Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 II seminar Võlasuhte tekkimine lepingueelsetest läbirääkimistest ja eellepingust Teemad 1. lepingueelsed läbirääkimised; 2. läbirääkimistest tekkivate kohustuste sisu (kaitsekohustused); 3. lepingueelne vastutus; 4. eelleping. Tudengi teadmised ja oskused: 1. tunneb ära lepingueelsed läbirääkimised ja teab, millised on läbirääkimistest tulenevad kohustused; 2. teab, milliseid nõudeid võib läbirääkimistest esitada järgmistel asjaoludel: 2.1. läbirääkimiste tulemusel lepingut ei sõlmita; 2.2
Kui seda ei ole märgitud, siis arvestatakse vastamiseks vajalikku tähtaega alates kirja postitamisest. Kinnituskiri Majandus- või kutsetegevuses tuntakse ka lepingute sõlmimist kinnituskirjaga. Kinnituskirjaks nimetatakse pärast suulise kokkuleppe saavutamist teisele poolele saadetud tahteavaldust, milles kinnitatakse lepingu sisu ja oma tahet olla kinnituskirjas näidatud tingimustel lepinguliselt seotud. Lepingueelsed läbirääkimised Lepingueelsetest läbirääkimistest tekivad lepinguvälised suhted. Kui poolsed sõlmisid aga lepingu, millega määrasid kindlaks oma kohustused läbirääkimiste ajal, võib nende kohustuse rikkumisest esitada ka lepingulisi nõudeid. Pooled peavad läbirääkimiste ajal käituma heas usus, mis tähendav teineteise huvide ja õigustega mõistlikult arvestamist, eriti poolte õigust saada tõeseid andmeid. Lepingueelseid läbirääkimisi pidav pool peab
sündmus toimus, kohaldub selle riigi õigus • Kui ka eelnevat sätet ei saa kohaldada, kohaldatakse AR-i asetleidmise riigi õigust • Kui alusetust rikastumisest tulenev LV võlasuhe on ilmselgelt tihedamalt seotud muu riigiga, kohaldatakse selle riigi õigust KAA JA CULPA IN CONTRAHENDO • Käsundita asjaajamise (KAA) puhul on kohalduva õiguse regulatsioon sisuliselt identne alusetu rikastumise suhtes kohalduvaga • Lepingueelsetest kohustustest (CIC) tulenevale võlasuhtele kohaldatakse õigust, mis kohaldub/ oleks kohaldunud vastavale lepingule • Kui CIC puhul eelnev ei aita, kohaldub: - riigi õigus, kus kahju tekib; - riigi õigus, kus kahju põhjustanud sündmuse ajal oli mõlema poole harilik elukoht; või - muu riigi õigus, millega LV võlasuhe on ilmselgelt tihedamalt seotud. ÕIGUSE VALIKUVABADUS • Kokkulepe kohalduva õiguse osas on võimalik:
• Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Teovõime • Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid, seega oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi, samuti neid lõpetada. • Juriidilise isiku teovõimet seadus küll otseselt ei kirjelda, kuid loeb juriidilise isiku organi tegevuse juriidilise isiku tegevuseks. 27. Mis vastutus tuleneb lepingueelsetest läbirääkimistest? Tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. Tööandja ei või töölepingut tühistada eksimuse või pettuse tõttu, tuginedes andmete puudumisele või valeandmetele töötaja kohta, mille teadasaamiseks tal puudub õigustatud huvi. 28. Millised on töötaja õigused ja kohustused?
Tarbijaga lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav ettevõtja teeb tarbijale enne lepingu sõlmimist või selleks tarbija poolt siduva pakkumise tegemist selgel ja tarbijale arusaadaval viisil teatavaks järgmise teabe, kui selline teave ei ole lepingu konteksti arvestades niigi selge: - tavalepingud - digitaalsed lepingud Lepingu olulised elemendid + muu teave, mis võib olla oluline Kõrvalekalduva kokkuleppe tühisus Nõuded lepingueelsetest läbirääkimistest: Kahju hüvitamise nõue VÕS §14 või §15 alusel seadusest tulenevate kohustuste rikkumisest Erinorm VÕS §15 lg1 Läbirääkimiste ajal lubatu muutub lepingu osaks Lepingu sõlmimine: Turumajandus – kaupade ja teenuste vahetamine – lepingud kui paindlik ja ratsionaalne vahend tagamaks ratsionaalset käitumist turul- selleks vajalik, et lepinguid austataks. Lepingud
(2) Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Nt maksetähtaeg arvel.. (3) Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. (4) [Kehtetu - RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003] § 148. Lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva nõude aegumine Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva kohustuse rikkumisest tuleneva nõude aegumisele. 3. jagu Seadusest tuleneva nõude aegumine § 149. Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude
- “hall nimekiri” – VÕS § 1 lg 6: ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Tingimus mis läheb loetelluv võib olla tühine, kuid ei pruugi olla, sest tingimuste kasutajal võib olla … Lepingueelsed võlasuhted Lepingueelsed läbirääkimised §3 – muudest seadusest tulenevatest võlasuhetest. Lepingueelsetest läbirääkimistest tekivad poolte vahel võlaushted, mis oma olemuselt asuvad lepinguliste ja lepinguväliste võlasuhete vahepeal. Eelleping Lepingueelsete võlasuhete subjektid: - läbirääkimisi pidavad isikud - muul viisil lepingu sõlmimist ette valmistavad isikud Lepingueelsed läbirääkimised Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ettevalmistavad isikud omandavad seadusest tulenevaid
kui nendes on kokku lepitud; aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); töö tegemise koht; puhkuse kestus; viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele; viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. 34. Mis vastutus tuleneb lepingueelsetest läbirääkimistest? Tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. Tööandja õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale
(2) Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Nt maksetähtaeg arvel.. (3) Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. (4) [Kehtetu - RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003] § 148. Lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva nõude aegumine Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva kohustuse rikkumisest tuleneva nõude aegumisele. 3. jagu Seadusest tuleneva nõude aegumine § 149. Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude
sellele konkreetele õigussuhtele kohaldatavat õigust,kui seda ei saa kindlaks määrata ja pooled viibivad samas riigis, siis kohaldatakse selle riigi õigust kus nad viibivad. Kui ikka ei saa kohaldatavat õigust kindlaks määrata, siis kohaldatakse selle riigi õigust, kus tegevus aset leidis.Kui alusetul rikastumisel on aga tihedam seos muu riigiga,kohaldatakse seda. c)Käsundita asjaajamine-Täpselt sama kui alusetu rikastumine d)Culpa in contra hendo-Lepingueelsetest toimingutest tekinud võlasuhtele kohaldatakse õigus, mida oleks kohaldatud lepingule lepingu sõlmimise korral. Kui ses pole võimalik, siis kohaldatakse kas: selel riigi õigust, kus kahju tekib, kus on poolte harilik viibimiskoht kahju tekkimise ajal või muu riigi õigust, millega see võlasuhe tihedamalt seotud on (tugevama seose põhimõte= e)Ka tõenäoliselt tekkivad lepinguvälised võlasuhted. *Pooled saavad ka kokku leppida, mis õigust kohaldatakse, neil on valikuvabadus.
subjektideks olla ka riik või kohalikud omavalitsusorganid. Lepingu objekt määrab konkreetse asja, õiguse või teo, millele poolte kokkulepe on suunatud. Lepingu esemeks ei tohi olla teod, mis on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega, samuti teod, mille eeemärgiks on seadusest kõrvelehoidmine. Lepingu sisuks on poolte õigused ja kohustused. Lepingueelsetel läbirääkimistel peavad pooled arvestama teineteise huvide ja õigustega. Üldjuhul ei tulene isikutele kohustusi lepingueelsetest läbirääkimistest, kuid hea usu vastase käitumise korral, konfidentsiaalse info kasutamisel oma huvidest lähtuvalt või läbirääkimiste katkestamisel, võib tulla kõne alla kahju hüvitamise kohustus. Lepingueelsetes läbirääkimistes võib oferdi ja aktsepti eristamine osutuda raskeks, seepärast loetakse leping sõlmituks ka juhul, kui poolte vastastikuste tahteavalduste vahetuse alusel on selgunud, et pooled on jõudnud omavahelisele kokkuleppele. Kirjalik leping
kohaldatakse selle riigi õigust, kus tegevus aset leidis. 4. Kui juhtumi kõikidest asjaoludest ilmneb, et käsundita asjaajamisest tulenev lepinguväline võlasuhe on ilmselgelt tihedamalt seotud mõne muu riigiga kui lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud riik, kohaldatakse selle teise riigi õigust. Artikkel 12 : Culpa in contrahendo 1. Lepinguvälistele võlasuhetele, mis on tekkinud lepingueelsetest toimingutest, olenemata sellest, kas leping tegelikult sõlmiti, kohaldatakse õigust, mida kohaldatakse lepingule või mida oleks lepingu sõlmimise korral sellele kohaldatud. 2. Kui kohaldatavat õigust pole lõike 1 alusel võimalik kindlaks määrata, kohaldatakse: a) selle riigi õigust, kus kahju tekib, olenemata sellest, millises riigis kahju põhjustanud sündmus aset leidis, ning olenemata sellest, millises riigis või millistes riikides
iseendaga (TsÜS § 131). Esindaja võib ennast kolmanda isiku ees teha vastutavaks seoses tehingu tegemisega esindatava nimel ja Tingimuse saabumisele ei tohi hea usu põhimõtte vastaselt kaasa aidata ega selle saabumist takistada (TsÜS § 104) tingimus loetakse esindusõiguse alusel üksnes juhul, kui tegemist on esindatava poolse deliktilise käitumisega või ka lepingueelsetest läbirääkimistest vastavalt saabunuks või tingimust ei loeta saabunuks. Kahju hüvitamine ei seondu mitte tingimuse saabumise takistamise ega sellele tuleneva kohustuse rikkumisega. kaasa aitamisega, vaid tingimusega kaasneva õigusliku olukorra mõjutamisega. Õigusliku olukorra tekkimist mõjutanud pool on Esindaja poolse tahteavalduse puudused. kohustatud hüvitama teisele poolele kogu sellega tekitatud kahju (TsÜS § 107)
Oluline välja selgitada informeerimiskohustus ulatus (TsÜS § 95). Tehingu üks pool ei pruugi samas aru saada (teada), et tehingu teine pool eksib (erinevus äratuntud eksimusest). Äratuntud eksimus (TsÜS § 92 lg 3 p. 2). Tehingu üks pool teab või peab teadma, et teine pool eksib (lähtub valedest asjaoludest). Kui äratuntavalt eksitakse olulises asjaolus võib tõusetuda küsimus lepingu sõlmitusest tervikuna. Äratuntava eksimuse puhul on olulised lepingueelsetest võlasuhetest tulenevad teatamis- ja selgitamiskohustused (vt VÕS § 14; TsÜS § 95). Teatamiskohustust tuleb eitada, kui tehing on seotud kõrge riskiga ning on spekulatiivne. Teatamiskohustust eitatakse, kui üks pool on on lepingu eseme suhtes viinud läbi märkimisväärseid uuringuid ja kandnud seetõttu kulutusi andmete saamiseks, millest teine pool ei tea. Kui üks osapool on ise professionaal ja teine mitte, siis eeldatakse tema poolset info andmise kohustust.
ettevõtte üleandmisest. 12. Missugustel alustel vastutavad kahju tekitamise eest isikud, kes osalevad lepingueelsetes läbirääkimistes? § 14 ja § 15 tulenevad kohustused. § 14 lg 3 ls 2, mis keelab pahauskselt läbirääkimisi pidada ja neid katkestada (so lepingut sõlmimise tahteta). Kui neid kohustusi on rikutud, siis tegemist ei ole lepingulise vastutusega ega ka klassikalise deliktiõigusest tuleneva vastutusega, sest poolte vahel on tekkinud lepingueelsetest läbirääkimistest tekkinud võlasuhe. Üks võimalus kvalifitseerida nõue § 100, § 101 lg 1 p3, § 115. teine võimalus deliktiõigus § 1043, § 1045 lg 1 p 7. 13. Missuguste eelduste olemasolul, kelle vastu ja mis ulatuses saab esitada deliktiõiguslikke kahjuhüvitisnõudeid kannatanu kahjukindlustuse andja, kes on hüvitanud kannatanule kahju? 14. Kelle vastu ja mis nõuded on kannatanul juhul, kui kahju eest vastutav isik on oma
väline võlasuhe. AÕS § 119 kinnisasja võõrandamise leping peab olema alati tehtud notariaalses vormis. VÕS §33 kui seadusest tuleneb kohustuslik vorminõue, peab eelleping olema samas vormis. TsÜS §83 Eelleping on tühine. Poolte vahel ei tekkinud lepingulist suhet ja leppetrahvi nõue on kehtetu. Seega lepingulist suhet ei ole Tuleb kontrollida, kas poolte vahel on lepingusarnane või lepinguväline võlasuhe. Poolte vahel on olemas lepingusarnane võlasuhe, mis on tekkinud lepingueelsetest läbirääkimistest. Millised on lepingueelsetest läbirääkimistest tulnud ostja ja müüja õigused ja kohustused? ÕIGUSED JA KOHUSTUSED: Müüja on kohustatud ostjale andma informatsiooni, mis on vajalik lepingu sõlmimiseks VÕS §14 lg 2. Hea usu põhimõttest tulenevalt peab müüja arvestama ostja huvidega ja tegema ostjaga koostööd jne. Ostja kohustuseks on küsida küsimusi; tunda huvi; teha koostööd. Kas kohustusi on nõuetekohaselt täidetud
huvi olema äratuntav teise poole jaoks. Millisel juhul on aga huvi äratuntav sõltub igast üksikust võlasuhtest. VÕS § 14 lg 2 2. lause sätestab olulise põhimõtte, et teatamiskohustus puudub, kui teatamist ei saa mõistlikult oodata. Siinkohal tuleb aluseks võtta VÕS § 7 lg 2, mis annab konkreetsemad juhised, millest lähtuda mõistliku ootuse hindamisel. 5 VÕS § 14 lg 3 sätestab olulise põhimõtte, mida tuleb arvestada lepingueelsetest läbirääkimistest nõuete esitamisel. Nimelt ei tulene pooltele läbirääkimistest õiguslikke tagajärgi, kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet. Samas ei tohi lepingueelsete läbirääkimiste käigus tähelepanuta jätta hea usu põhimõtet, st lepingupooled peavad lepingueelsetes läbirääkimistes käituma üksteise suhtes heas usus. Pahauskseks peetakse läbirääkimiste pidamist ilma tegeliku tahteta leping sõlmida ja nende
VÕS § 14 lg 2 1. lause kohaselt peab poole oluline huvi olema äratuntav teise poole jaoks. Millisel juhul on aga huvi äratuntav sõltub igast üksikust võlasuhtest. VÕS § 14 lg 2 2. lause sätestab olulise põhimõtte, et teatamiskohustus puudub, kui teatamist ei saa mõistlikult oodata. Siinkohal tuleb aluseks võtta VÕS § 7 lg 2, mis annab konkreetsemad juhised, millest lähtuda mõistliku ootuse hindamisel. VÕS § 14 lg 3 sätestab olulise põhimõtte, mida tuleb arvestada lepingueelsetest läbirääkimistest nõuete esitamisel. Nimelt ei tulene pooltele läbirääkimistest õiguslikke tagajärgi, kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet. 5 Samas ei tohi lepingueelsete läbirääkimiste käigus tähelepanuta jätta hea usu põhimõtet, st lepingupooled peavad lepingueelsetes läbirääkimistes käituma üksteise suhtes heas usus.
Lepingueelsete läbirääkimiste tulemuseks võib, aga ei pruugi olla omavahelise lepingu sõlmimine. VÕS § 14 lg 3 esimene lause sätestab, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis ainuüksi läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Kõnealuse sätte erinevates lõigetes täpsustatakse, milliste kohustuste täitmist üksteise huve ja õigusi arvestavatel läbirääkimistel silmas peetakse. Selles sättes reguleeritud lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevate kohustuste rikkumise korral saab kahjustatud pool esitada kohustust rikkunud poole vastu kahju hüvitamise nõude tulenevalt VÕS §-st 115. Seejuures tuleb VÕS § 14 lg 3 teisest lausest tulenevalt arvestada, et kahju hüvitamise nõue saab tekkida vaid kohustust rikkunud poole pahauskse käitumise korral. Kuivõrd viidatud säte reguleerib poolte kohustusi kuni kehtiva lepingu sõlmimiseni, siis juhul, kui leping
aki.ee/est/?part=html&id=133 (27.09.2012), lk 5. 41 2. ptk T öölepingu sõlmimine § 12 6. Lepingueelsetel läbirääkimistel tuleb arvestada võrdse kohtlemise põhimõtet (TLS § 3). Töökuulutuses või töövestlusel ei saa eelistada töötajaid nende soo, rahvuse, seksuaalse orientatsiooni vms alusel. 7. Lepingueelsetest läbirääkimistest ei tulene pooltele õiguslikke tagajärgi, kui läbirääki- miste tulemusena soovitud kokkulepe jääb saavutamata. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise soovita läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada (VÕS § 14 lõige 3). 8. Lepingueelsetel läbirääkimistel peab tööandja täitma isikuandmete kaitse seadust. Isi- kuandmete kaitse valdkonnas on tööandjale ja töötajale abika Andmekaitse Inspektsiooni soovitused26. § 12
annaabi.ee 
