. Ajaline põhjuslikkus avaldub ühe sündmuse järgnevuses teisele. Nt: raamat paikneb laua kohal õhus ja talle mõjub raskusjõud (sündmus 1, põhjus); raamat on jõudnud laua pinnale (sündmus 2, tagajärg). Matemaatikas tegelevad kronoloogilise põhjuslikkusega matemaatiline analüüs ja funktsionaalanalüüs. Mida kujutab endast fatalistlik põhjuslikkus? Põhjuslikkus on liigitatav võimalike tagajärgede arvu järgi. Fatalistliku põhjuslikkuse korral tundub olevat võimalik ainult üks tagajärg. Mida kujutab endast juhuslik põhjuslikkus? Juhusliku põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi üle ühe, kuid siiski lõplik arv ning me saame hinnata ühe või teise tagajärje esinemise tõenäosust (nt täringuvise). Mida kujutab endast kaootiline põhjuslikkus? Kaootilise põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi lõpmatu arv (nt "õnnevalamine").
. 2.6. Liigitamine. Liigitamine on loogiline menetlus, mille kaudu avatakse mõiste mahulised iseärasused. Liigitamine on teoreetilisel andmetöötlusel - süstematiseerimisel, võrdlemisel, klassifitseerimisel jne. - sageli kasutatav menetlus. Argimõtlemises üleskerkivate probleemide lahendamisel mõistete mahulist liigendamist esineb suhteliselt harva. Liigitamise käsitlemisel on vajalikud järgmised terminid: liigitatav, liigituse liikmed, liigitamise alus. Liigitatav on mõiste, mille mahulisi iseärasusi avatakse selle allosadeks taandamise teel, viimaseid nimetatakse liigituse 6 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2005 liikmeteks
Maailm, kus kõik on võimalik, ei ole elada võimalik. Mihhail Bulgakovi "Meistri ja Margarita" põhjal. Aegade jooksul on kirjanikele ikka meeldinud kujutada maailmu, kus tavapärased reeglid ja seadused ei kehti. Vene kirjanduses pole seda nii palju esinenud täies ulatuses, kui näiteks Ameerika kirjanduses, kuid ulmelisi romaane on kirjutatud sealgi. Kuigi "Meister ja Margarita" on vaevalt liigitatav ulmekirjanduse alla, keeratakse seal nii mõnigi normaalne ja harjunud arusaam pea peale.Võib öelda, et härra Wolandi ja tema kaaskondlaste jaoks oli kõik võimalik. Seega oli kõik ka linnakodanike jaoks võimalik ja see oli ilmselt nende jaoks kõige suurem probleem. Tuleb meeles pidada, et õigupoolest ei tehtud kirjeldatud ajaperioodil kellelegi püsivat kahju. Berlioz, tema küll suri, kuid sellega ei olnud Saatanal midagi pistmist. Teised istusid veidi aega hullumajas või tegid end
Kaasaegse kunsti kajastamine eesti meedias Üheksakümnedate alguseni oli Eesti kunst lihtsasti mõistetav ja äratuntavalt liigitatav. Taasiseseisvumisega olukord aga muutus – järgnevat arengut võib nimetada ehk kultuuriliseks plahvatuseks või siis kõikide piiride hägustumiseks: mis on kust ja kas on kunst. Mis kõlbab olema kunst ja mida üldse kõlbab kunstisündmuseks nimetada. Kunst kaotas oma identiteedi ja koha kultuuris – murenesid kokkulepped kunsti defineerimisel. Praeguseks hetkeks, aastaks 2016 ei ole olukord palju muutunud ajast, mida kirjeldab Johannes Saar oma 2001 a. tehtud
Artefakt ehk inimese poolt tehtud (kas tegemise:võtab-savi-teeb-skulptuuri või omistamise:leiab-kivi-ja- nimetab-kunstiks kaudu) objekt. Hindamisele kandideerimine ehk teatud omaduste (ei pruugi olla esteetilised) presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks (nt maali tagakülg pole väärtuslik, seda ei presenteerita). Dickie: Kunstimaailm koosneb isikutest, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku (kuraatorid, kriitikud, kunstnikud, filmitegijad jne). Liigitatav definitsioon: väide „see on kunst“ tähendab et see kuulub teatud kategooriasse (ei defineeri kas on hea või halb). Väärtustavat tähendust kasutatakse millegi hindamiseks ehk „see maal on kunstiteos“ lauses sõna maal juba viitab et artefakt on kunstiteos. 5. Esteetiline kunstidefinitsioon: Kunstil on lähedane suhe „esteetilisega“. Esteetiline aktualism: kunstiteoseks on artefakt, mis (standardtingimustes) kutusb esile esteetilise kogemuse
Lamp - klassitunnus: valgusti; liigi erisuse tunnus: valgustab tuba Lepp - Klassiunnus: puu; liigi erisuse tunnus: heitlehiste lehtpuude perekonnast, kaseliste sugukonnast. Deskripteerimine on vabas vormis mõiste sisu edastamine. demonstreerimine - meeleliselt tajutaval viisil mõiste tähenduse esitamine. kirjeldus võrdlus iseloomus - Liigitaminie Liigitamine võimaldab mõisteid võrrelda, nende mahtude osas. Mõisted: Liigitatav - selle tulemusena saadakse liigituse liikmed, liigituse aluseks on tunnus, mille järgi toimub liigitamine. 1. Reegel nõuab seda, et liigitus peab olema tasakaalus. Liigituse liikmete mahtude summa peab olema võrdne liigitatava mõiste mahuga. Peame kõik leiva liigid ütlema (meil poes on näiteks 47 leiva liiki). Leib: must leib, peenleib, rukkileib, täisteraleib, rosinaleib, küüslauguleib ja teised. Selline on korrektne liigitus, kui kõiki 47 ei tea.
liivateradest. Liivaterade olemasolu on liivahunniku olemasolu põhjus) • Kronoloogiliseks ehk ajaliseks nimetatakse sellist põhjuslikkust, mille korral põhjuslikult seotud sündmused ei ole korraga vaadeldavad. Ajaline põhjuslikkus avaldub ühe sündmuse järgnevuses teisele. Nt: raamat paikneb laua kohal õhus ja talle mõjub raskusjõud (sündmus 1, põhjus); raamat on jõudnud laua pinnale (sündmus 2, tagajärg) • Põhjuslikkus on liigitatav võimalike tagajärgede arvu järgi: • Fatalistliku põhjuslikkuse korral tundub olevat võimalik ainult üks tagajärg. • Juhusliku põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi üle ühe, kuid siiski lõplik arv ning me saame hinnata ühe või teise tagajärje esinemise tõenäosust (nt täringuvise). • Kaootilise põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi lõpmatu arv (nt “õnnevalamine”).
liivateradest. Liivaterade olemasolu on liivahunniku olemasolu põhjus) · Kronoloogiliseks ehk ajaliseks nimetatakse sellist põhjuslikkust, mille korral põhjuslikult seotud sündmused ei ole korraga vaadeldavad. Ajaline põhjuslikkus avaldub ühe sündmuse järgnevuses teisele. Nt: raamat paikneb laua kohal õhus ja talle mõjub raskusjõud (sündmus 1, põhjus); raamat on jõudnud laua pinnale (sündmus 2, tagajärg) · Põhjuslikkus on liigitatav võimalike tagajärgede arvu järgi: · Fatalistliku põhjuslikkuse korral tundub olevat võimalik ainult üks tagajärg. · Juhusliku põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi üle ühe, kuid siiski lõplik arv ning me saame hinnata ühe või teise tagajärje esinemise tõenäosust (nt täringuvise). · Kaootilise põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi lõpmatu arv (nt "õnnevalamine"). · Tahtelise põhjuslikkuse korral realiseerub kellegi
Kuidas avaldub žanrilisus folklooris? Žanr on: pärimuspõhine verbaalne tegevus ja selle tulemus, tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks (nii rahvapärane kui teaduslik) teatud maailmanägemine žanrid ei ole olemuslikud ega absoluutsed kategooriad, vaid sõltuvad kontekstist, esitajast ja kuulajast või lugejast. Esineb kolm žanri käsitlust: tekstipõhine või esitluspõhine, analüütiline (teaduslik) või rahvapärane ja liigitatav e tunnetuslik. žanrid on omavahelistes suhetes e žanrisüsteemis ja nad muutuvad pidevalt. Folkloorile on omane žanrilisus, st et folklooris kujunevad äratuntavad vormid, mis on eriomastes suhetes sotsiaalse tegelikkusega ja väljendavad erihoiakuid. (kas tegemist on tõe või väljamõeldisega). Folklooris avaldub žanrilisus kolme kategooriana: müüt, muistend ja muinasjutt. 14. Kirjelda müüdi kohta folkloori žanrisüsteemis. Too esile müüdi
jutuajamine. Maailm, kus kõik on võimalik, ei ole elada võimalik. Mihhail Bulgakovi "Meistri ja Margarita" põhjal. Aegade jooksul on kirjanikele ikka meeldinud kujutada maailmu, kus tavapärased reeglid ja seadused ei kehti. Vene kirjanduses pole seda nii palju esinenud täies ulatuses, kui näiteks Ameerika kirjanduses, kuid ulmelisi romaane on kirjutatud sealgi. Kuigi "Meister ja Margarita" on vaevalt liigitatav ulmekirjanduse alla, keeratakse seal nii mõnigi normaalne ja harjunud arusaam pea peale.Võib öelda, et härra Wolandi ja tema kaaskondlaste jaoks oli kõik võimalik. Seega oli kõik ka linnakodanike jaoks võimalik ja see oli ilmselt nende jaoks kõige suurem probleem. Tuleb meeles pidada, et õigupoolest ei tehtud kirjeldatud ajaperioodil kellelegi püsivat kahju. Berlioz, tema küll suri, kuid sellega ei olnud Saatanal midagi pistmist
Kui iha on kanaliseeritud kusagile, siis alati selle pärast, et keegi saab sellest kasu. Deterritorialisatsioon – mingid vanad kindlad iha kanalid kaovad ja tuleb palju uusi võimalusi (ühsikonna arengul uude astmesse). Igale Deterritorialisatsioonile järgneb reterritorialisatsioon, kus üritatakse iha jälle kusagile piiridesse pannakse. D E L E U Z E ja G U A T T A R I "Skisoanalüüs" Skisoanalüüs on vaid osalt liigitatav psühhoanalüüsi alla — kirjeldab I H A liikumist ja S U B J E K T I moodustumist. Samas T E R A A P I A T v. R A V I skisoanalüüs ei paku, mingit kaduma läinud algust või ühtsust skisoanalüüsis pole. Seisavad paljususe, I H A vabaduse eest. I H A vaba süntees või sotsiaalne lühis, mille tulemusel kõik on võimalik. I H A omab alati rohkem potentsiaalseid suhteid, seoseid ja objekte, kui konkreetne ühiskond võimaldab kanaliseerida.
Kronoloogiliseks ehk ajaliseks nimetatakse sellist põhjuslikkust, mille korral põhjuslikult seotud sünd- mused ei ole korraga vaadeldavad. Ajaline põhjuslikkus avaldub ühe sündmuse järgnevuses teisele. Nt: raamat paikneb laua kohal õhus ja talle mõjub raskusjõud (sündmus 1, põhjus); raamat on jõudnud laua pinnale (sündmus 2, tagajärg). Matemaatikas tegelevad kronoloogilise põhjuslikkusega matemaatiline analüüs ja funktsionaalanalüüs. Põhjuslikkus on liigitatav võimalike tagajärgede arvu järgi. Fatalistliku põhjuslikkuse korral tundub olevat võimalik ainult üks tagajärg. Juhusliku põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi üle ühe, kuid siiski lõplik arv ning me saame hinnata ühe või teise tagajärje esinemise tõenäosust (nt täringuvise). Kaootilise põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi lõpmatu arv (nt "õnnevalamine"). Tahtelise
visioonide vahel luua süllogistliku seose. Põhjuslike seoste partikulaarsust (eraldatust), põhjuslike seoste lineaarahelaid rõhutav füüsikateooria jõuab vältimatult fatalismi (järelduseni ainult ühe lõpp- tulemuse võimalikkusest). Põhjuslike seoste holistlikkust (seostatust, whole kõik, kogu), põhjuslike seoste võrku rõhutav teooria võimaldab aga hinnata ühe või teise sündmuse esinemise tõenäosust. Põhjuslikkus on liigitatav võimalike tagajärgede arvu järgi. Fatalistliku põhjuslikkuse korral tundub olevat võimalik ainult üks tagajärg. Juhusliku põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi üle ühe, kuid siiski lõplik arv ning me saame hinnata ühe või teise tagajärje esinemise tõenäosust (nt täringuvise). Kaootilise põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi lõpmatu arv (nt "õnnevalamine"). Tahtelise
7. Omandatud immuunsuse iseloomujooned (spetsiifilisus, “immunologiline mälu” jm) ja tähendus. Omandatud immuunsuse kujunemisel osalevad rakud ja signaalmolekulid. Omandatud immuunsuse kujunemise põhilised etapid. Tagasiside-mehhanism. Immuunvastuse tekkemehhanism Adaptiivse immuunvastuse iseloomujooned: "oma" ja "võõra" eristamine (mitteohtliku/ohtliku eristamine) - [tegelikult teeb seda suures osas juba loomuliku immuunsuse alla liigitatav APC rakk] kõrge (kitsas) spetsiifilisus - [pole absoluutne] "mälu" - [antigeeni püsimine või pikaealiste mälurakkude teke] Autoreaktiivsete T-lümfotsüütide deletsioon toimub põhiliselt juba tüümuses. Klooni anergia - lümfotsüütide klooni olek inaktiivses seisundis; aktivatsiooniks vajalik lisasignaal. Esmaseks aktiveeruvaks rakuks on peamiselt T-lümfotsüüt (aktiveerijaks valgulise antigeeni epitoop
saamata jäänud tulu. 2) Teatud juhtudel kaitseb seadus ka isiku negatiivset huvi ehk usaldust selle vastu, et teatud tema tehtud kulutused on kasulikud. Kui hiljem teise isiku tegevuse tagajärjel, ellkõige temapoolse kohustuse rikkumise tõttu selgub, et kulutused ei täida oma eesmärki, vais osutuvad mõttetuks, siis kahjustatakse isiku usaldust. Sellisel juhul kujutavad kantud kulutused endast varalist kahju, mis ei ole otseselt liigitatav ei otsese varalise kahjuna eha ka saamata jäänud tuluna. 20. Mis on mittevaraline kahju ja kellel see saab tekkida? Millal eeldatakse mittevaralise kahju olemasolu? Kas lepingu rikkumise tõttu võib võlausaldajal tekkida mittevaraline kahju? Kuidas hinnatakse mittevaralise kahju suurust? 1) §128lg5 mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. 2) tavaliselt väljendub hingeline valu tugeva hingelise erutuse,
nominaaldefinitsioon on midagi sätestava definitsiooni laadset. 2.4 LIIGITAMINE 3.4. LIIGITAMINE Liigitamine on teadustes väga levinud protseduur. Mingi termini analüüsi käigus tuleb selle maht jagada osadeks (st teostada liigitus), neid omakorda analüüsida ning siis lõpuks saadud info kokku sünteesida. Liigitamisel tehtud vead võivad kogu analüüsi mõttetuks muuta. Traditsioonilises loogikas on enamasti tegemist taksonoomiline liigitusega ehk klassifikatsiooniga. Sel puhul on liigitatav termin allutava termini rollis ning selle maht jaotatakse kahe või enama alluva termini mahu vahel. Nt hariduse järgi võib inimesi jaotada harimatuteks, alghariduse, põhihariduse, keskhariduse ja kõrgharidusega inimesteks ning ülejäänuteks (nt autodidaktid). D3.11. Termini (taksonoomiline) liigitamine (classification, ld divisio) on termini mahu (ekstensiooni) osadeks jaotamine mingi tunnuse (mingite tunnuste) alusel. Terminit,
Vahing, Vaino, Jüriloo, Alo 1992/1993 Carl Gustav Jungi analüütiline psühholoogia Vikerkaar 1 Vahing, Jüriloo 1990 Vaimuhaiguse müüt Akadeemia 5 ja 6 Unt, Mati 1997 Carl Gustav Jung. Thespis. Jung, Carl Gustav 1995 Tänapäeva müüt. Deleuze ja Guattari, D E L E U Z E ja G U A T T A R I "Skisoanalüüs"Skisoanalüüs on vaid osalt liigitatav psühhoanalüüsi alla kirjeldab I H A liikumist ja S U B J E K T I moodustumist. Samas T E R A A P I A T v. R A V I skisoanalüüs ei paku, mingit kaduma läinud algust või ühtsust skisoanalüüsis pole. Seisavad paljususe, I H A vabaduse eest. I H A vaba süntees või sotsiaalne lühis, mille tulemusel kõik on võimalik. I H A omab alati rohkem potentsiaalseid suhteid, seoseid ja objekte, kui konkreetne ühiskond võimaldab kanaliseerida. Alateadvuse
nominaaldefinitsioon on midagi sätestava definitsiooni laadset. 2.4 LIIGITAMINE 3.4. LIIGITAMINE Liigitamine on teadustes väga levinud protseduur. Mingi termini analüüsi käigus tuleb selle maht jagada osadeks (st teostada liigitus), neid omakorda analüüsida ning siis lõpuks saadud info kokku sünteesida. Liigitamisel tehtud vead võivad kogu analüüsi mõttetuks muuta. Traditsioonilises loogikas on enamasti tegemist taksonoomiline liigitusega ehk klassifikatsiooniga. Sel puhul on liigitatav termin allutava termini rollis ning selle maht jaotatakse kahe või enama alluva termini mahu vahel. Nt hariduse järgi võib inimesi jaotada harimatuteks, alghariduse, põhihariduse, keskhariduse ja kõrgharidusega inimesteks ning ülejäänuteks (nt autodidaktid). D3.11. Termini (taksonoomiline) liigitamine (classification, ld divisio) on termini mahu (ekstensiooni) osadeks jaotamine mingi tunnuse (mingite tunnuste) alusel. Terminit,
annaabi.ee 
