Lennuvõimetud linnud Pruunkiivi · Teaduslik nimetus: Apteryx australis · Suurus: kuni 50 cm pikkune · Toit: Putukavastsed, ämblikud ja mitmesugused viljad. · Levik: Uus-Meremaa · Sigimine: Emane muneb ühe muna, kuni 13 cm pikkuse, mida haub11-12 nädalat. Dodo · Väljasurnud · 1m kõrgune, kaal 20kg · Toitus puuviljadest · Pesa tegi maapinnale NANDU · Lõuna Ameerika · Kasv 150cm, kaal 40kg · Võib elada 20 aastat. · Hauduja ja poegade eest hoolitseja on isa. KAASUAR · Austraalia, Uus-Meremaa · 180 cm kõrge · Isane haudub 52 päeva ja kasvatab poegi üksi. · Agressiivne · Hävimisohus Andeelia pingviin · Antarktika · Elu kolooniates, · 30...50 cm kõrged · Kaaluvad 4,5 kilogrammi. · Valged rõngad silmade ümber. Jaanalind · Isaslinnu sulestik on must, valge saba ja tiivaotstega. · J...
Uusaegkond Uusaegkond ehk kainosoikum • Algas 65 miljonit aastat tagasi ja kestab siiamaani • Uusaegkond jaguneb kolmeks ajastuks – Paleogeen – Neogeen – Kvaternaar Need omakorda kolmeks ajastikeks Paleogeen • Eestis sel ajal tekkinud kivistisi pole • Jätkus imetajate kiire areng; • ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised; • Austraalias arenesid kukkurloomad; • Pleistotseeni teisel poolel ilmusid paljud nüüdistaimed. Ürgimetajad Luustik nagu roomajatel Puudub väliskõrv Piimanäärmed ja karv- sarnasus praeguste imetajatega Sipelgasiil Nokkloom Teo rekonstruktsioon Merisiilikud Hiidvöölane, kaalus 1 tonn Rekonstruktsioon kolme varbaga liigist Mesohippus Koerasarnased mesonühiidid ja suured lennuvõimetud linnud diatrüümad Neogeen • Algas 23,8 milj a tagasi, lõppes 1,8 milj aastat taga...
Jaanalind Jaanalinnud on suurimad lennuvõimetud linnud maailmas. Jaanalindude areaal hõlmab Aafrika, Araabia ja muud Edela-Aasia piirkonnad. Hiljuti olla jaanalinde elanud ka Sise- Aasias. Täiskasvanud isalind võib kasvada kuni 2,5 meetri kõrguseks ning kaaluda 130-150 kg. Jaanalinnu tibu kaalub koorudes umbes 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune. Tibud kasvavad esimese kaheksa kuu jooksul ligi 10 cm kuus. Esimese eluaasta lõpuks tõuseb nende kaal umbes 100 kilogrammini. Isalinnu sulestik on must, valge saba ja tiivaotstega. Emalinnud on kasvult väiksemad ning sulestik on ühtlaselt hall. Täiskasvanud isalind saavutab suguküpsuse 34 aastaselt, emalind 6 kuud varem. Jaanalinnu eluiga farmides on keskmiselt 60 aastat. Hoolimata sellest, et jaanalind on lennuvõimetu, on tal suured ja tugevad tiivad. Tiibasid kasutab lind paaritumisrituaalide juures ning laiali löödud tiivad annavad märku linnu ärritusest. Jaa...
Polaaralade loomad Melani Uibo 10.03.2014 Polaarmaastik Elu polaaraladel Maakera kõige külmemad paigad on põhjapoolus ja lõunapoolus. Kuigi seal on alati külm, lõikav tuul ja jäine vesi, kasvab seal taimi ning elab loomi, kes on kohastunud selle keskkonnaga. Enamustel loomadel on naha all rasva kiht või tihe karvastik (sulestik). Polaaralade suurimad loomad on jääkarud ja vaalad. Peale nende elutsevad seal valge jänes, jäärebane, põhjapõder, hunt ja lemmingud. Osa neist muutuvad talvel lumekarva-valgeks, mõnedel on läbi aasta valge kaitsevärvus. Külmas veeski on elusolendid. Jääkaru Jääkaru on üks suurimatest polaaralade loomadest, kelle karvastik on väga paks. Oma väga hea haistmise abil,otsib ta saaki. Ta on osav ujuja ning suudab lumes väga kiiresti liikuda, ka suudab ta viibida üsna kaua, vee all. Täiskasvanud jääkaru kaalub umbes 700 kg, mis teeb tast suurima kis...
Maa kui süsteem Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum.Iseloomust. tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Süsteemid võivad olla avatud (energia- ja/või ainevahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel, suletud süsteemil see puudub.) ja suletud. Süsteemid võivad olla ajas muutumatud e. staatilised või muutuvad ehk dünaamilised. Looduslikud süsteemid on enamasti dünaamilised, kusjuures muutumise kiirus võib olla väga erinev. Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem, kuigi mingi ainevahetus ümbritseva maailmaruumiga toimub. Energeetiliselt on Maa aga avatud süsteem, kuhu pidevalt jõuab Päikeselt pärinev valguskiirgus ja kust maailmaruumi hajub soojuskiirgus. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid. Maa sfäärid on kihilise ehitusega, omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Litosfäär on maakera suhteliselt jäik väline...
EKVATORIAALNE VIHMAMETS 1. Kliimavööde ekvatoriaalne kliimavööde 2. Kliima temperatuur aastaringselt kõrge ja sademeid palju 3. Piirkonnad Amasoonia, Kesk-Aafrika (Kongo jõgikond), Indoneesia ja Uus- Guinea 4. Taimestik 3 rinnet: 1) kõrge rinne: 30 40m kõrgused puud 2) keskmine rinne: 20 30m kõrgused puud 3) madalrinne: madalamad kui 20m kõrgused taimed Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus, mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, hevea, liaanid. 5. Mullastik ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. 6. Loomastik erksavärvilised, liigirikas; põhilised loomad: ahvid, maod, kaimanid, jaaguar, kahepaiksed, sisalikud, linnud. 7. Inimesed Tegelevad loomade küttimisega, kalastamise, metsaandi...
http://miksike.com/docs/elehed/7klass/2kliima/7-2-23-1.htm Meie planeedil valitses väga soe ja niiske kliima. Maad kastsid väga sageli soojad vihmasajud ning maapinda katsid kõrged ja tihedad dzunglid. Sellistes dzunglites pesitsesid hiidroomajad saurused. http://www.ut.ee/BGGM/referaat/juura.html Maismaa loomad: algab "dinosauruste ajastu". Hilis-Permi ja Vara- Triiase vältel oli meretase madal. Ekslikult arvatakse, et maismaa setted olid enamuses ning seega oleks Hilis-Permist kuni Triiaseni maismaaloomade ajalugu kerge uurida. Tegelikult on fossiilide jälgi leitud ainult kahest piirkonnast: Lõuna-Aafrika Karroo basseinist ning Uuralitest Venemaal. Permi-Triiase vahetusel mõlemas piirkonnas on Hilis- Permi imetajalaadsed roomajad äkki välja surnud. Triiase alguseks oli säilinud mõni kiskjaliste perekond ja suur taimetoiduline Lystrosaurus, kelle fossiile leidus igas Gondwana osas. Kuigi imetajataolised roomajad mitmekesistusid Tr...
Üksikorganismid ökoloogias Kõikidele kooslustele annavad näo üksikorganismid. Evolutsiooniline areng on ökoloogide sõul põhjuseks, miks org on sellised, elavad seal, kus elavad. Arvukuse levik sõltub sündivuse suremuse tasakaalust, sisserände väljarände bilansist. Eluks vajalikud kk tingimused Kasutatakse energiaressursina ka anorgaanilisi transformatsioone, mis on sobilukud eeltuumsetele. Metaan, väävliühendid, ammooniumioksüdatsiooni teel saadud energia. Ookeani sügavustes, termaalavade ümbrustes. Kuuma veega need ühendid kanduvad sinna lähedale ja bakterid jt saavad sealt energiat. Fotosüntees on teistele vajaliku energia allika saamis protsess. Kõik, sõltub järelikult päikeseenergiast. Vesi on tahkes olekus poolustel. Kõrbes (vesi aurustunud, kui üldse). Organismide mitmekesisus on ajutine. Nt üks liik asustab terve maakera. Kuna see pole aga universaalne liik, siis ta ei pea vastu kas iseäralikule temp-le, niiskusele jms-le. ...
LINNUD LINNAS JA PRÜGIMÄGEDEL Referaat Sisukord 1.1. Probleemsed linnuliigid linnamaastikus ............................................................................................................................................... 4 3.2. Hirmutised ..................................................................................................................... 8 3.3. Laserid ja gaasikahurid...................................................................................................9 4. Kokkuvõte ................................................................................................................................................. 11 5. Kasutatud kirjandus ................................................................................................................................................. 12 2 Sis...
Jääkaru Jääkaru põlvneb jäävaheajal isolatsiooni jäänud Siberi pruunkarust. Algselt oli jääkaru veel võimsam, millest annab tunnistust ka ainus seni leitud fossiil, hiiglaslik türannus. Tänapäeva jääkaru võib kaaluda kuni 800 kg, emased siiski vaid 150...300kg. Jääkarud elavad Arktikas lahvandustega jääväljadel polaarses kliimavöötmes. Isasloomad hulguvad jääväljadel sügisest kevadeni, kevadel siirduvad nad maismaale. Emased lähevad maismaale sügisel. Arktika jääväljadel ujub ligikaudu 25000 jääkaru. Jääkaru on nüüdisaja kiskjalistest suurim. Ta on nii tugev, et tema ainus käpalöök võib tappa inimese. Jääkaru kaalub kuni 700 kg ja kehapikkus on tal 200-250 cm. Tema märgumatu kollakasvalge karvastu on väge tihe, karvad katavad ka jalataldu. Jääkarul on saagi haaramiseks väga teravad küünised. Jääkaru sööb hülgeid, kalu, linde ja väikesi imetajaid, ka vaalakorjuseid. Põhiline söök on neil hüljes. ...
UUEMÕISA LASTEAED-ALGKOOL Pingviinid Referaat Piia Tomingas Juhendaja: õp Triin Nöör UUEMÕISA 2011 2 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................3 Sissejuhatus..........................................................................................................................4 1. Pingviinlased....................................................................................................................5 1.1 Süstemaatika.............................................................................................................. 5 1.1.1 Aptenodytes........................................................................................................ 5 1.1.1.1Kuningpingviin......................................................
Tallinna Õismäe Gümnaasium Dinosaurused Silver Mäesepp XIb Veebruar, 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus Dinosaurused olid mitmekülgsed ja kirjud selgrooksed loomad, kes domineerisid meie planeeti kokku kauem, kui 160 miljonit aastat (u. 230 miljonit aastat tagasi kuni u. 65 miljonit aastat tagasi). Paleontoloogid on suutnud tuvastada üle 500 erineva perekonna ja rohkem kui 9000 erinevat liiki maismaa- ja veesaurusi. Säilmeid on leitud igalt kontinendilt. Osad dinosaurused olid taimetoitlased ja mõned lihatoitlased. Kõigesööjaid oli vähe. Osad dinosaurused kõndisid kahel jalal ja osad neljal jalal. Mõned liigid suutsid võrdselt hästi liikuda nii kahel, kui ka neljal jalal, näiteks Iguanodon. Paljudel maismaal arenenud liikidel olid arenenud eksoskeleti taolised kaitsemoodustused näiteks luupla...
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Kätlin Plaksting KS-41 Naftareostus ja selle mõju veekogule referaat Juhendaja: Olga Preiman Tallinn 2009 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Naftareostuse allikad...................................................................................................................5 Naftareostuse mõju veekogule....................................................................................................7 Naftareostuse vätlimine ja kõrvald...
KLIIMAVÖÖTMED EKVATORIAALNE KLIIMA: · Alati soe ja niiske · Keskmine temperatuur: 27,5 °C · Sademeid aastas 1000-2000 mm. · Valitsevad tõusvad õhuvoolud · Aastaaegu pole võimalik eristada · Kasvavad lopsakad taimed LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMA: · Vihmane ja kuiv · Keskmine temperatuur 27,5 °C · sademeid aastas 1000-1500 mm · valitsevad passaattuuled · aastaaegu on võimalik eristada · talvel taimed närtsivad TROOPILINE KLIIMA: · Palav ja kuum · Keskmine temperatuur 23,42 · Sademeid aastas 10-15 mm · Valitsevad passaattuuled · Võimalik eristada suve ja talve · Väga soodne taimede kasvuks LÄHISTROOPILINE KLIIMA: · Kuum suvi ja pehme talv · Keskmine temperatuur 15,17 · Sademeid aastas 500-1000 mm · Valitsevad laskuvad õhuvoolud · Võimalik eristada suve ja talve · Ebasoodne taimede kasvuks, põua pärast PARASVÖÖTME MERELINE KLIIMA: · Keskmine temperatuur 9,08...
ERIZOOLOOGIA LIIK AINURAKSED e protistid Liikumisorganellid: • Kulendid• Viburid• Ripsmed Toitumiselundid: • Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik • Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik • Võime entsüsteeruda HÕIMKOND: AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil KLASS VIBURLOOMAD 1-8 viburit toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed KLASS JUURJALGSED Võime moodustada ajutisi protoplasmaatilisi jätkeid – kulendeid ehk pseudopoode, rakusuu ja pärak puuduvad. N Amööb, kambrilised KLASS EOSLOOMAD sügoot kattub kestaga – eosed Siseparasiidid Levivad eoste ehk spooridega Malaaria plasmoodium HÕIMKOND RIPSMEKANDJAD e infusoorid Kaetud ripsmetega, makro- ja...
Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon loom, logos õpetus). ZOOLOOGIA teadus loomadest Morfoloogia teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia väljasurnud loomadest Geneetika pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ainuraksetest loomadest Malakoloogia limustest Helmintoloogia parasiitsetest ussidest Entomoloogia putukatest Ihtüoloogia kaladest Herpetoloogia kahepaiksetest ja room...
UUS-MEREMAA Referaat Juhendaja: 2011 SISUKORD 1. RIIGI ÜLDANDMED.............................................................. 4 3. UUS-MEREMAA KLIIMA..................................................... 6 4. UUS-MEREMAA LOODUS....................................................7 4.1. Põhjasaar ...............................................................................................................8 4.2 . Lõunasaar ................................................................................................................9 4.3. Uus- Meremaa taimestik..................................................... 10 5. MAJANDUS............................................................................ 12 6. TRANSPORT..........................................................................13 6.1. Autotransport...............................................................................................
Suksessioon taimekoosluste vaheldumine ja nende järl-järguline täiustumine, mis viib kliimaksini (mida ei esine kunagi) Leewenhoek Nimed:Malthus toiduressursside teooriaFarr arvutas välja seosed populatsiooni tiheduse ja suremuse vahelKokutsajev mullateadlane 1900 esitas mullatüüpide klassifikatsiooniHumbolt 1830ndal võttis kasutusele termini assotsiatsioon, avastas miilud (= Davidi hirved) Hiinas.Braun Blanquet 1932ndal uuris taimekoosluste koosseisu, levikutTansley 1935ndal võttis kasutusele mõiste ökoloogia Clements, Schimper, Warming ja Cowles, Schorter ja Kirchner, U. Masing, A. Trass, Erich Kukk, M. Tsoobll, Ü. Mander, J. KortaRomantiline transtsendentaalne looduskaitse eetika 19. Saj. ( Esimene ametlik LK haldus) Ralph Waldar Emerson, Henry David Thoreau, John MuirUSA Sierra klubi tegutseb siianiRessursi kaitse eerika 20. Saj Gifford Pinchot, John Stuart Mill Evolutsioonilis ökoloogiline Maa eetikaAldo Leop...
Pilet 1. 1. Asukoha määramise meetodid. A. Kaart ja kompass. Orienteerime kaardi kompassi abil põhja suunda. Viime kokku maastikul olevad objektid (tee, maja, üksik puu, kivi) kaardil olevatega ja leiame oma asukoha kaardil. B. GPS = Global Positioning System a. Globaalne asukoha määramise süsteem on satelliitidest ja Maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väikeste GPS-vastuvõtjate abil määrata mingi koha geograafilised koordinaadid, orienteeruda maastikul viibides. b. Kaks süsteemi: USA- NAVSTAR, c. Venemaa-GLONASS Meil on vaja GPS-vastuvõtjat, lagedat kohta, et satelliidilt tulevat signaali miski ei segaks. Saame määrata oma asukoha koordinaadid. Tänapäeva seadmetel on olemas ka aluskaart, millelt näeme oma asukohta ka kaardil. GPS-seadme kompass töötab vaid liikumisel, kui signal muutub. 2. Majandust mõjutavad tegurid. · Loodusvarad · Looduslikud tingimused · Rahvaarv...
Tallinna Ülikool Loomade areng evolutsioonis Mihkel Tibar B-3 2008 1 Elu teke....................................................................................................................................... 2 Kambriumieelne periood ............................................................................................................3 Vara-Paleosoikum.......................................................................................................................3 Trilobiitide eelne Kambrium - Tommoti lade.....................................................................3 Trilobiitne Kambrium......................................................................................................... 4 Kesk- Paleosoikum..................................................................................................................... 7 ...
Biosfäär 1.04 Alt ülesse produktsiooni kontrollib - toitained vesikeskkonnas (paneb vetikad vohama) Ülevalt alla produktsiooni kontrollib - herbivoorid, need kes toituvad vetikates Zooplankton koosneb ainuraksetest, aineõõsetest, kammloomadest, harjaslõugsetest, rõngasussidest, molluskitest, koorikloomadest (kõige arvukamad), keelikloomadest. Ookeanidel 3 kihti: Ülemine epilinnium(segunenud kiht), keskmine termokliin(metalinnon), sügav hüpolinnium Aastas eraldub ookeanis keskmiselt 1,1 gigatonni süsinikdioksiidi. 04.02 Mereökoloogia areng on jaotunud: uurimine ja kirjeldamine (Esimesteks mereuurijateks olid meresõitjad, kes pajatasid ...
1. Kirjelda paari sõnaga, mis asi oli (on) loomulik teoloogia (Natural theology). Keskaja Euroopa kristliku maailmakäsitluse kujunemisel oli Aristotelesel suur roll. Tema kirjutistel oli isegi liiga suur mõju need pärssisid edasist uurimist, sest kõik oli "valmis". A. Toomas leidis, et Aristotelese kirjeldatud loomade imekspandavad kohastumused on parim tõestus Jumala olemasolu kohta. Ainult suur Jumal võib olla nii ettenägelik ja tark, et kõik elusoleva nii täiuslikult vormida. "Natural Theology"püsis valdava maailmakäsitlusena Darwinini välja. Loodust uuriti, et paremini mõista Jumala loomisimet. 2. Kirjelda kahte 18. sajandi valgustusajastu mõtlejat ja nende ideid liikide muutumisest Maupertuis arutleb ähmaselt millegi üle, mis meenutab LV-d. Tegeles pärilikkusega näitas, et vanemad (emane/isane mõlemad) pärandavad järglastele tunnuseid ja uuris statistiliselt varieeruvust. Arutles selle üle, miks troopikas on inimeste...
Hüdrobioloogia konspekt Organismid ja ökosüsteem Veehabitaat on elupaik vesikeskkonnas, mis hõlmab terve spektri vee osasid, maailmamerest kuni estuaarideni (jõe suue, mis on mereveega segunenud). Veel kuuluvad vee osade hulka suured järved (ka soolased järved, nt Kaspia meri), väikesed järved, sood ja rabad, mis asuvad tavaliselt teiste veekogude läheduses, ja jõed, mis voolavad ühes suunas. Kahes suunas voolavad jõed on Emajõgi ja Nasta jõgi. *** Mangroov on hingamisjuurtega, igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul. Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsennia, manglipuu, sonneraatsia ja Ceriops. Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov merevee poolt üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured ehk pneumatofoorid, millega hangitakse mõõna ajal õhust hapnikku. Mangroovides ka...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
