" Murdvargus koolis " Lena Lilleste See põnev raamat, räägib kahe noore poisi ,Tommy ja Kribu seiklustest ja juhtumistest ühes väikses linnas. Tommy elab koos emaga kahekesti ühes korteris ning Tommy isa elab neist eraldi.Tommy isal on uus pere ning uus naine. Tommy ema on kahjuks töövõimetu , oma üleväsimuse tõttu ning kuna ema ei käi tööl ähvardab neid kolimine. Kribu ehk Tommy parim sõber, elab koos oma vanematega.Nad elavad Tommyga samas majas. Tommy ja Kribu on parimad sõbrad ja toetavad teineteist kõiges.Nad käivad samas kooliski. Ühel päeval korraldati koolis tuletõrje õppust ning selle käigus evakueeriti lapsed klassidest. Suure sagimise käigus ei pannud keegi tähele ,ent Kribu varastas klassi raha, mis oli kogutud ekskursioonide jaoks.Alates sellest ,said nende seiklused alguse. Kribu ei rääkinud sellest rahavargusest alguses Tommyle midagi.
Tommy Barban, filmihuviline Earl Brady, kirjanik Albert McKisco abikaasa Violetiga, luis Campion ja Royal Dumphry. Nende juurde saabub ka nooruke näitleja Rosemary Hoyt, kes rändab koos emaga mööda Euroopat. Diverid korraldavad oma külaliste auks suursuguse õhtusöögi. Nicole saab sellel õhtul järjekordse haigushoo, ning tekib skandaal, sest Violet McKisco näeb seda pealt ning edastab nähtu kiiresti ka ülejäänud külalistele, kuid Tommy Barban üritab teda vaikima sundida. See aga ei meeldi Violeti abikaasale, ning meeste vahel toimub duell, kuid keegi vigastada ei saa. Diverid,Northid ja Rosemary sõidavad edasi Pariisi, kuid Rosemaryl on tekkinud suured tunded Dicki vastu, ning loodab saada ka vastutundeid. Kõige pealt on Dick sellele kõigele vastu, kuid lõpuks annab alla ning neiut saadab suur edu. Pariisis ei piirdu probleemid ainult Rosemaryga, tekib takistus ka Abe Northiga, keda tänu
Peategelase lapseea sotsiaalsed faktid on elu ühe töötava vanemaga (emaga) kes töötab haiglas med-õena, isa viibib vaimses raviasutuses. Elatakse tüüpilises ameerikalikus eramajade rajoonis, kasutuses olev sõiduk on päevinäinud ja patuga pooleks sõitev vanaraud. Majanduslik elujärg on alla keskmise kuid üle vaesuspiiri. Argipäevadel viibib Evan lasteaias/koolieelses haridusasutuses ning vabadel päevadel oma lapsepõlve sõbra isaga, nende elukohas. Evan, Kayleigh ja Tommy on kolm sõpra neljaliikmelisest pundist. Kayleigh ja Tommy on vend ja õde, Tommy puhul esineb hälbekäitumist ja sotsialiseerumisraskusi, nimelt on tal kalduvus inimesi terroriseerida ning temas on välja kujunemas tugevad sadistlikud kalduvused. Sellised hälbekäitumised on tingitud Kayleighi ja Tommy isa mr. Miller hälbekäitumisest mis avaldub tema perverssest soovist filmida lastepornot. Evanil esineb terviseprobleem, nimelt tekivad tal mäluaugud, ta ei mäleta mingeid
), proua Kanep, Tiina ema, Tiina isa, Tiina vend Kalle, Ralf (Tiina armastus, 19-a.), matemaatikaõpetaja ja klassijuhataja Andersson (Pudel), Ralfi vend Joakim, Tiina merisiga Oskar, Ralfi onupoeg Harald, kooli kojamees Kolka-Kolka, Tiina klassikaaslased: Anna, Eva, Mikael, tarkpea Sven Allan Heckner, keda koolis kiusati, Ville Väster (eestlane), Joakim, Arne, Erik, Marika, Cilla, Ingrid. Inglise keele õpetaja Roland-Brage (Praks), Sven Allani onu August ja tädi Agda, direktor Elmadahl, kunstiõpetaja Elna Pettersson (Närvid Läbi), koolijuhataja Paksman, koolikuraator Lena Johanson, Ville isa Elmar, muusikaõpetaja Elisa Linder (Für Elise). 1. Olen Tiina Karman, 15-aastane. Mul on suur nina, mis meenutab kartulit ja on mulle probleemiks. Veel olen ma ka klassi kõige pikem tüdruk ja sellel põhjusel hüütakse mind ka lipuvardaks. Mul on tülikas vend Kalle ja olen armunud 19- aastasesse Ralfi. Mul on ka merisiga Oskar. Käin Vallbergi kooli 8B klassis. 2
ABJA GÜMNAASIUM RÄNDAVATE PÜKSTE ÕESKOND REFERAAT TÖÖ KOOSTAJA: MIRELL PÕLLUMÄE ABJA 2009 Sissejuhatus Rändavate Pükste Õeskond. Kirjanik: Ann Brashares Carm e n , Tibby, Lena ja Bridge t on liivaka s ti a e g a d e s t pe al e olnud sõbra t a rid. Nad elava d sa m a s väikelinn a s, käivad koos koolis ja on siiani ka suve d veet n u d koos. Nüüd, kuue t ei st a a s t a s t e n a , tuleb neil esim e s t korda suvi vee t a lahus, kuid nad on kindlalt otsust a n u d oma v a h e l ühe n d u s t pidad a . Tibby osta b kaltsuk a s t teks a p ü k si d , mis kum m a lis el komb el sobiva d neile kõigile. Tüdruku d tulev a d
ees kohutavad õnnetused ja et ta on neetud. Seepeale tuleb eikusagilt Ronan ja päästab tüdruku mustlase käest. Nii saab Mirt lähemalt tuttavaks oma tulevase armastatuga. Kuid vahepeal suudab tema klassikaaslane Oliver temasse ära armuda. Ja Mirt peab võtma julguse kokku, et öelda poisile, et ta ei meeldi talle eriti. Alguses ei tule tal see välja, kuid pika kokutamise peale saab ta hakkama. Mõne aja pärast selgus, et Mirdi kooli direktor ühel päeval Mirdi kodus, siis sai ta suure üllatuse osaliseks, sest ema ja direktor said hästi läbi ja hakkasid üha rohkem suhtlema. Vahepeal saab pidudel Mirt Roniga rohkem tuttavaks ning ta otsustab Ronanit ka oma vennale ja emale tutvustada. Paraku tunne Mirdi vend Henri Ronani ära, sest mõni päev ennem oli Henri saanud kõvasti peksa kellegi käest, kes oli pilves olnud. Ja kui Henri tunneb Ronani ära, siis poiss ka tunnistab oma tegu ja lahkub vaikselt. Mirdil on keelatud temaga
Ema oli tulnud Mytyli ja Tytyli magama panema, suudles neid, ning see järel läks oma tuppa. Ema oli kurb, sest taadikesel ei olnud halva ilma tõttu võimalik metsatööle minna ja selletõttu ka polnud raha, et lastele jõulukingitusi osta. Varsti aga lapsed uinusid. Siit daabki alguse muinasjutt. Lapsed hõõrusid silmi ning ringutasid käsi, sest luukide vahelt tungis sisse mingi hele valgus. Nas avasid aknad, et piiluda kus see valgus tuleb ja nägid lossi juures, kuidas rikkad lapsed naeratavad ja tantsivad.Lapsed hakkasid ka ise tantsima, nad tegid kõike nii nagu oleksid ise nende laste juures. Äkki käis koputus uksele, uksest hiilis sisse väike vanaeit, üleni rohelises rõivas, punane kottmüts peas. Ta oli küürakas, lombak ja ühe silmaga, kõndis kepiga. See oli haljas Berylune, kes meenutas lastele nende naabrit proua Berlingot. Haldjas küsis, ega neil ei ole laulvat rohtu või sinilindu
jõululaupäeva õhtust. Ema oli tulnud Mytyli ja Tytyli magama panema, suudles neid, ning see järel läks oma tuppa. Ema oli kurb, sest taadikesel ei olnud halva ilma tõttu võimalik metsatööle minna ja selletõttu ka polnud raha, et lastele jõulukingitusi osta. Varsti aga lapsed uinusid. Siit saabki alguse muinasjutt. Lapsed hõõrusid silmi ning ringutasid käsi, sest luukide vahelt tungis sisse mingi hele valgus. Nad avasid aknad, et piiluda kus see valgus tuleb ja nägid lossi juures, kuidas rikkad lapsed naeratavad ja tantsivad. Lapsed hakkasid ka ise tantsima, nad tegid kõike nii nagu oleksid ise nende laste juures. Äkki käis koputus uksele, uksest hiilis sisse väike vanaeit, üleni rohelises rõivas, punane kottmüts peas. Ta oli küürakas, lombak ja ühe silmaga, kõndis kepiga. See oli haljas Berylune, kes meenutas lastele nende naabrit proua Berlingot. Haldjas küsis, ega neil ei ole laulvat rohtu või sinilindu
raamatud. Ma arvan, et kokkuvõtteks tahaks teada kas see raamat on huvitav või mitte. Ma arvan, et kui ma selle raamatu lahti mõtestan ja endale selgeks teen, kus miski ja miks toimus siis mõistan nii raamatut kui selle autorit. AUTORIST Andrus Kivirähk on mitmekülgne eesti kirjanik, kes kirjutanud fantaasiarikkaid jutte lastele, poliitilist pila ja absurdihuumorit täiskasvanutele ning populaarseid näidendeid. Ta on sündinud 17. augustil 1970. aastal, õppinud Tallinna 32. keskkoolis ja Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Praegu on ta 39-aastane. Ta alustas kirjutamist juba 15-aastaselt. Kuulsaks sai 1990. aastate alguses Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Nad kohtusid 1988. aasta sügisel Tartu Ülikoolis ajakirjanduse esimesel kursusel. Neil on tütred Kaarin, Liisa ja Teele. Praegu töötab Ta Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Andrus ise arvab, et ta ei ole mingi romaanikirjanik
Väike- Maarja Gümnaasium Kaspar Bork Sass Henno ,,Mina olin siin" Referaat Juhendaja: õp E.Kiisküla Väike-Maarja 2012 Sisukord Sissejuhatus Ühelt poolt on see lugu noortest, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi, käibetõdesid ja moraalinorme. Teiselt poolt on see ühe poisi ülestunnistus sündmustest, mis on jäänud piisavalt kaugeks, et neid saaks valutult jutustada. Vaesusest, vägivallast ja esimesest kinnikukkumisest. Mõned on pidanud seda rohkem musta raha teenimise õpikuks. Teised leiavad, et raamat on eelkõige huvitav lugemine emadele ja isadele, kel pole õrna aimugi, mis diile tegelikult rajooni garaazide vahel tehakse. Raamat esitab jõulise väljakutse kõigile, kes pretendeerivad tänapäeva noorte elu kajastamisele või selle mõistmisele, ning näitab otsekoheselt, kui ebameeldivate probleemide ja tegelastega tänapäeva eesti noored kokku p
muud, kui kirjutada omas ajas kindlasti jaburaid lugusid punaste patsidega plikast? Aga 5 ju see siis juhtus olema õige liigutus. Sest kui Teine maailmasõda lõppes ja Euroopa oli verest tühjaks jooksnud, oli "Pipi" raamat see, mis tekitas revolutsiooni lastekirjanduses. "Kas me siis ei elagi vabal maal?" küsis Pipi, kui ta tagurpidi kõndides astus Segasumma suvila ees otse Tommy ja Annika ellu, üks jalg kõnniteel ja teine rentslis. "Pipist" peale hakkasid lasteraamatutesse siginema lapsed, kellele oli jõudumööda terve vahukooretordi pintslissepanek ning hämmastav võime pea kohale tõsta terve hobune. Alalhoidlike lapsevanemate vastuhääli et avaldab halba mõju lihtsalt ei kuulatud. Või veel! Äsja olid täiskasvanud saanud hakkama sellise hulga koletustega, et selle taustal mõjusid paar 9-aastase tüdruku kelmustükki vahvalt ja lõbustavalt
VAHETUSLAPS Raamat räägib 13-aastase Austria poisi Ewald Mittermeieri ühest suvest,kus nende perre tuli vahetuslaps Inglismaalt. Koolis hüütakse Ewaldit Elsiks(eesnimede esitähtede järgi,ta täielik nimi on Ewald Leonhard Stefan Isidor Mittermeier).Ewaldile ei meeldi see üldse.Ta on hea õpilane ja tunnistusel on tal tavaliselt ühed-kahed(Austrias on ``1`` väga hea ja ``5`` on puudulik).Ainult inglise keelega on poisil probleeme.Ewaldi ema käis koolis õpetajaga sel teemal rääkimas,aga õpetaja polnud nõus niisama hinnet paremaks panema.Ta soovitas saata poiss Oxfordi laagrisse,et Ewald saaks seal inglise keelt õppida.Waldile(nii hüüti Ewaldit kodus) tundus see mõte talumatu.Aga ta vanemad olid ranged ja harjunud tegema nii,nagu nende meelest lapsele parem.Waldil oli 15-aastane õde Sybille,keda lihtsalt Billeks kutsuti.Ta teadis täpselt,kuidas antud olukorras vanemaid meelt muutma panna.Ta hakkas vennale rääkima,kui lahe on Oxfordis oll
RAKKE GÜMNAASIUM REFERAAT ,,2 GRAMMI HÄMARUSENI" DIANA LEESALU Liisi Remmet 9.klass Rakkes 2008 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Ümberjutustus 5-7 Mõtted ja tsitaadid 8 Kasutatud kirjandus 9 3 Sissejuhatus Tegelikult valisin ma selle raamatu juhuslikult. Olin kuulnud, et see on väga hea raamat ning mõtlesin, et võiks kunagi selle läbi lugeda. Kuna see oli ka üks kohustuslikkudest raamatutest, oli põhjus seda raamatukogust küsida. Olen väga rõõmus, et
Üles kasvas ta Laatre mõisas.Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis.Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis.Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus ta elukohaks sai Örebro lähistel olev Ormesta mõis. Suri 5. novembril 1960 ja tuhastatud põrm on maetud Örebro põhjakalmistule. Matusetalitus toimus 13. novembil Örebro Olaus Petri kirikus. Teosed · "Kui päike läheb looja" 1910 · "Saatana karussell" 1917 · "Muinasmaa" 1918 · "Klounid ja faunid" 1919
Kui Phoebe küsib, kas on asi, mis Holden tahaks tõeliselt olla, siis ütleb Holden, et ta tahaks olla Püüdja kuristiku serval keset rukkist. Rukkipõllul mängivad lapsed ja tema püüab nad kinni, enne kui nad saavad kuristikku langeda. Siis helistab ta Antolinile. Holden küsib Antolinilt, kas ta võib tema juurde tulla ja Anatolin lubab. Siis läheb ta tagasi D. B. tuppa ja tantsib seal oma õega (tema arvates tantsib õde väga hästi). Siis räägib ta veel õega: õde väidab, et on õppinud endale ise palavikku tekitama, Holden teeb suitsu. Siis tulevad vanemad koju. Holden läheb kappi peitu ja Pheobe ütleb vanematele, et tal ei tulnud und. Ema kahtlustab teda suitsetamises ja Pheobe ütleb, et ta tegi ühe mahvi, kuna und ei tulnud. Ema ei tule tuppa kontrollima ja isa läheb magama. Siis tahab Holden lahkuda ja küsib Phoebelt raha laenuks ning hakkab siis nutma. Kui ta lõpuks järgi jätab, siis hiilib ta minema, ei kasuta lifti, vaid tagatreppi.
Mis teha, Ann? Sisukokkuvõte Ann on enda ühe parima sõbranna Reenaga tülis. Ta kirjutab sellest oma teisele parimale sõbrannale Kätlinile, kes kolis emaga Pärnusse, sest ema leidis endale seal mehe. Ann kirjutab Kätlinile ka seda, miks ta on Reenaga tülis. Ühe poisi Gregori pärast. Reenale meeldib see poiss hirmsalt, aga sellele poisile paistab hoopis Ann meeldivat. Ta kirjutab sellest ka, kui meeletut elu nad elavad, et üks tema klassivend Marten ostis baaris ära kõik joogid! Kust ta küll selleks raha saab? Esmaspäeva hommikul on peololijad tähelepanu keskpunktis - Ann, Reena, Marten, Sander ja Tiit. Tunni ajal saabub Annile Martenilt kiri. Ta kirjutab, et Gregor olevat küsinud talt Anni telefoninumbrit ja too oligi andnud. Gregor helistabki talle. Ann räägib Silvale - oma heale sõbrannale, kuidas nad Gregoriga Pärnus käisid. Nad käisid seal autoga ja Gregor ostis Annile Port Arturist kalli kaelakee. Kui nad Silvaga lähevad S�
Kuressaare Ametikool Ettevõtlus osakond J.D.Salinger Kuristik rukkis Raamatu kokkuvõte Juhendaja: Kuressaare 2009 1. Tsitaadid: ,, Mina aga seisan mingi järsu kuristiku kaldal, ja minu ülesandeks on püüda lapsi, et nad ei kukuks üle kaljuserva- tähendab, kui nad mänguhoos ei märka, kuhu nad jooksevad, siis ma tulen oma valvepostilt ja püüan nad kinni." See on see koht, mille järgi on raamat arvatavasti nime saanud. Holden räägib ainsast tööst, mida ta teha tahaks - ta tahaks valvata lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. ,,Ümberringi istusid lõngused." See lause näitab väga hästi, kuidas Holden arvas teistest enda ümber. Talle ei meeldinud peaaegu
äratanud miski selle laeva juures huvi muidu oleksid nad kõhklemata lasknud laeva põhja nagu senimaani teiste omadega on juhtunud. Sinna maale ei tahetud lasta ühtegi võõrast ainutl ojasid või põgenikek nii ütlesgi Nikeforos ieronimo käsu peale et nad on põgenikud katku eest mis nende maad on tabanud. Mees lubas pidada aru pealikuga ja võttis kätte mingi konnakarbi mille üle laevameeskond vaed naeris kui too k arpi rääkis. meeskonna näod venisid pikaks kui nägid sadamast lahkuvat kolme laeva. Meeskond tometati kuivale maale. seal pidid nad läbima puhatustule , selleks aga pidid nad loobuma kõigist oma asjades ja alati kõigepalt saunas ära käima ja pärast läbi leekide mis neid ei kõrvetanud vaid oli pigem illusioon. tänavapeal aga liikus imelik vanker millel polnud hobuseid ees ja mis köitis kõikide tähelepanud. sellel maal elasid tumedanahalised valgepäised sinisilmsed inimesed. terve linn oli aga ütlemata puhast
mindi edasi lõuna suunas. Cook tahtis jõuda selgusele, kas siis üldse on olemas suur Lõunamere-manner, millest nii palju räägiti, millesse aga temal ei olnud erilist usku. 7. oktoobril jõuti Uus-Meremaale ja Cook nägi varsti, et see oli huvitav maa suurepärase kliimaga. Nüüd oli vaja välja selgitada, kuidas pärismaalased tulijatasse suhtuvad. Kui väike maabumis-ekspeditsioon lähenes rannale, seisis seal salk pärismaalasi, kes nägid välja väga iseäralikud. Nad olid riietatud taimekiududest valmistatud rõivastesse ja juuksed olid neil sõlmitud üles. siin kohtas Cooki meeskond esimest korda maoorisid. Kui Cook oma meestega rannale lähenes, põgenesid pärismaalased oma onnidesse. Mitu korda üritati näidata, et nad ei taha midagi halba, kuid see ei õnnestunud. Lõpuks ei jäänudki muud üle kui edasi liikuda. "Endeavour" purjetas edasi lõunasse.
lasi jalga. Üks autojuhtidest lõpetas selle haavata saanud mehe ära. Nad proovisid autot lahti saada, kuid tulutult. Natuke maad edasi minnes jäid ka teised autod kinni ja nad läksid kõik jalgsi edasi. Nad jõudsid teepeale ja minategelane andis tüdrukutele mõlemale 10 liiri ja ütles et nad mööda teed edasi läheks. XXX Minategelane ja autojuhid läksid mööda teed edasi kuni jõudsid ühe rongisillani, kust minategelane üle läks. Nad nägid sealt saksa sõdureid ja taipasid, et nad on ära lõigatud. Nad läksid mööda raudteed edasi. Nad proovidid minna ühele kõrvalteele, kuid kui nad olid võsast nähtavale läinud, siis kohe hakati neid tulistama ja kõik taandusid nii kiiresti kui said. Kuid üks autojuhtidest oli ikkagi pihta saanud ja suri mõned hetked peale seda. Nad liikusid sellest kohast eemale ja leidsid endale peavarju ühes vanas, mahajäätud talus. Üks
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõnahuligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi
,,Wikmani poisid" Jaan Kross Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes.
peaksid tegema sellekohase erikoolituse saanud metsandus- või looduskaitsetöötajad. Samal ajal korraldas metsaamet koostöös Rootsi kolleegidega metsaomanike nõustajate koolitust Sagadis. Koos Rootsi kolleegidega Lätis välja töötatud vääriselupaikade määramise metoodikat tutvustas meie metsaspetsialistidele Östergötlandi metsaameti bioloog Tommy Ek. Pärast meie metsades õpperadadeks sobivate kohtade otsimist ja siinsetest töödest ülevaate andmist leiti ühiselt, et kasutades ära meie teadlasi ja naabrite kogemusi on otstarbekas algatada Rootsi ja Eesti metsaameti ühisprojekt. Selle eesmärgid olid koostada sobiv võtmebiotoopide inventeerimise metoodika, koolitada inventeerijad ja anda juhendid kaitse korraldamiseks (Ek jt 1999a; Ek et al 1999b). 1999. a.,
Nähtamatu Herbert George Wells 1897 Herbert George Wells (tavaliselt kasutatakse nimekuju H. G. Wells; 21. september 1866 13. august 1946) oli inglise kirjanik. Ta oli üks kirjanikest, kelle teosed panid aluse ulmekirjandusele. Wells oli sotsialist ja enamik tema teoseid sisaldab ühiskonnakriitilisi elemente. Sündis Kenti maakonnas Bromleys väikepoodniku peres. Käis koolis alguses Midhurstis, seejärel sai stipendiumi bioloogiaõpinguiks South Kensingtonis, kus omandas teadusbakalaureuse kraadi. Mõnda aega tegutses ta loengupidajana õpitud erialal, samal ajal pühendus järjest enam kirjandusloomele. Lühijuttude menu võimaldas tal seejärel hakata vabakutseliseks kirjanikuks. Paljud Wellsi ideed on osutunud ennustuslikeks: Näiteks aimas ta ette aatomienergia kasutuselevõttu ning sotsiaalseid protsesse, mille tehnoloogiline areng võib kaasa tuua. Tema nägemus inimkonna tulevik
Tavaliselt oli ta mustas sabakuues ning triibulistes pükstes. Iseloomult oli ta tundlik ja kergesti solvuv. Kõneles ilma igasuguse aktsendita. Ta keelas Wikmani poistel sooritada huligaanseid tegusid ja kui keegi neid ikkagi tegi, siis öeldi talle: ,,Nagu soovite, aga mitte meie koolis!" Ta oli mõistev ja hästi haritud inimene. Tema jaoks olid kõik õpilased võrdsed ja talle oli väga tähtis, et tema õpilased saaksid tänu loovatele kultuurilistele tegudele surematuteks. Direktor Johan Wikman suri Viinis, professorite noa all operatsioonilaual. Tema põrm põletati sealses krematooriumis ja tuhk maeti Tallinna vanale Rahumäe kalmistule. Riks Laasik oli tark noormees, mitte just kõige jõukamast perekonnast. Tema tööks oli harjade valmistamine. Direktor Wikman lasi tal tasuta koolis käia. Samuti nagu Jaak, armus ka Riks Virvesse juba esimesel kohtumisel. Riks Tavaliselt klassiüritustel ei käinud. 11. Klassis jäi Riks
Kalle sai aru,et juveelid on lossivaremetes, kuna pärl oli ju seal trepil olnud. Ta saatis politseile kirja koos sõrmejälgedega ja otsustas minna endale abilisi otsima. Kalle sai endale abilisteks oma sõbrad Andersi ja Eva-Lotta, ning nad läksid kolmekesi lossivaremetesse, et juveelid üles otsida. Kui nad olid mõndaaega juba otsinud leidsid nad juveelid trepiastme alt ja nad igaksjuhuks otsustasid ehted Eva-Lotta pööningule viia. Nad olid alguses ehmunud kui nad juveeli karpi nägid, kuna neil oli oma kamba karp täpselt samasugune. Järgmisel päeval oli onu Einar kadunud ja lapsed läksid lossivaremetesse, ningbsealt leidsid nad onu Einari kinni seotuna. Nad sidusid Einari lahti ja otsustasid Andersi politseid kutsuma saata. Anders oli just uksest välja minemas, et politseisse joosta, kuid põrkas uksel kokku Tore Krokiga ja Ivan Rediga . Kalle pidi välja ütlema, kus asuvad juveelid kuna siis oleksid mehed lasknud nad välja
2. Tegevusaeg Tegevusaeg kestab mõni päev, toimub talvel. Tavaliselt õhtusel ajal. Tegevusaeg ei ole määratud. 3. Tegevuskoht/ -kohad. Pencey erakool, asub Agerstownis Pennsylvanias. Linnapeal uitamine. 4. Ülevaade sündmustikust. Teos algab sellega, kui oli jalgpallivõistlus Saxon Halliga ja Holden oli vehklejate meeskonnaga New Yorgist tagasi tulnud kuna ta jättis kogu meeskonna varustuse metroovagunisse. Teda vist visati Penceyst välja kuna ta ei õppinud ültse. Seepeale läks Holden Spenceriga hüvasti jätma. Pealeseda läks ta oma tuppa kus te elas koos Stradlateriga. Toakaaslane palus tal ta koduse töö ära teha, see oli midagi maja teemalust, kuna ta ise läks kohtama. Kui Stradlater oli läinud hakkas ta kirjandit kirjutama. Ta ei osanud midagi maja kohta kirjutada. Siis mõtles ta , et võiks Alli pesapallikindast kirjutada, kuna see oli omamoodi kinnas. Alli oli selle kinda kõik luuletusi täis kirjutanud. Sellest ta oskas hästi
Schwarts elas mõnda aega laagri lähedal metsas lossivaremetes ning Helen puges võimalusel aia alt läbi, et mehele süüa viia. Seejärel põgenesid nad ka sealt, sest Helenil oli oht Saksamaale tagasi sattuda. Nad leidsid tühja villa, millesse Helen armus. Olles seal neli päeva elanud läks Schwarts külla sisseoste tegema, ning kuulis, et Bordeaux'st pidavat väljuma kaks laeva. Nad läksid Bordeaux'sse, et asja uurida. See linn aga oli juba okupeeritud. Villasse tagasi jõudes nägid nad, et see oli samuti okupeeritud. Nii nad liikusid edasi Biarritzi, kus nad elasid pansionis. Kord kui Schwarts käis laevade väljumisi uurimas, leidis ta tagasi tulles Heleni toa põrandalt pikali. Schwarts kutsus arsti, naine keelas viimasel oma mehele öelda, et tal on vähk. Mees sai siiski teada, aga ei öelnud Helenile, et ta teadis. Kord kohtasid nad ühte ameeriklast, kes tegi neile välja ja küsis, miks nad Ameerikasse ei tule
Schwarts elas mõnda aega laagri lähedal metsas lossivaremetes ning Helen puges võimalusel aia alt läbi, et mehele süüa viia. Seejärel põgenesid nad ka sealt, sest Helenil oli oht Saksamaale tagasi sattuda. Nad leidsid tühja villa, millesse Helen armus. Olles seal neli päeva elanud läks Schwarts külla sisseoste tegema, ning kuulis, et Bordeaux'st pidavat väljuma kaks laeva. Nad läksid Bordeaux'sse, et asja uurida. See linn aga oli juba okupeeritud. Villasse tagasi jõudes nägid nad, et see oli samuti okupeeritud. Nii nad liikusid edasi Biarritzi, kus nad elasid pansionis. Kord kui Schwarts käis laevade väljumisi uurimas, leidis ta tagasi tulles Heleni toa põrandalt pikali. Schwarts kutsus arsti, naine keelas viimasel oma mehele öelda, et tal on vähk. Mees sai siiski teada, aga ei öelnud Helenile, et ta teadis. Kord kohtasid nad ühte ameeriklast, kes tegi neile välja ja küsis, miks nad Ameerikasse ei tule
Kui Phoebe küsib, kas on asi, mis Holden tahaks tõeliselt olla, siis ütleb Holden, et ta tahaks olla Püüdja kuristiku serval keset rukkist. Rukkipõllul mängivad lapsed ja tema püüab nad kinni, enne kui nad saavad kuristikku langeda. Siis helistab ta Antolinile. Holden küsib Antolinilt, kas ta võib tema juurde tulla ja Anatolin lubab. Siis läheb ta tagasi D. B. tuppa ja tantsib seal oma õega (tema arvates tantsib õde väga hästi). Siis räägib ta veel õega: õde väidab, et on õppinud endale ise palavikku tekitama, Holden teeb suitsu. Siis tulevad vanemad koju. Holden läheb kappi peitu ja Pheobe ütleb vanematele, et tal ei tulnud und. Ema kahtlustab teda suitsetamises ja Pheobe ütleb, et ta tegi ühe mahvi, kuna und ei tulnud. Ema ei tule tuppa kontrollima ja isa läheb magama. Siis tahab Holden lahkuda ja küsib Phoebelt raha laenuks ning hakkab siis nutma. Kui ta lõpuks järgi jätab, siis hiilib ta minema, ei kasuta lifti, vaid tagatreppi.
Kui Phoebe küsib, kas on asi, mis Holden tahaks tõeliselt olla, siis ütleb Holden, et ta tahaks olla Püüdja kuristiku serval keset rukkist. Rukkipõllul mängivad lapsed ja tema püüab nad kinni, enne kui nad saavad kuristikku langeda. Siis helistab ta Antolinile. Holden küsib Antolinilt, kas ta võib tema juurde tulla ja Anatolin lubab. Siis läheb ta tagasi D. B. tuppa ja tantsib seal oma õega (tema arvates tantsib õde väga hästi). Siis räägib ta veel õega: õde väidab, et on õppinud endale ise palavikku tekitama, Holden teeb suitsu. Siis tulevad vanemad koju. Holden läheb kappi peitu ja Pheobe ütleb vanematele, et tal ei tulnud und. Ema kahtlustab teda suitsetamises ja Pheobe ütleb, et ta tegi ühe mahvi, kuna und ei tulnud. Ema ei tule tuppa kontrollima ja isa läheb magama. Siis tahab Holden lahkuda ja küsib Phoebelt raha laenuks ning hakkab siis nutma. Kui ta lõpuks järgi jätab, siis hiilib ta minema, ei kasuta lifti, vaid tagatreppi.
Kui Phoebe küsib, kas on asi, mis Holden tahaks tõeliselt olla, siis ütleb Holden, et ta tahaks olla Püüdja kuristiku serval keset rukkist. Rukkipõllul mängivad lapsed ja tema püüab nad kinni, enne kui nad saavad kuristikku langeda. Siis helistab ta Antolinile. Holden küsib Antolinilt, kas ta võib tema juurde tulla ja Anatolin lubab. Siis läheb ta tagasi D. B. tuppa ja tantsib seal oma õega (tema arvates tantsib õde väga hästi). Siis räägib ta veel õega: õde väidab, et on õppinud endale ise palavikku tekitama, Holden teeb suitsu. Siis tulevad vanemad koju. Holden läheb kappi peitu ja Pheobe ütleb vanematele, et tal ei tulnud und. Ema kahtlustab teda suitsetamises ja Pheobe ütleb, et ta tegi ühe mahvi, kuna und ei tulnud. Ema ei tule tuppa kontrollima ja isa läheb magama. Siis tahab Holden lahkuda ja küsib Phoebelt raha laenuks ning hakkab siis nutma. Kui ta lõpuks järgi jätab, siis hiilib ta minema, ei kasuta lifti, vaid tagatreppi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
