vaheline luuline liidus, toruluude epifüüsikõhr, ristluu LIIGESED (sünoviaalühendused)- mittepidavad ühendused. Luude ühendused, millel on eeskätt liikumisfunktsioon. Liigese osad: Liigesepinnad (facies articularis)- liigesekõhrega kaetud liigesesisesed osad. Liigesepind on ilma veresoonte ja närvilõpmeteta. Liigeseõõs (cavum articulare)- luuotste ja liigesekapsli poolt piiratud ruum, mis on täidetud sünoviaalvedelikuga. Liigesekapsel e liigesekihn (capsula articularis)- koosneb sisemisest sünoviaalmembraanist ja välisest fibroosmembraanist Liigese abiaparaadid- lisamoodustised, mis täiendavad liigesepindu või liigesekapslit. Liigesemokad (ains. labrum)- kiudkõhrest äärised, mis paiknevad liigeseõõnsuse serval selle tugevdusena. Muudavad ühtlasi liigeseõõnsused sügavamaks ja avaramaks. Uuringus leiti, et acatabulumi mokk süvendab seda 21% võrra
tugielundkonna osa. 2. Mis ülesanne on luustikul? Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid ning on lihastele kinnituskohaks. Luustik kaitseb ka siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju. 3. Mis on liiges? Kirjelda liigest. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigest katab tavaliselt liigesekihn ehk liigesekapsel, mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. 4. Nimeta 3 liigese tüüpi. Kirjelda tähtsust. Plokkliiges luud saavad liikuda vaid ühes tasapinnas edasi-tagasi. Niisugused liigesed on põlveliigeses ja küünarvarreliigeses. Silinderliiges Võimaldab teha pööravaid liigutusi. Inimesel on silinderliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli ja seetõttu saab ta pead pöörata.
artroosid Lokaliseerunud OA: Liigese labakäed, labajalad, mehhaaniline põlv, puus, selg, ühtimatus: muud lokalisatsioonid kongenitaalsed ja arenguhäired, Generaliseerunud traumast OA: kolme või enama põhjustatud, liigese või liigesegrupi liigesekirurgia artroos järgsed Ei kahjusta ainult liigeskõhre, vaid haarab liigest tervikuna: subkondraalne luu, ligamendid, liigesekapsel, sünoviaalmembraan, periartikulaarsed lihased Liigese ja kõhrealuse luu lagunemise ja sünteesi tasakaal häiritud Lagunemine ülekaalus, põletikulised episoodid -> kõhrekude kaob, subkondraalne skleroos -> liigese jäigastumine OA algus on aeglane ja märkamatu Liikumisel liigeses krigin ja valulikkus Hommikune liigesjäikus kuni 30 min Mehaaniline valu liigese koormamisel, rahuolekus kaob Esinevad nn stardivalud liikuma hakates
4.Luudes toimub vereloome ning neis talletakse rasvasid. 5.Kaitseb siseelundeid, kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju 6.Luustik on oluliseks mineraalainete säilituskohaks. Luud ja nende ühendused Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda. Liigesel on luude otsad kaetud sileda kõhrega. Nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigeses katab luuotsi sidekoeline ümbris liigesekihn ehk liigesekapsel. Liigese-kihn ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. Liigesevedelik ja libedad kõhred vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad on kujult sarnased( liigesepea ulatub liigeseauku). Luuotsi hoiavad veel liigestes koos peale liigesekihnu sidemed, kõõlused ja lihased. Liigesevigastuse korral nihkuvad luuotsad teineteisest eemale. Vigastatud liiges paistetab üles, on valulik ja seda ei saa liigutada. Liigeste tüübid
Liiges hakkab "loksuma" (muutub ebastabiilseks) ning tekivad moonded, väga sagedased on ka liigesekaplsi rebendid. 4 Joonis 1. Moonded. 5 2. TEKKEPÕHJUSED JA -MEHHANISMID RA tekkimise põhjus on siiamaani teadmata. Arvatakse, et olulist rolli mängib geneetiline ehk pärilik eelsoodumus. Kõhrega kaetud liigestuvaid luupindu ümbritseb luult luule kulgev liigesekapsel, mis sulgeb liigeseõõne. Kapslil on tihe kiuline väliskest ja veresoonterikas sisekest (sünoovium), mis eritab liigeseõõnde vedelikku, mille kaudu kõhre rakud saavad hapnikku ja vajalikke toitaineid. Sisekestas on ka rohkelt immuunsüsteemi rakke, mis kaitsevad liigest võimalike haigustekitajate (bakterite, viiruste) eest. RA korral hakkavad immuunrakud seni teadmata põhjusel ründama liigest ennast tekib liigesepõletik. Liigesekapslisse koguneb massiliselt põletikurakke
Valgud- aminohapeteks, rasvad- glütseoorliks, rashapeteks, monoglüts. süsivesikud- monosahharidiiddeks. Endok nääre- skereet otse verre, eksokriin- sekreet väljub viimajuhadest.Lümf- värvitu, läbipaistmatu vedelik(koemahl)vahendab aineid vere-rakkude vahel.primaaruriin-valguvaba vereplasmaga sarn vedelik, põhineb vererõhul, ööp 160l.Kliirens-puhastusprotsess neerudes.nefron-neerufunkts põhiühik,neerukoes. Diartroos-vabaliiges: liigesekapsel, -õõs, liigenduvad pinnad(liigemokad, diski, meniskid, ligamendid) sünartroos, vähene liikuvus(koljuliiges).Pärasoole ülemisto savar. A rectalis sup. Pleura-kaitseb rindekeret, elundeid. Peritoneum- kaitseb kõhuõõnt ja elundeid( parietale, viscerale). NEErud- asuvad retroperitonaalses ruumis, ümbr rasv. Trachea asub tag mediastinumis, ees sternum, taga oesophagus.Hingetoru on kõhrelinem tagant membroosne. Brohniaalpuu sein kõhreline, alveolaarpuu sein on lihaseline
plinkollust. Lühikesed luud (randmeluud, selgroolülid) on ebakorrapärase kujuga. Peaaegu kogu ulatuses koosnevad nad käsnollusest ja on väljapoolt kaetud väga õhukese plinkollusekihiga. Liigesed Liigesteks nimetatakse kahe või enama luu ühendust, mis võimaldab luudel liikuda. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevõidega täidetud liigeseõõs. Liigeses ümbritseb luuotsi sidekoeline ümbris ehk liigesekapsel, mis hoiab liigesevõide liigeseõõnes. Nii libedad kõhred kui ka liigesevõie vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad sobivad kujult teineteisega: ühe luu liigeseauku kinnitub kujult sobiv teise luu liigesepea. Luuotste kujust sõltub, millist liigutust liiges võimaldab teha. Lihase, lihaskude ehitis Lihase kokku tõmme (Ca2+, atserüülkoliin, aktiin, müosiin) Energia saamine (ATP; glükoos+O2 hlükogeen Treening
1)Keraliiges- võimaldab liigutusi igas suunas (õlaliiges, puusaliiges) 2)Plokkliiges- liigutused ühes tasapinnas (küünarliiges, põlveliiges) 3)Silinderliiges- pööravad liigutused (2 ülemist kaelalüli) Painduv ühendus- painutavad liigutused (selgroolülide vahel on kõhrest vahekettad) Liikumatu ühendus e liidus- (ajukoljuluud) 6. Liigese ehitus. Liigese tüübid Vastus: Kõhred- katavad luu pinda liigeses, need vähendavad hõõrdumist ja kaitsevad luud kulumise eest Liigesekapsel- hoiab liigesevõide liigeseõõnes Side- ühendab naaberluid ning on painduv ja elastne Lk. 19 7. Luustiku osad Vastus: Luustiku tähtsamad osad on kolju, selgroog e lülisammas, rindkere luud, õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud ning vaagnavööte luud ja nendega seonduvad alajäsemete luud. 8. Lampjalgsus, vältimine, ravi Vastus: Lampjalgsuseks nimetatakse jalavõlvide lamendumist. See takistab jala normaalset vetrumist liikumisel
ravimitel, füsioteraapial, tegevusteraapial kui ka kirurgial. Liigesekahjustust tõkestab peamiselt medikamentoosne ravi. Kuna RA on krooniline haigus, mida praegu pole võimalik täiesti välja ravida, on ravi pikaajaline, isegi eluaegne. Reumatoidartriidi ravis on murrangulise tähtsusega glükokortikosteroidravi kasutuselevõtt 1950. aastatel. RA kirurgias kasutatakse palju erinevaid operatsioone, siin on ära toodud enimlevinud meetodid. Sünovektoomia - liigesekapsel Tenosünovektoomia kõõlusetupp Artrodees jäigastamine Endoproteesimine protees. Osteotoomia - plaatide/ kruvidega korrigeerimise Kokkuvõtteks Haigus on eluaaegne ka juveniilse ehk laste vormi puhul ning kahjustunud liiges dikteerib terve elu - Pika maa jooksmine/kõndimine, haigele kohale toetamine ning temperatuuri muutused põhjustavad tihti valu või ebamugavustunnet - Vale asend või hooletu liikumise tagajärjel
ravimisel. Paraku vahel on vajalik kirurgiline ravi, kui liigese moondumised segavad juba oluliselt liigese tööd. Reumatoidartriidi ravi toimub reumatoloogide juhtimisel. Sõltuvalt reumatoidartriidi raskusest peaks haige külastama reumatoloogi kord kuus või kord kvartalis. Käe puhketugi reumatoidartriidi puhul 5. REUMATOIDARTRIIT LIIGESTES Kõhrega kaetud liigestuvaid luupindu ümbritseb luult luule kulgev liigesekapsel. See sulgeb liigeseõõne. Kapslil on tihe kiuline väliskest ja veresoonterikas sisekest . See eritab liigeseõõnde vedelikku, mille kaudu saavad kõhre rakud hapnikku ja vajalikke toitaineid. Sisekestas on rohkelt immuunsüsteemi rakke. Need kaitsevad liigest võimalike haigustekitajate eest. Liigesekapslitesse hakkab kogunema massiliselt põletikurakke. Need toodavad mitmesuguseid põletikuaineid. Nende mõjul liigesekest hakkab liigeseõõnde eritama
Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Punane luuüdi toodab uusi vererakke, kollane luuüdi on toitainete (rasvade) varu. Luude ühendused Liikuvalt ühendatud. Liiges on selline luude vaheline ühendus, mis võimaldab neil liikuda. Kõige liikuvam liiges on õlaliiges, kõige suurem liiges on põlveliiges. Liigestes on luude otsad kaetud sileda liigesekõhrega ja nende vahele jääb liigeseõõs. Liigeseõõs sisaldab liigesevõiet. Liigest katab liigesekihn ehk liigesekapsel (sidekoest). Kõhred ja liigesevedelik vähendavad hõõrdumist liikuvate osade vahel. Liigesevedelik transpordib ka toitaineid liigese kõhrelistele osadele. Liigesevedelikku on normaalselt ainult mõni tilk. Põletiku ajal selle hulk suureneb, näiteks "vesi põlves". Liigesekihnu välimistes osades on kollageenikiude, mis moodustavad kimpe ja neid nimetatakse liigesesidemeteks. 1
*Samuti moodustavad luude ruume, mis kaitsevad nii siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju. *Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda. *Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. *LIIGES on selline kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. *Liigestes on luude oytsad laetud sileda KÕHREGA ja NENDE vahele jääb liigesevedelikuga täidetud LIIGESEÕÕS. *Liigesest katab tavaliselt LIIGESEKIHN ehk liigesekapsel, mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedeliku liigeseõõnes. *KERALIIGESED, mille ümar liigesepea asetseb liikumatus liigeseavas, on kõige suurema liikumisulatusega. *PLOKKLIIGESTES saavad luud liikuda vaid ühes tasapinns edasi-tagasi. *SILINDERLIIGES võimaldab teha pööravaid liigutusi. *Osa luid on omavahel PAINUDVALT ühendatud. *Inimese ehas on ka liikumatuid luudevahelisi ühendusi. *Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju, selgroog, rindekere luud, õlavöötme
sellaris): sagitaaltelg, põikitelg, liikuvus – abduktsioon/aduktsioon/oponeerimine/reponeerimine/koonusliikumine, näide: randme- kämblaliiges. Kolmeteljelised: 1. Keraliiges (art. spheroidea) – frontaal, sagitaal, vertikaaltelg, liik.: telgede liikumised+koonusliikumised, näide: pähkeliiges (enarthrosis). 2. Lameliiges (art.plana) – näide: amfiartroos. Liigese kolm osad: 1.Liigesepind (facies articularis) 2. Liigeseõõs (cavitas articularis) 3. Liigesekapsel (capsula articularis) – 2 kihti – fibroos/sünoviaalkiht Sünoovia on kollakas läbipaistev liigesevedelik, mida toodavad sünoviaalrakud vereplasmast. Funktsioonid: 1. vähendab hõõrdumist, 2. kannab toitained kõhre rakkudele, 3. kannab ära kõhrerakkude jääkained, 4. aitab rõhku ühtlaselt jaotada TEST 3 1. NIMETA LÜLISMBA KÕVERUSED. Kaela/nimme LORDOOS (kumerus ette) JA rinna/ristluu KÜFOOS (kumerus taha). SKOLIOOS (kumerus külje poole). 2
see võimaldab meil luid liigutada. 22. Luustiku ülesanded: toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid, on lihastele kinnituskohaks, võimaldab inimestel liikuda, kaitsevad nii siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi (pea- ja seljaaju) 23. Liiges on kahe või enama luu ühendus. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jab liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigest katab tavaliselt liigesekõhn e. liigesekapsel. 24. Keraliiges- ümar liigesepea asetseb liikumatus liigeseavas ning on kõige suurema liikumisulatusega liiges. Võimaldab erinevates suunades vabalt liikuda (õla- ja puusaliiges) Plokkliiges- saavad liikuda vaid ühes tasapinnas edasi- tagasi (põlveliiges) Silinderliiges- võimaldab teha pööravaid liigutusi. Inimesel on ühendatud silinderliigesega kaks ülemist kaelalüli ja seetöttu saab ka pead pöörata. 25. Keraliiges- õla- ja puusaliiges
Abaluualune lihas. M. subscapularis. algab abaluualuselt augult Näita joonisel, kus asub margo medialis scapulal (abaluu keskmine serv),mis lihas sellele kinnitub, M. rhomboideus – romblihas Nimeta struktuurid: Õlaliiges Ristatisside(1) Abaluu liigeseüline köbruke Caput longum m. bicipitis brahii Liigeseõõnsus (3) Liigesemokk (4) Rangluu- clavicula Abaluu- scapula Kaarnajätke Nimeta liigese struktuurid Liigesepind Liigesekapsel Liigeseõõs ? Näita joonisel, kus asub tuberositas radii. Mis lihas sinna kinnitub? m. biceps brachii Missugust pildil olevat luustruktuuri ümbritseb lig. anulare? Kodarluu-võruside ümbr. kodarluupead Nimeta lihas, mis möödub künarliigesest eestpoolt m. biceps brachii ja missugune tagapoolt m. triceps brachii Näita joonisel, kus asub processus styloideus? Missugust liigutust ta piirab? abduktsiooni ja aduktsiooni
langenud. On vajalik eluaegne insuliini teraapia. Normaalne kehakaal. II tüüp: täiskasvanutel, ülekaalulised, lihased, maksa ja rasvarakud on kaotanud insuliiniretseptotid ja tundlikkus hormoonile langenud. Aitab kehakaalu langetamine. Kehaline aktiivsus ja artroos. Sobivad spordialad artroosiga patsientidele. Artroos algab kõhrkoe kulumisega, see toob kaasa elastsuse languse, liigesepilu kitseneb, luudeotsed võivad kokku puutuda, liigesekapsel ja sidemed venivad, tekib liigese instabiilsus. Liigeses tekib üleliikuvus ja tulemus on liigese deformatsioon.O ja X jalad. Jooksmine artroosi ei põhjusta, kuid jõualadel võib seda sportimise tulemusel esineda. Tugev ärritus võib liigesekõhre kahjustada ,dünaamiline liikumine parandab kõhre ainevahetust, lihased tugevnevad. Alustada alati 10-15 min. soojendusega, teha venitusharjutusi. Vastupidavusaladest on soovitavad jooksmine, käimine, suusatamine, ujumine
Ärata kannatanu 2-3 tunni järel öösel teadvustaseme selgitamiseks. 18. Abi ninaverejooksu korral · Pane kannatanu ettepoole kummargil istumisasendisse. · Palu kannatanut ninasõõrmed verehüübest tühjaks nuusata. · Suru verdjooksev ninasõõre 10-20 minutiks kinni · Juhul, kui verejooks ei lakka, toimeta kannatanu arsti juurde. 19. Esmaabi nihestuse ja nikastuse puhul Nihestus- liigest moodustav luuots väljub oma kohalt ning jääb väärasendisse. Liigesekapsel saab vigastatud ja liigese ümbruses tekib turse. Esmaabi: Fikseeri liiges selles asendis, milles ta oli nihestuse tekkimisel. Hoia viga saanud kohta külma vee all või aseta peale külmkott. Hoia vigastatud kohta kõrgemal. Nikastus-luuotsad väljuvad korraks normaalsest asendist Esmaabi: 3K meetod Kompressioon - suru tugevasti viga saanud kohale. Seo kinni elastiksidemega. Külm hoia viga saanud kohta külma vee all või aseta peale külmkott
magneesiumivaegusest hoidumine (tabletid jne). Lihaskrampe võivad põhjustada ka aled tehnilised liigutused, ebasobiv riietus, jalanõu või pinnas. Krambis olevat lihast peaks venitama (ise või kaaslase abil 7-10sek, soovitavalt 20-30sek). Seejärel hõõruda jalasäärt ja põlveõndrat jääkülma veega. Kõige sagedasem liigesehaigus on artroos. Artroos algab kõhrkoe kulumisega, mis toob kaasa elastsuse languse. Liigesepilu kitseneb, luudeotsad võivad kokku puutuda, liigesekapsel ja sidemed venivad, tekib liigese ebastabiilsus. Liigesel tekib üleliikuvus ja tulemuseks võib-olla liigese deformatsioon. Liigese kulumise tekitavad liigesekõhre nõrkus, liigestuvate luude väärasendid, ainevahetushäired, pärilikkus, traumad, ülekoormus, ülekaal jm. Esmalt tekib väsimus, alles seejärel valu. Liigeste ümber tekivad nn paksendid , liigest toetuvad lihased nõrgenevad. Algul kahjustub kõhr, hiljem juba luud.
liigutus, selja liikumise eest hoolitsemine ja reie tagaosa ning tuharalihaste venitused. Sisemiste selja-ja kõhulihaste arendamiseks on harjutused, kus hoitakse kere staatilises asendis, puusa-ja jalatõsted külili. (Danskanen, Tarto, Tõnus 2008) 1.1.3 Hüppeliigese sidemete vigastused Kui sportlane vigastab hüppeliigest, siis võivad kahjustada saada väga erinevad hüppeliigese anatoomilised struktuurid: sidemed, liigesekapsel, kõõlused, kõhrkude, sündesmoos sääre-ja pindluu vahel, luu kasvuplaat (lastel). (Männik 2008) Autori mängijakogemus on näidanud, et sulgpallis on palju hüppeid ja pöördeid ning vale tehnika ja hooletuse puhul võib see vigastus tekkida väga kergesti. Näiteks ülevalt löögil hüppel on tõuge sooritatud valesti või võrku minnes astutakse valesti, näiteks jalg sissepoole. ( Foto 2, 3)
· Kõõluste vigastused tunnusteks valu, kõõluste muutumine, verevalum ja funktsioonihäire. Esmaabiks külm, rõhkside ja verevalumi punktsioon. Sageli kuulevad juuresolijad kõõluse rebendi tekkimisel plõksatust või raginat. Kannatanul on tunne, et teda oleks nagu kiviga visatud; · Nihestused valu, liigese piiratud liikuvus, liigese välise kuju muutumine. Esmaabiks kasutatakse fikseerimist ja valuvaigisti manustamist; · Luksatsioonid rebenevad liigesekapsel ja sidemed. Sagedamini tekivad sportlastel luksatsioonid sõrmeliigestes ja õlaliigeses. Traumade esmaabiks tuleks kasutada kolme KKK meetodit: kompressiooni, kõrgust ja külma. Kompressioon ja külm vähendavad paistetust ning külm leevendab ka valu. Kõrgem asend takistab vere kogunemise trauma piirkonda. + Rahu 1. Külm. Külma mõjul valu leeveneb, ainevahetusprotsessid aeglustuvad, veresooned ahenevad ning turse alaneb
Elektrilöögi tõttu kannatanu toimetatakse kohe haiglasse, sest mõne tunni möödumisel võib ta seisund järsku halveneda. 32. Nihestus ja nikastus esmaabi. Nikastus- liigest moodustavad luuotsad väljuvad hetkeks normaalsest asendist, millega võib kaasuda liigesesidemete väljavenitamine või rebend. Liigeses esineb valu ja selle ümbruses valulikkus. Liigeses tekib turse ja selle ümbruses verevalum. Nihestus- liigest moodustav luuots väljub oma kohalt ning jääb väärasendisse. Liigesekapsel saab vigastatud ja liigese ümbruses tekib turse. Liigeses tekib tugev valu, ümbrus tursub, liiges ei liigu normaalselt, on väärasendis. Nikastuse korral tõsta jäse üles turse ja sisemise verejooksu vähendamiseks. Turse vähendamiseks asetada vigastatud kohale külma. Elastse sidemega liigesele side, näidata arstile. Nikasstus kaldub korduma liigesesidemete väljavenimise tõttu. Nihestuse korral ei tohi liigest paigaldama hakata. Liiges fikseerida sellisena
luid murdumast, võimaldada luude kasvamist sidekoelised ühendid fibroosühendid õmblused tappühend e gomfoos kõhrühendid kõhrliidus sümfüüs luuliidus e sünostoos · liigesed e artikulatsioonid luude liigestuvate pindade vahel on pilu, liikumine palju vabam. Liigesed võimaldavad liikumisi suurema amplituudiga ja väiksema lihasjõu kuluga liigesepinnad liigesepilu liigesekapsel Liigeseteljed e liikumisteljed: frontaaltelg painutus, sirutus vertikaaltelg pööramine sagitaaltelg külgpainutus Liigeste põhitüübid: · üheteljelised liigesed plokkliiges ratasliiges · kaheteljelised liigesed ellipsoidliiges sadulliiges · kolme(palju-)teljelised liigesed keraliiges lameliiges LIHASTESÜSTEEM
Allikas: Saresvaara-Virtanen, M., Ojala, B. Nivelten ja lihasten fysioterapia. Finnpublishers, 1993 Kuna õlavarreluul on vaid sidemelised ühendused kehaga, siis on lihastel lisaks liigutavale funktsioonile ka toetav funktsioon. Tulenevalt sellest, et liigeseid, lihaseid ja erinevaid sidemeid on õlavöötme piirkonnas palju, on õlaliigese piirkonna valu ühest põhjust küllaltki raske leida. Valu põhjustaja on tavaliselt siiski liigese teatud konkreetses struktuuris- limapaun, liigesekapsel, liigestuvad luuotsad, närvid või liigest ümbritsev kõõlus/lihasstruktuur. Sageli võib olla tegemist ka kompleksse probleemiga. 30 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Õlavarreluu murd (fractura humeri)
Osaline kõõluse purunemine on sage noorte hulgas, täielik aga üle 30 aasta va- nustel. Vigastuse üldised põhjused on traumad, ülekoormus ja nõrgad ning jäigad õlavöötmelihased. ÕLALIIGESE NIHESTUS Ülajäse on kehatüvega seotud õlavarre ja abaluu vahel asuva liigesega ehk õla- liigesega. Liigest ümbritsevad liigesekapsel ja sidemed. Esmakordse õlaliigese nihestuse põhjuseks on trauma, kukkumine õlaliigesele või väänamine. Kordu- vate nihestuste korral pole vajagi konkreetset vigastust, piisab kahjuks juba käe Nihestusi esineb lii- ebasoodsast asendist. Tavaline tekkemehhanism on käe jõuline eemaldamine gestest kõige enam koos välisrotatsiooniga, millega rebestatakse liigesekapsli eesmine osa. Kõikidest
pöiapäraluust, metatarsaalluudest ja varbaluudest. Joonis 3.6. Jäsemete luud 32 3.1.2.Luude ühendid Pidevühendusi nimetatakse liidusteks, liikuvaid ühendeid liigesteks. Erinevad liidused Luuliidus: nt koljuluu osade ühendused. Kõhrliidus: nt häbemeluuliidus, lülisambakettad. Sidemeliidus: nt vaheseinad käsivarre- või sääreluude vahel Liigesed Liiges on liikuv ühendus skeleti osade vahel ning sel on teatud omadused. Liigesekest e. liigesekapsel koosneb õhukesest väliskihist ja jämedamast sisekihist. Liiges tagab luustiku osade omavahelise liikuvuse. Liigesepilus e. liigeseõõnes asub võie (synovia), mis moodustub liigesekesta väliskihist. Liigesepilu on väga kitsas. Liigesevõide (synovia) ülesanne on vähendada hõõrdumist ja peale selle ka toita liigesekõhre. Liigesesidemed takistavad ülepiirilisi liigutusi ja hoiavad liigest koos.
annaabi.ee 
