Leidsid 28 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Leotusvahendite kasutus, ohud ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
leotus, pigi, brite, stuff, omahind, cherry, plastmass, töökoja, pindaktiivsed, lahustid, lahustavad, tõrva, power, puhastamiseks, vinüül, jaheda, määrdunud, niisutatud, kontsentraat, kange, eurost, euroni, asfaldi, leelised, alkaloidid, rasvained, puhtale, liigutustega, suruõhuga, kanget, reostab, suvine, apple, strong, vahaga, autopesulaEt seda vältida on vajalik teada põhilisi nippe kuidas keret hooldada ning puhastada. Kiirem ja vahest ka mugavaim viis autot pesta on hari-, kõrgsurve- või kombineeritud pesuseadmetega masinpesulas, kus auto seisab ja liigub pesuseade või pesuseade seisab ja auto liigub. Meie kliimat arvestades tuleks kasutada vaid leotuspesu programmiga autopesu. Leotusvahend aitab eemaldada autole kleepunud ja kuivanud soola, liiva, õli, tahma, kummi, pigi jm. Harva pestavaid autosid tuleb leotada kauem. Kahjuks pole pesumasinad nii targad, et oskaksid ise leotuse kestust määrata. Seetõttu pihustatakse mõnes pesulas autole vahetult enne pesulasse sisenemist käsitsi täiendavat leotusvahendit. Harva autot pesijatel soovitaks mujal leotusvahendit ise eelnevalt autole kanda. Õli ja soola sulatatud ning rehvinaastude lahti kistud värvkattele sattunud asfalt on masinpesulale probleemiks. Sellepärast tuleb spetsiaalset asfaldipleki eemaldajat
Juhendaja: Pertti Pärna Rakvere Ametikool 1. LEOTUSAINED Leotusaineid on väga palju erineivad, erinevate kontsentraatidega. Tavaliselt on need vahendid valmistatud veebaasil. Tuntumad tootjad on Carbrite ja Van Der. Samuti on ka toodete hinnad väga erinevad, alates 10-st eurost kuni 100 euroni. On olemas nii üldpuhastuse jaoks mõeldud ained kui ka näiteks pigi eemalduseks. Kasutamine Pihustad leotusainet auto peale ning tuleb oodata, et aine mõjuks. Ja peale seda pesed auto sampooniga puhtaks ja siis tuleb puhta veega üle loputada. Ohud Kontsentraat ei tohi olla liiga kange. Kui kasutatakse liiga kanget ainet, siis võib see värvi ja plastmass detaile kahjustada. Samuti ei tohi autot pesta kuskil veekogu ääres, muidu see reostab vett, samuti ei tohi aine silma sattuda. Mõned tuntud leotusained:
Autokeemia uurimustöö leotuspesust lõppviimistluseni Koostaja: Miks autot pesta? · Hoolitsetud auto on ilusam! · Regulaarne pesemine ja vahatamine vähendab roostetamise ohtu ja kaitseb auto pindasid ilmastiku kahjustuste eest! · Regulaarsel pesemisel ei määrdu auto uuesti nii kergelt! 1.leotuspesu Leotuspesuks sobiks väga hästi VAN DER CHERRY Ta on tumepunane vedelik, Jätab pesulasse meeldiva kirsikivi lõhna, Sisaldab tugevaid pindaktiivseid aineid, tensiide ja vee baasil lahusteid, Tugevalt leeliseline! Sobib mootori kui ka välispindade pesuks. Mootori pesuks peaks kontsentratsioon olema 1:5 ja välispindade leotuseks 1:10-125. 2.autoshampoon VAN DER WASH
Kaitse nahast tooteid keskkonnas kahjulike mõjude eest tänu tootis olevatele silikoonõlidele. Soovitus: kasutage Erese nahapalsamit nahkesemete kaitsmiseks ja naha toitmiseks. Kasutamine- enne kasutamist loksutada pudelt tugevasti. Keera pihusti kork asendisse "spray" pihusta vahendit lapile ja hõõru töödeldavat pinda. Kuiva ja puhta lapiga poleerida eseme pind läikima. Keskkonnaalane teave: pudel on pihustiga ei sisalda toksilisi gaase. Selles tootes sisalduvad pindaktiivsed ained ja õlid on taimse päritoluga Mitte kasutada seemis ja sevroonnahast toodetel. Koostis: mitteioonsed pindaktiivsed ained < 5% Konservant: 2-metüül- 2H- isotiasool- 3- oon 5 Puhastusained Olga Komleva 021MT Lubjasette ja rooste eemaldaja Uus Cillit Lime& Rust mitte ainult ei eemalda katlakivi ja roostet kogu teie
Mõne minuti pärast loputage põhjalikult joogiveega(mitte hoida üle 5 minuti). Vajadusel korrake. Tõsineoht kahjustada silmi. Nahka ärritav. Mitte kokku segada teiste ainetega. Kastuata hästi ventileeritavates ruumides. Jäätmed hävitada ohutult. Mitte pihustada näkku. Hoida lastele kättesaamatus kohas. Vältida auru sisse hingamist. Koostisained: vähem kui 5% amfoteersed pinndaktiivsed ained,anioonsed pindaktiivsed ained, mitteioonsed pindaktiivsed ained,lõhnained, Sodium benzoate, Citral, citronellol,Hexyl Cinnamal, limonene. Fairy Sensitive + Glycerin Nõudepesuvahend karm rasvavast, õrn kätte vastu. Kasutusjuhend: 1 tilk pesulapile. Muuda kogust vastavalt nõude kogusele. Hoida lastele kättesaamatus kohas. Koostisained: 5- 15% anioonilised pinadaktiivseid ained, mitteioonsed pinadaktiivseid ained, lõhnained Limonel Ecover küürimispiim Puhastab põhjalikult ja kiirelt pealispinnad, ilma petrokeemiliste lisanditeta.
· alumiiniumkloriid (kasutatakse deodorantides) · happeid sisaldavad puhastusvahendid · soolhape ja seda sisaldavad puhastusaineid (katlakivi eemaldajad/kahheli puhastusained) · erinevad kloori sisaldavad happelised ja leeliselised puhastusained · soolane vesi (merevesi klooriaurud erinevad fosforhapet sisaldavad puhastusained) · alkohol · lahustid · atsetoon · kütustena kasutatavad ained · pleegitajad · tärpentin 5 Ka väga väikese ülevalloetletud ainete sisaldusega puhastusained võivad kahjustada pinnakatet, kuna pärast vee aurustumist järelejäänud puhastusaine jäägid on tugevatoimelised. Vinyl and Linoleum Cleaner Tootja: Trans- Meri Ab
2. vesi + temperatuur --> vee kuumutamine 3. vesi + alus ---> tuhk, looduslik sooda 4. Roomas võeti kasutusele käärinud uriin/virts 5. Avastati seep 6. 1916. a tehti Saksamaaal esimene sünteetiline pesuaine 7. Maailmasõjad peatasid sünteetiliste pesuainete arengu 8. 1950-ndatel algas sünteetiliste pesuainete läbimurd Puhastusainete koostisosad: 1. tensiidid (seebid, sünteestensiidid) 2. alused (fosfaadid, silikaadid, ammoniaak, amiinid jne) 3. happed 4. lahustid 5. lisaained 6. muud puhastusprotsessi tõhustavad ained 4 1. Tensiidid e detergendid e pindaktiivsed ained e pesuaine molekulid tensiidide molekulid nõrgendavad veemolekulide omavahelisi sidemeid ja selle vee pindpinevust ja seega parandavad vee niisutusvõimet lagundavad mustust (kannavad mustuse pesulahusesse) hoiavad mustuse pesulahuses ja tõkestavad selle tagasitee puhastatavale pinnale
taimeõlide baasil põhinevaid tooteid- linaseemneõli, päevalilleõli, sooja. Parketti õlitatakse tavaliselt tehases. Õlitatud puitu puhastada “Linoliga”, Samett´ga”. Ära kaitse kunagi musta pinda! Peale õlitamist üks nädal ei tohi kasutada vett! Joonis 3. Osaliselt õlitatud puitpõrand. Foto L. Padu Hooldus veel baseeruva õliga või lahustil baseeruva õliga. Läigestamine on oluline protsess esindusruumide õlitatud pindade hooldamisel. Kahjustavad: liiv, lahustid, vesi, kanged ained. 2.1.2 Laminaat Laminaadi kasutamine kodudes on kasvanud, lisaks kasutatakse hotellides ja büroodes. On kuivade ruumide kate ja meenutab laudparketti või kivipinda. Joonis 4. Laminaat Kasutuselevõtupuhastus: Eemalda paigaldamisaegne mustus, pese neutraalse aine lahusega. Väldi rohke vee, aluseliste- ja abrasiivainete kasutamist. Plekke eemalda majapidamispiiritusega, loputa. Laminaadile ei soovitata hooldusaineid ega vaha
Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtl
on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - töövihik õpetajale KORISTAMINE - SEE ON LIHTNE? 1lk on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva
1/4 tolli Nüüd on meil pikk, neljakordne ja 1/4 tolli laiune alumiiniumriba. Sellest tuleb voltida L-, J- ja U- kujulised riistad. J - kuju L - kuju U - kuju Kõiki neid vahendeid saab kasutada lukukeele taha haakimisks ning selle august väljatõmbamiseks. Kokkuvolditud muukraud jääb uksepra vahele, ega lähe laiali, kui on korralikult valmistatud. 2.2. KASULIKE MAJAPIDAMISKEMIKAALIDE LOETELU JA SAADAVUS. KEMIKAAL KUS KASUTATAKSE SAAB KÄTTE 1 alkohol, etüülalkohol. alkohoolsed joogid ja lahustid (min.95%) viinapoed; metallikauplused. 2 ammoniaak CLEAR - majapidamisammoniaak; supermarketid; keemia poed; nuuskpiiritus apteegid. ammooniumnitraat lahustuvad külmutuspakendid; väetised rohukauplused; apteegid; keemia poed. nitroksiid survestatud vahukreemid pidutsemisvahendite kauplused. magneesium tulesüütajad matkatarvete poed. letsitiin vitamiinid farmaatsia; apteegid. mineraalõlid küpsetamine; lahustid supermarketid; apteegid. 3
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
seadmetest. Värvimisviisist sõltub otseselt värvikulu ja tööjõudlus. Masinate ja seadmete värvimisel kasutatakse järgmisi värvimisviise: pintsliga värvimine, õhuvoolus pihustamine, survepihustamine, elektriväljas pihustamine, elektriväljas sissekastmine, ülevalamine. Enne värvimist tuleb värvitav pind ja värv tööks ette valmistada. Kõik värvid enne kasutamist tuleb hoolikalt segada. Segamise käigus lisatakse lahustid ja vedeldid, et saavutada värvile vajalik viskoossus. Värvi viskoossus määratakse värvi viskosimeetriga. Õhuvoolus pihustamise seade koosneb värvipihustist, kompressorist, ressiiverist ja õhupuhastist. Õhuvoolus pihustamise värvipihusteid on kahte tüüpi: madalrõhu (0,25...0,3 MPa) ja keskrõhu (0,3...0,6 MPa). Selle värvimisviisi puudusteks on suur värvikadu, lahustite vajadus, tuleohtlikus (lahustitest), ventilatsiooni vajadus, vesikardinate vajadus ja töötajal respiraatori
seadmetest. Värvimisviisist sõltub otseselt värvikulu ja tööjõudlus. Masinate ja seadmete värvimisel kasutatakse järgmisi värvimisviise: pintsliga värvimine, õhuvoolus pihustamine, survepihustamine, elektriväljas pihustamine, elektriväljas sissekastmine, ülevalamine. Enne värvimist tuleb värvitav pind ja värv tööks ette valmistada. Kõik värvid enne kasutamist tuleb hoolikalt segada. Segamise käigus lisatakse lahustid ja vedeldid, et saavutada värvile vajalik viskoossus. Värvi viskoossus määratakse värvi viskosimeetriga. Õhuvoolus pihustamise seade koosneb värvipihustist, kompressorist, ressiiverist ja õhupuhastist. Õhuvoolus pihustamise värvipihusteid on kahte tüüpi: madalrõhu (0,25...0,3 MPa) ja keskrõhu (0,3...0,6 MPa). Selle värvimisviisi puudusteks on suur värvikadu, lahustite vajadus, tuleohtlikus (lahustitest), ventilatsiooni vajadus, vesikardinate vajadus ja töötajal respiraatori
põrkamise kõrgus või võnkumise sumbumine. Staatiline Brinelli, Vickersi ja Rockwelli kõvadus, kus suure massiga surutakse väikse pindalaga teemant või wolfram karbiid otsaga keha sisse. Petool ja reaktiivkütused. Need on naftast saadud kütuseliigid. Petrool on süsivesinik, mis koosneb C9-C16. Saadakse destillatsioonil 150-320 °C juures, tihedusega 0,76-0,84. Sisaldab 20-60% alkaane, 20-50% naftaleeni ning 5-25% areene, sh ka bitsüklilised. Petroolist on tehtud lambiõlid, lahustid, soojuskandjad, reaktiiv- ja raketikütused. Petroolil on suur põlemissoojus, ca 43MJ/kg ning kõrge leekpunkt, üle 28°C. Reaktiivkütuste olulised parameetrid on viskoossus, sest paralleelselt täidab ka määrimisfunktsiooni, fraktsioonikoostis, hangumistemperatuur on alles -60 °C, leekpunkt on ka üle 28°C, termooksüdatsiooni kindlus 150 °C juures, madal S, N ja O sisaldus, antioksüdantid (BHT,
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:
Mass kuni 8 tonni Tampe kasutatakse liiv-, savi-, liivsavi-, klibu- ja kruuspinnaste tihendamiseks betoon- ja muldehitiste liitekohtades, kuhu on raske ligi pääseda, torustike rajamisel kitsastes kaevikutes täitepinnase tihendamiseks samuti filtratsioonitõkke ekraanide rajamiseks. Tampide kasutamine on õigustatud piiratud maa-alal paiknevate suurte töömahukusega objektide korral. Teisteks juhtudeks on nad liiga väikse jõudlusega ning 1 m 3 tihendamise omahind läheb kalliks. Malmist ja raudbetoonist plaatide mass on 1....3 t ning tööpind 0,6...1 m 2. Plaadi saab tõstetrossiga üles tõsta ja seejärel vabastada. Maatüki tihendamist alustatakse äärtelt ning liigutakse keskosa poole väikese ülekattega. Ekskavaatori noolele paigaldatakse juhtsõrestik, mis suurendab löögitäpsust ja väldib plaadi kõikumist. Löögi sooritamiseks tõstetakse vintsiga raskus üles 0,8...2 m. Seejärel lastakse vabalt langeda
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
annaabi.ee 
