· Õigusvastane Juriidilised faktid liigitatakse: 1) Õigusliku tagajärje alusel · Õigusi ja kohustusi tekitavad (kooli minek, abielu, tööle minek jne.) · Õigusi ja kohustusi muutvad (teovõime piiramine, kooli/kursuse vahetamine, töölepingu muutumine) · Õigusi ja kohustusi lõpetavad (lahutus, surm, kooli lõpetamine) 2) Faktide kogumi alusel · Lihtfaktid (nt. naine sünnitab ühe lapse, üks liikluseeskirja rikkumine) · Liitfaktid - kahe või enama juriidilise fakti toimimine (nt. liikluses kiiruse ületamine + purjus peaga sõitmine) · Juriidiline e. faktiline koosseis . tuleb pöörduda ametiasutusse (nt. pensioniikka jõudmine) Õiguse rakendamine e. kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (kohus, inspektsioonid,täidesaatva võimu organid).
3. Juriidilise resultaadiga tegu-suunatud vaimse loomingu saaduse loomisele(autoriõiguse toob kaasa) Õigusliku tagajärje alusel 1. Õigusi ja kohustusi tekitavad(täisealiseks saamine,abiellumine,tööle asumine,kolledzisse astumine) 2. Õigusi ja kohustusi Muutvad(vabaabielust registreerimisel,ühest klassist teise,kursuse vahetus) 3. Õigusi ja kohustusi lõpetavad(lahutus,surm,lepingute lõppemine,kooli lõpetamine) Faktide kogumi alusel 1. Lihtfaktid(kiiruse ületamine,lahtine turvavöö,ÜV puudu) 2. Liitfaktid(2 või enam asjaolu,et õigustagajärg saabuks(kiiruse ületamine,millega kaasneb varaline kahju) 3. Juriidiline e faktiline koosseis(vanaduspensioni saamine-eeldused peavad olema täidetud,pensioniamet sekkub) Meeste pensioniiga 63,naistel 60,5 ÕIGUSRIKKUMINE: - Juriidiline fakt - Kujutab süülist(süüvõimeline),õigusvastast tegu - Toime pannud deliktivõimeline isik
käitumiste kogumi või mitu riikliku sunni liiki ja määra; (Kui T, siis R1 ja R2 ja Rn). alternatiivne õiguslik tagajärg (alternatiivne struktuur) näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise saabumise mitmest või ühe riikliku sunni liigi ja määra kohaldamise võimaluse mitmest. (Kui T, siis R1 või R2 või Rn). Juriidilised faktid = asjaolud, mis tuleb tuvastada. Juriidiliste faktide liigitus faktide kogumi järgi: 1) lihtfaktid – nõutav vaid üks juriidiline fakt, 2) liitfaktid – nõuavad kaks või enam juriidilist fakti, et tekiks, muutuks või lõpeks vastav õigus või kohustus. Juriidilisi fakte, mis kogumis võetuna põhjustavad juriidilise tagajärje saabumise, nimetatakse juriidiliseks koosseisuks. Juriidiline koosseis on määrav teo (tegevuse või tegevusetuse) juriidilisel kvalifitseerimisel vastavalt kas õiguspäraseks või õigusvastaseks.
Juriidiline fakt ehk õigusfakt on õiguslikku tähendust omav asjaolu. juriidiliste faktide esinemine tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid. Juriidiliste faktide liigid: Tekkimise iseloomu alusel: juriidilised sündmused: absoluutsed suhtelised juriidilised teod Õigusliku tagajärje alusel: õigusi ja kohustusi tekitavad muutvad lõpetavad Faktide hulga alusel: lihtfaktid liitfaktid 30. Õiguse realiseerimise vormid. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine, Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine, Õigusnormi kasutamine. 31. Õiguse rakendamine. Õigusnormi rakendamisel tuleb jälgida, et rakendamine oleks seaduslik, põhistatud, otstarbekohane ja õiglane. Rakendamine toimub staadiumiti I staadium- analüüsitakse asjaolusid, II staatium õigusnormi valik ja analüüs. III staadium kompetentse organi poolt otsuse tegemine. 32
asjaolus, kannatanu nõusolek, oma kohustuste teostamisele suunatud tegu, teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toimepandud tegu. Hädakaitse - kui teid või teie lähedast Faktide kogumi järgi: Lihtfaktid – üks ainukene juhtum. rünnatakse, siis on teil õigus kaitsta nii teid ennast, oma lähedast Liitfaktid – mitu fakti järjest ja kõikidel neil on juriidiline kui ka vara. Hädaseisund - kõrvalisele isikule kahju tekitamine, tähendus. Juriidiline ehk faktiline koosseis on selline juriidiline et ära hoida suurem kahju. fakt mis avaldab õigusliku toimet vaid mitme tegelikkuses aset leidva muutuse koostoimes (nt
või lõppemise (Kiris jt 2012:87). - On asjaolud, mis toovad kaasa õigusliku tagajärje. Sündmus asjaolud, mis ei sõltu isiku tahtest (kõik loodusseadused) Tegu (õiguspärane, õigusvastane) on asjaolud, mis sõltuvad isiku tahtest. Õigusliku tagajärje alusel (õigusi ja kohustusi tekitavad - ABIELU, muutvad TÄISEALISEKS SAAMINE ja lõpetavad LAHUTUS) Faktide kogumi alusel (lihtfaktid, liitfaktid, juriidiline e faktiline koosseis) Õiguse rakendamine Õiguse rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (Kiris jt 2012:90). Peab olema seaduslik Põhistatud Otstarbekohane Õiglane Õigusrikkumine Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Subjekt
b) õigusvastased · karistusõiguslikud õigusrikkumised (kuritegu, väärtegu) · haldusõiguslikud rikkumised · era- ja tsiviilõiguslikud rikkumised · distsiplinaarõigusrikkumised Õigusliku tagajärje poolest: 1) Õigusi ja kohustusi tekitavad 2) Õigusi ja kohustusi muutvad 3) Õigusi ja kohustusi lõpetavad Faktide kogumi järgi: 1) Lihtfaktid (üks fakt nõutav) 2) Liitfaktid (nõutav 2 või enam juriidilist fakti)
kuid inimese tegevus loob talle õigused (nt inimese looming kirjanduses Juriidilised teod (aktiivsed(tegevus)/passiivsed(tegevusetus)) väliselt väljendatud inimeste tahte avaldus, käitumisakt. Teod moodustavad juriidiliste faktide põhihulga -Õigusliku tagajärje poolest: õigusi ja kohustusi tekitavad; õigusi ja kohustusi muutvad; õigusi ja kohustusi lõpetavad -Faktide kogumi järgi lihtfaktid (üks) Lihtfakt – kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje – liitfaktid(mitu ...ja...) Liitfakt on selline juriidiline fakt, mis tahes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat tagajärge. Juriidilised teod -Õiguspärased Juriidilised toimingud Haldusaktid-rakendusakt, üksikakt §51 Juriidilised tehingud
Õigusliku tagajärje alusel 14 · Õigusi ja kohustusi tekitavad (täisealiseks saamine,abiellumine,tööle asumine,kolledzisse astumine) · Õigusi ja kohustusi muutvad (vabaabielust registreerimisel,ühest klassist teise,kursuse vahetus) · Õigusi ja kohustusi lõpetavad (lahutus,surm,lepingute lõppemine,kooli lõpetamine) Faktide kogumi alusel · Lihtfaktid (kiiruse ületamine,lahtine turvavöö,ÜV puudu) · Liitfaktid (2 või enam asjaolu,et õigustagajärg saabuks (kiiruse ületamine,millega kaasneb varaline kahju) · Juriidiline e faktiline koosseis (vanaduspensioni saamine-eeldused peavad olema täidetud,pensioniamet sekkub) Meeste pensioniiga 63,naistel 60,5 18.ÕIGUSE RAKENDAMINE Ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (kohus,
juriidilised teod: on füüsilise või juriidilse isiku tegevus või tegevusetus, millega õigusnorm seostab õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise või muu juriidilise tagajärje. Enam esinev juriidiline fakt. Õigusliku tagajärje poolest: õigusi ja kohustusi tekitavad lepingu sõlmimine õigusi ja kohustusi muutvad muutmine õigusi ja kohustusi lõpetavad kehtetuks tunnistamine Faktide kogumi järgi: lihtfaktid- nõutav vaid üks juriidiline fakt liitfaktid- nõutav kaks või enam juriidilist fakti, et tekiks, muutuks või lõpeks vastav õigus või kohustus. 40. Õigusliku reguleerimise protsessis realiseeritakse õigusnormid, st viiakse ellu õigusnormi ettekirjutused õigussuhte subjektide tegevuse kaudu. Õigus realiseerub 3 vormis: õiguse järgimine(täitmine) õiguse kasutamine õiguse rakendamine
juriidilise tagajärje. Juriidilised teod on enim esinevateks juriidilisteks faktideks (nt. tehingud) 11 2.Õigusliku tagajärje poolest 1) Õigusi ja kohustusi tekitavad 2) Õigusi ja kohustusi muutvad; 3) Õigusi ja kohustusi lõpetavad 3 Faktide kogumi järgi 1) Lihtfaktid: nõutav vaid üks juriidiline fakt 2) Liitfaktid: nõutav kaks või enam juriidilist fakti, et tekiks muutus või lõpeks vastav õigus või kohustus. Juriidilisi fakte, mis kogumis võetuna põhjustavad juriidilise tagajärje saabumise, nimetatakse juriidiliseks koosseisuks. Juriidiline koosseis on määrav teo juriidilisel kvalifitseerimisel vastavalt kas õiguspäraseks või õigusvastaseks Teema: ÕIGUSAKTID Sisukord §1 Õigusakti mõister ja liigid Punkt 1
Distsiplinaarõigusrikkumine hõlmab avalikteenust. Era ehk tsiviilrikkumine tegevus-tegevusetus; tahtlus-tahtlusetus. Tagajärgede järgi, millised kutsub esile juriidilised faktid on õigustmoodustavad, õigustmuutvad ja õigustlõpetavad (nt. Üürilepingu sõlmimine, muutmine, lõpetamine) Juriidiline fakt jaguneb mahui järgi: · Lihtfaktid üks juriidiline fakt. · Liitfaktid 2 või enam juriidilist fakti ehk juriidiline koosseis. · Juriidiline e faktiline koosseis. Juriidiliste sündmuste ja tegude vahepeal on olemas liigitusi, mis eristab: · Absoluutsed orkaanid, loodusõnnetused · Suhtelised sündmused on seotud inimeste tegevusega (ökoloogiline kriis inimtegevusest). 19. Subjektiivne õigus:
Juriidiliste faktide liigid Õigusliku tagajärje alusel o Õigusi ja kohustusi tekitavad (18a saamisel, lapse sünd, tööle v kooli asumine, õiguse surm) o Õigusi ja kohustusi muutvad (teise lapse sünd, töölepingu muutus) o Õigusi ja kohustusi lõpetavad (lahutamine, töölepingu lõpetamine, kooli lõpp) Faktide kogumi järgi o Lihtfaktid ainult üks asjaolu (ühe lapse sünd et lapsevanemaks saada) o Liitfaktid kaks või enam juriidilist fakti (turvavööta ja joobes olekus sõit) o Jruiidiline ehk faktiline koosseis kõik eteappid peab läbi tegema, et tekkiks õiguslik tagajärg (pensioni vormistamine, abielu sõlmimine) Õigusrikkumine - juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime
õigussuhte tekkimise, muutumise või lõppemise või muu juriidilise tagajärje. Juriidilised teaod on enim esinevateks juriidilisteks faktideks. 2) Õigusliku tagajärje poolest ¤ õigusi ja kohustusi tekitavad, nt lepingu sõlmimine, tapmise fakt ¤ õigusi ja kohustusi muutvad, nt lepingu muutumine ¤ õigusi ja kohustusi lõpetavad, nt surmanuhtluse tühistamine seadusega 3) Faktide kogumi järgi a) lihtfaktid: nõutav vaid üks juriidiline fakt (toiming) b) litigated: nõutav kaks või enam juriidilist fakti, et tekiks, muutuks või lõpeks vastav õigus või kohustus. Juriidiline koosseis - juriidilised faktid, mis kogumis võetuna põhjustavad juriidilise tagajärje saabumise. Juriidilise teo õiguspärase või -vastase tegevuse alusel liigitatakse: ÕIGUSPÄRASED TEOD: ¤ juriidilised toimingud ¤ haldusaktid ¤ juriidilised tehingud: A) ühepoolsed B) kahe- või mitmepoolsed
seostab õigussuhte tekkimise, muutmise või lõpetamise või muu juriidilise tagajärje. Juriidilised teod on enim esinevateks juriidilisteks faktideks (nt tehingud). Õigusliku tagajärje poolest * õigusi ja kohustusi tekitavad - nt tapmise fakt, lepingu sõlmimine * õigusi ja kohustusi muutvad nt lepingu muutmine, karistusmäära pehmendamine * õigusi ja kohustusi lõpetavad nt surmanuhtluse tühistamine seadusega, kohtu poolt lepingu kehtetuks tunnistamine. Faktide kogumi järgi * lihtfaktid nõutav vaid üks juriidiline fakt, nt rongiliiklust segada võivate esemete asetamise eest raudteele vaid see toiming kui fakt; * liitfaktid nõutav kaks või enam juriidilist fakti, et tekiks, muutuks või lõpeks vastav õigus või kohustus (nt üliraske kehavigastuse/ tekitamise eest/ hädakaitse piirideületamisel/ ... - nõutav kahe juriidilise fakti esinemine, et tekiks õigussuhe, mis käivitaks järgneva.
esinemine kaasa toob: 1) Õigusi ja kohustusi tekitavad – kutsuvad esile subjektiivsete õiguste ja juridiiliste kohustuste tekimise konkreetsel õisue subjektil 2) Õigusi ja kohustusi muutvad – need juriidilised faktid muudavad juba olemasolevaid subjetiivseid õigsui ja kohustusi, nt töölepingu muutmine 3) Õigusi ja kohustusi lõpetavad – õiguste ja kohustuste toime lõppemine, nt omandi hävimine 1) Lihtfaktid- nõutav vaid üks juriidiline fakt 2) Liitfaktid- nõutav kaks või enam juriidilist fakti, et tekiks muutus või lõpeks vastav õigus või kohustus. Üks ja seesama juriidiline fakt võib olla seotud mitme õigusliku tagajärje võimaliku saabumisega. 32. INIMENE ÜHISKOND RIKK SEOSTE TÜÜBID Riigikeskne ühiskonna mall-see on äärmuslik nähtus. Seda isel gradatsioon riik- ühiskond- inimene, kusjuures inimene on viimasel kohal
lõpetav fakt, kuna sellega lõpetatakse kõik antud suhte õigused ja kohustused, seega ka kogu töösuhe. Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse lihtfakte, liitfakte ja juriidilisi e faktilisi koosseise. Lihtfakt on selline juriidiline fakt, mis kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje, nt kiiruseületamine toob kaasa haldusvastutuse just selle rikkumise eest. Enamik õigusrikkumisi on lihtfaktid. Liitfakt on selline juriidiline fakt mis ühes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat õiguslikku tagajärge, näiteks liikluseeskirja rikkumine, millega kaasneb varalise kahju tekitamine teisele sõidukile või inimesele kehavigastuse või surma põhjustamine. Juriidiline ehk faktiline koosseis on selline juriidiline fakt, mis avaldab õiguslikku toimet
tulekahjud 1993.a sügisel või 1994.a Austraalias. 2. ÕIGUSLIKU TAGAJÄRJE POOLEST: 1) õigusi ja kohustusi tekitavad - nt tapmise fakt - KrK §100; lepingu sõlmimine ; 2) õigusi ja kohustusi muutvad - nt lepingu muutmine; karistusmäära pehmendamine; 3) õigusi ja kohustusi lõpetavad - nt surmanuhtluse tühistamine seadusega; kohtu poolt lepingu kehtetuks tunnistamine. 3. FAKTIDE KOGUMI JÄRGI: 1) lihtfaktid - nõutav vaid üks juriidiline fakt (rongiliiklust segada võivate esemete asetamise eest raudteele (HÕS (haldusõiguserikkumiste seadustik) § 2 lg 1 - vaid see toiming kui fakt ; 2) liitfaktid - nõutav kaks või enam juriidilist fakti, et tekiks muutuks või lõpeks vastav õigus või kohustus (nt KrK § 110: /üliraske kehavigastuse/ tekitamise eest /hädakaitse piiride ületamisel /... - siin on nõutav nende kahe juriidilise fakti esinemine, et tekiks õigussuhe,
lõpetav fakt, kuna sellega lõpetatakse kõik antud suhte õigused ja kohustused, seega ka kogu töösuhe. Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse lihtfakte, liitfakte ja juriidilisi e faktilisi koosseise. o Lihtfakt on selline juriidiline fakt, mis kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje, nt kiiruseületamine toob kaasa haldusvastutuse just selle rikkumise eest. Enamik õigusrikkumisi on lihtfaktid. o Liitfakt on selline juriidiline fakt mis ühes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat õiguslikku tagajärge, näiteks liikluseeskirja rikkumine, millega kaasneb varalise kahju tekitamine teisele sõidukile või inimesele kehavigastuse või surma põhjustamine. o Juriidiline ehk faktiline koosseis on selline juriidiline fakt, mis avaldab õiguslikku
annaabi.ee 
