Mängu jäävad peamiselt süsivesikud, mille varud on aga piiratud. Anaeroobse miinus on ka see, et ilma hapnikuta energia saamisel on tagajärjeks hulk jääkaineid lihases piimhape. Lisaks sellele liigub veri ainult mööda suuri veresooni, sest vaja on saada kiiresti palju aineid lihastesse. (Fiile, 2015) 3. Treeningu mõju lihastele 3.1 Jõusaali treeningu mõju lihastele. Lihas koosneb paljudest rakkudest. Jõutrenni tehes lõhutakse lihasrakke, mis peavad hiljem uuesti kinni kasvama. Iga korraga kasvavad rakud paksemini kokku ja selle tulemusena suureneb lihasmass ning kasvab lihase jõud ja vastupidavus füüsilisele koormusele. Lihasrakke aga juurde ei teki. Juurde tekib veel müofilamente ja suurneb mitokondrite hulk lihasrakus. Lihases kasvab samuti ka glükogeenivaru ning verevarustus suureneb ja hapniku juurdepääs lihasesse paraneb. Sellise treeningu tulemusena võib lihastesse jääda piimhape,
Mängu jäävad peamiselt süsivesikud, mille varud on aga piiratud. Anaeroobse miinus on ka see, et ilma hapnikuta energia saamisel on tagajärjeks hulk jääkaineid lihases piimhape. Lisaks sellele liigub veri ainult mööda suuri veresooni, sest vaja on saada kiiresti palju aineid lihastesse. (Fiile, 2015) 3. Treeningu mõju lihastele 3.1 Jõusaali treeningu mõju lihastele. Lihas koosneb paljudest rakkudest. Jõutrenni tehes lõhutakse lihasrakke, mis peavad hiljem uuesti kinni kasvama. Iga korraga kasvavad rakud paksemini kokku ja selle tulemusena suureneb lihasmass ning kasvab lihase jõud ja vastupidavus füüsilisele koormusele. Lihasrakke aga juurde ei teki. Juurde tekib veel müofilamente ja suurneb mitokondrite hulk lihasrakus. Lihases kasvab samuti ka glükogeenivaru ning verevarustus suureneb ja hapniku juurdepääs lihasesse paraneb. Sellise treeningu tulemusena võib lihastesse jääda piimhape,
maksanäärmerakud asenduvad sidekoerakkudega. Neerude töö Inimese organism saab vett toidust, joogistm ainevahetuse käigus orgaanilise aine saadus vesi+CO2. Inimene ei ole poolvedel kuna vesi on seotud rakkudesse, vedelat vett on ainult pool liitrit. Veekadu tekib uriini eritumisega, hingamise ja higistamisega. Esmauriini hulk ei sõltu millestki, neerude tööl, filtreerivad vereplasmat, tekib koguaeg samapalju. Lihased Sprinterile on kasulik, et tema jalalihastes oleks palju kiireid lihasrakke, mis suudaksid efektiivselt funktsioneerida ilma hapnikuta. Suusatajale on kasulikud aeglased lihasrakud, millest energia vabaneb ühtlaselt ja kaua. Organismi energiaallikateks on AT-glükogeen, rasvhapped ja glükoos. Nende kasutamine erineb selle poolest et lühiajalise pingutuse korral ei jõua rakkudesse piisavalt hapnikku ja nad kasutavad glükogeeni varud ilma hapinikuta ja siis tekib lihastes piimhape. Skeletilihaste energiavajadus võib kasvada sekundi murdosa jooksul 1000-kordseks
müokard, millel on nii silelihase kui vöötlihase omadusi. Lihaskiud on lühemad kui skeletilihastel ja omavahel kõrvalharudega ühendatud, muutes südamelihase ühtseks süsteemiks. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas (erilise ehitusega lihaskiududes) tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb järjest mõlema kokkutõmbumine (süstol) ja vere paiskamine aorti. Kokkutõmbe järel südamelihas lõõgastub (diastol). Pärast erutuse vastuvõtmist ei vasta südamelihas kuni 0,2 sekundit uutele erutustele (on absoluutse refraktaarsuse seisundis). See asjaolu välistab südame kramplikud kokkutõmbed ja tagab südame töö sobiva rütmilisuse. Ühe südame kokkutõmbega paisatakse ringlusesse keskmiselt 70 ml verd. Vastavat
millel on nii silelihase kui vöötlihase omadusi. Lihaskiud on lühemad kui skeletilihastel ja omavahel kõrvalharudega ühendatud, muutes südamelihase ühtseks süsteemiks. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas (erilise ehitusega lihaskiududes) tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb järjest mõlema kokkutõmbumine (süstol) ja vere paiskamine aorti. Kokkutõmbe järel südamelihas lõõgastub (diastol). Pärast erutuse vastuvõtmist ei vasta südamelihas kuni 0,2 sekundit uutele erutustele (on absoluutse refraktaarsuse seisundis). See asjaolu välistab südame kramplikud kokkutõmbed ja tagab südame töö sobiva rütmilisuse. Südametegevusega kaasnevaid elektrinähtusi (elektrilise potentsiaali kõikumist) on
on nii silelihase kui vöötlihase omadusi. Lihaskiud on lühemad kui skeletilihastel ja omavahel kõrvalharudega ühendatud, muutes südamelihase ühtseks süsteemiks. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas (erilise ehitusega lihaskiududes) tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb järjest mõlema kokkutõmbumine (süstol) ja vere paiskamine aorti. Kokkutõmbe järel südamelihas lõõgastub (diastol). Pärast erutuse vastuvõtmist ei vasta südamelihas kuni 0,2 sekundit uutele erutustele (on absoluutse refraktaarsuse seisundis). See asjaolu välistab südame kramplikud kokkutõmbed ja tagab südame töö sobiva rütmilisuse.
Lihased vajavad head verevarustust, sest neis toimub intensiivne ainevahetus · Lihaste ülesanded : liigutada kehaosi, anda kehale kuju, kaitsta siseelundeid, säilitada keha temperatuuri, vee ja valkude tagavaraks olemine. · Skeletilihased toimivad paarina, kui üks tõmbub kokku, siis teine lõtvub. Kokku tõmbuv lihas tõmbab kõõlust, mis tõmbab luud, millele ta kinnitub, põhjustades luu liikumise. Mida rohkem lihasrakke kokku tõmbub, seda suurem on lihaste jõud · Skeletilihased moodustavad ligi 40% täiskasvanu kehamassist, inimesel on umbes 400 skeletilihast, mida jaotatakse pea- (mälumis- ja miimilised lihased, mälumislihaste abil peenestame toitu, miimiliste lihaste abil näitame välja emotsioone), kere- (kaela-, rinna-, kõhu- ja seljalihased) ja jäsemete lihasteks. Kui skeletilihased liiga kaua töötavad, nad
negatiivne (kehasse jääb rohkem lämmastikku/valku kui väljutatakse, keha areneb). Lämmastikubilansi vaatamiseks mõõdetakse uuria taset. Peale trenni hakkab kehas toimuma valgusüntees. Kui siis on uuria määr madal ning lämmastikubilans negatiivne, toimuvad kehas valgu hulga taastumise ja ülesehitamise protsessid. Kui uuria määr on kõrge, toimuvad alles lagundamisprotsessid. 8. Kirjelda valgusünteesi pärast rasket treeningut ? Raske treening on kahjustanud lihasrakke ja neid hävitanud. On tekkinud stressreaktsioon, mille eesmärgiks on kohanduda ja taastuda, et järgmine kord suudetaks koormusele paremini vastu pidada. Valgusünteesil võetakse info rakutuuma DNA'st ning viiakse see tsütoplasmas asuvasse ribosoomi lahtimõtestamiseks ja uue valgu loomiseks. Taoline uute ja vastupidavamate valkude loomine suurendab samm-sammult lihase suutlikkust põhjustades treeningefekti.
· füüsikaline  vabad radikaalid ja nendega seotud reaktsioonid · keemiline  keemilised reaktsioonid, mille tulemusel tekivad molekulaarsed muutused ja mutatsioonid · bioloogiline- Somaatilised ja keemilised muutused (eriti tundlikud ensüümid ja DNA), tagajärg raku või organismi surm 37. Mida põhjustavad inimkehas madalasageduslikud elektromagnetväljad? Põhjustavad inimkehas elektrivoolu ja mõjutavad sellega närvi- ja lihasrakke. 38. Mis on tööstressi allikad? · Üksikisiku osa organisatsioonis · Tööülekoormus · Tööülesannete ebaselgus · Töö-kodu konflikt · Organisatsiooni struktuur · Organisatsioonikultuur · Karjäärivõimalused · Halb töökorraldus 39. Nimeta tööstressi tagajärgi (vähemalt 5) · isikuhäired · läbipõlemine · depressioon · stressihaigused · riskikäitumine  töötraumad, -vigastused · liiklusõnnetused
suurel hulgal kasvulahust ja teda oleks lihtne lihakultuurist eemaldada. Parimad materjalid oleks loomulikud ja söödavad, kuigi saab kasutada ka söödamatuid materjale. Toetusvõrk võib olla näiteks söödava kollageeni helmestest või kollageenivõrgust(kollageeni käsn), mis on saadud veistelt. Käsna kuju suurendab pinda ja diffusiooni, aga võib teha raskemaks koe kättesaamise. Võimalik on kasutada ka suuri elastseid lehti või pikkade filamentide paigutust. Et imiteerida loomulikke lihasrakke, peab ka tekstuur ja mikrostruktuur olema võimalikult nende sarnased. Selleks võib kasutada näiteks lainelisi mikromustriga filamente. Kuna koepaksus ei saa olla üle 100-200µm, on pakutud välja, et tuleks kasutada verevarustuse süsteemi, mis imiteeriks normaalse keha verevarustust. Selleks saaks kasutada sünteetilisi sooni, mis kannaks sisse toitaineid ja välja jääkaineid. Praegu on aga selle süsteemi kasutamine raske, kuna see ei anna suurt hulka lihasmassi
Südant katab kolm kihti  endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas  südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks (kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstol lõpetab vatsakeste täitumise faasi.
Südant katab kolm kihti  endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas  südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks(kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstol lõpetab
Hüpetroofilises treeningu puhul on seeriad (8-12x) ning taastusaeg (1-3min) keskmise pikkusega. · Närvisüsteemi-hüpertroofilise jõutreeningu tagajärjel suureneb lihasmass ja paraneb ka innervatsioon. Seeria pikkuseks on u 4-8x ning taastusaeg peab olema u 2-4 minutit. · Närvisüsteemi jõutreening  Maksimaaljõud areneb kõige paremini suuri koormusi ja lühikesi seeriaid (1-4x) kasutades. Sel viisil paraneb närvisüsteemi võime uusi lihasrakke kaasata. Taastusaeg peaks olema pikk  u 3-5 minutit. Suunatud harjutus  Keha vormimiseks ja arendamiseks mõeldud spetsiaalne harjutus. Näiteks päkatõus, jalasirutus ja allatõmbed seljalihastele. Millist vastupanu peaksin kasutama? Vastupanu all mõeldakse lihasele harjutuse tegemise ajal osutatud lisaraskust või nende koormamist, millest piisab, et käivitada lihases muutused ning sundida seda kuju muutma ja arenema. Hantlite või pahkluuraskustega töötamisel
97. mille poolest erinevad üksteisest erinevat tüüpi energiat ja suudavad kaua vastu pidada 2. kiired aeglaselt väsivad - vähem mitokondreid, rohkem LF slaid 20 lihaskiud? lihasrakke, mis panevad lihase tööle 3. kiired kiirelt väsivad - plahvatuslik jõud ja vähem mitokondreid Silva - Nende erinevus 98. kust algavad alfa-motoneuronid? Seljaaju eesmistes sarvedes Silval sama LF slaid 19, 21 Lihaskius 99. kus lõpevad alfa-motoneuronite aksonid
vabaneda jääkainetest. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism – koe või raku võime erutuda, temas endas tekkivate impulsside mõjul. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb järjest mõlema kokkutõmbumine (süstol) ja vere paiskamine aorti. Kokkutõmbe järel südamelihas lõõgastub (diastol). Pärast erutuse vastuvõtmist ei vasta südamelihas kuni 0,2 sekundit uutele erutustele (on absoluutse refraktaarsuse seisundis). See asjaolu välistab südame kramplikud kokkutõmbed ja tagab südame töö sobiva rütmilisuse. 3. Südame tsükkel. Südame tsükkel koosneb süstolist ja diastolist
ionisatsiooni. Juba üsna väikesed neeldunud energiahulgad on piisavad, et põhjustada rakule surmavaid kahjustusi. Põhjustab vähktõbe, geneetilised mutatsioonid, rasedusaegsed mõjud lootele, kiiritustöbi ja kiiritussurm 37. Mida põhjustavad inimkehas madalasageduslikud elektromagnetväljad Madalasageduslikud elektromagnetväljad põhjustavad inimkehas elektrivoolu ja mõjutavad sellega närvi- ja lihasrakke. See sõltub kiirguse sagedusest, kiiritatava ala suurusest, ekspositsiooniajast 38. Mis on tööstressi allikad Tööstress on pikaajalise psüühilise ja füüsilise ülepinge situatsioon. Üksikisiku tasemel on põhjuseks: rollikonflikt – ülemäärased kohustuste koormad projektide, inimfruppide, ajaliste tähtaegade ja tööülesannete suhtes. Töö-kodu konflikt avaldub kui peresisesed pinged takistavad töösse
Taastumine sõltub valgusünteesist (mis toodab „masinaid“ mille abil toimub kohanemine ja kiirem taastumine). Töö tulemusest tekkinud kahjustused võtavad geenidelt repressorid, mis võimaldab valgusünteesi. Valgusüntees toimub lokaalselt. Ensüümid. Treeningu reaktsioonid: 1) Reaktsioon koormusele – suure koormuse mõjul lagundatakse olemasolevad lihasrakud mingis piirkonnas 2) Kohanemine – viiakse sisse muutused, valgusünteesi abil toodetakse rohkem lihasrakke, mis eelnevatest tugevamad oleks 3) Uue taseme fikseerimine Aminohapped on ehitusmaterjaliks. Lagundatud lihaste üles ehitamiseks. Valgusünteesiks vaja: 1) DNA – info aminohapete järjestusest ehk juhis 2) Ensüüm RNA-polümeraas – vajaliku DNA lõigu lahti tegemine ja info kopeerimine -> moodustub mRNA 3) mRNA - info viimine ribosoomi 3) energia – ATP 4) tRNA – viib vajalikud aminohapped ribosoomi Inimesed (sportlased) suures osas keskpärases vormis, isegi kehvas
need koosnevad kimpudeks koondunud vöötlihasrakkudest. Lihas koosneb lihasrakkudest keskosas ja kõõlustest algus- ning lõpposas. Skeletilihased tõmbuvad kokku kiiresti ja nende tegevus allub meie tahtele. Lihaste kokkutõmbed saavad toimuda närvidesse saabuvate erutuste tõttu. Lihastel peab tööks olema hea verevarustus, seda võimaldavad veresooned, mille kaudu tulevad toitained ja viiakse ära jääkained. Treenimisel lihased suurenevad, sest suurenevad lihasrakkude mõõtmed. Lihasrakke eluajal juurde ei teki, kui skeletilihaseid ei koormata, siis nad kõhetuvad. Peaaegu kõik lihased töötava vastandite paaridena, üks tõmbub kokku, teine lõtvub. Ühed lihased on sirutajad, teised painutajad, niiviisi saame kätt ja jalga painutada ja sirutada. Südamelihased on vöötlihased, mille rakkudes on mitu tuuma. Tegevuselt on nad sarnased skeletilihastega kuid ei allu meie tahtele. Südamelihased töötavad automaatselt rütmiliselt.
Ülejäänud ECM – moodustab sageli suuremahulise rakkudevahelise molekulide massi nt: sidekude naha basaalmembraani all; kõõlused; kaltsifitseerunud ECM luudes ja hammastes; transparentne ECM silma korneas. Ka millimallika läbipaistev keha ja vähi eksoskelett koosnevad ECMist. 122. Basaalmembraan: iseloomustus ja funktsioon. Alporti sündroom. Tüüpiliselt 40-120 nm paks. Esineb: (peaaegu) kõigi epiteelirakkude all, ümbritseb lihasrakke, ümbritseb rasvarakke, ümbritseb Schwanni rake, eraldades neid ümbritsevast koest. Basaalmembraani põhikomponendid: laminiin, kollageen, nidogeen, perlekaan. Põhifunktsioonid​: Tagab tugevuse. Eraldab epiteeli (jt rakke) sidekoest. Toimib filtrina teatud molekulidele. Määrab epiteelirakkude polaarsuse. Koekahjustuse puhul pakub keskkonna regeneratsiooniks. Alporti sündroom (e hereditaarne nefriit). Sagedus 1:50 000. Mutatsioon erinevates
filamente paikneb lihases kõrvuti, seda tugevam ta on. Kui lihas ei lühene kontraktsiooni ajal, nimetatakse kokkutõmmet isomeetriliseks. Isotoonilise kontraktsiooni ajal muutub lihase pikkus kuid pinge jääb samaks. Lihase efektiivus näitab, kui suure osa kasutatud energiast suudab ta muuta mehaaniliseks tööks, näiteks raskuse tõstmisel. Lihase töövõime paraneb harjutamisel. Põhjuseks on lihase vereringe paranemine. Lihasrakud paksenevad ja koos nendega kogu lihas, kuid uusi lihasrakke ilmselt ei teki. 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. Täiskasvanul moodustab vesi 60% kehamassist, s.o. 70 kg inimesel 42 l. Kehavedelikud jagatakse intratsellulaarseks ja ekstratsellulaarseks vedelikuks. Intratsellulaarset vedelikku on 2/3 ja ekstratsellulaarset vedelikku 1/3, mis täidavad vastavalt intratsellulaarse ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi. Nad kujutavad endast väga erinevatest komponentidest koosnevaid vesilahuseid.
annaabi.ee 
