Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lihashüpertroofia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hüpertroofia, lihashüpertroofia, võrkpall, lihasmass, jõutreening, liigutus, lihases, kohanemine, lugedes, pulbrit, spordiala, kiirusjõud, faktorid, kksb, spordifüsioloogia, sooritada, essees, iluvõimlemisega, esikohale, lihastele, jõuharjutused, mõjutajad, toimuks, tasemele, geneetika, toetavad, jälgimine, sõi, toidulisandid, tekkimaeksplosiivjõud ja väga suurel vastupanul korral on ülekaalus maksimaalne jõud. Plahvatuslik jõud Plahvatuslik jõud on organismi võime teha kiiresti kontsentriline võimas ja kiire liigutus suure vastupanu korral. Plahvatusliku jõu puhul peab lihas venitus ja kokkutõmbe tsükli jooksul tegema väga kiirelt jõulise liigutuse. Plahvatuslik jõud sõltub: · Anatoomilistest füsioloogilistest faktoritest (kaal, pikkus, jalasuurus, lihasmass, lihasseisund, lihaskiudude vahekord). · koordinatsioonist · motivatsioonist Töö kestuse suurenedes väheneb nii plahvatusliku kui ka maksimaalse jõu osa. Plahvatusliku jõu arendamine on võimalik vaid plahvatuslike meetodite ja harjutustega. Selle jõu arendamine peaks toimuma paralleelselt maksimaalse ja kiirusliku jõuga. Oluline on treeningmeetodite kombinatsioon, kus tähtsad on nii jõud kui ka õige tehnika
ülepingutusnähud) KEHALINE TREENING · Kehaline treening on samalaadse kehalise tegevuse kordamine kas süstemaatiliselt organiseerituna (näiteks sportlik treening, liikumisravi) või spontaanselt, igapäevase tegevuse raamides · Kehaline treening käivitab organismis adaptatsiooniprotsessid kehalise koormusega kohanemise · Adaptatsioon kehalistel koormustele allub superkompensatsiooni seadusele KEHALISE TREENINGU LIIGID · Jõutreening sisaldab jõu erinevate liikide (absoluutse jõu, kiirusjõu) arendamist · Vastupidavustreening sisaldab vastupidavuse erinevate liikide (aeroobne, anaeroobne, jõuvastupidavus) arendamist · Painduvustreening sisaldab nii liigeste liikuvuse kui ka lihaste elastsusomaduste arendamist · Kiirustreening sisaldab kiiruse erinevate liikide (liikumiskiirus, liigutuste kiirus) arendamist NEURAALNE JA MÜOGEENNE APTATSIOON KEHALISEL TREENINGUL
· Eksplosiivjõud sooritab hästi kiire ja jõulise liigutuse ning sõltub kiirete lihaskiudude kokkutõmbekiirusest. Madala vastupanu korral on ülekaalus stardijõud, vastupanu suurenedes eksplosiivjõud ja väga suurel vastupanul korral on ülekaalus maksimaalne jõud. Plahvatuslik jõud Plahvatuslik jõud on organismi võime teha kiiresti kontsentriline võimas ja kiire liigutus suure vastupanu korral. Plahvatusliku jõu puhul peab lihas venitus ja kokkutõmbe tsükli jooksul tegema väga kiirelt jõulise liigutuse. Plahvatuslik jõud sõltub: · Anatoomilistest füsioloogilistest faktoritest (kaal, pikkus, jalasuurus, lihasmass, lihasseisund, lihaskiudude vahekord). · koordinatsioonist · motivatsioonist Töö kestuse suurenedes väheneb nii plahvatusliku kui ka maksimaalse jõu osa. Plahvatusliku jõu
Energiavarude juurdekasv AV protsesside täiustumine ja ökonomiseerumine Organismi funktsionaalsete võimete suurenemine Elutalitlusprotsesside ja liigutuste koordinatsiooni täpsustumine Miks muutused tekivad? Avaldub elusale organismile ainulaadselt omane kohanemisvõime- adaptatsioon. Adaptatsioon- organismi kohanemisprotsess väliskeskkonna või organismis eneses toimuvate muutustega. Treening on kohanemine stressisituatsiooniga Iga funktsionaalse ülesande täitmine nõuab energiat – organismi energeetiliste reservide mobiliseerimine, kujutab endast stressireaktsiooni. Muutused närvisüsteemi aktiivsuses, hormonaal- ja immuunsüsteemis, mis kutsuvad esile stressi lõppedes adaptatiivse valgusünteesi. Superkompensatsiooni seadus Kehalise töö ajal organismi energiavarud vähenevad, järgneva puhkuse ajal nad taastuvad mitte ainult
kiiremaiks resünteesiks (Kr-P mehhanism). KiirusjõuH-d mõjuvad soodsalt ka kontraktsiooniaparaadile. Kiirusvastupidavusharjutuste mõjul: (Spetsiifiline valgusüntees) 1. Suureneb happelisi laguprodukte neutraliseerivate valkude süntees lihaskoes ja veres 2. suureneb glüko(geno)lüütiliste ensüümide süntees 3. teataval määral suureneb ka mitokondrite valkude süntees ja seeläbi oksüdatsiooniprotsesside intensiivsus. 4. järjest parem kohanemine anaeroobse tööga 5. paraneb hapniku transportivate organite täiustamiseks vajalike valkude süntees 6. Suureneb O2 siduvate valkude hulk: hemoglobiin veres (M 140-170, N 120-160 g/l) ja müoglobiin lihases ning suureneb mitokondrite hulk ja oksüdatsiooni ensüümide aktiivsus skeletilihases. Vastupidavustreening: · Arendab südamelihast ja hapniku omastamise võimet
mõju südametegevusele avaldavad hormoonid adrenaliin, noradrenaliin ja türoksiin. Intrakardiaalne reflektoorne regulatsioon muudab südametegevust vastavalt südame kambritesisese rõhu, mahu ja vere keemilise koostise muutumisele. (Ibid) 1.3.2. Pulsi mõõtmine treenituse hindamiseks Korduvate kehaliste koormuste mõjul täiustuvad organismi adaptsioonimehhanismid: suureneb südame löögimaht (põhjuseks südamelihase hüpertroofia ning vatsakeste ja kambrite mahtude kasv), paraneb neuraalne (treeningutega areneb organismi võime suurendada sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsust vastavalt kehalise koormuse suurusele) ja hormonaalne regulatsioon ning kasvab lihastöö ökonoomsus ehk väheneb energiakulu. Tulemusena kutsub sama intensiivsusega kehaline koormus sportlasel esile väiksema SLS tõusu, sest kehalise koormuse mõju organismi ärritajana on kohanemisprotsesside tulemusena väiksem (vt joonis 6). (Landõr 2009)
AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi
superkompensatsiooniseadus; spetsiifiliste tingitud reflekside ning nende süsteemide kujundamine. Sportlik treening – organismi süstemaatiline ja plaanipärane mõjutamine kehaliste harjutuste abil, eesmärgiga tõsta või säilitada sportlikku saavutusvõimet valitud alal. Hingamiskoefitsent: eritatud CO2 ja tarbitud =2 suhe. Tavainimesle 0,7...1 Põhineb kolmel olulisel mehhanismil: 1) Üldise kohanemise sündroom - spetsiifiline kohanemine vastavalt mõjuri iseärasustele Muutused, mis võimaldavad avaldada vastupanu organismi normaalsest tasakaalust väljaviivatele teguritele (higistamine kõrge temperatuuri puhul, lihase parem varustamine hapnikuga kehalisel tööl) - mittespetsiifiline kohanemine e. „kohanemine üldse“ • Tekib siis kui mõjutused on küllalt tugevad • Saab alguse kesknärvisüsteemist • Põhilüliks on neerupealiste koore talitluse intensiivistumine • Kõrgenenud ainevahetus Stress
· Enne treeningut alati korralik eelsoojendus; · Kaalu reguleerimine peab olema kontrollitud. Söömishäirete (anorexia nervosa, bulimia nervosa) oht!; · Väsinuna mitte treenida, puhkuse ja treenimise vahekord peab olema õigesti paigas. Väsimus on füsioloogiline seisund, mis tekib intensiivse või kestva tegevuse tagajärjel ja mis väljendub väsimustundena, funktsioonide kooskõlastatuse häirena ja töövõime langusena. Väsimuse teke on seotud nii lihases kujunevate muutustega (perifeersed protsessid) kui ka protsessidega kesknärvisüsteemis (tsentraalsed protsessid). Väsimuse bioloogiliseks funktsiooniks on kaitsta organismi ressursside ülemäärase kulutamise eest. Ületreeningu sündroom väsimustunne, unehäired, labiilne psüühika ja nn sportliku vormi langus. Sageli ka südamelöögi sageduse kasv, kehakaalu langus, valud südame- või maksa piirkonnas, peavalud;
k female athlete triad) tähistab kolme haiguse – söömishäirete, amenorröa ja osteoporoosi – koosesinemist. Lk 41-56 / VASTUPIDAVUS- JA ULTRAVASTUPIDAVUS- TREENINGU FÜSIOLOOGILINE ERIPÄRA 1. Milles seisneb peamine erinevus patoloogilise ja vastupidavustreeningust tingitud südamelihase hüpertroofia vahel? - Olulisim erinevus seisneb selles, et patoloogilise hüpertroofiaga kaasneb sõltuvalt selle ulatusest suurem või väiksem südametalitluse kahjustus, treeningupuhune hüpertroofia aga suurendab südame jõudlust. 2. Selgitage lühidalt, miks südame löögimahu suurenemine treeningu tulemusena võimaldab langetada südame löögisagedust puhkeseisundis ja submaksimaalse intensiivsusega kehalisel tööl - Südamelihas hüpertrofeerub, südame mass ja mõõtmed suurenevad. Südame löögimaht suureneb nii puhkeseisundis kui ka kehalisel tööl tänu vatsakeste mahu ja südamelihase kontraktsioonivõime suurenemisele. 3
Terminit "spordianatoomia" üldiselt ei kasutata, uurib organismi ta- spordifüsioloogia on aga selgesti piiritletav füsioloogia haru, mis käsitleb litlust kehalisel tööl organismi talitlust kehalisel tööl ning regulaarsete kehaliste koormustega ja treenitusseisundi tekkimist kohanemise füsioloogilisi mehhanisme. Organismi regulaarsete kehaliste koormustega kohanemine väljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises treeningu tulemusena. Kehaliste koormuste mõju inimesele võib sõltuvalt nende kestusest, intensiiv- Treening muudab susest ja sagedusest olla väga mitmepalgeline ja tugev. Treening (kehaliste inimese organismi,
8. Glükogeeni molekuli ehitus, kahte tüüpi glükosiidside glükogeeni molekulis: Glükogeen on veresuhkru lühiajaline varu inimkehas, mille monomeeriks on α-D- glükoos. Glükogeenis on glükoosijäägid seotud α(1,4)-sideme abil ahelaks ja ahelad hargnevad α(1,6)-sideme abil. 9. Maks ja skeletilihased kui inimese organismi peamised glükogeenidepood: Inimestel paiknevad glükogeeni varud peamiselt lihaskoes ja maksas. Kui glükoos on veres otsas ja lihases ammendunud, siis hakkab veri maksast glükoosi lihastesse transportima. 10 Maris Kallus KKS 2010 Lipiidid 1. Lipiidide keemiline olemus, lipiidide klassifikatsioon: rasvhapped, vahad, triglütseriidid, fosfoglütseriidid, sfingolipiidid, steroidid, eikosanoidid:
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talitlust patoloogiline- ja kliinil
kontraktsiooniga, mida nim üksikkontraktsiooniks. Sellel eristatakse järgmisi faase: *latentsifaas ajaintervall ärrituse momendist kuni jõuarenduse alguseni ; *kontraktsioonifaas ajaintervall jõuarenduse algusest kuni selle maksimumini; *Lõõgastusfaas ajaintervall jõuarenduse maksimumist kuni selle kadumiseni. Lihaskiudude üksikkontraktsiooni kestus sõltub nende tüübist - Mida rohkem on lihases kiireid lihaskiude, seda lühem on üksikkontraktsiooni kestus ja suurem selle jõud. TREPIFENOMEN seisneb üksikkontraktsiooni amplituudi (jõu) järkjägulises suurenemises rütmilise madalsagedusliku stimulatsiooni tingimustes. TEETANUSEJÄRGNE POTENSEERUMINE seisneb üksikkontraktsiooni jõu olulises kasvus ja kontraktsioonifaasi samaaegses lühenemise vahetult peale lühiajalist (2-5 s) tetaanilist kontraktsiooni. See fenomen avaldub ka tahteliste
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
