Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Lenzi reegel - Elektromagnetiline induktsioon - sarnased materjalid

magnetv, induktsioon, tasakaaluasend, kontuuris, mehaanikas, imalik, ilitada, siret, kehtimise, rava, likoolis
thumbnail
6
ppt

Elektromagneetiline induktsioon - Lenzi reegel

Elektromagneetiline induktsioon Koostatud: 27.Jaanuar 2011 Lenzi Reegel Kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonvoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline (takistab kasvu). Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonvoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline (takistab kahanemist). Seletus Leinzi reegli analoogiks mehaanikas on väide, et stabiilsele süsteemile mõjuv jõud on suunatud tasakaaluasendi poole. Kui me viime pendli tasakaaluasendist välja, tekkis jõud F, mis takistab niisugust muutust. See jõud püüab viia pendlit tagasi tasakaaluasendisse. Lenzi reeglit väljendab induktsiooniseaduses sisalduv miinusmärk. Kui juhtmekeerdu läbiv magnetvoog(>0) kasvab, siis loetakse induktsiooni elektrimotoorjõudu ja vastavat voolutugevust kokkuleppeliselt negatiivseks, kuna

Füüsika
47 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Magnetism ja elektromagnetiline induktsioon

Ande Andekas-Lammutaja Füüsika ­ Magnetism ja elektromagnetiline induktsioon Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Magnetvälja jõujooned on alguse ja lõputa, magnetväli on pöörisväli. Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja, mille kokkuleppelist suunda näitab orienteeritud magnetnõela põhjapoolus. Nähtust, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja, nimetatakse aine magneetumiseks. Magnetväli

Füüsika
233 allalaadimist
thumbnail
3
docx

ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON

IV. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON §18. Induktsioonivoolu suund Seni vaatlesime ajas muutumatuid elektri- ja magnetvälju. Ajas muutuv magnetväli tekitab elektrivälja ja ajas muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Elektromagnetiline induktsioon on elektrivoolu tekkimine suletud juhtmekeerus kui see paikneb ajaliselt muutuvas magnetväljas. Mida kiiremini muutub magnetvälja jõujoonte arv seda suurem on tekkinud voolu tugevus. Magnetvälja jõujoonte arvu muutumise põhjus ei ole oluline. See võib muutuda näiteks voolutugevuse muutumise tõttu välja tekitavas juhis. See võib muutuda näiteks välja tekitavas juhis või kontuuri liikumise tõttu mittehomogeenses magnetväljas, kus üleminekul ühest

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Elektromagnetiline induktsioon

4 Elektromagnetiline induktsioon 4.1 Elektromagnetilise induktsiooni mõiste Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Selle füüsikalise nähtuse avastas inglise füüsik Michael Faraday 1831. aastal. Tüüpilisemad on kolm võimalust: 1) juhe liigub paigalseisva magnetvälja suhtes 2) magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes 3) juhe ja magnetväli püsivad paigal, kuid magnetvoo tihedus muutub ajas 4.2 Juhtmes indutseeritav elektromotoorjõud Igas juhtmes, mis magnetväljas liikudes lõikab

Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektromagnetiline induktsioon

Elektromagnetiline induktsioon elektrivoolu tekkimine suletud juhtme keerus, kui see paikneb ajaliselt muutuvas magnetväljas. Lenzi reegel : suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuripinna püüab kompenseerida välismõju põhjustatud magnetvoo muutumist. elektromotoorjõud Vabadele laengutele mõjuvad kõrvaljõude töö positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringi ulatuses. Kontuuripinda läbiva magnetvoo muutumisel tekivad kõrvaljõud, mille mõju iseloomustab induktsiooni elektromotoorjõud.

Füüsika
39 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Elektromagnetiline induktsioon

Elektromagnetism käsitleb elektri- ja magnetnähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning vastastikuiseid muundumisi. Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Pöörisväljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. FARADAY KATSED: Liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedalasuvas juhtmes. Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes. Voolu muutus juhtmes tekitab vastava magnetväljamuutuse kaudu voolu naaberjuhtmes.

Füüsika
77 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektromagnetiline induktsioon

ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON Elektromagnetism käsitleb elektri- ja magnetnähtustevahelisi seoseid ja vastastikuseid muundumisi. Eelkõige osakeste mitteühtlast liikumist. Pööriselektrivälja jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned, kuna elektriväli ei ole potentsiaalne. Dünamo: magnet, mille küljes on mähised, on võlli abil ühendatud rulliga. Mähised on omakorda ühendatu klemmiga. Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes tekib elektromotoorjõud. Faraday katsed: 1. Voolutugevus mähises muutub magneti asukoha muutudes. 2. 3. Induktsioonivool tekib suletud juhtmekeerus magnetvälja muutumisel. Magnetvoog näitab suutlikkust läbida vaadeldavat pinda (pinda läbivate jõujoonte arvu). Faraday induktsiooniseadus näitab, et elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega.

Füüsika
73 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektromagneetiline induktsioon

Elektromagnetiline induktsioon (EMI) EMI nähtus ­ seisneb elektromotoorjõu tekkimises (indutseerimises) suvalises suletud kontuuris ja seetõttu induktsioonivoolu tekkimises juhtivas suletud kontuuris, kui muutub magnetvoog läbi kontuuriga ümbritsetud pinna; Faraday´ EMI seadus ­ indutseeritud elektromotoorjõud (emj) on võrdne miinusmärgilise magnetvoo muutumise kiirusega Ei = - ; t Lenzi reegel ­ induktsioonivool omab sellist suunda, et selle voolu poolt tekitatud magnetvälja

Füüsika
99 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika-elektromagnetiline induktsioon+ülesanded

FÜÜSIKA KORDAMINE KT nr 7 1. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni nähtus, kelle poolt ja millal nähtus avastati? Magnetiline induktsioon on nähtus, mille tulemusena tekib elektrivool suletud voolukontuuris, kui selle kontuuriga piiratud tasapinda läbivate magnetvälja induktsiooni joonte arv muutub. Avastati M.Faraday poolt 29.aug. 1831.a. 2. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni seadus, valem, tähised valemis? Suletud voolukontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdne pinda läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. i - induktsiooni elektromotoorjõud [V]

Füüsika
152 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Elektromagnetiline induktsioon

Elektromagnetiline induktsioon Elektormagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse induktsioonivoolu tekkimist suletud kontuuris, kui kontuur asetseb muutuvas magnetväljas või liigub nii, et muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog. Elektromagnetnähtustele on iseloomulik, et elektri- ja magnetvälja pole võimalik vaadelda teineteisest lahus. Pööriselekrtiväli on seotud magnetväljaga. Pööriselektrivälja jõukarakteristikuks on väljatugevus, energeetiliseks karakteristikuks induktsiooni elektromotoorjõud. Pööriselektrivälja kujund luuakse jõujoonte abil. Pööriselektrivälja jõujooned on kinnised kõverad; tasandid, milles need asetsevad, on risti magnetilise induktsiooni joonte tasanditega. Magnetoog on magnetvälja iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub magnetilise induktsiooni vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. = BS cos

Füüsika
250 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Elektromagnetiline induktsioon

3.Magnetvoog *magnetvoog on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju magnetvälja jõujooni läbib mingit magnetväljas olevat pinda *pinda läbiv magnetvoog sõltub: 1)magnetvälja magnetinduktsioonist B (T) 2)pinna suurusest S (M2) 3)nurgast pinnanormaali ja B vahel Beeta *magnetvoog arvutatakse järgmisest valemist ...=BScos... *magnetvoo tähtis on .... Ja mõõtühik veeber (Wb) *1Wb on magnetvoog läbi 1 m2 suuruse pinna siis kui see pind paikneb risti jõujoontega magnetväljas mille induktsioon on 1T *pinda läbiv magnetvoog on maksimaalne, kui pind on risti magnetväljaga ja null siis, kui pind paikneb magnetvälja sihis *EMI nähtuse võib sõnastada: Suletud kontuuris tekib elektrivool siis, kui muutub selle kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog Elektromagnetilise induktsiooni seadus EMI nähtuse kvantitatiivseks iseloomustamiseks ei sobi induktsioonivoolu tugevus, kuna see sõltub kontuuri takistusest. Selleks sobib elektomotoorjõud(emj), mis ei sõltu kontuuri omadustest.

Füüsika
109 allalaadimist
thumbnail
2
odt

ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON KT

ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON Kodune kontrolltöö 11. klass (20061) 1.Mida kujutavad endast pöörisvoolud? Pöörisvoolud on elektrivoolud, mis tekivad elektrijuhis teda läbiva magnetvälja tugevuse muutmisel või püsimagnetvälja allika asukoha muutmisel elektrijuhi suhtes. Muutuva magnetvälja tõttu tekib juhis suunatud liikumine. Indutseeritud pöörisvool tekitab vastavalt Lenzi reeglile (parema käe reegel) omakorda magnetvälja, mis on polaarsuselt vastupidine pöörisvoolu tekitanud magnetväljale. 2.Milles seisneb pöörisvoolude kahjulik toime ja kuidas seda vähendada? Pöörisvoolud on elektrimasinates ja aparaatides tavaliselt ebasoovitavad, kuna pöörisvoolukadu kuumutab täiendavalt masinat ning halvendab kasutegurit. Lisaks toimivad pöörisvoolud lahtimagneetivalt. Pöörisvoolukao vähendamiseks valmistatakse südamikud õhukestest (0,1...0,5 mm) üksteisest isoleeritud terasplekkidest, mis on magnetvoo sihis,

Füüsika
62 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Elektromagnetiline induktsioon esitlus

Margo Martis Jaanika Orav Elektromagnetiline induktsioon Mõiste- Elektromagnetiline induktsioon Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Selle füüsikalise nähtuse avastas inglise füüsik Michael Faraday 1831. aastal. Kordamine/arvutus E=Blv(sin) E indutseeritav emj. voltides (V) B magnetvootihedus e. induktsioon teslades (T) l juhtme aktiivpikkus meetrites (m) v juhtme liikumiskiirus magnetvälja suhtes m/s juhtme liikumissuuna ja välja jõujoonte vaheline nurk 1. Magnetväljas, mille induktsioon on 0,8T liigub risti jõujoontega 20cm pikkune sirge juhe kiirusega 3 m/s. Arvuta indutseeritav elektromotoorjõud (edaspidi emj). 2. Magnetväljas, mille induktsioon on 0,3T liigub juhe kiirusega 9 m/s risti jõujoontega. Juhtmes indutseeritakse emj 1,2V. Kui pikk on see juhe? 3

Füüsika
37 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Elektromagnetiline Induktsioon - konspekt

Elektromagnetiline Induktsioon Elektrostaatika tegeleb seisvate laengute uurimisega Elektromagnetism tegeleb kiirendusega liikuvate laengute uurimisega. (vahelduvvool) Elektormagneetline induktsioon ­ elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel Pööriselektriväli nim elektrivälja, mille jõujooned on kinnisied jooned ehk pöörised. Selline elektriväli tekib magnetvälja muutumisel Elektromagnetilise induktsiooni teel paneb laengukandjad liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas Induktsioonivool Induktsiooni elektromotoorjõuks nim tööd, mida juhet liigutav jõud teeb ühikulise

Füüsika
54 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Elektromagneetiline induktsioon konspekt

4§ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON 18. induktsioonivoolusuund Seni vaatlesime ajas muutumatuid elektri ­ ja magnetvälju. Ajas muutuv magnetväli tekitab elektrivälja ja ajas muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Elektromagnetiline induktsioon on elektrivoolu tekkimine suletud juhtme keerus, kui see paikneb ajaliselt muutuvas magnetväljas. Mida kiiremini muutub magnetvälja jõujoonte arv, seda suurem on tekkinud voolutugevus. Magnetvälja jõujoonte arvu muutumise põhjus ei ole oluline. See võib muutuda näiteks voolutugevuse muutumise tõttu väljatekitavas juhis või kontuuri liikumise tõttu mittehomogeenses magnetväljas, kus üleminekul ühest ruumipunktist teise jõujoonte tihedus muutub. Joonis 1.Vaatleme katset.

Füüsika
75 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektromagnetiline induktsioon kokkuvõte

.kus on elektromotoorjõud voltides , on kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog veeberites Magnetvoog näitab pinda läbivate jõujoonte arvu.See arv on määratud jõu joonte tihedusega. Magnetvoogu saab leida järgmise valemi kaudu: , kus B-magnetinduktsioon, S- pindala. nurk pinna normaali ja magnetvälja vahel .MV ühik on (1 Wb) Lenzi reegel on reegel induktsioonivoolu suuna määramiseks. See kõlab järgnevalt: suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuri pinna püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutumist Endainduktsiooni nähtuseks nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas. Juhi induktiivsus- näitab meile, kui suure magnetvoo muutuse tekitab selle juhi korral ühikuline voolu muutus. Juhi induktiivsuse arvutamine: L= / I

Füüsika
37 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Elektromagnetiline induktsioon

Elektromagnetiline induktsioon ELEKTROMAGNETISM Elektromagnetism käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri- ja magnetvälja muundumist teineteiseks. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. PÖÖRISELEKTRIVÄLI Elektromootorjõud näitab tööd, mida tehakse ühe laengu läbiviimisel läbi terve vooluringi ehk maksimaalne pinge, mis üldse võib süsteemis tekkida. See sõltub dünamo võlli pöörlemiskiirusest. Dünamo võlli paneb pöörlema ratta liikumine. Elektromagnetilise induktsiooni teel paneb laengukandjad liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge, mis tekb magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele siis, kui juhtmes puudub vool. Voolu puudumise korral juhtmelõigu otstel tekkiv pinge U avaldub kujul: U=v l B sin Pööriselektriväli on elektriväli, mille jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned eh

Füüsika
13 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Elektromagnetiline induktsioon, vooluallikas

Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Selle füüsikalise nähtuse avastas inglise füüsik Michael Faraday 1831. aastal. Tüüpilisemad on kolm võimalust: 1)Juhe liigub paigalseisva magnetvälja suhtes 2)Magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes 3)Juhe ja magnetväli püsivad paigal, kuid magnetvoo tihedus muutub ajas STOP: · Elektromagnetiline induktsioon on oma olemuselt alalhoidlik nähtus. Induktsioonivool soodustab alati olemasoleva olukorra säilimist. file:///D:/Temp/Magnetismi%20kontrollt%C3%B6%C3%B6.htm Tagasi Edasi Sa tead, et elekter mõjutab magnetnõela ja muudab raudsüdamikuga pooli magnetiks. Kuid toimub ka vastupidine nähtus: magnet võib tekidada juhtmes elektrivoolu. Seada nähtust nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks. Et tekiks

Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
54
ppt

Elektromagnetiline induktsioon

ELEKTRIVOOL Ajas muutuv magnetväli kutsub esile elektrivoolu. Seda nähtust nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks Muutuvat magnetvälja ja sellega koos ka elektrivoolu saab tekitada põhimõtteliselt kahel viisil: 1. Liigutades magnetit juhtme suhtes ( M. Faraday katse) 2. Liigutades juhet magnetvälja suhtes ( generaator) MICHAEL FARADAY (1791-1867) · Inglise keemik ja füüsik · Magnetvälja jõujooned · Elektromagnetiline induktsioon · Elektrolüüsi seadused Pinge magnetväljas liikuva juhi otstel U = v l B sin v - juhtme liikumise kiirus (m/s) l ­ juhi pikkus (m) B ­ magnetinduktsioon (T) ­ nurk kiiruse ja magnetvälja suuna vahel Magnetvoog Oletame, et meil on suletud juhtmekontuur, mis paikneb homogeenses (selline magnetväli, kus magnetvälja jõujooned on paralleelsed sirged) magnetväljas B Magnetvoog läbi pinna S näitab,

Elektrotehnika
72 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Elektromagnetiline induktsioon

Kordamisküsimused ­ elektromagnetiline induktsioon 1. Mis juhtub elektrijuhiga, kui seda magnetväljas liigutada nii, et ta liikumisel lõikaks magnetvälja jõujooni? Juhtmes tekib elektrivool, sest kaks välja mõjutavad teineteist. LIIKUMINE + MAGNETVÄLI = ELEKTRIVOOL 2. Miks tekib magnetväljas liikuvas juhtmes elektromotoorjõud? Kahe erinevalt laetud osa vahel tekib pinge ehk elektromotoorjõud. 3. Milles seisnesid Faraday katsed? Uuris, kuidas käitub liikuv juhe magetväljas. 4. Mida Faraday katsed tõestasid?

Elektroenergeetika
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ohmi seadus vooluringi kohta, elektromotoorjõud, Ampere'i seadus, Lorentzi jõud, Lenzi reegel, edainduksioon

Jõu valem tuletatakse ampere'i seaduse valemist, kasutatades voolutugevuse definitsioonvalemit. Ühele osakesele mõjub jõud F L=F/N=Bq0vsin. Lorentzi jõu suund määratakse vasaku käe reegliga. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad positiivselt laetud osakese liikumise suunda ja magnetvälja jõujooned tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda. Lorentzi jõu mõjul muutub ainult osakese kiiruse suund. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON. LENZI REEGEL. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. Magnetvooks läbi pinna S nim suurust, mis on võrdne magnetilise induktsiooni vektori B arvväärtusega pindala S ja vektorite ning vahelise nurga cos korrutisega. = Bscos. Elektromagnetiliseks induktsiooniks nim nähtust, kus suletud juhtivas kontuuris tekib induktsioonvool magnetvoo muutumise kontuuri asukohas. JOONIS8

Füüsika
25 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Lenzi reegel.Induktsiooniseaduste rakendusi

olukorda) . Näiteks püsimagneti lähendamisel juhtmepoolile on induktsioonivoolu magnetväli vastassuunaline püsimagneti väljale, mis voolu esile kutsus . Induktsioonivool takistab magnetvälja kasvu ja kahanemist. Kasvamisel: poolis tekkiva induktsioonivoolu suund on vastupidine voolu suunale teises poolis. Kahanemisel: juhtmepoolide eemaldamisel teineteisest on ühes poolis indutseeritav vool samasuunaline vooluga teises poolis. Elektromagnetiline induktsioon on alalhoidlik ehk konservatiivne nähtus. Lenzi reegli analoogiks on mehaanikas väide, et stabiilsele süsteemile mõjuv jõud on suunatud tasakaalu asendi poole (väljendab energia jäävuse seadust). http://www.youtube.com/watch?v=JDCgxZ8 http://www.youtube.com/watch? v=prNXC1A26Ig Induktsiooniseaduse rakendusi. Induktsioonivoolud tekivad igas metallkehas, millele mõjuv magnetväli piisavalt kiiresti muutub. Neid voolusid nimetatakse

Füüsika
52 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vahelduv-, alalis-, induktsioonivool

lihtsamad, odavamad ja töökindlamad kui alalisvoolumootorid; alates XX sajandi viimasest veerandist aga ka samahästi reguleeritavad.Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu.Induktsioonivool on elektrivool, mis tekib suletud juhtmekeerus magnetvälja muutumisel. Nähtuse avastas 1831. aastal Michael Faraday.Näiteks tekib elektrivool paljudest juhtmekeerdudest koosnevas poolis kui viimase läheduses või sees liigutada püsimagnetit.Induktsioonivoolu suund kontuuris sõltub sellest kas magnetvoog läbi kontuuri pinna kasvab või kahaneb, samuti magnetilise induktsiooni vektori suunast kontuuri pinna suhtes. Üldise reegli induktsioonivoolu suuna määramiseks andis Emil Lenz 1833. aastal. Lenzi reegli võib sõnastada järgmiselt: Suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuri pinna püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutumist.Magnetvoog on füüsikaline suurus,

Füüsika
59 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Elektromagnetväli

keerdudest piiratud pinna ning arvestada ka keerdude magnetväljade vastastikust mõju. Miinusmärk näitab toimuva muutuse suunda. Induktsioonivoolud ei teki ainult laboritingimustes. Kui Päikeselt lähtuv, virmalisi tekitav elektrijuga (vool) ionosfääris tekitab muutuva magnetvoo läbi vertikaalse kontuuri, mille moodustavad elektriliinid, Maa pind ja transformaatorite maandusjuhtmed, indutseeritakse selles juhtivas kontuuris vool IGIV . Tugevad päikesetormid on sel kombel rivist välja löönud terveid elektrijaotussüsteeme. Võrdetegur k sõltub mõõtühikute süsteemi valikust. SI-s k=1 ja järelikult Ei=-tEi=-t. Kokkuvõte- Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda. Magnetvoog avaldub kujul =BScos=BScos kus B on magnetinduktsioon, S ­ pinna pindala ning ­ nurk pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel. Üks veeber (1Wb) on magnetvoog, mis läbib 1m2

Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Elektromagnetism

Üks veeber (1 Wb) on magnetvoog, mis läbib 1 m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1T. Seega 1 Wb= 1T * 1m2 4. Fara d a y induktsio o ni s e a d u s Induktsioonivool ja ka vastav emj on seda suuremad, mida kiiremini magnetvälja muutus toimub. i = - t - on magnetvoo muutus kontuuris t- ajavahemik, mille jooksul see muutus toimus Faraday induktsiooniseadus: Juhtmekontuuris tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Faraday induktsiooni seadusest järeldub, et = - i t 1Wb = 1V 1s Ülesanne: Papptorukesele keriti 400 keerust koosnev juhtmepool, mille takistus alalisvoolule oli 4. Pooli otste külge ühendati tester, mis töötas mõõtepiirkonnal 100mV (testri takistus 1k)

Füüsika
184 allalaadimist
thumbnail
31
rtf

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saami

Füüsika
35 allalaadimist
thumbnail
39
docx

Elekter ja magnetism

· Pooli sisse asetatud raudsüdamik tugevdab tunduvalt vooluga pooli magnetvälja. Kui vooluring katkestada, kaob magnetväli poolis ja südamikus. · Elektromagneti magnetväli tugenevneb voolutugevuse suurendamisel ja oleneb raudsüdamiku materjalist ja kujust. · Raua ja terase magneetumise põhjustab elektronide korrapärastatud liikumine aatomites, mis tekib tugeva magnetvälja. 2. Magnetiline induktsioon Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja vastavas ruumipunktis: magnetiline induktsioon on magnetvälja magnetvoo tihedus. Tähiseks on B ja SI- süsteemi ühikuks tesla (T). Magnetvälja põhjustatav jõud Magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuv jõud kus F on jõud (njuutonites) q on osakese elektrilaeng (kulonites) v on osakese hetkkiirus (m/s) B on magnetiline induktsioon (T). Vooluga juhile mõjuv jõud

Füüsika
109 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Põhivara füüsikas

Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasolu), aistingute saamine (rea

Füüsika
121 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektromagnetiline induktsiooni kontrolltöö vastused.

1- Elektromagnetilise induktsiooni nähtus on elektrivälja tekkimine magnetvälja muutumisel. 2- Pööriselektriväli on väli, mille jõujooned on kinnised kõverad. 3- Pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele siis, kui juhtmes puudub vool. 4- U = v*l*B= sin , kus v- juhtmelõigu kiirus(m/s), l-vahekaugus(1m), B- Magnetinduktsioon.(1T) 5- Juhtmekeerus e. kontuuris tekkinud induktsiooni mootorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega kontuuris. Si- süsteemis on võrdeteguriks nr1. Valem: 6- Magnetvoog näitab pinda läbivate jõujoonte arvu. 7- = B* S* cos , kus B- Tihedus, S- pindala, cos - nurk. 8- Induktsioonivool toimub alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele.Seda väljendab miinus märk induktsiooniseaduses. 9- Elektromagnetilist induktsiooni juhtmes põhjustab voolu muutumine juhtmes endas. 10- Näitab, kui suur enda induktsiooni elektromootorjõud tekib juhis voolutugevuse ühikulisel muutumisel

Füüsika
42 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Heinricg Frierich Emil Lenz

1863 valiti ta Peterburi Ülikooli rektoriks. Ta oli abielus Dorothea Emerentiaga ja neil sündis kolm poega. Emil Lenz suri reisil Itaaliasse Roomas 10. veebruaril 1865 ja on maetud Roomasse. Lenzi reegel Induktsiooni voolu suund on selline,et tema magnetväli takistaks muutust,mis voolu põhjustab Induktsiooni vool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele. Kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris,siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline. Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline. Suletud kontuuris tekkinud induktsioonivoolul on selline suund, et tema magnetväli takistab voolu tekitava magnetvoo muutumist. Voolu suund Tekkinud voolu magnetväli Huvitavad faktid Sõnastas induktsioonivoolu määramise reegli. Tema nime kannab Lenzi neem Taimõri järves.

Füüsika
20 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Elekter ja optika

11. Magnetväli, Ampere ja Lorentzi valemid Voolude vastastikune mõju realiseerub magnetväljaks nimetatava välja kaudu. Magnetvälja põhiomadus on, et ta mõjutab välja asetatud liikuvat laengut või elektrivoolu jõuga. Seda jõudu nim magnetiliseks jõuks. Paigalseisvale laengule magnetväli mõju ei avalda. Seega elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle vastuvõtja. Magnetvälja uurimiseseks kasutame tasapinnalises väga väikeste mõõtmetega kinnises kontuuris kulgevat proovivoolu. Kontuuri orientatsiooni ruumis hakkame iseloomustama tema normaali suunaga, mis on seotud voolu suunaga parema käe kruvi reegli järgi. Ampere`i seadus ­ voolude vastastikuse mõju seadus (juhtme kohta) dF = idl * B ehk: juhile avalduv jõud on võrdeline juhti läbiva voolutugevusega, juhi pikkusega, juhi asendiga magnetväljas (sin) ja magnetvälja tugevusega. juhe asub välises magnetväljas

Füüsika
132 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Elektromagnetism

mõjub alati jõud. Selle jõu (F) suhe juhtmelõigu pikkuse (l) ja voolutugevuse (I) korrutisse on igas magnetvälja osas ühesugune, s.t. F/ I l = const. Sead konstanti nimetataks magnetiliseks induktsiooniks, mille tähis on B ja ühik 1 T (tesla). Kui 17 magnetvõljs jõujoontega risti asuvas 1 m pikkuses juhtmes on voolutugevus 1A ja juhtmele mõjub jõud 1N, siis on magnetilne induktsioon võrdne 1T. F = I B l sin - nurk juhtme ja magnetvälja jõujoonte vahel. Kui juhe on magnetväljaga risti, siis = 90° ja sin = 1. Kui juhe on magnetväljaga paraleelne, siis = 0° ja sin = 0 . Juhtmel mõjuva jõu suunda määrab nn. ,, vasaku käe reegel ". Kui asetada vasak käsi nii, et magnetvälja jõujooned suunduvad peopessa ( peopesa N - pooluse poole) ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda juhtmes, siis harali aetud pöial näitab

Füüsika
175 allalaadimist
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses ­ kõigile elusolenditele). Hinge olem

Füüsika
212 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun