Futurism 1. Millisest sõnast tuleneb mõiste ,,futurism"? Itaalia keeles ,,futuro" - tulevik 2. Millisel maal sündis futurism? Millised olid sel maal ühiskondlikud olud? Itaalias oli uue ja vana kontrast põhjas oli tormiline tööstuse areng ja lõunas poolfeodaalsed traditsioonid. 3. Kuidas suhtuseid sfuturistid anasse kunsti ja kultuuritraditsioonidesse? Vana kunst = kõlbmatu, muuseum = surnuaed 4. Kuidas ja kus levitasid futuristid oma ideid? Futuristid esitasid oma plaane nn. manifestidena, mida kanti ette rahvakogunemistel ja avaldati ajakirjades. Esimene kollektiivne enesereklaam (teatraalne, tundeküllane) kunstiajaloos. 5. Kes oli futuristide liikumise juht? F.T.Marinetti 6. Kuidas püüdsid futuristid edasi anda liikumist ja helisid? Motiivi areng ajas, teravate kriiskavate värvikildude kasutamine; konsentrilised ringid ja lained heli võnkumine; motiivi hägusatmine
Kristlus Üldist. Kristlus ehk ristiusk on monoteslik usund. Kristluse keskmeks on Jeesus kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad ,et Jeesus on jumala poeg. Ligikaudu 2,1 miljardit järgijat on ristiusul seega on kristlus maailma suurim religioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinias ja Okeaanias. Ajalugu. Jeesuse õpetust levitasid tema järgijad. Kristuse õpetust levitasid Jeesuse apostlid kellest tähtsaim oli Peetrus ja Johannes. Aastal 380 sai Kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatoliku, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Pühad tekstid. Kristlik piibel koosneb kahest osast. Vana testament sisaldab vähemalt 39 teksti ajast kuni mõnisada aastat enne Jeesuse sündi. Uus testament 27 teksti mis on valminud mõni sajandil pärast Jeesuse sündi.
juutluse varjus. Kiriku organisatsioon omandas järk-järgult kindla vormi. Kaitseks eksiõpetuste vastu loodi usutunnistus ja Uue Testamendi raamatute kogumik. Tekkis teaduslik kristlik mõtlemine, sest ristiusu sisu seletamisel hakati kasutama kreeka filosoofia abi. Vana kiriku suurim teoloog oli kirikuisa Augustinus, kelle mõju on tuntav ka nüüdisaegses kristluses. 5 2. RISTIUSU LEVITAJAD Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. 2.1.Misjonärid Misjonärid, olid ristiusu levitajad, kes levitasid ristusku. Nad püüdsid sulada
Anni Larin 10b Geograafia 2011 Kristluse levik Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas Kristluse ajalugu Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. 1054 aastal jagunes kristlus kaheks: 1) Lääne katoliiklik kirik. Keskusega Roomas. 2) Ida ortodoksne kirik. Keskuseks oli algul Konstantinoopol ja hiljem sai selleks Moskva. Lääne katoliiklik kirik. Vatikan Ida ortodoksne kirik. Moskva Katoliiklus ...
Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" (kreeka keeles ) tähendab "Kristusele kuuluvat" või "Kristuse pooldajat"[4], ning seda kasutati esmakordselt Antiookia (praegune Antakya) jüngrite puhul (Apostlite teod 11:26). Mõiste "kristlus" (kreeka keeles ) vanim säilinud kasutus on kolmanda Antiookia piiskopi või patriarhi Ignaatiuse poolt. Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks.
Haigus levis Itaaliasse ja Prantsusmaale. 1348. aastaks oli katku surnud juba miljoneid inimesi - umbes kolmandik Euroopa elanikkonnast. Must surm tekitas kabuhirmu. Inimesed vältisid üksteist kartes katku nakatuda. Paljud linnaelanikud põgenesid maale, levitades haigust ka seal. Et põlluharijaid jäi vähemaks, tekkis toidupuudus. Kuna katk tappis ka palju inimesi maakohtades, jäi palju külasid inimtühjadeks. Muhkkatk oli haigus, mis levis maailmas kuni 18. sajandini. Seda levitasid katku nakatunud rotid. Kohutav katkupuhang levis 14. sajandil kiiresti linnast linna, kus kõige ebatervislikumad kohad tol ajal olid prahi ja jäätmetega reostatud tänavad. Kokku tappis katk Euroopas üle 50 miljoni inimese ja Aasias veelgi rohkem.
Vallutuslik huvi tärkab 8.saj Delhi valitsejad püüdsid islamiseerida Kerkis uus pealinn Firuzabad Lammutati hindu ehitisi Valdav osa indialasi jäid siiski usule truuks Budism vähenes, dzainism kasvas Kirjandus Eeposed "Mahabharata" ja "Ramayana" Tunti puraanasid (18 suurt puraanat) Kirjandust mõjutas bhakti (õitseng 11.12. saj.) Piiramatu armastus ja andumus jumalate vastu Bhakti ideed kandusid kõikjale üle maa Kabir ja Nanak levitasid bhakti tõekspidamisi Kunst Tihedasti seotud religioonina Palju jumalustele pühendatud templeid Lennukas fantaasia kandis usulisi eesmärke Paleed, lossid, kust radzad riike valitsesid Shiva Kunst Skulptuuris ja maalikunstis domineerisid religoossed süzeed Hulgaliselt kaunistusi Skulptuurid kujutasid jumalusi 16.saj tugevnes muhamedlik kultuur ja algas euroopa kultuuri sissetung TÄNAN KUULAMAST
2. Keskaja perioodiline jagunemine. Varakeskaeg ja klassikaline keskaeg. 3. Varakeskajale iseloomulikud jooned. Puudus peaaegu täielikult ilmalik kirjandus. Ainuke raamat mida tunti oli piibel. Nimetati pimedaks keskajaks. Laulud liikusid suust suhu. 4. Klassikalisele keskajale iseloomulikud jooned kirjandust loodi põhiliselt rahvakeeles. kujunesid välja kõik keskajale iselookulikud kirjanduslikud žanrid. 5. Kes levitasid kangelaslaule? Saksamaal: Spielmannid Prantsusmaal: Zonglöörid Hispaanias: Hulgaarid 6. Kirjeldada iiri saagasid. koosneb üksikutest ballaadidest, keskne on kangelasteema, kuid ka armastus ning fantaasiamaailm. Tuntuim „Ossiani laulud“. 7. Kirjeldada islandi eepikat. Kuulsaim kogumik „Vanem Edda“, Tegu on 19. Mütoloogilise ja kangelaslauluga. 8. Nimetada keskaja üks iidsemaid käsikirju. Anglosaksi eepos „Beowulf“. 9
Varakristlik kunst tekkis seoses ristiusu levikuga. EesAasias tekkinud ristiusk hakkas Rooma riigi aladel levima pärast Jeesus Kristuse surma. Ristiusku levitasid Peetrus ja Paulus. Jeesuse vanim õpilane. Suri Roomas märtrisurma umbes aastatel 6467. Maetud sinna, kus tänapäeval kerkib Vatikanis maailma suurim kristlik pühavaimu Peetri kirik. Olid kasutusel 1.4. sajand. Looduslikud koopad või pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõnikord kilomeetrite pikkuselt kulgesid linnade all. Katakombides leiduvad esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina ja laemaalid.
Mungakloostri ülemaks oli abt, nunnakloostri ülemaks oli abtiss. Püha Benedictus rajas Itaalia lõunaosas Monte Cassino kloostri ja kirjutas selle jaoks kloostrielu reeglid. Nende reeglite järgijaid hakati nimetama benediktlasteks. Mungad pidid palvetama ja tegema tööd kloostri majapidamises, samuti end harima ja raamatuid ümber kirjutama. Uskmatute e. paganate hulgas levitasid ristiusku misjonärid. Misjon on ristiusu lähetamine mittekristlastele. Üha esimestest pääses ristiusk võidule Iirimaal, kus tegutses misjonärina Inglismaalt pärit munk püha Patrick, kellest saab Iiri kaitsepühak. Tema nimepäev on 17. märtsil.
Stalin 1924-1953,Hrustsov 1953-1964,Bresnev 64-82,Andropov 82-84,Tsernenko 84-85.Salin- range reziim Türann,salapolitsei.rasketööstus,sõjalien võimsus.elanikkond halvenes.Beria- siseminister,parandas suhteid Lääneriikidega,leevendas vägivallapol,vangilaagritest vabastati.ta hukati.Hrustsov,sula- ühiskonnaelu libera Tühistati piirangud eluvaldkondades,lubas paremat tuleviku kommunismis,maisipõllud,tagandati pensionile Breznev,stagnatsioon-suurenes tagurlik pol,karmistati ühiskondlik kontroll,suurenes mähajäämus läänemaa Süstem vajas ärmuslike reforme. Käsumajandus-jäik ja bürokraatlik juhtimine-rasketööstus,elanike varustu Vilets,majandus pidurdus,varimajandus-osteti rohkem,defitsiit-puudujääk.Ndissidentlus ja represionid-dissid Teisitimõtlemine-ees haritlased,levitasid artikleid.KGBkaristus-tölt vallandamine,sundravi,piinamine.kaart Eesti,läti,leedu,valgev,ukraina,maldoovia,gruusia,armeenia,aserbaidzaan,turkmeeni,uspeki,tadsiki, kasahhi...
Valimistel osalemine on tähtis, sest kui ei käi valimas, siis pole ju tegelikult ka õigust rääkida, kui halb ja ebaõiglane valitseja on. Kodanikud, kes on aktiivsed ja tegusad edendavad ühiskonnaelu. Nad korraldavad erinevaid üritusi nagu näiteks külalaadad, heategevusüritused. Samas nad korraldavad ka igasuguseid aktsioone. Aktiivne inimene tegutseb ise ja ärgitab ka kaaskodanikke tegutsema. Näite võib tuua kasvõi hiljutisest prügikoristusest. Aktiivsemad inimesed levitasid infot, et rohkem inimesi kaasata ja ka organiseerisid grupid, kes kuhu koristama lähevad. Tänu nende initsiatiivile kaasasid nad koristusele palju kaaskodanikke ja suur hulk prügi sai korjatud. Aktiivne kodanik teab oma õigusi ja vajadusel võitleb nende eest. Näite võib tuua hiljutistest uudistest, kus noor naine võitles oma õiguste eest, kui teda peteti korteri ostul. Tänu oma aktiivsusele ja tegutsemisele sai ta oma raha tagasi.
Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" (kreeka keeles ) tähendab "kristusele kuuluvat" või "kristuse pooldajat"[4], ning seda kasutati esmakordselt Antiookia (praegune Antakya) jüngrite puhul (Apostlite teod 11:26). Mõiste "kristlus" (kreeka keeles ) vanim säilinud kasutus on kolmanda Antiookia piiskopi või patriarhi Ignaatiuse poolt. Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Ajalugu Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Uskumused
Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja LõunaKoreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Kristlus õpetab, et Jeesus Kristus kõndis maa peal, olemuselt Jumal ja ometi läbinisti inimene ja suri ristil. Kristlusel on palju harusid (kirikuid ja denominatsioone) AJALUGU Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. USKUMUSED Kristluse aluseks on usk Jumalasse. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda aga tõusis kolmandal päeval surnuist üles.
Ajalugu Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised. Maailma arengut mõjutas rahvusluse areng ja levik. Tekkisid võimsad rahvusriigid. Suuremad ja tugevamad rahvused tähtsustasid end üle, nimetatakse seda sovinism. Sovinism ehk marurahvuslus. Sovinism õigustas imperialismi teket.(Püüd saavutada maailmas suur mõjuvõim) Vähemarenenud maad muudeti tooraine baasideks. Euroopa suurriigid levitasid Euroopa tsivilisatsiooni(demokraatia,eraomandus) 20 saj. Algul kogu maailm jagatud euroopa riikide asumaadeks. Suurriigid olid väga huvitatud oma asumaadest. Imperialismi tähtis osa on koloniaalimpeeriumite väljakujunemine. 20 saj. Tekkisid koloniaal riikide vahelised vastuolud.Vabad maad said otsa. 1914 elas üle poole koloniaal maades. Suur huvi oli aafrika maade vastu. 1900 umbes 94% Aafrikast koloniseeritud. Suurt huvi tunti ka aasia,hiina ja india vastu. Rahvusvahelised suhted 20
- 19 saj lõppu nimetati maailmas imperialismi ajastuks. - Maailma arengut mõjutas rahvusluse teke. (suurd rahvusriigid) - Suuremad ja tugevamad riigi tähtsustasid end teistest üle (sovinism ehk marurahvuslus). - imperalismi tagajärjel muudeti vähemarenenud maad imperjalismi tooraine baasideks - Arenenud riigid muutsid vähem arenenud maad oma toorainebaasideks (kolooniad). - euroopa tsivilatsioon. (temokraatia, isikuvabadused, eraomandus). - Rikastuti maavarade arvelt. - Suurriigid levitasid Euroopa tsivilisatiooni (isikuvabadused, eraomandus, demokraatlikud mõtteviisid). - 20 saj algul oli kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks. - Suurimad Euroopa riigid: Saksamaa, Parntsusmaa, Hispaania, Suurbritannia, Itaalia, Venemaa, jne. - Väljaspool Euroopat suured riigid: Jaapan, USA. - Suurriigid olid huvitatud asumaade omamisest. - Imperialismi tähtis osa oli koloniaalimpeeriumide teke. - Aastal 1914 elas üle poole maakera elanikest koloniaalmaades.
põhiplaaniga Tüüpiline moee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest mida igast küljest piiravad sammaskäigud; ühel küljel suurem üsna madal ja lameda laega saal mille jagavad löövideks sammaste read 7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Vähem kui saj. jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses aastail 661- 750) levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Tänapäeval on muhameedlased ülekaalus Lähis- ja Kesk-Ida araabiamaades, Türgis, Iraanis, Afganistanis, Pakistanis, Bangladeshis, Indoneesias ja Euroopas Albaanias. Vähemusena elavad muhameedlased endise Nõukogude Liidu aladel, Jugoslaavias, Indias, Hiinas jm. Kesk- ning Lähis-Ida riikides. Muhameedlaste arv üle 700 milj. inimese
inimesed paradiisi ja paganad põrgu. Keskaja inimesed võisid seda maali nähes kaotada eelkõige usku kuningate ja paavsti isikukultusele. Eelkõige just sellele, et viimased on jumala asemikud maa peal, sest peale surma oleme me ju kõik võrdsed. Kõige ees pukis istub kirikuõpetaja, just nemad võitsid ristiusu levikuga kõige rohkem. Talupoegi ähvardati ju põrguga, kui viimased kirikule "toetust" ei maksa. Võib-olla pani autor tema kõige ette, sest kirikuõpetajad ju levitasid sellist arusaama surma üle. Tänapäeva inimesed ei usu enam surmajärgsesse ellu nii suure õhinaga ja see usk ei ole enam aktuaalne. Seepärast vaatavad tänapäeva inimesed sellist maali justkui kerge pilkega ja teevad järelduse, et keskaeg oli pime. Uskuda vaid, millega suudeti panna miljoneid inimesi enda kasuks orjama.
Mesopotaamia usk Jan-Are Nursi Usund. Mesopotaamia usk sarnaneb Egiptuse usule. Usku levitasid preestrid. Jumalad olid Egiptuselt üle võetud. Kuningas Jumala maine asemik. Jumalaid palju. Tähtsamad jumalad. Taevajumal Anu- Jumalate isa. Tuule-,tormi-,vihma- ja piksejumal Enlil- Jumalate tõeline kuningas ning paljude müütide peategelane. Maa-aluste vete ja sügavuste isand Ea- Kaval ja tark jumal. Tundis hästi maagiat. Anu Enlil Ea Teised Jumalad. Kuujumal Sin Päiksejumal Samas Taeva kuninganna Istar
perkondlik seis, varanduslik seis, rahvus, isiklik huvitatus ja õpihimu Praost juhtis kapiitli majanduselu ja oli varavalitseja Dekaan valvad korra järele Skalastik toomhärradest üks mõjukamaid, korraldas noorte õpetamist Paavst - Riia peapiiskop Tartu piiskop Toomkapiitel kihelkonna preestrid Toomkirik piiskopkonna peakirik Visitatsioon kontroll kiriku üle Missa pisulik jumalateenistus Mille poolest sarnanesid ja erinesid Dominiiklased ja Tsistertslased? Levitasid ristiusku, dominiiklased rajasid oma kloostrid eraldatult aga teised rajasid need tsivilisatsiooni Martin Luther õndsaks saab jumala armust usu läbi, kristlik usk põhineb üksnes pühakirjal
Tänu trükikunsti odavusele ja kiirusele võrreldes varasema käsitsi kirjutamisega, levisid raamatud laialt ning nõnda ka neis kirjutatu. Oli ju peamiseks trükiseks piibel ning ristiusu levikus mängis trükikunsti areng suurt rolli. Kuni trükikunsti levikuni olid kirikud peamised kultuuri-kandjad ja hariduse jagajad. Kiriku võim suurenes keskajal oluliselt. Eriti tugev oli see varakeskajal, peamiselt seetõttu, et ristiusk kuulutati Rooma riigiusuks, seda levitasid misjonärid ning see sunniti peale vallutatud alade elanikele. Viimast esines enim ristisõdade käigus. Peale ristisõdade avaldus kiriku julmem pool veel inkvisitsioonis ja nõiajahtides. Kirikutega on veel seotud linnade tekkimine. Nimelt tekkisid esimesed asulad kirikute ja kloostrite lähedusse. Kaua ei läinud aega kui sinna tekkisid ka koolid ja hiljem juba ülikoolid. Viimased siiski suurematesse linnadesse. Taaskord mängib siin olulist rolli trükikunst.
ISLAMI KUNST 7. sajandil kujunes Araabia poolsaarel monoteistlik religioon, mille ainujumalaks oli Allah ja prohvetiks Muhamed. Oma usku levitasid nad peamiselt sõjalisel teel, tänapäeval tunnustab seda usku rohkem kui kolmveerand miljardit inimest. Islamiusulisi nimetatakse moslemiteks ehk muhameedlasteks. Islami usku aitas levitada ja rahvaid ühendada araabia keel. Islami püha raamat ehk pühakiri on Koraan. "See on Raamat, milles ei ole midagi kahtlemisväärset ja mis on teejuhiks jumalakartlikele, neile, kes usuvad seda, mis on salajas, peavad palvust ja jagavad almust sellest, mis me neile osaks oleme andnud;
jumalaid kummardada, kuid pidid ka Rooma tähtsamaid jumalaid austama. Tekkisid müsteeriumid. 4. Mis on ja millal ning kus tekkis kristlus ? Miks levis see Rooma riigis suhteliselt kiiresti ? Kristlus e.ristiusk monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlus levis - 1. Kuna see usk ei teinud vahet kas ollakse vaene, rikas, ori või mees. 2. Rändjutlustajad levitasid seda. 5. Kuidas Rooma võim suhtus 1-3 saj. Kristlastesse ? Miks ? Ei suhtutud hästi. 6. Millal legariseeriti kristlus ? Hilise keisririigi ajal. 7. Mõisted · Apologeet - Mingi õpetuse või süsteemi innukas kaitsja, õigustaja ja pooldaja. · Vana Testament - Kristliku Piibli esimene osa, mis kirjutati enne Jeesuse sündimist. · Uus Testament - Kristliku Piibli teine osa, mis kirjutati peale Jeesuse sündi. · Evangeelium - Jeesuse elu ja õpetust käsitlev kirjutis
Kirjanduse tellimine välismaalt muutus äärmiselt piiratuks. Milles seisnes eesti kultuuri lõhestatus? V: Teine maailmasõda ja nõukogude võimu kehtestamine 1944. aastal lõhestasid eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks. Millepoolest erinesid nõukogude aja laulupeod tänapäevastest? V: Laulupidusid peeti maal ja lehvisid punalipud. Mil moel mõjutas massiteabevahendite areng kultuuri? V: Massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile ja levitasid riigivõimu ametlikku propagandat, oli tollane meedia siiski oluliseks silmaringi laiendajaks ning kultuurivahendajaks. Miks hakkas maakultuur hääbuma? V: Maaelanikkond muutus senisest liikuvamaks: osa siirdus elama linnadesse, teised otsisid paremaid elu- ja töötingimusi teistes maapiirkondades. Nii nõrgenes maarahva seotus enda ja oma vanavanemate kodukohaga. Miks langes nõukogude ajal hariduse väärtus? V: Nõukogude võim likvideeris iseseisvusaegse haridussüsteemi. Uue
Sageli võttis ta ette pikki retki metsas. Ega see kerge ei olnud. Ta oli ju pisikest kasvu ja pidi edasi jõudmiseks ronima üle tuulemurruhunnikute, tungima läbi okste rägastikust ja vaatama ette, et pääseda kiskjate käest. Sellegipoolest nautis ta neid retki väga. Ükskord viis rännutee päkapiku õige kaugele. Umbes lõuna paiku jõudis ta päikeselisele aasale. Kuidas seal kõik õitses ja lõhnas! Kullerkupud sirutasid oma kollaseid päid päikese poole, lillakad pääsusilmad levitasid magusat lõhna, nurmenukud ja näälikesed õitsesid võidu kurekellade ja karikakardega. Keset seda õiteküllust istus ta mättale jalgu puhkama. Ettenägelikult oli mehikesel moonakott kaasas, sealt tuli nüüd lagedale tükike karaskit kehakinnituseks. Päkapikule tuli joogijanu, kuid vett polnud käepärast. Tuli edasi minna. Õhtuks jõudis ta mägedesse, nüüd oli hüva nõu kallis, et endale ööseks ulualust leida. Pika otsimise peale sattus ta sobiva lõhanguni
1870-1880. aastatel kehtis see kogu eestis Tänu rahvakoolidele saavutati peaaegu täielik lugemis- ja kirjutamisoskus Tunnistusele on märgitud nii hinnangud õppeainete omandamise kohta kui ka märkus eluviiside ja kommete ning puudutud päevade kohta. Nagu näha, ei ole koolitunnistuste põhisisu viimase 100 aastaga eriti muutunud Eestikeelne kirjasõna Eestikeelses kirjasõnas muutus valitsevaks ilmalik kirjandus. Põhiliselt levitasid seda kalendrid 1806. a ilmus esimene Tarto maa rahwa Nädalli-Leht. Võimud sulgesid selle 1821-1823, 1825 ilmus lühikeseks ajaks Marahwa Näddala-Leht, ning 1848-1849 ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on" 1857 ilmus Johann Voldemar Jannseni toimetamisel Perno Postimees Kuusalu pastor Eduard Ahrens koostas uue eesti keele grammatika ning võttis aluseks eesti keskmurde Sakala ajaleht langes kolme jakkku: poliitika, kirjanduse ja põllutöö
kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvad inimesed. Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Kristlusel on ligikaudu 2,1 miljardi järgijat. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatoliku, protestantlikuks ja õigeusu kirikuks. Nimetus kristlane tähendab Kristusele kuuluvat või Kristuse pooldajat ning seda kasutati esmakordselt Antiookia jüngerite puhul. Termini kristlus vanim säilinud kasutus on kolmanda
1.Milliest oli tingitud Balti erikorra kehtestamine?Vene tsaarikoda tahtis tagada Balti aadli poolehoiu.2.Too välja Balti erikorra 5 tunnust.Restitutsioon- riigistatud mõisade tagasi andmine;Tollipiir;Luteri usk;Saksakeelne asjaajamineAadel sai tagasi kõik õigused tp. Üle3.Mis olid Balti erikorra kehtestamise pos ja neg tagajärjed?Pos: tollipiir- eestisse ei tulnud vene kolonistid; riigistatud mõisade tagasi andmine; kolonistide vältimin; Neg:: mõisadega koos sai aadel tagasi ka kõik õigused talupoegade üle; talurahva õiguste mahasurumine.4.Too välja vennastekoguduste liikumise 5 eesmärki. Levitasid rahva seas pietistlikke ideid;Suurt rõhku pandi kõlbelisusele;Usuvagaduse propageerimineKõik inimesed olid võrdsed, elasid kui õde-venda;Hävitati kõik, mis kiskus rahva taas vana usu poole5.Vennastekoguduste liikumise neg ja pos küljed. Pos: rahvas religioonile lähemale; talurahva eneseteadvus kasvas; samaväärsus rahva seas; kurit...
selge juriidiline terminoloogia. Sellega sai Roomas alguse õigusteadus. Rooma seadustest lähtuti Euroopas ka kesk- ja uusajal ning paljud neis sõnastatud põhimõtetest kehtivad tänapäevalgi. Seisuslik ühiskond (lk 156) Ülemkiht- Keiser, senaatoriseisus, ratsanikuseisus Alamkiht- Vabad mehed, vabakslastud, orjad Naistel poliitilisi õigusi polnud ja ka kohtus pidi esindama neid meessoost eestkostja. 2. Ristiusu kujunemine. Kes levitasid ristiusku? Ristisusu pühakiri. Kelle ajal sai ristiusust Rooma impeeriumi ametlik usk? Ristuusu levitajad Ristiusku levitasid mitmed usukuulutajad ehk apostlid, kelle seas olid tähtsaimad Peetrus ja Paulus. Peetrus – Jeesuse lähikaaslane – jünger – juba õpetaja eluajal. Pärast Jeesuse surma rändas ta Rooma, kus pani hilisema pärimuse järgi aluse kristlikule kogudusele ja sai esimeseks Rooma piiskopiks.
Tulemusena kiriku mõju langes, vaen Islami ja Bütsantsiga süvenes, Katolik kirik levis Pürenee poolsaarele ja läänemere piiskondadesse ning erinevad kultuurid õppisid üksteist tundma. Kerjusmungaordud hakkasid tekkima 12.sajandil, nad aitasid palju kaasa katoliku kiriku õpetuse levimisele. Nagu ka Jeesuse õpetuse kohaselt pidid usklikud olema vaesed, olid seda ka nemad. Varasemad ordud aga olid rikkad ja seetõttu lihtrahvas neid ei sallinud. Mungaordud olid tähtsad, kuna nad levitasid kiriku põhimõtteid. Ning ka inimesed õppisid kirikut paremini tundma, kuna mungad rändasid ringi ja jutustasid jutte. Varem ei tohtinud mungad kloostrist väljudagi. Roomas oli paavst Urbanus VI'l kõrged ning ranged nõudmised. Vaenlaste poolt valiti aga paavstiks Clemes VII ja temaga mindi Avignoni. Korraga oli kaks paavsti Roomas ja Prantsusmaal. Seda nimetati Suureks skismaks. Kuid krislik maailm ei saanud sellega leppida ja kirikukogu valis 1417
Jaapan Varauusaeg Jaapani riik ühendati 16. sajandil Oda Nobunga ja Toyotomi Hideyoshi juhtimisel. Kõrgaadli ja buda vaimulike positsioonid nõrgenesid ja kasvas rüütlite ja õpetlaste mõju riigiasjadele. Talupoegade olukord halvenes, kuna tõsteti makse ja piirati nende liikumisvabadust. Meremehed tõid Jaapanisse Euroopa tarbekaupu ja tulirelvi, jesuiidid levitasid ristiusku ja kristlikku moraali. 1603. aastal võimule tulnud Tokugawa sogunidünastia keelas kristliku misjonitöö ja katoliku mungad saadeti maalt välja. Piirati kaupade sissevedu või suleti täielikult. Linnakultuur Mitmed linnad muutusid metropolideks, kujunes kultuur, kus hakkas ilmnema ilmalikustumise tendents. Püstitati otstarbekaid ehitisi Katsura villa. Maalikunstis tekkis 16. sajandi lõpul Kano koolkond, mille kunstnikud andsid hinnatava panuse jaapani maalikunsti
Kooliharidus Eestis 16. 18. sajandil 16. sajandi teisel poolel, peale Vene-Liivi sõda, toimusid suured muudatused Eesti alade territoriaaljaotuses. Põhja-Eesti jäi pooleks sajandik Rootsi võimu alla, Ida- Eesti aga Venemaa valdusesse, Saaremaa Taanile ning Lõuna-Eesti sai Poola, kus taastati katoliiklus. Protestantismi ja vastureformatsiooni omavaheline võitlus ja konkurents mõjusid soodsalt meie hariduselule. Protestantlikus kultuuris oli tavaline, et kõigi koolide õpilased pidid pühapäeviti kirkutes laulma. Pastor Georg Mülleri südameasjaks oli kirikulaulu olukorra parandamine, seetõttu asutas ta Pühavaimu kiriku juurde kooli (1600). Koolipoistele õpetati koraale ning nende hea esinemine kirikus pidi tõstma ka rahva huvi ja arusaamist kirikulaulust. Kogu 17. sajandi esimese veerandi vältel jätkus eestikeelse hariduse arengut soodustav võitlus kahe kiriku vahel, keskendudes peamiselt Tartusse. 1585. aastal T...
Kuuldes selle naise kohta jutte ja nähes pilti, tekkis vürstil Nastasja vastu huvi. Rongilt tulles läks vürst Jepatsinite poole. Jepatsinite juurde läks ta sest, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane. Vürst polnud sinna oodatud ja teada võeti esialgu külmalt vastu. Kindralit külastades kohtus Mõskin kindrali perega, kus ta kohtas kindrali nooremat tütart Aglajat, kes jäi silma oma iluga. Noored kirjutasid omavahel ja kohtusid. Aglaja vanemad levitasid jutte noorte abiellumisest. Kuna Aglaja oli noor ja õrnake, tundis vürst, et võib talle pakkuda seda vanema-lapse armastust. Pidev alandamine oli viinud vürsti nii kaugele, et kord tunnistas ta Aglajale, et ta tunneb ja peab seda õigeks, et teised naeravad ta üle, et keegi ei ole võimeline teda armastama. Esimesel kohtumisel Nastasjaga palus vürst naise kätt. Abielu soovis ta, et tunda kaasa ja aidata naisel uuesti tunda end väärikana
Araabia teadus oli keskajal võrreldes Euroopaga väga arenenud. Araablased tegid suuri saavutusi täheteaduse, maateaduse, arstiteaduse ja ravimiteaduse alal. Samuti tegid nad keerukaid operatsioone ja võtsid kasutusele uusi instrumente. Kõik uuendused levisid Euroopasse ja samuti jõudsid Araabia kaudu sinna tagasi tähtsad käsikirjad. Araablased õppisid ja võtsid paljud kombed üle allutatud rahvastelt, nende võimu all sulasid eri rahvaste kultuurid omamoodi tervikuks. Nad levitasid oma kombeid ja oskusi. Euroopasse jõudsid Araabia kaudu paljud esemed, mängud, numbrimärgid jne, samuti on palju sõnu võetud üle just araabia keelest. BÜTSANTS Oma hiilgeajal oli Bütsants võimsaim riik Euroopas ja Lähis-Idas. See tekkis keiser kui Constantinus Suur tõi pealinna üle Konstantinoopoli, kui impeerium jagati kaheks ja keiser Justinianus suutis Ida-Rooma muistse hiilguse taastada ja kultuuri säilitada. VANA-VENE RIIK
Foiniiklased olid kuulsad meresõitjad ja rajasid palju kolooniaid, esmalt Küprosele ja hiljem ka mujale Vahemere rannikule. Kõike kuulsam oli Kartaago, millest räägib hiljem Hanna. Kolooniaid rajati umbes 1100 eKr. Foiniikialased olid maailmas ühed esimesd kolooniate allutajad. Nende eesmärgiks ei olnud uutele aladele paikseks jäämine, vaid tsivilisatsiooni levitamine ja ankrupaikade hankimine (Foeniikiast Hispaaniasse, kust sai hõbedat ja tina). Näiteks levitasid nad oma tähestikku, millest saadud tähestikke kasutvad inimesed tämapäeval peaaegu igalpool. Foeniiklastel ei olnud suurt sõjaväge, mistõttu ei olnud nende kolooniad väga suured. Kuna Foiniikias kasvab palju seedripuud, mida kasutatakse laevaehituses, oli neil vägev merevägi. Nad olid head laevasõitjad. Nende jõukuse allikaks oli merekaubandus. Kuna Foiniikia asub kahe tsivilisatsioonipiirkonna vahel egiptus ja mesopotaamia- siis oli neil võimaldas luua palju kaubanduskontakte
1934 aastal tegi K. Päts riigipöörde väites, et see on demokraatia kaitseks ning ta päästis rahva vapside kavandatud riigipöörde käest. Oli see riigipööre ka tegelikult demokraatia kaitseks? Vabadussõjalased, hüüdnimega vapsid, olid Vabadussõjas võidelnud inimesed, kes leidsid, et nende vabaks võideldud riik ei toimi nii nagu nemad seda endale ette kujutasid. Nad leidsid, et J. Tõnissoni poolt moodustatud valitsus ei olnud neile meelepärane. Vapsid tegid valesüüdistusi ning levitasid laimu. Üsna pea kehtestati tänu sellele üleriigiline kaitseseisukord. See piiras rahva poliitilisi vabadusi ning suleti poliitilised organisatsioonid. Kaitseseisukorra kaotamise järel kavandati uusi valimisi, mis näitasid, et rahvas pooldab just vapside võimu, seega otsustasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner teostada sõjaväelise riigipöörde. 1934 kuulutati taaskord välja kaitseseisukord, mis andis Pätsile pea piiramatud õigused.
meele vallata, ning mongolite vagadusel ei näinud piiri olevat. Pühakirjad tõlgiti kõikidele kättesaadavaks ning püstitati tuhandeid, sageli suurejoonelisi eraklaid, mis haarasid enestesse kuni 45% meestest, olles väga võimsateks vaimukeskusteks. Kolmeteistkümnendal sajandil viis Iraani vallutamine mongolite poolt Buddha usu keskuste rajamiseni sealmail pool sajandit enne, kui valitsejad Il-khanidid said muhameedlasteks 1295. aastal. Pärast teist usule virgumist levitasid mongolid Buddhismi ka teistele rändrahvastele, nagu burjaatidele ja kalmõkkidele. Urgast sai lamaismi suur keskus. Viimane Hutuktu suri 1924. aastal ja tema talitluse võttis üle Mongoolia Rahvavabariik. Kolmsada aastat mongolite pühendumist Buddha Õpetusele on olnud kantud kirglikust andumisest, määralise ühiskondliku kurnatuse hinnaga, nagu rööbitisel puhul Koreas 14. sajandil, on mõistetavalt pööranud nad praeguseks teisele teele.
Seal lauldi enamuses küll venekeelseid laule , kuid ka mõnede eestikeelsete laulude laulmine oli tähtis. 1950. aastate teisel poolel hakkas domineerima professionaalne kõrgkultuur. Peale kasvas uus kõrgharitlaste põlvkond. Laiemat kultuurihuvi soodustasid linnastumine , rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine. Kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuurilevitamises. Kuigi need olid allutatud tsensuurile ja levitasid riigivõimu propagandat oli meedia siiski oluliseks silmaringi laiendajaks ning kultuurivahendajaks. Nii saadi ka ühendust läänemaailmaga ja see soodustas lääneliku eluviisi juurdumist eelkõige Tallinnas. Toimus linnastumine , inimesed kolisid maalt linna ja hakkasid ostma raadioid, telereid, ja magnetofone. Hakati käima rohkem kinos , teatrites ja näitustel. Maaelanikkonna linnastumine viis rahvakultuuri ahenemisele ja hääbumisele.
ekskommunikatsioon, ning oli ka rangemaid näiteks surmanuhtlus või eluaegne vangistus. Sellise inimeste hukkamisega näitas kirik, et tal on võimu . Kuid kiriku maine inimeste seas arvatavasti langes. Mungaordud Munklus sai alguse idamaadest. Ordud said oma nime kloostri asukoha või oma rajaja järgi. Arvati, et kloostrid on liiga rikkad, mis oli põhimõtete vastu , hakkasid tekkima uued ordud, kus elati vaesuses. See kõik avaldas kirikule head mõju, sest mungaordud toetasid kirikut, levitasid katoliku kiriku õpetust. Kõik need sündmustikud kokku annavad tõestuse sellele, et tol ajal, kuidas ka kirik ei üritanud oma võimu kehtestada ja mida ta ka ei teinud, sai ta vastu palju tagasilööke ja öönestatud maine. Üks õnnestumaid ettevõtmisi kirikule oligi see aeg mungaordud ja rüütliordud.
Naised kasvatavad lapsi.hoiavad kodu korras ja käivad lisaks veel töölgi. Pisut tasandunud on tänapäeval piir meeste ja naiste rollide osas. Alati ei pruugi just mees perepea olla ja veel vähem peavad naised meestele kõiges kuuletuma. See probleem on tänapäeval vaid traditsioonides kergelt kinni ega ole sugugi nii karm ja piiritletud nagu 19. sajandil. Tugevalt sarnanevad ka tolle aja ja tänapäeva moraaliprobleemid. Inimesed külas rääkisid taga ja levitasid kuulujutte Prillupi perest ning Kremerist. Polnud ju ometi moraalne, et Mari Kremerile armukeseks oli. Tulenevalt sellest põgeneski ju Mari koos lastega linna, ta proovis päästa ennast ja lapsi nendest kuulujuttudest, mida põhjustas moraalireeglite rikkumine. Ka tänapäeval vaadatakse sellistele naistele pigem viltu, kui jätta kõrvale erandid. Nagu selgub, ei erine ,,Mäeküla piimamehes" kirjeldatud probleemid palju nüüdisaja probleemidest
KESKAEG: LIIVIMAA RISTISÕDA *12 saj. rajati Lübeck-oli tähtsaim saksa linn. *Misjonär- ristiusu levitaja. *Meinhard, Berthold, Theoderich, Albert- saksa piiskopid, kes levitasid risttiusku. *Albert- tema ajal, 1201, algas Riia ehit., on seotud Eesti ristiusustamisega. 1202- mõõgavendade ordu- Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu, sinna koondusid põhijõud. *Kaupo- Liivlaste juht. Muistne vabadusvõitus *algas 1208- algas võitlus eestlaste vastu, peam. rünnakud olid Sakala ja Ugandi maakonnas (hirmutusretked) *1210- Ümera lahing- Koiva jõe ääres, lätis. Eesti vägi läks Võnnu (cesis) linnust vallut. Eesti võit. *1212-1215- vaherahu *1217 veeb.-
koraaliraamatuid, orelite laiem levik, rahva haridustaseme tõus c) ILMALIK MUUSIKA · Rändmuusikud olid kuulutatud sisuliselt lindpriideks. Tallinnas hakati siiski üsna varakult hindama häid pillimehi ning neile anti tarbekirjad. 4) HERNHUUTLASED 1730. aastail jõudis Eesti- ja Liivimaale pietismi äärmuslik vorm hernhuutlus ehk vennastekogudus. Hernhuutlased olid käsitöölised-jutlustajad, kes levitasid väga tundelist ja müstikasse kalduvat usku. Nende organisatsiooni omapäraks oli väga demokraatlik, liikmete võrdõiguslikkust rõhutav ülesehitus. Vennastekoguduse liikmed kuulusid tavaliselt ka luteri kirikusse ja paljud vaimulikud, nagu ka osa aadelkonnast, toetasid seda liikumist. Teisalt tajus luteri kirik vennastekoguduse suures populaarsuses ohtu ning eriti Liivimaal püüti tema tegevust ka takistada. Vene riigivõim keelas vennastekoguduse ajutiselt juba 1743
kestaga seemneid. Sõltuvalt liigist võib valminud banaani värvus olla roheline, kollane, pruunikas, oranž või kirju. • Pärast viljade valmimist taime maapealsed osad kuivavad, kuid mitmeaastastest maa-alustest võsudest kasvavad uued ebavarred. Ajlugu • Paapua Uus-Guineases läbi viidud uuringud on näidanud, et banaanitaimi kultiveeritakse tõenäoliselt 7000 aastat, võimalik, et ka juba 10 000 aastat. • Kagu-Aasiast levitati banaan Indiasse, edasi levitasid inimesed banaane Madagaskarile ja sealt Aafrika mandrile, kus banaanid levisid elevandiluu- ja orjakaupmeeste vahendusel idarannikult läänerannikuni. • 1402. aastal avastasid Portugali meremehed banaanid Guineast ning hakkasid neid kasvatama Kanaari saartel. Sealt viisid portugallased 1516. aastal banaanid Haiti saarele, kust neid levitati teistele Kariibi mere saartele ja Kesk-Ameerikasse. • Sel ajal olid banaanid vaid ligi 10 cm pikkused (tänapäeval 20–30 cm).
Samuti oli Keskaegse Eesti ja Lääne-Euroopa erinevuseks religioon nendes riikides. Kui Lääne-Euroopas oli juba väga levinud ristiusk, siis Eestis see nii levinud veel ei olnud. Eestlased olid keskajal veel muinasusku. Euroopas oli see juba tavaline, sest sinna jõudis see enne nagu ka muud kultuuri osad, näiteks arhitektuur. Siiski ei ole eestlased just väga religioossed. Kuigi keskajal tulid Eestisse ristisõdijad kes ristiusku levitasid ja peale surusid, ei ole see tänapäeval väga levinud. Keskajal olid Eesti ja Lääne-Euroopa pigem sarnased kui erinevad. Kuigi oli ka erinevusi, olid need tingtud eelkõige ajalistest oludest, ehk Euroopasse jõudsid paljud uuendused enne, kui Eestisse. -Kelly Kangur 10.b
tsiviilisikut, 3 miljonit saksa naist, vanurit ja last deporteeriti Venemaale. Punaarmeelased vägistasid ka kõige tagasihoidlikumal hinnangul üle ühe miljoni saksa naise. Vägivalda saatis ennenägematu julmus. «Tapa! Sakslased ei ole inimesed!», «Murra vägivallaga germaani naiste rassikõrkus, võtke neid kui seaduslikku sõjasaaki!» niisuguseid hüüdlauseid lugesid pealetungivad punasõdurid lendlehtedelt, mida levitasid Nõukogude armee staapide propagandistid. Peale berliini vallutamist lasi marssal Zukov punaarmeellastel 3 päeva teha berliinis seda mida hing ihaldab ning juba sellest võib arvata mis Berliinis sel ajal toimus. Hiljem Zukov ka tagandati ametist aga need rüüstamised tapmised ja vägistamised toimusid seal kauem kui 3 päeva. Kõige tähtsam selle juures oli aga see, et lõpuks ometi nägid ka lääneriigid oma ,,vabastajate´´ tõelist palet.
Euroopas tekkis pärisorjus varakeskajal peale orjandusliku korra üleminekut feodalismile 11.Millised olid talupoja koormised isanda ees? Pidi andma peaaegu pool enda saagist isandale Kohustus teha mõisapõllul tööd 12Miks kasvas katoliku kirik tähtsus Rooma impeeriumi langedes? Katolikus kirikus nähti ühendavat jõudu. 13.Mil viisil levis ristiusk keskajal ja milliseid ülesandeid kirik täitis keskajal? Misjonäridega-nad levitasid ristiusku ja pöörasid inimesi kristlasteks. Pealesurmine-risitsõjad 11-13 saj. Teostas kirikukümnist. Tegi usupuhastust. 14.Millal ja kuidas tekkis Kirikuriik? 766 pKr- Itaalia aladel, kui Pippin Lühike aitas paavstil vabaneda langobardidest. 15.Millest oli tingitud paavstivõimu langus varakeskajal? Valistsejad läänistasid kiriku maid ja seadsid oma vasalle kõrgetele kiriklikele ametikohtadele, kes aga ei olnud huvitatud kiriku usuasjadest. 16
läände. Budismi neli õilsat tõde on : 1. Tõde kannatusest, 2. Tõde kannatuse põhjusest, 3. Tõde kannatuse lakkamisest, 4. Tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. Budaismi aluseks on arvamus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik ka vabaneda kuna kannatusel on põhjus. Ristiusk - e. kristlus on monoteistlik usk, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Usutakse, et Jeesus on Jumala poeg. Jeesuse õpetusi levitasid tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Ristiusk kasvas esimeste sajandite jooksul teistest religioonidest suuremaks. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, õigeusu ja protestantlikuks kirikuks. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõigeväelisemasse Isasse, taeva ja maa loojasse. Kelle ainus poeg , Pühast Vaimust ja Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja pandi hauakambrisse
Kuuba presidenti Batistat. Guevara ühines Castro vägedega, mis saabusid Kuubasse Oriente provintsi novembris 1956. * Tekkinud tulevahetuses jäi ellu vaid 11 Castro poolehoidjat, sundides nad taganema. * 13.märtsil 1957 ründas grupp revolutsionääre presidendi paleed, eesmärgiga tappa Batista ja hävitada valitsus. See katse aga ebaõnnestus ja enamik mehi tapeti. * 1958.aastal loodi ebaseaduslik raadiojaam, kus Castro ja tema väed levitasid oma sõnumit kõigile. Tol hetkel oli Castro vägi vaid umbes 200 meheline. * La Plata lahingus, mis toimus 11.21.juuli 1958, suutis Castro vägi lüüa 240 kuuba sõjaväelast, kaotades ise vaid 3 sõdurit. * 29.juulil nende õnn aga pöördus, kui Las Mercedese lahingus hävitati peaaegu kogu vägi. Castro nõudis ajutist relvarahu ja see talle ka anti. Järgneva 7 päeva jooksul, mil toimusid läbirääkimised, õnnestus Castrol ja tema väel mägedesse põgeneda.
valikul rohkem usulistele teemadele, mütoloogiale ja kangelaseepostele EUROOPA MÕJUD · Vastupidiselt Hiinale ja Jaapanile oli India avatud kõigile. Euroopa ARHIDEKTUURI näidistega (kirikud, fordid, faktooriad) tutvusid indialased juba 16.sajandil, kuid neist polnud midagi õppida, sest eurooplaste rajatised jäid kaugele maha India ehituskunstist( templid, moseed, lossid) nii ilu kui ka esinduslikkuse poolest. · Euroopa tarbekaupu levitasid Inglise, Hollandi ja Prantsuse Ida-India kompanii. · 18.sajandi lõpukümnendatel tõusis eurooplaste huvi India rahvaste kultuuri vastu. Hakati uurima India keelt, kirjandust,ajalugu ning kunsti. Sel taustal rajati Indias mitu teadusasustust. 1784. Aastal alustas tegevust William Jonesi asutatud BENGALI AASIA SELTS, mis peagi kujunes suureks teaduskeskuseks. Rajati ka esimene India botaanikaaed nind observatoorium. 1780 aastatel hakkasid indias ilmuma ka
Seda tehakse aasta viimasel kuul. Muhameedlasel on keelatud süüa seaa, juua veini ja alkoholi, veretoite. Lihaloom peab olema õigel viisil tapetud. Vargal tuleb käsi raiuda, abielurikkuja kividega surnuks loopida, püha sõja kohustus ja kättemaks auhaavamise eest, ümberlõikamine, koolnu matmine 24h jooksul, maetakse näoga Meka suunas jne. Kuukalendri järgi koosneb aasta 354päevast. Lubatud pidada kuni nelja naist. Levik ja peasuunad. Muhamedi järeltulijad kaliifid levitasid islamit vallutussõdade abil. Muhameedlaste hulgas on sunniite u 90%, tunnistavad nelja esimest kaliifi ja nende järeltulijaid. Siidid on veendunud, et kaliifi tiitel kuulub Alile ja tema järeltulijatele. Ilmutusi võib õigeid olla ka peale Muhmedi omade. Sufism on müstiline liikumine, mis tekkis 9saj. Rõhutavad armastust, elavad askeetlikult. Umbes 3% Dervisid on sufistlikud mungad, elavad kloostrilaadsete vennaskondadena. Islami aluspõhi:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
