* kasutatakse O2 * kasutatakse vaheühendina H2 ning lõpuks tekib H2O * sünteesitakse 36 ATP Anaeroobne I glükolüüs * toimub tsütoplasmavõrgustikus * lagundatakse glükoosi molekul 2 püroviinamarihappe molekuliks, sünteesitakse 2 ATP molekuli * NAD > 2NADH2 II käärimine * etanoolkäärimine- pärmseene rakus, tekib etanool + CO2 * piimhappeline käärimine, piimhapebakteritel ja inimese lihasrakkudes, tekib piimhape inimese lihasrakkudes kantakse verega maksa piimhape > muudetakse uuesti püroviinamarihapeks > edasi läheb aeroobne protsess 4. Fotosüntees ( protsessi käik, faasid, tingimused, lähteained, lõppsaadused) Milleks oluline? Tegurid: 1) valgus 2) niiskus 3) CO2 4) temperatuur Tähtsus: 1) toodab hapniku, mis on inimestele ja loomadele hingamiseks
Fosfageeni süsteem- Lihastel võib ootamatult vaja minna suures koguses energiat. Seetõttu on lihasrakud varustatud süsteemiga, mis võimaldab kiiresti ATP-d vabastada. Fosfageeni süsteem suudab ADP-d ATP-ks muundada sama kiiresti, kui lihased ATP-d äkilise pingutuse ajal kulutavad .Paraku jätkub sellel süsteemil varusid kümneks sekundiks. ( kasutusel on selline süsteem 100 m sprindis ) Glükogeeni -piimhappe süsteem ATP tootmiseks lagundatakse anaeroobselt lihasrakkudes olev varuaine glükogeen ning selle tulemusena tekib piimhape . ( ATP kiirel tootmisel muutub keskkond lihasrakkudes happeliseks , mis põhjustavad lihasevalu ( selline süsteem rakendub kuni 1,5 minutiliste pingutuste puhul, näiteks 400 m jooks ) Aeroobne hingamine- ATP-d saadakse kõigepealt süsivesikute ja rasvade, seejärel aga valkude lagundamisest. ATP tootmine toimub küll aeglasemalt kui eelmistes süsteemides, kuid võimaldab siiski mitu tundi järjest
ATP tootmine-Mitokondrite membraanis paikneva ensüümi abil. Loomad saavad toidust keemilist energiat (rakuhingamine) Taimed salvestavad ATP-sse energia, mille saavad fotosünteesi käigus päikesevalgusest. ATP tootmine inimorganismis-Fosfageeni süsteem - ADP ATP-ks muundamine sama kiiresti, kui lihased ATP-d pingutuse ajal kulutavad. Kasutatakse nt 100m sprindis,, jätkub 10 sekundiks Glükogeeni-piimhappe süsteem - Lisahapnikku pole vaja, seega toimub ATP tootmine kiiremini. Lihasrakkudes olev varuaine glükogeen lagundatakse anaeroobselt. Kiirel ATP tootmisel muutub keskkond lihasrakkudes happeliseks, mis põhjustab lihasvalu. Kasutatakse 400m jooksus, kestab 1.5 min Aeroobne hingamine- kasutatakse 2 min ja rohkema pingutuse jaoks. Energiat toodetakse aeroobse hingamise abil. ATP-d saadakse lagundades süsivesikud, rasvad ja valgud. ATP tootmine on aeglane Fotosüntees-assimilatsiooniprotsess. sõltub: valguse tugevusest, H2O ja mineraalide
Neerupealised 1.Neerupealised, nagu ütleb nimetuski, paiknevad neerude peal. Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. 2.Neerupealised on paarilised näärmed, mis paiknevad, nagu nimigi ütleb, kummagi neeru peal. Neerupealiste koores toodetakse hormoone -- kortisooli,aldosterooni, androgeene ehk meessuguhormone. Kõigi neerupealiste koores toodetavate hormoonide süntees allub ajuripatsi kontrollile. Neerupealiste säsis toimub adrenaliini ning noradrenaliinisüntees. Kortisool osaleb süsivesikute ja valkude ainevahetuses ning aitab organismil haiguste ja stressiga toime tulla.
~200luud. Luud sisaldavad Ca ja P. (toeluu, lamelüü, lühiluu) 4. osteoblastid (raku vaheaine tootjad) Osteotsüüdid (luurakud) Osteoklastid (hävitavad vajadusel raku vaheainet) Osteoporoos e. Luude hõrenemine. Seda mõjutab pärilikkus, vähene liikumine, toitumine, Ca, D-vitamiin. 5. keraliiges (õlaliiges) plokkliiges (küünarvarre liiges) silinderliiges (kaelalülide juures) 6. 7. Lihaste liikumise toimumine kõigis lihasrakkudes on proteiinikiud (valk ), mis koosneb aktiinist ja müosiinist, mis liiguvad üksteisele vahele ja nii tõmbub lihas kokku ning iga lihasrakk on ühenduses motoorse närvijätkega (neuriit, akson)
Tsütoplasma- ensüümid. sahhariidide sünteesist võrgustik Karedapinnaline võrgustikul Ensüümidel toimub varusüsivesikute, paiknevad ribosoomid. lipiidide, bioaktiivsete ainete süntees Kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes Karedapinnalise puhul: - Ribo s o o mi d e s t oi m u b v alku d sünt e es. Koosnevad suuremast ja väiksemast Neis toimub valkude süntees. allüksusest. Mõlemad osad sisaldavad rRNA ja valgu molekule. Ribosoomid
Koosneb kolmest etapist: glükolüüs (2 ATP), tsitraaditsüklist ning hingamisahela reaktsioonidest (36 ATP). Kokku on aeroobses glükolüüsis 38 ATP. Glükolüüsi lähteaineks on glükolüüs ning saaduseks püroviinamarihape ja NADH2, toimub tpv's. Tsitraaditsükli lähteaineks on püroviinamarihape, saadusteks CO2 ja 10 NADH2. ATP puudub, toimub mitokondris. Käärimine ehk anaeroobne glükolüüs jaguneb kaheks: 1. piimhappe käärimine 2 ATP Toimub inimese lihasrakkudes, piimhappebakteris 2. etanool käärimine glükolüüs etaan dATP pärmseentes Fotosünteesi lähteained ja saadused joonis lk. 94 Lähteaineteks on vaja H2O, valgusstaadiumis vahelduvad ADP, NADP ja ATP ja NADPH2 ning pimedusstaadiumis on saaduseks suhkur. Fotosüntees koosneb valgus- ja pimedusstaadiumi reaktsioonidest. Fotosünteesi reaktsioonivõrrand: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O
molekul, 4 H aatomit, 2 ATP. Tsitraaditskli reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemuses, lähteaine püroviinamarihape, eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid, tekivad CO2 molekulid ja H. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanides, tekivad NAD H2O, 36 ATP molekuli. 7. Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustumisega. 8. Piimhappekäärimine toimub bakterites ja lihasrakkudes. Etanoolkäärimine toimub bakterites ja pärmseentes. 9. 10. Fotosünteesik on vja 1.CO2- õhus 0,05%, lisamine kiirendab fotosünteesi 2.H2O- vastavalt taimeliigile 3. Valgusenergia- sinine, punane 4. Soojust- Parasvöötmes 20°C 11. 12. 13.
Organellid Tsütoplasmavõrgustik membraanidest koosnev torukeste süsteem, mööda teda liiguvad ained. Siledapinnaline ER suhkrute ja rasve süntees, steroidhormoonide süntees, lihasrakkudes kaltsiumi varupaik. Karedapinnaline ER pinnal on ribosoomid, milles toimub valkude süntees. Ribosoomid koosneb valkudest ja ribosoomi RNAst. Moodustuvad tuumas tuumakestes. Valkude süntees. Golgi kompleks kanalite süsteem, mis on seotud ER-ga, membraanidest. Lõpetab valkude sünteesi, pakkimise, moodustab lüsosoome. Lüsosoomid 1x membraaniga kaetud põiekesed, milles on ensüümid. Lagundavad mittevajalikud raku osad ja suured molekulid, osalevad kudede ümberkujundamises
sees (nt vereplasma) - reguleerib organismi veereziimi( seob vett) - osaleb rakusisestes transpordiprotsessides, läbi rakumembraani Leidumine toidus: sool, juust, vorst, maitsetaimed Puudujääk: higistamine, taimetoiduga Kaalium leidub eriti taimeorganismides, asub põhiliselt rakkude sees - reguleerib organismi veereziimi (soodustab vee eraldumist) - osaleb närviülekandes Leidumine toidus: rosinad, naturaalne taimne toit Loomades leidub närvi ja lihasrakkudes Kaltsium osaleb luu ja kõhrkoe moodustamisel - on vajalik lihaste normaalseks tööks Leidumine toidus: lihas, piimatoodetes
Need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin. Insuliinil on kaks ülesannet: · Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. · Maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeen sünteesimine veres olevast glükoosist. Sugunäärmed Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone.
selle hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tegevust ning ainevahetuse kiirust.. Nad sisaldavad joodi ja kui ei saa piisavalt joodi hakkab ta hailaslikult surema. Kõrvalkilpnäärmed on kõige väiksemad ja reguleerivad fosfori ja kaltsiumi ainevahetust. Neerupealised toodavad adrenaliini, mis eritub verre hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. See ergutab südametegevust, kirendab hingamist, tõstab vererõhku ja soodustab glükoosi kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre toodab insuliini, seda on vaja glükoosi tüngimist rakkudesse ja toimub maksa ja lihaste süsivesikute tagavara gglükogeeni sünteesimine verre.
* ADP – ATP-ks * Toimub rakuhingamise käigus * Väljaspoolse energia kasutamine: taimed – päike, loomad – söök *Energiavarude taastamine *ATP tootmine inimestel * Kiire ATP vabastamine * Max. 10sek varusid * Kasutusel näiteks 100m sprindis *Fosfageeni süsteem * Varustab lühikese aja jooksul organismi energiaga * Lagundatakse glükogeen, tekib piimhape * ATP kiirel tootmisel keskkond lihasrakkudes happeliseks – lihasvalu! * Rakendub u. 1,5min pingutuste puhul, näiteks 400m jooksus *Glükogeeni piimhappe süsteem * +2min lihaste pingutamisel * ATP-d saadakse: süsivesikute, rasvade, valkade lagundamisel * Võimaldab mitu tundi pingutust * Aeglasem tootmine, vähem intensiivsem kui teistel süsteemidel *Aeroobne hingamine * Kas väide on õige või vale? 1) Toitainetes sisalduv energia vabastatakse hingamisel.
2)Mõjutab organismi kasvu.(kasvuhormoon) 3)Mõjutab suguhormoonide sünteesi. *KILPNÄÄRE (asub kõripiirkonnas) 1)Mõjutab ainevahetuse kiirust. 2)Mõjutab kasvu ja vaimset arengut. 3)Mõjutab erutus protsesside tugevust närvisüsteemis. *NEERUPEALISED (asub neeru peal) 1)Valmistab organismi ette pingutuseks.(adrenaliin) 2)Ergutab südame tegevust ja tõstab vererõhku. 3)Ahendab naha veresooni. 4)Kiirendab hingamissagedust. 5)Soodustab glükoosi kasutamist lihasrakkudes *KÕHUNÄÄRE (asub mao taga) 1)Moodustab veres leiduva glükoosi(veresuhkru) tungimist rakkudesse.(insuliin) 2)Mõjutab maksas ja lihastes glükogeeni(süsivesikute tagavara) sünteesi glükoogist.(insuliin) *SUGUNÄÄRMED (asub munasarjades ja munandites) 1)Mõjutavad sugulist küpsemist. Nt: Rindade, habeme areng. 2)Mõjutavad sugurakkude valmimist. Suurem nääre on kilpnääre. 40g Väiksem nääre on kõrvalkilpnäärmed. 0,1g
talitlust, sünteesib kasvu hormooni. Käbikeha (peaajus) - tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme. Kilpnääre (kõri külgedel) - hormoon türoksiin reguleerib ainevahetuse kiirust ja erutusprotsesside tegevust. Kõrvalkilpnääre (kõri) - reguleerivad organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised (neerude peal) - hormoon adrenaliin - ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes Kõhunääre (mao taga) - toodab suhkru lõhustamiseks vajalikku insuliini. Sugunääre - mõjutab sootunnuste arengut Hormoonid - keemilised ained, mis aitavad reguleerida ainevahetust Omadused: väga aktiivsed, erineva toimeajaga, igal hormoonil on oma kindel ülesanne Närvisüsteemi tähtsus - juhib ja reguleerib inimorganismi kõigi elundite talitlust. Närvisüsteem jaotub kaheks osakas: kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteem (vegatatiivne,somaatiline).
2) insuliini toimel sünteesitakse veres olevast glükoosist süsivesikute tagavara, mida talletatakse maksas ja lihastes. Kui insuliini on vähe, on tegemist suhkrutõve e. Diabeediga. Neerupealised paiknevad neerude peal. Tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre nt. Hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin valmistab ette pingutusteks: ergutab südametegevust, kiirendab hingamist, tõstab vererõhku ja soodustab lihasrakkudes glükoosi kasutamist, et saada kiireks lihaste kokkutõmbeks rohkem energiat. Sugunäärmed on naistel munasarjad ja meestel munandid. Valmistavad sugurakke kui ka suguhormoone. Suguhormoonid mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut, nt mehel habeme, naistel rindade arengut, kehakuju muutust, naistel ka menstruaaltsüklit. Hakkavad tööle murdeeas. SNN - Sisenõrenääre
H+-ioonid pääsevad välisküljele tagasi läbi ATP süntaasi. Nende väljumisega vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse. 12 NADH2 kohta moodustub 36 ATP molekuli. Et 2 ATP molekuli saadakse glükolüüsist ja hingamisahela reaktsioonidest lisandub 36, siis saadakse ühe glükoosimolekuli lõplikul lagundamisel 38 ATP molekuli. Hapniku puudusel hingamisahela reaktsioonid peatuvad ja tsitraaditsükkel seiskub. Sellistes tingimustes toimub anaeroobne glükolüüs. Lihasrakkudes saadakse anaeroobsel glükolüüsil ühest glükoosimolekulist 2 piimhappemolekuli. Seejuures saadakse vaid 2 ATP molekuli. Sellist glükoosi lagundamist nimetatakse kirjanduses ka anaeroobseks hingamiseks. Glükoosi lagundamise tulemuslikkust mõjutavad peamiselt glükoosi, hapniku ja ATP kontsentratsioon ning keskkonna temperatuur.
välisküljel. H+-ioonid pääsevad välisküljele tagasi läbi ATP süntaasi. Nende väljumisega vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse. 12 NADH 2 kohta moodustub 36 ATP molekuli. Et 2 ATP molekuli saadakse glükolüüsist ja hingamisahela reaktsioonidest lisandub 36, siis saadakse ühe glükoosimolekuli lõplikul lagundamisel 38 ATP molekuli. Hapniku puudusel hingamisahela reaktsioonid peatuvad ja tsitraaditsükkel seiskub. Sellistes tingimustes toimub anaeroobne glükolüüs. Lihasrakkudes saadakse anaeroobsel glükolüüsil ühest glükoosimolekulist 2 piimhappemolekuli. Seejuures saadakse vaid 2 ATP molekuli. Sellist glükoosi lagundamist nimetatakse kirjanduses ka anaeroobseks hingamiseks. Glükoosi lagundamise tulemuslikkust mõjutavad peamiselt glükoosi, hapniku ja ATP kontsentratsioon ning keskkonna temperatuur.
sugurakke kui ka suguhormoone). Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse, samuti toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesinikkude tagavara (glükogeeni) sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegu suhkrutõve ehk diabeediga. Adrenaliin eritub verre hirmu, ehmatuse ja viha korral, ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Närvisüsteem jaotub kaheks osaks kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb pea-ja seljaajust, piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad pea-ja seljaaju kõigi kehapiirkondadega. Pea-ja seljaajust koosnev kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust, aitab kooskõlastada erinevate kehaosade tegevust, võimaldab kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega, võtab vastu meeleelunditest saabunud info ning analüüsib seda
Mida treenitum, seda väiksem löögisagedus südamel. Tugenvevad ka hingamislihased, kopsude ventilatsioon paraneb, kopsumaht suureneb, paraneb gaasivahetus. Muutused hindamises ja vereringes aitavad omastada rohkem O2. Mõõdukas koormus parandab lihaste toonust ja vastupidavust. Lihased muutuvad suuremaks (suureneb ristlõike pindala), oskus lihaste tööd kordineerida. Treenides suureneb lih võime omastada O2. See saavutatakse mitokondrite suurenemisega lihasrakkudes, suurenenud ATP varuga ja hingamises osalevate ensüümide hulga suurenemisega. Suureneb lihaste võime varuda glükogeeni. Suureneb verekapill hulk lihastes. See parandab gaasivahetust töötavate lihaste ja vere vahel.
-Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ja ainevahetuse kiirust. -Kõrvalkilpnäärmete hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, see on vajalik luukoe arenguks. -Neerupealsed toodavad adrenaliini.Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu,ehmatuse.viha ning positiivsete emotsioonide korral.Adrenaliin ergutab südametegevust,kiirendab hingamissagedust,tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. -Kõhunääre toodab insuliini.Insuliin soodustab veres leiduva glükoositungimist rakkudesse ning insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara -Seljaaju paikneb selgrookanalis.Seljaaju vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ning juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisis,mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks,need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. -Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine
kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin. Insuliinil on kaks ülesannet: Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. Maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeen sünteesimine veres olevast glükoosist. Sugunäärmed Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste vastavalt mehe või naise tunnuste (näiteks habeme või rindade) arengut
jalalihastes. Adrenaliin tõstab veresuhkru taset suurendades maksas glükogeeni hüdrolüüsi glükoosiks. Adrenaliinil on immuunsussüsteemi nõrgendav mõju. 5 Kokkuvõte Adrenaliin on hormoon, mida toodavad neerupealised. Adrenaliin ergutab erutuse või ärrituse mõjul südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. 6 Kasutatud kirjandus M. Kurze, "INIMENE, TERVIS, ESMAABI" Tallinn, Kirjastus "Eesti Raamat", 1983 http://miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee %252Fdocuments%252Fmain%252Flisa%252F6klass%252F6uuselu %252Fhormoonid.htm (04.02.2008) http://miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee %252Fdocs%252Freferaadid2005%252Fsisenorenaarmed_janika.htm (04.02.2008) http://et.wikipedia.org/wiki/Adrenaliin (04
1.milliseid näärmeid nimetatakse sisenõrenäärmeteks (selgita). Näärmeid, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. 2.millist hormooni toodavad neerupealised, kõhunääre, ajuripats, kilpnääre? Mis on nende hormoonide ülesanded? Neerupealised toodavad adrenaliini. Ülesandeks on ergutada südametegevust, kiirendada hingamissagedust, tõsta vererõhku ja soodustada veresuhkru kasutamist lihasrakkudes kõhunääre toodab insuliini. Ülesandeks on soodustada veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse; insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeeni- sünteesimine veres olevast glükoosist. ajuripats - kilpnääre - 3.mis on liiga väike insuliinisisaldus veres organismile kahjulik? Kuidas jõuab insuliin teistesse elunditesse? Liiga väike insuliinisisaldus põhjustab suhkrutõve ehk diabeedi. Insuliin jõuab teistesse elunditesse 4
Kõige suurem sisenõrenääre Hormoonid sisaldavad joodi · Kõrvalkilpnäärned Kõige väiksemad sisenõrenäärmed Hormoonid reguleerivad meie organismis Ca ja P ainevahetust · Neerupealised Kõige tuntum hormoon on adrenaliin, mis ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku, soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes · Kõhunääre Insuliin o Soodustab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse o Insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeeni sünteesimine veres olevast glükoosist · Sugunäärmed Hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone Endokrinoloogia tegeleb sisenõrenäärmete haigustega
→fosfageeni süsteem: lihastel võib ootamatult vaja minna suures koguses energiat. Fosfageeni süsteem suudab ADP'd ATP'ks muundada sama kiiresti, kui lihased ATP'd äkilise pingutuse ajal kulutavad. (Maksimaalselt jätkub 10 sekundiks) näiteks: 100 meetri sprindis →glükogeeni-piimhappe süsteem: see süsteem varustab organismi lühikese aja jooksul energiaga, vajamata selleks lisahapnikku. ATP saamiseks lagundatakse anaeroobselt lihasrakkudes olev varuaine glükogeen ning selle tulemusena tekib piimhappe. ATP kiirel tootmisel muutub keskkon lihasrakkudes happeliseks, mis põhjustab lihasvalu. Näiteks: 400 meetri jooksus. →aeroobne hingamine: Kui lihased peavad pingutama üle kahe minuti. ATP'd saadakse kõigepealt süsivesikute ja rasvade, seejärel aga valkude lagundamiseks. ATP tootmine toimub aeglasemalt, kuid võimaldab mitu tundi järjest pingutada. Kuigi lihaste pingutamine ei ole sama
aintest; seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks; tagab toitainete laialikandmise; on jääkainete eritumiskohaks; sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte ja pigmente Rakumembraan ümbritsev rakku, annab rakule kuju, kaitsed ja ühendab rakke kudedeks Tsütoplasmavõrgustik ülesandeks on lipiidide, varusüsivesikute ja bioaktiivsete ainete süntees; siledapinnaline (kaltsiumiioonide depoo lihasrakkudes); karedapinnaline (kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees) Ribosoomid koosnevad suurematest ja väiksematest allüksustest; ülesandeks valgu süntees Mitokonder ümbritsetud kahe membraaniga; välismembraan kaitseb võimalike sissetungijate eest; sisemembraan on kurruline; toimub raku hindamine Vakuoolid väikesed ja vähe; sisaldavad varulipiide TAIMERAKK Rakukest koosneb tselluloosist; ülesandeks ainevahetus, kaitse, kuju ja tugevus.
90% on vett ja sisaldab lahustunud aineid. Ülesanded: 1)täidab rakku, 2)ühendab raku tervikuks, 3)tagab ainete transpordi, 4)sisaldab varuaineid ja ainevahetuse vaheprodukte, 5)tagab raku püsiva pH. Tsütoplasmavõrgustik: 1)karedapinnaline tsütop.võrgust.: ribosoomid annavad nimetuse, ribosoomides toimub valkude süntees. 2)siledap.: on ilma ribosoomideta, seal toimub glükogeeni süntees, lipiidide süntees toimub samas kohas, bioaktiivsete ainete steroid hormoonide süntees ning lihasrakkudes kaltsiumi ioonide depoo. Ribosoom: ülesandeks on valgu süntees. Mida aktiivsem on raku ainevahetus, seda rohkem on seal ribosoome. Ehituselt on ta 2 osaline. Koosneb rRNA ja valkudest. Sünteesitakse raku tuumas olevas tuumakeses. Golgi kompleks: koosneb teineteisega seotud membraanstruktuuridest. Ülesanneteks on valkude lõplik valmimine, seal küpsevad/valmivad lüsosoomid ning osaleb rakumembraanide moodustamises. Lüsosoom: Membraaniga ümbritsetud põieke, sisaldab ensüüme. Ül:
kontsentratsiooniga keskkonda b) osmoon vedeliku liikumine tasakaalustumise eesmärgil. 5) Tsütoplasma võrgustik: · Ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) toimub rakusisene ainete liikumine. Toetub tuumale. Siledapinnaline ER: o Membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub: · Varusüsivesikute süntees (glükogeen) · Lipiidide süntees · Bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid) · Kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes Karedapinnaline ER o Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees. 6) Ribosoomid koosnevad suuremast ja väiksemast allüksustest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule. U 6000 ribosoomi ühes rakus. · Valgusüntees. 7) Golgi kompleks ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest. U 10 golgi kompleksi ühes rakus. · Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. · Rakumembraani ja rakukesta moodustumine
b)tagab toitainete laialikandmise rakus c)on jääkainete eritumiskohaks d)sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. 2)Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatilne retiikulum (ER) mööda ER toimub rakusisene ainete liikumine. Siledapinnaline ER Membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub: a)varusüsivesikute süntees (glükogeen) b)lipiidide süntees c)bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid) d)kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes. Karedapinnaline ER Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgussüntees. 3)Ribosoomid Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule. Ülesanne valgu süntees. 4)Golgi kompleks Ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest. Ülesanded: a)valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. b)rakumembraani ja rakukesta moodustamine. c)lüsosoomide moodustumine. 5)Lüsosoomid Ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed
rohkem. See tungib kopsude õhuruumi. Venoosne veri muutub arteriaalseks vereks kopsudes, mis liigub edasi südamesse. Väljahingatavas õhus on 3,6% süsihappegaasi ja 15,7% hapnikku. Sissehingatavas õhus on 0,03% ja 20,8%. Adrenaliini toodavad neerupealsed. Adrenaliin eritub verre negatiivsete ja positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamist, tõstab vererõhku ja soodustab glükoos kasutamist lihasrakkudes. Need annavad organismile lisaenergiat ning valmistavad organismi ette pingutuseks. Seedimiseks eritab kõhunääre hormoone, millest kõige tähtsam on insuliin. Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse ning rakud kasutavad glükoosi energia saamiseks. Insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes glükogeeni sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe on tegemist diabeediga
2 Aeroobne lihastöö 2.1 Aeroobne treening Alustades treeningut rahuliku kõnniga ning suurendades pidevalt kiirust, peate varsti üle minema sörgile. Veelgi kiirust suurendades tunnete, kuidas hingamine kiireneb, tekib hingeldamine ja jooksmine muutub ebamugavamaks. Kuni selle punktini oli tegevus sooritatud aeroobselt, s.t hapniku juuresolekul. Lihastöö sooritamiseks vajalik energia saadi rasvade ja süsivesikute oksüdatsiooni protsessidest (orgaaniliste ainete "põlemisest" lihasrakkudes, mille käigus vabaneb energia). Aeroobsete harjutuste kestus võib ulatuda mõnest minutist mitme tunnini. 2.2 Aeroobne energiatootmine Kui annad kehale mõõduka koormuse, siis saab keha toota energiat aeroobselt - ehk energiat sisaldavate ühikute lõhustamine (peamiselt süsivesikud ja rasvad) toimub hapniku juuresolekul. Hapnik on siin väga oluline. Rasvadest saab süsivesikutega võrreldes 2 korda
Aju närvirakud aktiveerivad ajuripatsit, mis hakkab hormoone valmistama. Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi ning asub kaelal kõri ees ja külgedel. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tegevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust. Neerupealised paiknevad neerude peal. Nad toodavad adrenaliini, mis ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Need muutused annavad organismile lisaenergiat, valmistavad organismi ette pingutusteks. Käbikeha asub samuti peaajus. Imetajatel, sealhulgas ka inimesel, on käbikeha suht vähe arenenud nääre. Tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmendi sünteesi. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi
Ribosoomid Viivad läbi valgusünteesi. Koosneb RNA-st ka valgust. Ilma valkudeta rakk ei tööta! Tsütoplasma - nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum - Membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas. Moodustab tsisterne ja paunakesi. Osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid. Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane Lüsosoomid - Rakule mittevajalike ainete ja osakeste lagundamine ja taaskasutamine. Ühekordse membraaniga põieke raku sisekeskkonnas. Sisaldab lagundamiseks vajalikke ensüüme. Kehaomaste ainete lagundamine: Surnud rakkude lagundamine hulkraksetes. Kudede lagundamine (emaka taandareng sünnitusel, konnakullese saba taandareng, putukavastse kudede täielik lagundamine nuku staadiumis)
II ETAPP – TSITRAADITSÜKKEL -mitokondris → CO2 Väljahingatav õhk (süsihappegaas) on pärit tsitraaditsüklist III ETAPP → HINGAMISAHEL -mitokondris sisemembraanide harjakestes → ATP 36 molekuli/ H20 kokku 38 molekuli Etanooli käärimine e anaeroobne glükolüüs. 1 etaool, sest glükolüüsi lagundamine glükolüüsiga pärmseentel – glc → 2 etanoli + 2CO2 . rakendatakse biotehnoloogias piimhappe moodustamine /käärimine -lihastes. piimhape ei lahustu lihasrakkudes! -piimhape viiakse verega maksa lihasrakkudest -langetab vere pH’d -kiirendab südametööd ja hingamist Mitokondrites laguneb glc lõpuni Tsitraaditsüklis ei teki ühtegi ATPd, tekib CO 2 Hingamisahelas tekib 36 ATP’d, kasutatakse ära O2, mida hingatakse Glükolüüs on glc I etapp, kus O2 on olemas FOTOSÜNTEES. kõik reaktsioonid toimuvad klorofülli ergastunud elektronide arvelt. Eesmärk: orgaanilise aine tootmine I ETAPP – VALGUSSTAADIUM -vajab valgust
tegemist vivipaariaga. Munevaid loomi nimetatakse ovopaarideks. 1. Vivipaarsete loomade embrüod on tõhusamalt kaitstud. 2. Ema on nö. kõndiv inkubaator, ei pea istuma pesal ja hauduma, saab hankida toitu. 13. Müoglobiin Müoglobiin on rauda ja hapnikku siduv valk, mida leidub selgroogsete lihaskoes. See on hemoglobiini monomeer. Inimestel satub müoglobiini verre ainult peale lihasvigastust. Müoglobiin on lihaskoe peamine hapnikku kandev pigment. Kõrge müoglobiini kontsentratsioon lihasrakkudes võimaldab loomadel kauem hinge kinni hoida. 14. Hüdrostaatiline skelett Vedelik kannab kehas paiknevate ring- ja pikilihaste kontraktsioonide poolt tekitatud rõhu muutused ühtlaselt üle kogu looma keha. vedelik+pehmed seinad (vihmauss, kaheksajalg, meritäht) vedelik+jäigad elemendid (ämblike jalad) 15. Prolaktiini funktsioon selgroogsetel Prolaktiin on ajuripatsis sünteesitav peptiidhormoon, mis soodustab piimanäärmete
eritumiskohaks, sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. · Rakumembraan ümbritseb kõiki rake.ÜLESANDED: ümbritseb rakku andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke. · Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) rakusisene ainete liikumine. Siledapinnalise ERi ülesanded: varusüsivesikute süntees (glükogeen), lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid), kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes. Karedapinnalise ERi ülesanded: kanalitel paiknevad ribosoomid, kui toimub valgusüntees. · Ribosoomid koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule. ÜLESANDED: toimub valgusüntees. · Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja kattefunktsioniga; sisemembraan on kurruline. Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid RNA ja ribosome
Mikrotoitained on ained mida organism vajab tunduvalt väiksemates kogustes - need on vitamiinid ja mineraalid. 2. Milleks organism kasutab süsivesikuid? Valke? Rasvu? Vett? Vastus: Süsivesikud on peamine energiaallikas. Süsivesikute lõhustamisel saadakse energiat kõige kiiremini. Valgud on organismi peamine ehitusmaterjal. Neid on vaja rakkude moodustamiseks. Nii rakuseinad kui ka rakuplasma koosnevad suures osas valgust, eriti rohkesti on valku lihasrakkudes. Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtsad. Rasvad annavad kaaluühiku kohta kõige rohkem energiat. Organis talletab neid enamasti kõhuõõne piirkonnas. Vesi lahustab toitained ja kannab neid organismis laiali (moodustades tähtsa osa verest jt kehavedelikest, loob püsiva sisekeskkonna ja kaitseb neid ülekuumenemise eest. 3. Miks peab toituma mitmekesiselt? Vastus: Selleks, et saada pidevalt kõiki toitaineid, tuleb süüa mitmekesist ja vaheldusrikast toitu. 4
produkte, pigmente TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK · Membraansete kanalikeste, põiekeste ja tsisternikeste süsteem, mida mööda toimub rakusisene ainete liikumine · Seotud ainevahetuslike protsessidega · Tuuma välismembraan on ERga alati ühenduses · Sileda- ja karedapinnaline ER SILEDAPINNALINE ER FUNKTSIOONID · Varusüsivesikute (glükogeen) süntees · Lipiidide süntees · Bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid) · Kaltsiumiioonide depoo lihasrakkudes KAREDAPINNALINE ER · Kanalitel paiknevad ribosoomid FUNKTSIOONID · Ribosoomides toimub valkude süntees RIBOSOOMID · Ribosoomides puuduvad membraanid · Sisaldavad rRNA ja valgumolekule · Neis toimub valkude süntees · Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumit nim. POLÜSOOMIKS GOLGI KOMPLEKS · Koosneb membraaniga ümbritsetud plaatjatest tsisternidest ja põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest
tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuste kiirustKõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Ka need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised Neerupealisedpaiknevad neerude peal. Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre Kõhunääre asub mao taga. Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. Teiseks toimub insuliini mõjutusel maksas glükogeen sünteesimine Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegemist suhkrutõvega ehk diabeediga. Sugunäärmed Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone.
muidu tekivad vead. Ümbritsetud kaksikmembraaniga. 4. RNA – säilitab ja vahendab infot 5. Valgud – nö töötajad 6. Tsütoplasma võrgustik (endoplasmaatiline retiikulum) – ladu, logistika. Membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas. Moodustab tsisterne ja paunakesi. Osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid. Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane. 7. Golgi kompleks – sisemine logistika. Rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edasisaatmine. Sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine. Rakumembraani ja rakukesta moodustamine. 8. Lüsoom – jäätmed. Rakule mittevajalike ainete ja osakeste lagundamine ja taaskasutamine
mida kasutatakse uute ainete sünteesiks. Kui üks side katkeb, saame ATP'st ADP (2fosfaatjääki), kui mõlemad katkevad, saame AMP ( 1 fosfaatjääk). Ül. A) varuainete lagundamine b) toiduainete lagundamine c) taimede puhul fotosüntees valgusfaasis./ Energia andmine erinevateks protsessideks 3. Milliste organismides toimuvate protsesside käigus sünteesitakse ATP'd? a) an/aeroobne lagundamine b) fotosünteesi valgusfaasi 4. Miks peetakse piimhappe moodustumist lihasrakkudes ainevahetuse umbteeks? Rakkudes pole ensüüme, mis piimhapet lagundaks, tuleb püroviinamarihappeks muuta, et lagundada saaks 5. Võrrelge aeroobset ja anaeroobset glükoosi lagundamist AEROOBNE ANAEROOBNE 1. protsessil kasutatakse hapnikku 1. protsessil ei kasutata hapnikku 2. teise sammuna toimub siin tsitraaditsükkel 2. teise sammuna toimub siin käärimine 3. salvestatakse 38ATP 3. 2 ATP salvestatakse 4
6. Keha rasvaprotsendi vähenemine 7. Süsivesikute varude suurenemine 8. Taastumise kiirenemine Alustades treeningut rahuliku kõnniga ning suurendades pidevalt kiirust, peate varsti üle minema sörgile. Veelgi kiirust suurendades tunnete, kuidas hingamine muutub ebamugavamaks. Kuni selle punktini oli tegevus sooritaud aeroobselt, st. hapniku juuresolekul. Lihastöö sooritamiseks vajalik energia saadi rasvade ja süsivesikute oksüdatsiooniprotsessidest ( orgaaniliste ainete "põlemisest" lihasrakkudes, mille käigus vabaneb energia). Aeroobsete harjutuste kestus võib ulatuda mõnedest minutitest mitme tunnini. Jooksutempo edasine suurendamine nõuab niivõrd kiiret energiaproduktsiooni, mida oksüdatsiooniprotsessid ei suuda kindlustada. Appi peab tulema anaeroobne energiatootmine. See on kiire võimalus tagada lihastele suures koguses energiat. Samas on need võimalused üpris piiratud, sest anaeroobselt lagunevad energiarikkad ühendid kasutatakse ruttu ära
kasvuhormoon hüpofüüsi ehk ajuripatsi eessagaras ehk hüpotaalamuses türoksiin - kilpnäärmes (türoksiini puudusel kujuneb struuma) insuliin pankreases ehk kõhunäärmes (langetab veresuhkru taset) glükagoon pankreases ehk kõhunäärmes (tõstab veresuhkru taset) adrenaliin neerupealistes (kontrollib süsivesikute ainevahetust, kontrollib lihaskontraktsiooni, ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku, soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes ja annab organismile energiat, valmistab ette pingutuseks (tekib hirmu, viha, ehmatuse korral)) östrogeen sugunäärmetes (reguleerib suguorganite arengut, sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemist, sugurakkude küpsemist) testosteroon - sugunäärmetes (reguleerib suguorganite arengut, sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemist, sugurakkude küpsemist) 5. Võrdle humoraalset ja neuraalset regulatsiooni. Need regulatsioonid aitavad homöostaasi hoida
1 Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -10 Neerupealised On paarilised kehakesed neerude ülaosa küljes Toodavad mitmeid hormoone milledest tuntuim on adrenaliin. Adrenaliin kiirendab südametegevust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kutsub esile kõrgenenud ärkveloleku seisundi, tugeva psüühilise erutuse ja tähelepanuvõime teravnemise. Ilmekaks efektiks on silmapupilli laienemine. Neerupealsete hormoonid kontrollivad organismi iga raku elu elutegevust (reguleerivad oksüdatsiooniprotsesse). Kõhunääre ehk pankreas Paikneb mao taga kõhuõõne tagaseinal. Toodab hormooni insuliin, mis soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. Insuliini puudumisel
pigmente rakuorganel- lidest. Kareda- Toimub Kanalitel on X X X pinnaline valgusüntees ribosoomid tsüto- plasma võrgustik Sileda- Varusüsivesikute Ensüümid, X X X pinnaline süntees- glükogeen tsüto- Lipiidide süntees plasma Bioaktiivsete ainete võrgustik süntees Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane Seal paiknevad vajalikud ensüümid Vakuool Toitainete , Ümbritsetud X Looma- ja varuainete, ühekordse seenerakkudes jääkainete ja vee membraaniga võib esineda säilitamine
närvirakkudest ehk neuronitest. Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nimetatakse dentriitideks. Dentriidid võtavad närviimpulsi vastu retseptoritel või teistelt närvirakkudelt. Pikemad jätked neuriidid juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Erutusi juhitakse närviimpulssidena elektriliste signaalidena. Lihaskoe talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. Kokkutõmbe mehhanism on kõikide loomade lihasrakkudes põhimõtteliselt ühesugune. Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele. Lihaskude on kahte liiki: silelihaskude ja vöötlihaskude. Silelihaskude koosneb käävjatest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt. Silelihaskude on iseloomulik selgrootutele ning osaleb ka nende loomade liikumisel. Selgroogsetel loomadel koosnevad silelihaskoest siseelundkonna lihased (v.a. süda)
Endoplastiline retiikulum (ER)- ehk tsütoplasmavõrgustik. Toimub ainete rakusisene liikumine, lisaks transpordile on ER seotud veel mitmete ainevaheliste protsessidega. · Membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas · Moodustab tsisterne ja paunakesi · Osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid · Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane Golgi kompleks Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude ümbermõõtmine ning nende paiknemine põiekestesse ja lüsosoomidesse. · Rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edasisaatmine · Sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine · Rakumembraani ja rakukesta moodustamine
geene. Karüoplasma- rakutuuma sisene plasma. Tuumake- ülejäänud tuuma materjalist tihedam ala, kus toimub ribosoomi-RNA (rRNA) ja ribosoomide moodustumine. Tsütoplasmavõrgustik- (ER) seda mööda toimub rakusisene ainete liikumine. Siledapinnaline e. sER- membraanidel ensüümid, kus toimub: 1. Varusüsivesikute süntees (glükogeen) 2. Lipiidide süntees 3. Bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid) 4. Kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes Karedapinnaline e. rER- Kanalitel on ribosoomid. 1. Toimub valkude süntees. Ribosoom- 1. Koosneb suuremast ja väiksemast a laüksusest. 2. Mõlemad sisaldavad r RNA-d ja valgumolekule. 3. Puuduvad m embraanid. 4. Toimub valkude süntees. Golgi kompleks- ained satuvad sinna t sütoplasmavõrgustike kanalikestest. 1. Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. 2. Rakumembraani ja r akukesta moodustamine 3
rakus on · Kuna uusi valke sünteesitakse kõigis rakkudes, siis on ka ribosoomid eluslooduses kõikjal levinud Endoplasmaatiline retiikulum · Membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas · Moodustab tsisterne ja paunakesi · Osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid · Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane Golgi kompleks · Rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edasisaatmine · Sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine · Rakumembraani ja rakukesta moodustamine Mitokondrid · Energiakandjad · Rakuhingamine, ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid (st saadakse raku ja
annaabi.ee 
