LENDORAVAD EESTI METSADES Anna-Stina Reinas 10P LENDORAVATEST Liiginimi ladina keeles on Pteromys volans Lendorav on näriliste seltsi, lendoravate suguseltsi kuuluv pisiimetaja Nad on öise eluviisiga ning vajavad ellujäämiseks vanu metsi Lendoravate keha on 13-20 cm pikka, lapik saba 9-14 cm Lendorav on aastaringi halli karva Suured mustad silmad, kohastumus öiseks eluviisiks ELUPAIK JA-VIIS Elab okas- ja segametsades Põhiliselt vanade haabade otsas, kus on puu õõnsused Veedab enamiku oma elust puude otsas ja maapinnale eriti meelsasti ei lasku Liigub liueldes, selleks kasutab ta keha külgedel olevast nahavoldist moodustunud lennust Tüürib koheva sabaga PESAKOND JA POEGIMINE
fragmentatsiooni, kuna selle tulemusena kaob originaalne elupaik, väheneb sobivate elupaigalaikude suurus ja tõuseb elupaigalaikude vaheline isolatsioon. Valus probleem on see, et lendoravale ei jätku enam sobivaid pesitsus- ja varjetingimusi. Selliseid õõnsaid haabasid, kuhu ta saaks oma pesa rajada, ei ole nooremates metsades, vaid keskealistes ja eelkõige küpsetes või üleküpsetes metsades, mis metsatööde käigus tavaliselt kirve alla lähevad. Peamised lendoravate elupaigad lihtsalt raiutakse maha. Ja kui vaadata praegust olukorda, siis on näha, et viimastel aastatel on metsaraie kõvasti hoogu juurde saanud, toimub selge üleraiumine ning metsa keskmine vanus kahaneb iga aastaga. Lendoravale sobilikud vanad metsad paiknevad mosaiikselt ning kui saarekesena säilinud lendoravale sobiv koht läheb raiesse, siis on tal üsna raske ellu jääda. Kui lendorav ka raie käigus ellu jääb, siis uut kohta endale leida on üsna keeruline
ategooriasse ning sellele põhineb ka praegune liidikaitse Eestis. Lendorava kuulub I kaitsekategooriasse....................................................................................................................13 Vastavalt Looduskaitseseadusele tuleb kõikide teadaolevate lendorava püsivalt asustatud elupaikade kaitse tagada kaitsealade, hoiualade või püsielupaikade moodustamisega. Lisaks sellele sätestab seadus lendoravate pesapuu avastanud isikule kohustuse sellest informeerida kohalikku keskkonnateenistust ühe ööpäeva jooksul. Kui väljaspool kaitseala asuvas lendorava leiukohas ei ole piiritletud püsielupaik keskkonnaministri määrusega, loetakse sellises leiukohas lendorava püsielupaigaks Looduskaitse seaduse § 50 lõike 2 punkt 1 kohaselt lendorava pesapuu ja seda ümbritsev ala 25 meetri raadiuses ning seal kehtestub 28 ihtkaitsevööndi kaitsekord
ategooriasse ning sellele põhineb ka praegune liidikaitse Eestis. Lendorava kuulub I kaitsekategooriasse....................................................................................................................13 Vastavalt Looduskaitseseadusele tuleb kõikide teadaolevate lendorava püsivalt asustatud elupaikade kaitse tagada kaitsealade, hoiualade või püsielupaikade moodustamisega. Lisaks sellele sätestab seadus lendoravate pesapuu avastanud isikule kohustuse sellest informeerida kohalikku keskkonnateenistust ühe ööpäeva jooksul. Kui väljaspool kaitseala asuvas lendorava leiukohas ei ole piiritletud püsielupaik keskkonnaministri määrusega, loetakse sellises leiukohas lendorava püsielupaigaks Looduskaitse seaduse § 50 lõike 2 punkt 1 kohaselt lendorava pesapuu ja seda ümbritsev ala 25 meetri raadiuses ning seal kehtestub 28 ihtkaitsevööndi kaitsekord
Siberis ja Põhja-Kasahstanis. Eestis on säilinud väikesel arvul Kirde- ja Ida-Eestis. Arvukus Vähearvukas ja haruldane. Praegu on teada umbes 40 kindlat lendorava leiukohta. Lendorav on kõikides Euroopa Liidu riikides kaitsealune loom. Eestis kuulub ta I kategooria kaitsealuste liikide hulka ja Eesti punase raamatu 2 kategooriasse. Vähearvukuse põhjused Lendoravale ei jätku enam sobivaid pesitsus- ja varjetingimusi. Peamised lendoravate elupaigad lihtsalt raiutakse maha. Neid ohustavad metsnugis, kakud, kanakull. Lendorava kaitse Liigi säilitamise eesmärgil moodustati 1937. aastal Tartumaal lendoravate kaitseala, mis sai eksisteerida vaid mõne aasta. Uuesti jõuti niikaugele alles 1975. aastal, mil asutati lendorava kohaliku tähtsusega kaitseala Oonurmes. Lendorava kaitse Kõige tõhusam kaitseabinõu lendoravate veel alles jäänud elupaikade säilitamine ja arvele võtmine.
käivad laiemalt mitme emase territooriumil." Uus teadmine oli ka see, et loomad vahetavad üsna sageli oma päevast varjekohta või magamiskohta ning kasutavad ka orava risupesi. Sissejuhatus Ma vaatasin teisipäeva õhtul saadet "Osoon", kus saates räägiti pikalt lendoravatest. Ma valisin lendorava, sest ta tundus mulle huvitav loom, kuna ma ei teadnud suurt erilist lendoravate kohta. Lisamaterjali otsisin internetist ja raamatutest. Veel huvitavat lendoravatest Kõige suurem liik on tanguan, kelle tüvepikkus on 60 cm, sabapikkus 63 cm, mass kuni 1,4 kg. Karvastik ülapoolel hallikas-must, külgedel pruun ja kõhualusel hallikas; saba must. Tanguan elab Ida-India, Birma ja Sri Lanka tihedates mägimetsades. Toitub peaaegu ernditult puulehtedest: pesa ehitab okstest ja lehtedest, selle läbimõõt on kuni üks meter
suhteliselt passiivne. Ta ronib väga kiiresti ja osavalt ka mööda peaalegu päris siledat puukoort. Lendoravate sõbrad on rähnid, kes on teinud suure osa lendoravate pesaõõnsusi. Mida rohkem on metsas rähne, seda parema võimaluse saavad lendoravad omale pesa- ja varjupaiga leimiseks.
sest lendorav on meil väga haruldane loom. Ta on säilinud ainult neis paigus, kus leidub ürgmetsa - Alutagusel. Lendoravat tuntakse halvasti ka seepärast, et ta on ööloom ja teda on raske vaadelda. Suurem osa andmeid lendorava kohta Eestis pärineb metsatöölistelt, kes puude langetamise aegu neid loomakesi mahasaetud pesapuu õõnsusest välja näevad ronimas. Mõnikord tuuakse neid metsast kaasa, aga see on juba kurjast, sest lendorav on meil kaitse all, ja kui teataks, kus asuvad lendoravate pesapuud, keelataks seal otsekohe metsaraie. Lendorav on oravast pisem hallikarva loom. Tema kõrvadel ei ole karvatutte, aga saba on temalgi pikk, samuti tarvilik tüürina õhuhüpetel ja pidurina puutüvele või oksale maabumisel. Pesas magades võtab lendorav saba endale peale nagu teki. Kui orav võib puudel liikudes teha kuue-seitsme meetri pikkuseid hüppeid, siis lendoravale ei ole kolmkümmend meetritki viimaseks piiriks. Niisuguseid õhulende saab ta
mail 2011) ELF annab igal aastal välja Noore Looduskaitsja Auhinda. ja Noore Loodustaluniku Auhinda. 2010. aastal kaasnes auhinnaga stipendium 10 000 eesti krooni väärtuses. 2010. aastal koostas ELF kohalikke elanikke kaasates kaitsekorralduskava Vilsandi rahvuspargile. Viimaste aastate tegevus: ELF on loonud kaks looduskooli: keset Alam- Pedja looduskaitseala asub Palupõhja looduskool ja Tallinna lähistel Muraste looduskool. Nahkhiirte ja lendoravate kaitse 2010 aprillis käivitusid välitööd Liivi lahel seonduvalt projektiga Gorwind 22. oktoobril 2011 korraldas ELF oma 20 aastapäeva puhul konverentsi, et leida täiendavaid viise keskkonnakaitsel ning -hoidmisel. Sihtrühm: Kõik loodus-ja keskkonnakaitsest huvituvad inimesed. Koolilapsed, tudengid, ka tavakodanikele. ELF on valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon. 2005
Sigima hakkavad nad järgmisel kevadel. Miks on lendorav haruldane? Lendorav on meil oma leviala lääne piiril, niisamuti Lätis ja Soomes. Muidugi on valus probleem see, et lendoravale ei jätku enam sobivaid pesitsus- ja varjetingimusi. Õõnsaid haabasid, kuhu saaks oma pesa rajada, ei ole nooremates metsades, vaid keskealistes ja eelkõige küpsetes või üleküpsetes metsades, mis metsatööde käigus tavaliselt kirve alla lähevad. Peamised lendoravate elupaigad lihtsalt raiutakse maha. Viimastel aastatel on metsaraie kõvasti hoogu juurde saanud ja metsade keskmine vanus kahaneb iga aastaga. Lendoravatele sobilikud vanad metsad paiknevad mosaiikselt. Kui saarekesena säilinud lendoravale sobiv koht läheb raiesse, siis on tal üsna raske ellu jääda. Kui lendorav ka raie käigus ellu jääb, siis uut kohta on tal üsna raske leida. Pesapaigaks sobiva vana haava leidmiseks tuleb tal mitu kilomeetrit ekselda. Kui ta
kollakas- kuni mustjashall ning talvel hõbehall. Kõhupiirkond ja jäsemete siseküljed on aastaringselt valged. Aluskarv on tumehall. Suvel on karvkate tumedam ja pruunikam. Lendorav vahetab karva kaks korda aastas. Lendorava pea on ümmargune, kõrvad lühikesed ja ümardunud. Emasloomad kaaluvad umbes 150 grammi, isasloomad on reeglina pisut väiksemad. Nisade arv on 8. Eluiga Täpsed andmed eluea kohta puuduvad. Hinnanguliselt jääb täiskasvanuks saanud lendoravate eluiga enamasti 5–6 aasta vahele ning piirvanus võib olla isenditel 6–8 aastat. Elupaik ja eluviis Lendorava pesapaigaks on puuõõnsused, mistõttu on elupaigas oluline õõnterohkete 70–120-aastaste haavapuude esinemine. Kasutab peamiselt looduslikke ja rähnide loodud ning maha jäetud õõnsusi. Lisaks neile võib kasutada ka lindude pesi või ehitab hoopis ise okstest pesa. Pesa vooderdab sambla, (habe)samblike, puukõdu, männiokste peenestatud niinekiudude ja karvadega.
Pojad on paljad ja pimedad, kuid neil on juba olemas lennukurd. Nägema hakkavad pojad kahe nädala vanuselt. Imetamine kestab kuu aega. Pojad iseseisvuvad kahe kuu vanuselt. Sigima hakkavad järgmisel kevadel. Tavaliselt elavad lendoravad 5…6 aasta vanuseks. Foto 5. Lendorava pojad. 9 6. Lendorava kaitse Liigi säilitamise eesmärgil moodustati juba 1937. aastal Tartumaal lendoravate kaitseala, mis sai eksisteerida vaid mõne aasta. Uuesti jõuti niikaugele alles 1975. aastal, mil asutati lendorava kohaliku tähtsusega kaitseala Oonurmes. Kuigi lendorav on kogu aeg olnud looduskaitse all, pole passiivne kaitse tema hävimist peatanud. Joonis 1. Lendorava plakat. 10 Kokkuvõte Lendorav on väga armas ja kodumaine loom, kes kahjuks on kadumas. Tema kaitsmine pole
Nägema hakkavad pojad kahe nädala vanuselt. Imetamine kestab kuu aega. Pojad iseseisvuvad kahe kuu vanuselt. Sigima hakkavad järgmisel kevadel. Tavaliselt elavad 5…6 aasta vanuseks. (Lisad: pilt nr. 4) 8 Lendorava kaitse Liigi säilitamise eesmärgil moodustati juba 1937. aastal Tartumaal lendoravate kaitseala, mis sai eksisteerida vaid mõne aasta. Uuesti jõuti niikaugele alles 1975. aastal, mil asutati lendorava kohaliku tähtsusega kaitseala Oonurmes. Kuigi lendorav on kogu aeg olnud looduskaitse all, pole passiivne kaitse tema hävimist peatanud. (Lisad: pilt nr. 5) 9 Lisad http:// miksike.ee/docs/referaadid2005/lendorav_ mariaremmelkoor.htm http://et
isoleeritud asurkondi leidub ka Lõuna-Pärnumaal, Soomaa rahvuspargis, Harjumaal ja Raplamaal (joonis 2). Lendorava levila on Eestis pidevalt ahenenud ja see loom on muutunud haruldaseks. Püsivaatluste seiretulemuste järgi püsib lendorava arvukus viimastel aastatel stabiilsena, sest elutingimused nende elupaikades on säilinud suhteliselt muutumatutena. Olilistemaks ohuteguriteks on vanade metsade ja nendes leiduvate õõnsate puude vähenemine ning raied lendoravate elupaikades. Eriti suureks ohuks on lageraied, mis hävitavad elupaiku ja loovad levikubarjääre. Lendorav on Eestis I kategooria kaitsealune liik ning kantud ohualti liigina punasesse raamatusse. (Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid, 2004) Joonis 2. Lendorava levik Eestis enne 1980. aastat (sinine) ja aastatel 1980 2003 (roheline). (Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid, 2004)
plankjuured ja õhujuured; puud kinnituvad ka liaanide abil. Lehed on enamasti suured, suurus varieerub vastavalt asukohale võras. Kasvukuhikud on kaetud karvade, lima või alglehtedega; pungasoomused puuduvad. Võsude kasv on kiire ja hootine; juurdekasvanud osad on algul värvitud või punased ning tugikoe puudumise tõttu lõdvad. Sage on kauliflooria (tüveõiesus) ja vastavalt kaulikarpia (tüveviljasus), mis on seoses nahkhiirtolmlemise ja suurte viljade levitamisega imetajate: lendoravate, ahvide, poolahvide, jt., poolt. Suurte viljade suured seemned võimaldavad idandite kiiret kasvu ja tagavad seega paremini pääsu valguse kätte. Õitsemine ja viljumine toimub aasta ringi, ühe ja sellesama liigi eri puudel ja isegi eri okstel eri ajal, mistõttu pole aspektide erinevusi. Ainult mõnel liigil esineb üheaegset õitsemist, mille kutsub esile erakordne vihmajärgne jahtumine või lühike kuivaperiood. Kokkuvõte
Nt suured herbivoorid, tippkiskjad, kobras 30. Kaitsealade suuruse ja sidususe problem looduskaitses Kaitseala on kõige tõhusam kui ta on sobiliku suurusega ehk ei ole nt erinevad liigi elupaigad, mis asuvad ühes piirkonnad, jaotatud mitmeks väikseks kaitsealaks vaid üheks suureks. Igal kaitsealal on servaala, kus kaitse ei ole nii efektiivne, kui kaitseala sees. Mida väiksem on kaitseala, seda suurem on servaala negatiivne mõju. Lendoravate kaitse näiteks ei ole hästi planeeritud, kuna kaitstud on vaid üksikud elupaigad, mitte terve elupaikade ala. See tähendab, et kaitsealade vahelt võib näiteks maha võtta kõik puud, mis aga tähendab, et lendoravad ei saa liikuda teisele kaitsealale ning seetõttu ei pruugi leida paarilist ja suureneb suremus. Kui ei ole võimalik luua ühte suurt kaitseala, oleks tarvis teha näiteks kaitsekoridori, mis ühendaksid kahte väiksemat kaitseala. 31
( eriti vihmametsad), keskkonna saastamine, liikidega äritsemine, tahtmatu või tahtlik uute liikide sissetoomine, tahtlik kahjurite ja umbrohu tõrje. 38. Kust saab maaomanik teada oma maal leiduvatest kaitsealustest liikidest? keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnast, looduse infosüsteemist ja kohalikust omavalitsusest. 39. Milliste liikide puhul peab uuest kaitsealuse liigi elupaigast teatama ühe ööpäeva jooksul ja kellele? Kotkaste, lendoravate ja must-toonekurgede pesapuu avastamisest tuleb teatada keskkonnateenistust. 40. Kus saab tagada kaitsealuse kasvukoha kaitset looduses erinevate tööde tegemisel. Miks lageraie on ohtlik kaitsealustele taimedele ja seentele? Kaitsealuse kasvukoha kaitse peab olema tagatud iga töö juures, mis tehakse nende asupaikade läheduses. Kõige tavalisemalt tehakse seda aga metsades, puude langetamsel. Lageraie on ohtlik, sest sellega muudetakse taimede ja seente looduslikku
( eriti vihmametsad), keskkonna saastamine, liikidega äritsemine, tahtmatu või tahtlik uute liikide sissetoomine, tahtlik kahjurite ja umbrohu tõrje. 37. Kust saab maaomanik teada oma maal leiduvatest kaitsealustest liikidest? keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnast, looduse infosüsteemist ja kohalikust omavalitsusest. 38. Milliste liikide puhul peab uuest kaitsealuse liigi elupaigast teatama ühe ööpäeva jooksul ja kellele? Kotkaste, lendoravate ja must-toonekurgede pesapuu avastamisest tuleb teatada keskkonnateenistust. 39. Kus saab tagada kaitsealuse kasvukoha kaitset looduses erinevate tööde tegemisel. Miks lageraie on ohtlik kaitsealustele taimedele ja seentele? Kaitsealuse kasvukoha kaitse peab olema tagatud iga töö juures, mis tehakse nende asupaikade läheduses. Kõige tavalisemalt tehakse seda aga metsades, puude langetamsel. Lageraie on ohtlik, sest sellega muudetakse taimede ja seente looduslikku
liikidega äritsemine, tahtmatu või tahtlik uute liikide sissetoomine, tahtlik kahjurite ja umbrohu tõrje. 38. Kust saab maaomanik teada oma maal leiduvatest kaitsealustest liikidest? keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnast, looduse infosüsteemist ja kohalikust omavalitsusest. 39. Milliste liikide puhul peab uuest kaitsealuse liigi elupaigast teatama ühe ööpäeva jooksul ja kellele? Kotkaste, lendoravate ja must-toonekurgede pesapuu avastamisest tuleb teatada keskkonnateenistust. 40. Kus saab tagada kaitsealuse kasvukoha kaitset looduses erinevate tööde tegemisel. Miks lageraie on ohtlik kaitsealustele taimedele ja seentele? Kaitsealuse kasvukoha kaitse peab olema tagatud iga töö juures, mis tehakse nende asupaikade läheduses. Kõige tavalisemalt tehakse seda aga metsades, puude langetamsel. Lageraie on ohtlik, sest sellega muudetakse taimede ja seente looduslikku
aastal sõlmiti Rio de Janeiros bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. See on rahvusvaheline lepe, mille peamised eesmärgid on kaitsta elurikkust, kasutada loodusvarasid säästlikult ja jaotada nendest saadav tulu õiglaselt ja erapooletult. Sellele leppele on alla kirjutanud üle 190 riigi, nende hulgas ka Eesti. KÜSIMUSED JA ÜLESANDED 1. Miks on elurikkuse kaitsmise seisukohalt oluline õppida tundma loomaliikide eluviise, toiduobjekte ja levikut? 2. Metsaraietega on killustatud lendoravate populatsioon Alutagusel. Selgita, kuidas see kahjustab lendoravate elu, kuigi pesapuud on säilinud. 3. Millised ohutegurid võivad vähendada Eesti elurikkust? Too näiteid. 4. Millised looduslikud tegurid võivad põhjustada liikide väljasuremist? Miks inimtegevuse põhjustatud väljasuremine on probleem, kui liike sureb välja ka looduslikel põhjustel? 5. Oletame, et ühest loomaliigist on järel vaid väga väike hulk isendeid. Otsusta, kas
vett, kas kasutatakse oksi maskeerimi- seks, kas langetatakse puid jne. Harjutusalal tuleb säilitada harjutus- eelne olukord. Kui harjutuse ajal te- kitatakse kahju väljaspool riigikaitse- Joonis 11.1. Kaitseväelane koristustöödel maad asuvale metsale, siis tuleb kahju hüvitada. lispuude, rändrahnude, koobaste jt), Harjutuseks kasutatud maa-ala tu- kaitsealuste liikide (nt lendoravate, leb koristada: kotkaste, must-toonekurgede) ja vää- riselupaikade (ehk eriti liigirikaste 1) traadid, tähistuslindid kokku keri- alade) kohta ning kantakse selleko- da, kasutamata küttepuud riita laduda hane info kaitseväe topograafilisele või kaasa võtta;
annaabi.ee 
