Klassikalised retoorilised trikid Neid erinevaid võtteid saab kasutada kõne pidamises. 1. Hüperbool - on ilus sõna liialduse kohta. Nt: ,,Ootasin terve igaviku." 2. Allusioon - Viide Piibli tegelasele, mütoloogilisele või kirjanduslikule isikule, kohale või sündmusele. 3. Alliteratsioon Poeetiline võte, kus järjestikkused sõnad algavad sarnaste häälikutega. Saab kasutada kõnes fraaside esiletoomiseks. 4. Metafoor ühe asja või nähtuse omaduste ülekandmine teisele. Pakub värvikaid võimalusi ettekandesse vürtsi lisamiseks. 5
Ometi: kas kasutame seda kõike veel kõige optimaalsel määral? Ehk tuleb üle vaadata, kas meie töösuhte regulatsioon lubab uusi viise ja vorme ka tegelikult rakendada. Sellest kõnest ei saagi kohe aru, et kas see on võrdlus või mitte, aga kuna ta läheb endaga vastuollu, kus ta arvabki, et ühelt poolt ja ometi, siis paneb see teistmoodi mõtlema. Viimasena asjana tooksin tema kõnes välja hüperbooli, mida tuntakse teadliku kunstilise liialduse nime all. Minu meelest on see seik tema kõnest natukene kunstiliselt liialdatud, kuigi et tea kust algab see piir: See jutt sai täna päris tõsine; peomeeleolu ja lillede merd arvestades liigagi töine. Lilled on asja ette, lilledega kõneleme me tunnete keelt. Arutelu nende teemade kohta on tarviklik ja kasulik. Rohkem retoorlist kõne tema jutust ei leidnud. Välja oli siis toodud 4 retoorilist kõne: Kordus, võrdlus, retooriline küsimus ja hüperbool.
loomadel. Aristotelese arvates hing peale surma ei säili. Selle põhjal võib arvata, et Aristotelese õpetuse järgi polnud hing algselt kuskilt pärit ja ta polnud igavene/surematu. Eetika oli Platoni jaoks kõlblus. Ta hindas voorusi. Kõige olulisem voorus oli Platoni jaoks headus. Selle all mõistis ta ideed, Päikest ja jumalust. Selleni jõudmine on suurim eesmärk. Aristoteles pidas eetikat teaduse loojaks. Vooruslikkus tähendas tema jaoks meisterlikkust. Voorus tuleb valida liialduse ja puuduse vahel leida kuldne kesktee. Näiteks lugupidamine enesest on kesktee edevuse ja alavääristamise vahel. Nii Platon kui ka Aristoteles arvasid, et iga inimene vajab riiki, et olla õnnelik. Platonile oli valitsusvormidest kõige vastuvõetavam aristokraatia ning ühiskond jagunes seisusteks. Igal seisusel olid oma õigused ja kohustused. Aristotelese kohalt pidid inimsed olema võrdsed, sest liigne rikkus ja liigne vaesus võisid põhjustada mässu
aastal abiellus. Sel ajal tekkis Picasso loomingus esmakordselt side fotograafiaga. Reis Itaaliasse tähendas Picassole ka tutvumist klassikaliste muinasväärtustega, nagu Rooma, Napoli ja tuhasse mattunud Pompei. Sealt kogutud muljed peegeldusid tema maalides, kus on antiikrõivaid kandvad figuurid. 1920. aastate alguses lõi Picasso figuure, millele andis liialdatud suurusega anatoomia. Tema piltidel esinesid nüüd hiiglaslike kehade ja tihti väikeste peadega inimesed. Ent just selle liialduse kaudu kujunes Picassol mitte ainult uus isiklik pildikeel, vaid ta suutis vormimoonutustega edastada ka sisulisi tähendusi, näiteks figuuride energilist liikumist või täielikku paigalseisu. 1921. astal sünnitas Olga neile ühise poja. 1925-1934 Sürrealism Picasso püüdis vormi ja sisu teineteisest üha selgemini lahutada. Neil aastail tegeles Picasso intensiivselt ka skupltuuriga, kasutades selles vallas omandatud kogemusi ka maalides ja joonistustes. Picasso ehitas
detailidele , mis riikide kaupa on erinev, ent siiski on v?a sarnased iseloomujooned , mis kokku moodustavadki barokiajastu. K?ge suuremat m?u avaldas Itaalia , ent v?a olulised maad on ka Inglismaa , Saksamaa ja Prantsusmaa. Minu eesm?giks on kirjeldada barokiajastut just muusikalise perspektiivi kaudu. L?i?evaade Barokk-Kultuur oli d?aamilineja rahutu. Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja Kunsti d?aamilisus , rahutus , liialduse , teatraalsus. Barokkmuusikast sai rahva emotsiooniline meelelahutus. Eesm?k oli rahvas nutma panna. Heliteos pidi algusest l?uni p?ima emotsionaalsena ja muusikal puudus sisemine areng. Barokiajastu muusika oli senisest muusikast palju ?ekesisem. Muusika tellis ?kond , organiseeris kuulamise ning tasustas muusikuid. Sel ajal tekkis ka kontsertstiil. Vaikselt vajus muusika ka suurema publiku ette. Renessanssi muusika sobis nii kuulamiseks kui ka tantsimiseks ,
tehnikaid, millest võõra keele meeldejätmiseks on olulisemad · asendussõna kasutamine, · veidrate ja kummaliste seoste loomine õpitavate sõnade vahel ehk mingi õpitava sõna või tema esinemisolukorra ere kujustamine, mis aitab seda hiljem meenutada, · teksti organiseerimine, · olulise teabe esiletoomine, · sõnade rühmitamine. Meeldejätmist hõlbustab materjali kordamine erinevates leksikaalsetes ja grammatilistes seostes ning liialduse, huumori, groteski kasutamine, eriti neis kohtades, kus on oht segi ajada ja unustada. 2.Kognitiivsed ehk tunnetusstrateegiad - mõtlemise, taju, tähelepanu jne strateegiad: · info vastuvõtt, · teabe edastamine, · analüüsimine, selgitamine, · info struktureerimine, · harjutamine/kasutamine. 3. Kompensatsioonistrateegiad eesmärgiks on kompenseerida õppija lünklikke teadmisi: · kehakeel, · parafraseerimine, · abi otsimine,
kirjandus
Alfred de Musset – romantiline poeet, uskus inspiratsiooni
Victor Hugo – Les Miserables- Mees, kes naerab – eksoteermimine,
loodus lüürika, Gavroche
Percy Bysshe Shelley – Islami ülestõus
Prosper Mérimée – Carmen – romantismist realismi poole
Realistlik stiil ja teemad (tähtsamad esindajad ja nende
eripärad)
Tunnused:
Ilma liialduse, ilustuseta
Sotsiaalsus
Tõepärane pilt tegelikkuseset
Täpne, usutav, elutruu mijöö
Rahulik kulg
Ühiskondlike olude kritiseerimine
Eluline problem
Objektiivsus
Tavaline keel
Idealistlikud unistused, omapoolne realsus
Esindajad:
Honroé de Balzac – provintsi teema- Inimlik komöödia –kujutatakse
indiviidid, erinevate sots perekonda esindajad, naine on kõrgem olend,
Nt võib mängija öelda: "Ma pole kunagi söönud greipi", "Mul pole kunagi teksaseid olnud", "Ma pole kunagi meres ujunud" või "Ma pole kunagi koolitoitu söönud". Kui mängija "Ma pole kunagi..." osutub ainulaadseks, saab mängija punkti; võitja on esimene 3 punkti saanud mängija. Kõik mängijad peaksid olema ausad, sest nende väiteid on praktiliselt võimatu tõestada või ümber lükata. Kui miski tundub ilmse liialduse/luiskeloona, on võimalus vastuväideteks. Võib osutuda üllatavalt keeruliseks mõelda välja midagi, mida te teinud pole, kuid kõik teised on... Minutiline jalutuskäik (Mängijaid: suva arv, vaja: stopperit vöi kella) Katke kinni köik toas leiduvad kellad, vötke mängijailt nende käekellad ära jne. Vöistleja ülesanne on kulgeda punktist A punkti B täpselt ühe minutiga (distantsiks piisab täiesti 5 meetrist). Köik alustavad korraga ja peavad olema pidevas liikumises,
2012 Slide 28 Slide 29 Tasakaalukas kesktee Vooruste omandamine Vooruste iseloomustus Aristotelese järgi: Inimesed omandavad voorused teisi voorus on kahe äärmuse, liialduse ja vaadeldes ja neid jäljendades. Moraal ei puudujäägi vahel, olles "kuldne seisne mitte reeglite omandamises, vaid kesktee". eeskujude järgimises.
Armastus õpilaste vastu kuju- neb õppeprotsessis pikkamööda. Ta kujuneb seda tugevamaks, mida rohkem me õpilasega vaeva oleme näinud. Kui me näeme õpilases põhiliselt puudusi, ei ole me selle õpilase kasvatamist veel jõudnud südamega ette võtta. Õpetaja armastus õpilase vastu on vajalik, aga sellega ei tohi ka liialdada. Armastus ja austus õpilase vastu ei tohi muutuda õpilase ees kummardamiseks ja õpilase ülistamiseks. Sellise liialduse kahjulikkus tuli ilmsiks vabakasvatuse praktikas. Õpetaja põhiülesanne ei ole õpilasi armastada, õpetaja põhiülesanne on õpilasi kasvatada. Siit jõuame õpetaja kutse-eetika kolmanda aluseni. Kindlustagem õpilaste areng! Me nõuame kingsepalt, et kinga tald ei tuleks lahti, me nõuame farmatseudilt, et ta rohtu segades ei eksiks jne. Täpselt samuti nõuame õpetajalt, et lapsed are- neksid täisväärtuslikeks kodanikeks. Iga inimene vastutab oma töö kvaliteedi
Nagu kõik lugemusnäljased maapealsed oli Kangro lugenud kõike, mis aga ette juhtus. Vanema õe kooliraamatud olid juba ammu enne läbi uuritud, kui tuli aeg neid ise koolis lugeda. See jättis hiljem omakorda mahti kõige muu lugemiseks (Ristikivi, 1967: 8). Murranguks oma elus on Kangro ise nimetanud astumist Valga poeglaste gümnaasiumi. ,,Ma Antsla kooli jätsin oma nooruse..." oli ta kirjutanud sel murdelisel suvel 1924. Kui asendame poeetilise liialduse ,,nooruse" asjalikuma ,,lapsepõlvega", oli tal muidugi õigus nüüd oldi lahkutud kodu kaitsvate seinte vahelt, oldi iseseisev, aga pidi samal ajal ka ise endaga toime tulema. Eriti järsk see üleminek siiski ei olnud, sest kaks esimest aastat oldi korteris koos õe Salmega, kes käis Valga tütarlaste gümnaasiumis. Juba gümnaasiumisse mineku alguses astus Kangro skautide rühma, sai hiljem selle pealikuks ja mimeografeeritud ajakirja ,,Valvur" toimetajaks
Võime: himustada, vihata, armastada, jne – mille kaudu tuntakse. Seadumused on need, mille kaudu hindame tunded headeks ja halbadeks – Seadumused ongi loomutäiused (Inimesi ei hinnata sellest tulenevalt mida nad tunnevad, hinnata saab seadumusi) Hindamise puhul peab Aristoteles oluliseks võrdsust - Kõige puhul, mida saab jagada, võib võtta suurema, väiksema või siis võrdse osa. • Võrdne on midagi vahepealset liialduse ja puudulikkuse vahel – ta on mõlemast äärmusest võrdsel kaugusel. „liialdus või puudulikkus rikuvad hästitehtu ära, vahepealsus hoiab aga alles“. • Loomutäius lähtub seega võrdsusest, kuid mitte kõigi tegevuste puhul ei ole loomutäiust. „…mõned sisaldavad ju otseselt nimetuses pahelisust, näiteks kahjurõõm, häbitus, kadedus, ja tegude puhul liiderlikkus, vargus, mõrv. Kõik need ja nendesarnased asjad on laiduväärt kui
valmistamine muusika tegemise jaoks) 2)põhieesmärgid. Õnn on inimese elu lõppeesmärk. Inimese lõppeesmärk peitub tema loomuse erilisuses - mõistuses ning õnn ongi see, kui inimene saab oma elu mõistuspäraselt elada. 6. Mis on loomutäius ja mis on pahe klassikalises eetikas? Loomutäius on inimese positiivne kalduvus teatud moodi käituda (sarnane habitusega). Pahe on negatiivne kalduvus, mis kuulub kas liialduse või puudulikkuse juurde. Loomutäiusega elab inimene hästi, pahedega halvasti 7. Millised eetika koolkondi Te teate eetiliselt õige ja vale teo eristamisel? Religioosne ja sotsiaalse hüve eetika - inimene peab käituma vastavalt a) jumala/saatuse tahtele b) sotsiaalsele hüvele (näiteks rass, riik jne) Sentimentalism - Kriteeriumiks on sisetunne või südametunnistuse hääl. Formalism - Kriteeriumiks on teo või tegematajätmise motiiv.
mõistlikkus, enesekindlus, enesekontroll, enesedistsipliin, taktitunne, mõtlikkus, tolerantsus. ·Moraalsed voorused: ausus, headus, mittekahjustamine, õiglus, lahkus, tänulikkus, jne. ·Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, tarkus, puhtus, jne. Millest voorused koosnevad ? ·Iga vooruse puhul erinevad elemendid. ·Voorustele iseloomulik Aristoteles järgi: voorus on kahe äärmuse, liialduse ja puudujäägi vahel, seega keskel, olles "kuldne kesktee". ·Inimesed omandavad voorused teisi vaadeldes ja neid jäljendades. Moraal ei ole mitte reeglite omandamises vaid eeskujude järgimises. ·Julgus on kahe pahe vahepeal: arguse ja hulljulguse vahel. ·Heldus on ihnsuse ja pillavuse vahepeal. Miks on voorused tähtsad ? ·Voorused on iseloomuomadused, mida inimestel on hea omada. ·Aristoteles uskus, et voorused on tähtsad hea elu elamiseks.
leidmine . · "Jumalate loomusest" · Sobilik keskmine, mis on omane kõigile inimestele. · Marcus Tullius Cicero 106- 43 e.Kr. · Sobilik keskmine, mis on iga inimese puhul erinev. · Ta on väga särava ladina stiilikunsti esindaja. · Keskmine tuleb valida liialduse ja puuduse vahel. · "Armastada ei saa seda, keda sa kardad, ega seda, kes · Poliitika kardab sind." · Kõigi vooruste koondmõiste on ÕIGLUS. · "Silmanähtavus kahaneb tõendusvahenditega." · Inimene on ühsikondlik loom zoon politikon, kes vajab · "Tõelist sõpra tuntakse hädas." ühiskonda
olla õnnelik. 70. Mis on loomutäius ja mis on pahe klassikalises eetikas? Inimese loomupärane kalduvus mingitmoodi käituda ja elada. Habitus- harjumuspärane käitumise ja reageerimise viis. Võib nimetada positiivseks. Kalduvus, mida saab nimetada loomutäiuseks on kuldne kesktee kahe äärmuse vahel (liiasus ja vähesus-kesktee mõõdukus, mõõdukas inimene on õnnelik). Kalduvused, tänu millele elab inimene hästi. Mida rohkem voorusi inimesel on, seda parem. Pahed kuuluvad liialduse ja puudulikkuse juurde, tänu nendele elab inimene halvasti. 71. Millised eetika koolkondi Te teate eetiliselt õige ja vale teo eristamisel? Nimetage nad ja tooge välja nende positsioonide erinevused. Religioosne ja sotsiaane hüve eetika- inimene peab käituma vastavalt Jumala, saatuse või sotsiaalsele hüvele vastavalt. Raske on tõlgendada ning määratleda Jumala või saatuse tahet. Peab läbi mõtlema, milline on õige tegu mingi seisukohaga vastavalt.
· kui on tammetõru, ei ole tamme; kui on tamm, pole enam seda tammetõru; järelikult tammetõrust ei saa kasvada tamm. Ei, Aristotelese arvates ei saa öelda, et kui on tammetõru, siis tamme üldse pole: tamm on esialgu vaid võimalikkusena olemas. · tammetõrul ja tammel pole midagi ühist: kui on üks, pole enam või veel teist. Aristotelese arvates iseloomustab eetiline loomutäius seda inimest, kes · suudab valida kuldse kesktee millegi liialduse ja puudulikkuse vahel. · käitub nii nagu on tema kohus. Ei, Aristoteles nii ei arvanud - küll aga oli see Uusaja filosoofi Immanuel Kanti seisukoht. · kes teeb teistele inimestele head. Ei, Aristoteles nii ei arvanud. Siiski on taoline arusaam eetilisest inimesest üpris levinud. Aristoteles arvas, et inimese hing · on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast. · on surematu ning eksisteerib peale keha surma edasi.
· Kokku sai L. van Wensveen 189 voorust ja 174 pahet, mis on esinenud keskkonnaalases kirjanduses pärast 1970.-ndaid. Moraalsed ja mittemoraalsed voorused Moraalsed voorused: ausus, headus, õiglus, lahkus, tänulikkus jne. Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, tarkus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, puhtus jne. Tasakaalukas kesktee · Vooruste iseloomustus Aristotelese järgi: voorus on kahe äärmuse, liialduse ja puudujäägi vahel, olles "kuldne kesktee". · Julgus on kahe pahe vahepeal: arguse ja hulljulguse vahel. · Heldus on ihnsuse ja pillavuse vahepeal. Vooruste omandamine · Inimesed omandavad voorused teisi vaadeldes ja neid jäljendades. Moraal ei seisne mitte reeglite omandamises, vaid eeskujude järgimises. · Aristotelese juhis: "Tee seda, mida teeks hea inimene." - Aga kes ütleb, milline on hea inimene? · Noored evangelikaalid: "What Would Jesus Do?"
voorused. Sellisteks voorusteks on arukus ja tarkus. Arukust võiks seejuures nimetada praktiliseks elutarkuseks. Tarkus kitsamas tähenduses on aga võime mõtelda elukaugetest asjadest, teoretiseerida. Eetilised voorused on seotud hingelaadiga ning seisnevad sobiliku keskmise (omamoodi kuldse kesktee) leidmises. Kuldset keskteed võib leida vaid neis asjades, mis iseenesest ei ole ei head ega halvad, kuid mis võivad muutuda sellisteks liialduse või puuduse korral. Kuidas aga leida kuldset keskteed? Selleks on tarvis arukust, s.o dianoeetilist voorust. Kui arukusest tuleb puudu, siis tuleb lihtsalt järgida vooruslike inimeste eeskuju (mis on ju ka tegelikult üpris arukas). Arukus aitab teadmisi elusituatsioonidega kohandada. Kõik see nõuab kogemusi. Näiteks selleks, et olla mehine, on tarvis õppida olema mehine, läbida mehisuse kool. Kuldse kesktee mõõdupuud saab rakendada ainult selliste
annaabi.ee 
