Kohv Üldiselt Kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Sisaldab kofeiini (60-140 mg) Imendumiseks kulub 45 minutit Ergutav toime 20-40 minuti jooksul Koostis Kohviõlid (10-17% massist lipiidid) Süsivesikud (50% ) Sahharoos Roheline uba (3-9%) Valgud (10-13%) Kohvi liigid Araabika (Coffea Arabica) Robusta (Coffea Robusta) Libeerika (Coffea Liberica) Mõju tervisele Tugevdab ja kiirendab südame kokkutõmbeid Tõstab vererõhku Mõjutab hingamist Stimuleerib ainevahetust Suureneb higieritus Tõstab tähelepanu- ja töövõimet Aitab keskenduda ja ületada unisust Soodustab seedimist Tekitab sõltuvust Mao ärritaja Mürgituslaadsed seisundid Maksahaiguse korral, kuhjub organismis Võõrutusnähud- uimasus, peavalu, iiveldus Huvitavat Kohvijoojatel väiksem võimalus haigestuda insuliinsõltumatusse suhkruhaigusesse
ja mõningal määral Indoneesias. Coffea Canephora Robusta kohv Robusta on selle sordi paljude variatsioonide koondnimi. See on tugev põõsas või väike puu, mis võib kasvada kuni 10 m kõrguseks, kuid sel on veidi pinnalähedane juuresüsteem. Viljad on ümarad ning valmimine võtab kuni 11 kuud, seemned on ovaalsed ja väiksemad kui araabikal. Robustat kasvatatakse Lääne-ja Kesk- Aafrikas, Kagu-Aasias ja veidi ka Brasiilias Conilloni nime all. Coffea Liberica Liberica kohv Liberica kohv kasvab suure nahkjate lehtedega tugeva puuna kuni 18 m kõrguseks. Viljad ja seemned (oad) on samuti suured. Libericat kasvatatakse Malaisias ja Lääne-Aafrikas, kuid kaubeldakse sellega vähe, sest nõudlus tema maitseomaduste järele on väike. Kohvi valmistamisviisid Aastasadu tagasi rahulduti tervete või uhmris purustatud kohviubade tundidepikkusel keetmisel saadud joogiga. Nüüdisaegse kohvini jõuti maailma eri paikades lugematute
Punase kilega kaetud mahlase viljaliha sees on kaks hõbedase sarvkestaga kaetud seemet kohviuba. Täiskasvanud puu annab kuni kolm kilo toorube. Kohvipuu liike tuntakse üle poolesaja, kuid peamised on kolm botaanilist liiki. Tähtsaim ja kõige laiemalt kultiveeritav liik maailmas on Etioopiast pärit Araabia kohvipuu (Coffea arabica). Teised kaks on 1898. aastal avastatud Kongo kohvipuu (Coffea robusta) ning troopilisest LääneAafrikast pärinev Libeeria kohvipuu (Coffea liberica). Erinevates klimaatilistes tingimustes ja pinnases annavad kohvipuud erisuguste maitseomaduste ja lõhnaga seemneid. Toorkohv, mis saadetakse istandustest kohvitööstusele saab nimetuse kasvukoha või eksportsadama järgi. Näiteks suur osa Brasiilia kohvist veetakse välja Santose sadama kaudu, sellest ka nimetus Santos. Kohvi ajalugu Kohvi kodumaa on Aafrika. Kohvi avastamise kohta on mitmesuguseid lugusid. Ühe tuntuma legendi kohaselt olevat kohvitaime
Kohviubade eraldamiseks on kaks meetodit: marju kas kuivatatakse 2-3 nädalat päikese käes ja kooritakse hiljem masinatega, või eemaldatakse esialgu suurem osa viljalihast ja seejärel leotatakse ube 1-2 ööpäeva veevannis; viimane meetod annab parema kvaliteediga kohvi. Tuntud on peamiselt kolm kohviliiki, millest Arabica on kvaliteetseim, aga väiksema kofeiinisisaldusega kui Robusta, mis on haiguste suhtes vastupidavam, ja mida on lihtsam kasvatada. Liberica on neist kõige madalama kvaliteediga sort, mille osatähtsus on väike. Kohvi juuakse nii mustalt kui erinevate lisanditega, tavalisimad on koor või piim ja suhkur, aga olenevalt maitsest ja fantaasiast võib lisada kakaopulbrit, erinevaid siirupeid, vahukomme või näiteks kaneeli. Palju on väljakujunenud omadustega kohvijooke, tuntumad on näiteks espresso, cappuccino ja caffé latte. Barista on asjatundja, kes valmistab ja serveerib kohvi. Alates 2000. aastast korraldatakse
Õitseaeg Pärast vihmaperioodi Korrapäratult Kofeiinisisaldus % 0,6-1,5 2,0-2,7 Saak kg/ha 1500-2500 2300-4000 Sobiv aasta keskmine 17-23 °C 18-27 °C temp. Sobiv sademete hulk 1500-2000 mm 2000-3000 mm Joonis 1: Araabia ja Kongo kohvipuu võrdlus (H. Kiik, Maailma Viljad, 1989) 2.3 Libeeria kohvipuu (Coffea liberica) Libeeria kohvipuu on pärit troopilise Lääne-Aafrika tasandike vihmametsadest. Viidi 1875. aastal Jaavale, kus teda tublisti kasvatati. Levis Aafrika läänerannikult Senegalist kuni idarannikuni, jõudis ka Sri Lankale ja Lõuna-Ameerika kirdossa Surinamesse. Eelistab niisket kliimat. Libeeria kohvipuu on looduses kuni 15 m kõrgune laiuvate okstega puu, mille tüve läbimõõt on kuni 30 cm. Suured nahkjad lehed on 15-35 cm pikad ja 6-15 cm laiad. Õied 6-18-kaupa kimbus
Tähtsad kohviliigid Second level Third level Fourth level Fifth level · Coffea Arabica ja Coffea Robusta. · Arvatakse, et Arabica kohviliik on esimesi maailmas. · Coffea Robusta on maitselt ja toimelt araabica kohvist tugevam. · Tuntakse ka kolmandat liiki Coffea Liberica, kuid selle osatähtsus on väike. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Kohvipuu viljad Third level Fourth level
· Kaaritakse · Puhastatakse · Röstitakse Keemiline koostis · Kofeiin 0,6-4% · Kiudained · Suhkur · Rasv · Valk · Mineraalained (Ka, Ca, Fe, Na, S, P, Cl) · Orgaanilised happed · Parkained · Vitamiinid B6, B12 Kohvi liigitus ubade tüübi järgi 1. Araabika ( Coffea Arabica) annab ¾ kogu maailma kohvitoodangust Moka (Mocca) on araabika teisend 2. Robusta 1/3 kogu maailma kohvitoodangust 3. Libeerika kohv ( Coffea Liberica) kuid selle osatähtsus on kaduvväike Parim Robusta on parem, kui halvim Araabika Araabika ja Coffea Arabica · Moodustab 70% maailma kahvitoodangust · Oa seesmine külg on seestpoolt nõgus · Väga hea aroomiga · Kofeiinisisaldus kuni 2% · Enne röstimist on sinakas-rohelise värvusega Robusta · Oa seesmine külg on väljapoole kumer · Vähem aromaatse, maitselt kangem · Kofeiinisisaldus üle 1,7% · Enne röstimist pruunikaskollased
komme 17.sajandil. Eestisse 17.sajandi lõpuks. Erinevatel rahvaste on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Kohvisordid Levinuim kohviliik Araabia ( Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robista (Coffea Robusta), mis on maitselt Araabia kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik Libeeria (Coffea Liberica), kuid selle osatähtsus on väike. Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms. Kohvisordid ei ole maitseomadustelt alati ühesugused. Kohvisordid kannavad tavaliselt
jõudis kohvi joomise komme 17.sajandil. Eestisse 17.sajandi lõpuks. Erinevatel rahvaste on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Levinuim kohviliik Araabia ( Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robista (Coffea Robusta), mis on maitselt Araabia kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik Libeeria (Coffea Liberica), kuid selle osatähtsus on väike. Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms. 2. Kohvisordid Kohvisordid ei ole maitseomadustelt alati ühesugused. Kohvisordid
Austraalia, Mehhiko - u 40% Kuuba põllust on suhkruroo all Mõnukultuurid kohvipuu - pärit Etioopia mägimetsadest - perekonnas on üle 50 liigi, neist nelja kultiveeritakse kohviubade saamiseks - araabia kohvipuu (arabica kohvi) - kongo kohvipuu (robusta kohvi) teepõõsas - libeeria kohvipuu (liberica kohvi) - üle 2000 teepõõsasordi - kõrge kohvipuu (excelsa kohvi) - pärit Indiast, Hiinast - 2/3 kohviistandustest asub Ladina-Ameerikas - Suured kasvatajad Hiina, India, Sri Lanka, Jaapan, - Suurimad kohvikasvatajad: Brasiilia, Kolumbia, Indoneesia, Keenia jt. - Cote d`Ivoire, Mehhiko, Uganda, Etioopia, Indoneesia
· Suhkruroog · üks tuntumaid troopikamaade kultuurtaimi · suurimad kasvatajad Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia, Mehhiko · u 40% Kuuba põllust on suhkruroo all 1.15. Mõnupeet · kohvipuu · pärit Etioopia mägimetsadest · perekonnas on üle 50 liigi, neist nelja kultiveeritakse kohviubade saamiseks - araabia kohvipuu (arabica kohvi) - kongo kohvipuu (robusta kohvi) - libeeria kohvipuu (liberica kohvi) - kõrge kohvipuu (excelsa kohvi) · 2/3 kohviistandustest asub Ladina-Ameerikas · Suurimad kohvikasvatajad: Brasiilia, Kolumbia, Cote d`Ivoire, Mehhiko, Uganda, Etioopia, Indoneesia · kakaopuu · pärit Amazonase vihmametsadest · tähtsaim kasvatuspiirkond Aafrika · 6 suurimat kasvatajat Ghana, Cote d`Ivoire, Nigeeria, Brasiilia, Kamerun, Ecuador · Aafrikas töödeldakse alla 20% kakaost, ülejäänu läheb maailmaturule kakaoubadena
teadlastelt, kes kirjutasid, et see on kasulik, kuna pikendas nende tööaega. Araablaste innovatsioon kohviubade jahvatamisel jõudis esimesena Egiptusesse, sealt Türki ja hiljem leidis juba tee laia maailma. Sordid Levinuim kohviliik araabika (Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robusta (Coffea Robusta), mis on maitselt araabika kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik libeerika (Coffea Liberica), kuid see on vähe levinud. Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust. Näiteks kolumbia kohv, kostariika kohv, santose kohv jne. Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mPeale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms.is mõjub ergutavalt. Kohvi kasulikkus Bristoli ülikool uuris kofeiini mõju tajule ja tujule. Kofeiin aitab ülesannete
Kohv on otsustav tegur paljude arenevate riikide poliitikas ja majanduses, paljudele arengumaadele annab kohvieksport olemusliku osa nende väliskaubandusest, mõnel juhul isegi 80%. 3. Kohvisordid Levinuim kohviliik araabika (Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robusta (Coffea Robusta), mis on maitselt araabika kohvist tugevam ja on pärit Kongost. On olemas ka kolmas kohvipuu liik libeerika (Coffea Liberica) Lääne-Aafrikast, kuid selle osatähtsus on kaduvväike. Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust. Näiteks, kolumbia kohv, kostariika kohv, santose kohv jne. 4. Lahustuv kohv Vedelat kohviekstrakti tehakse umbes 1840. aastast, kuid esimene pulbrilise lahustuva kohvi valmistas 1901. aastal Satori Kato, Ameerikas elav jaapani keemik. Viis aastat hiljem valmistas ameerika keemik G. Washington selle, mida ta nimetas "rafineeritud lahustuvaks kohviks"
Puuviljad Kohvipuu on läikivate tumeroheliste lehtedega madal igihaljas troopiline taim. Kohvipuu kasvatamiseks on sobivaimad kõrgendikud ja madalate mägede nõlvad, mitte kõrgemal kui 2000 üle merepinna. Etioopiast pärit Araabia kohvipuu (Coffea arabica). Teised kaks on 1898. aastal avastatud Kongo kohvipuu (Coffea robusta) ning troopilisest Lääne-Aafrikast pärinev Libeeria kohvipuu (Coffea liberica). Banaanipuu on kuni 15 m kõrge, suurte ja enamasti rebestunud lehtede üksteise sisse keerdunud tuped moodustavad torukujulise ebavarre. Kasvab kõikjal troopikas näiteks: brasiilia, India, Filipiinid. Vajab kasvamiseks niiskust. Kookospalm on igihaljas, kuni 30 m kõrgume ja kuni 60 cm jämedune lookja tüvega puu. Kasvab troopikamerede rannikutel ja saartel. Lehed sulgjad ja kuni 6 m pikkused. Kasutatakse toiduks, lehti katusteks ja tüvesid ehitusmaterjalidena
Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks. Eri rahvastel on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Levinuim kohviliik araabika (Coffea arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robusta (Coffea canephora), mis on maitselt araabika kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik, libeeria kohvipuu (Coffea liberica), kuid selle osatähtsus on kaduvväike. Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust. Näiteks kolumbia kohv, kostariika kohv, santose kohv jne. Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms.
Toiduvaliku põhikriteeriumid: Täisväärtuslik toit peab sisaldama piisavas koguses nii makro- kui mikrotoitaineid, eeskätt asendamatuid aminohappeid, esmatähtsaid rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. ( Kõrge energiasisaldusega toit ei pruugi olla täisväärtuslik ja vastupidi- coca kõrge en sisald, aga madala toiteväärtusega; täismahla puhul aga vastupidi) Toiduenergia. Valkude, süsiv, lip osakaal päevases toiduenergias. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ninh kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiakulu. Toidu energeetilise väärtuse tuvastamiseks kasutatakse kalorimeetrilist meetodit (ainete põletamisel vabanev soojus- soojushulk, mis vabanev 1g rasva põletamisel kalorimeetris võrdub soojushulgaga, mis saadakse selle oksüdatsioonil organismis) Toiduainete energeetilised väärtused: 1g süsiv 17,2 kJ (4,1kcal) 1g valke - 17,2 kJ (4,1kcal) 1g lipiide 38,9kJ (9,...
· võimaldab parasvöötme maadel suhkrut toota Suhkruroog · üks tuntumaid troopikamaade kultuurtaimi · suurimad kasvatajad Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia, Mehhiko · u 40% Kuuba põllust on suhkruroo all Mõnukultuurid · kohvipuu · pärit Etioopia mägimetsadest · perekonnas on üle 50 liigi, neist nelja kultiveeritakse kohviubade saamiseks - araabia kohvipuu (arabica kohv) - kongo kohvipuu (robusta kohv) - libeeria kohvipuu (liberica kohv) - kõrge kohvipuu (excelsa kohv) · 2/3 kohviistandustest asub Ladina-Ameerikas · Suurimad kohvikasvatajad: Brasiilia, Kolumbia, Cote d`Ivoire, Mehhiko, Uganda, Etioopia, Indoneesia Kakaopuu · pärit Amazonase vihmametsadest · tähtsaim kasvatuspiirkond Aafrika · 6 suurimat kasvatajat Ghana, Cote d`Ivoire, Nigeeria, Brasiilia, Kamerun, Ecuador · Aafrikas töödeldakse alla 20% kakaost, ülejäänu läheb maailmaturule kakaoubadena
Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks. Erinevatel rahvastel on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Kohvisordid Levinuim kohviliik araabika (Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robusta (Coffea Robusta), mis on maitselt araabika kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik libeerika (Coffea Liberica), kuid selle osatähtsus on kaduvväike. Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust. Näiteks kolumbia kohv, kostariika kohv, santose kohv jne. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näitelks teravilja, sigurit jms. Kohviasendajad Kohvi asendajatena kasutatakse näiteks viljakohvi, võilille juurtest valmistatud "võilillekohvi" ja muid nn taimekohvisid. Kohvi töötlemine
kaudu. Kuivemenetluses marjad kuivatatakse päikesepaistel ning kooritakse masinatega. Märgmenetlusega hoitakse marju veevannis 24- 48 tundi, saades pestud kohvi, mis on kvaliteedilt parem kui kuivmenetluse teel saadud kohv. Parim kohviliik on Coffea Arabica, pärit Etioopiast, mille osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohvisort on Coffea Robusta, mis maitselt Arabica kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik Coffea Liberica, kuid selle osatähtsus on maailmas kaduväike. Toorkohvist röstitud kohviks Toorkohvinäidised röstitakse väikeste röstimismasinatega. Oad jahvatatakse ja valmistatakse kohvijook, mida asjatundjad maitsevad. Maitsmine toimub tugeva tõmbega lusikalt suhu. Sedasi tulevad esile väiksemadki maitseväärtused. Kuidas kohvi röstitakse? Tavaliselt röstitakse ube umbes 6 minutit. Tehakse ka kiirröstimist, kus oad kuumutatakse kiiresti 220- 2300C ning röstitakse 3 minutit
Punase kilega kaetud mahlase viljaliha sees on kaks hõbedase sarvkestaga kaetud seemet - kohviuba. Täiskasvanud puu annab kuni kolm kilo toorube. Kohvipuu liike tuntakse üle poolesaja, kuid peamised on kolm botaanilist liiki. Tähtsaim ja kõige laiemalt kultiveeritav liik maailmas on Etioopiast pärit Araabia kohvipuu (Coffea arabica). Teised kaks on 1898. aastal avastatud Kongo kohvipuu (Coffea robusta) ning troopilisest Lääne-Aafrikast pärinev Libeeria kohvipuu (Coffea liberica). Erinevates klimaatilistes tingimustes ja pinnases annavad kohvipuud erisuguste maitseomaduste ja lõhnaga seemneid. Toorkohv, mis saadetakse istandustest kohvitööstusele saab nimetuse kasvukoha või eksportsadama järgi. Näiteks suur osa Brasiilia kohvist veetakse välja Santose sadama kaudu, sellest ka nimetus Santos. Eestisse jõudis kohv 17. sajandi lõpul ja juba 18. sajandi
Kohviubade tüübid. Kohvisorte on tuhandeid, mis jagunevad põhiliselt 3 tüüpi: araabika (Coffea Arabica), pärit Etioopiast, kohvioa sisemine külg on sissepoole nõgus, aroom mitmekesine, meeldiv, kofeiinisisaldus kuni 2%, annab kolmveerandi maailma kohvitoodangust; robusta (Coffea Robusta), pärit Kongost, kohvioa sisemine külg on väljapoole kumer, vähem aromaatne, maitselt kangem, kofeiinisisaldus üle 2%, umbes veerand maailma kohvitoodangust; libeerika (Coffea Liberica), pärit Lääne-Aafrikast ei oma tänapäeval erilist tähtsust. Araabika ja robusta tüüpi kohvipuid on püütud ka ristata, mille tulemusel on saadud kõrgelt hinnatud hübriid arabusta. Päritolumaa järgi eristatakse brasiilia, kolumbia, guatemaala, costa-rica, keenia, tansaania, indoneesia, india jt. kohve. Kohvisordid kannavad tavaliselt tootva riigi, maakoha või väljaveosadama, näit. Santos nime. Röstimisviisid võivad olla hele, keskmine, keskmiselt tume või tume
annaabi.ee 
