Hephaistos Üks Kreeka jumalatest Hephaistos oli sepp. Ta valmistas taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Tema vanemad olid Zeus ning Hera. Kuid teistes müütides ainult Hera poeg. Hephaistosel oli mitu naist. Esimene abikaasa oli Aphrodite. Aphrodite aga pettis teda mitme jumala ja surelikuga. Tal oli palju lapsi. Kaks neist olid Palikoi (kaksikvennad) Temaga seotud kohad olid sepakoda ja Lemnose saar. Hephaistos oli seotud eesliga, kelle seljas ta ratsutas. Temaga seotud sümbolid olid haamer, alasi ning tuli. Zeus andis Aphrodite Hephaistosele naiseks. Aphrodite pettis teda mitme jumala ja surelikuga, sealhulgas Hephaistose venna Aresega. Kõikenägev päikesejumal Helios rääkis sellest Hephaistosele ning ta valmistas lõksu: kui Ares ja Aphrodite voodis olid, vangistas Hephaistos nad metallvõrku ning lohistas nad Olümpose mäele, et neid teiste ees häbistada. Jumalad naersid
päästnud ei oleks. Üheksa aastat kasvatasid nümfid Hephaistost salaja koopas ja õpetasid talle metalli sepistamise kunsti. Hüljatud laps maksis siis emale kätte, valmistades talle neetud võlutrooni. Hiljem nad leppisid ära ja Hephaistos vabastas Hera lõksust. Teine kord heideti ta Olümposelt alla, kui Zeus karistas Herat ning Hephaistos ema kaitseks ülbelt välja astus. Väidetavalt tõukas vihane Zeus sepa seejärel Olümposelt alla ning ta maandus Lemnose saarel, murdes seejuures mõlemad jalad. Saarel oli aga vulkaan ning hoolimata sellest, et ta oli sant, seadis ta saarel sisse sepikoja ja õpetas elanikele metallitööd. Ajapikku anti talle armu ja ta lubati taas jumalate elupaika, ehkki nüüd suutis ta kõndida vaid kuldsete karkude abil. Edaspidi ta rohkem Olümposele minemist kartma ei pidanud. Ta oli jumalik meistrimees, kes ehitas jumalatele paleesid, et need saaksid luksuses elada. Tema
head ei olnud. Ühe korra ta sekkus Hera ja Zeusi vaidlusesse ning Zeus sai nii kurjaks, et viskas Hephaistose Olümpa mäelt alla. Ta kukkus terve päeva ja terve öö (mõne päritolu järgi kukkus ta 9 päeva) ning maandus poolsurnuna Lemnose saarel, kus sealsed Sintianid teda ravisid. Hephaistos oli väga töökas sepp. Tal oli pidevalt mingid suured tööd pooleli ning ta suuremad esemed olid tehtud jumalatele. Lisaks Olümposel asuvad kullast ja marmorist
Aloeuse kaks poega. Ateena kuninga Theseuse poeg Hippolytos oli Artemise parim sõber, aga Aphrodite kadeduse pärast suri Hippolytos. Ühel päeval nägi Teeba kroonprints, Aktaion Artemist paljalt ja selle eest maksis Artemis noormehele kätte. Atikas peeti Vravronis iga viie aasta tagant suur pidu Artemise auks. Ühel päeval sündis Heral tule ja sepatöö jumal Hephaistos, kuid Hera viskas ta minema. Hephaistose kasvatasid üles merejumalannad. Ühel päeval astus ta Lemnose saarele ning ehitas sinna oma töökoja. Kord tegi Hephaistos oma emale kullast trooni, millel olid aga nähtamatud ketid ning kord tegi hephaistos Achilleusele soomusrüü. Ühel päeval karistas Hephaistos jõejumal Xanthost. Nägus sõjajumal Ares oli Hera ja Zeusi poeg. Kord Trooja sõjas päästis jumalanna Athena Diomedese. Jumalanna Athena häbistas tihti Arest ning kord tappis Herakles Arese poja, Kyknose ja haavas Arest. Pärast seda lasi Ares oma pojale ehitada mälestusmärgi, mille
1300 sõna). Kuigi on olemas piisavalt võrdlusmaterjali ja etruski kirja osatakse lugeda, on siiski kaheldav, kuipalju sellest desifreerida suudetakse. Nimelt pidurdab tekstide sisuline piiratus (vaid hauakirjad) keele mõistmist. 2.ETRUSKI KEEL 2.1 Keele päritolu Etruskide keel on sama suur mõistatus kui nende päritolugi. Siiamaani ei ole suudetud selgeks teha, millisesse keeleperekonda ta kuulub. Nimelt ei sarnane etruski keel ühegi meile teadaoleva keelega. Üksnes Lemnose saarelt on leitud kivisteel kirjaga, mis on väga sarnane või identne etruski kirjaga, aga ka seda ei mõisteta. Etruski tähestik on sarnane nii kreeka kui rooma omaga, ja võib isegi olla viimase aluseks. Teadlased mõistavad grammatikat ja suudavad kokku lugeda sõnu ja lauseid, aga nende mõte on neile mõistetamatu. On küll suudetud mõistatada üksikute sõnade tähendus, aga üldiselt on keel desifreerimata ja sellest ei saada aru. 2.2 Etruski keele desifeerimine
Hephaistos maksis emale kätte valmistades talle võlutrooni, kuhu jumalanna lõksu jäi ja oli abitu. Hephaistos nõustus ta vabastama ja nende leppimisest kasvas tugev side. Hera aitas teda ja seadis sisse uhke sepikoja ning korraldas tema abielu Aphroditega. Hephaistos muutus liigselt enesekindlaks ja julges Zeusi kritiseerida, et too Hera randmetpidi Olümpose mäe tippu riputas. See tõi kaasa teise pagendamise jumalate kodust, kui Zeus ta vihaga Olümpose mäelt alla paiskas. Ta maandus Lemnose saarel, murdes oma mõlemad jalad. Ajapikku lubati tal tagasi naaseda. Mütoloogia on täis müüte ja lugusid sellest taevalikust perekonnast. Neid kujutati tavainimestena koos oma vigadega, kes tundsid, viha, raevu, armukadedust. Samuti ka rõõmu, armastust, kirge ja veel palju muud. Koos moodustasidki nad ühe mütoloogilise perekonna, kellest räägitakse lugusid ka tänapäeval.
Muusika osas olid veneetslased harjunud kogumikes avaldatud aariate ja canzonettidega. Camerata ringist välja kasvanud retsitatiivne stiil oli neile võõras. Monteverdi kirjutas Veneetsias 5 ooperit, säilinud 2. 6. Cavalli "Iasone", Veneetsia koolkonna levik, Cesti 1649.a. etendus Tetro San Cassianos F. Cavalli dramma musicale "Giasone" Iason (kastraat) peab saama kuldvillaku enda kätte ning abielluma Koldrise kuninganna Medeiaga (sopran). Armastus olevat aga Iasoni ammu Lemnose kuninganna Hypsipylega liitnud. Algab jumalate võitlus. Lieto fine: Iason + Hypsipyle Francesco Cavalli (1602 Crema -1676 Veneetsia) Iason Giasone Dramma musicale Libreto - Giacinto Andrea Cicognini Veneetsia 1649, Teatro di San Cassiano Tegelased: Päike Sole, Medeia kaitsejumal; tenor Armastus Amore, Hypsipyle kaitsejumal; sopran Jupiter Giove, =kr. Zeus, peajumal; bass Aiolos Eolo, kr. tuulte kuningas; kastraat (1988 kontratenor) Volano Volano, põrguvaim; bass
Zeusi ja Hera pojad, mis on iseenesest tühisuse tunnus, sest tähtsaimateks sigitusteks valis Zeus tavaliselt abieluväliseid partnereid. Nad osalesid tumedates müüdivihjetes. Aresel kui sõjajumalal on üldiselt vähe isikupärast peale metsikuse. Hephaistos lonkurist sepp, oskuslik ja enamasti heatahtlik, töötas maa- võir merealuses sepikojas, abilisteks Rhodose telhiinid või Samothrake kabeirid. Mõlema peakorter oli Kreekast kirdes, Aresel Traakias ja Hephaistosel Lemnose saarel Egeuse mere põhjaosas. Homeros seob mõlemaid Aphroditega, Ares kui armastaja ja Hephaistos kui sarvekandja abielumees. Ares on tüüpiliselt sõjas Trooja poolel nagu teisedki ,,idapoolsed" jumalused (Apollon, Aphrodite, Artemis). Athena: Zeusi valutavast peast sündinu Hephaistose akusöörlike vasarahoopide abil, pärast seda kui Zeus oli alla neelanud tema raseda ema Metis´e ,,Nõu". Athena oli neitsilik ja sõjakas, kandes Gorgoni peakujutist turvistikul ja sikunahkset kilpi.
Mitmed Kr kangelased ja üllad noormehed tulid end appi pakkuma (Herakles, Opheus- musameister, Kastor oma venna Polydeukesega, Achilleuse isa Peleus jpt). Ka Hera aitas- sütitas kõigis kire ja arusaamise, et mahajäämine ja ohtusid vältides konutamine on inetu ja et isegi surma hinnaga on ülevam juua koos seltsimeestega vapruse võrratut eliksiiri. Retk algas ja suured ohud ootasid neid ees, nii mõnedki maksid oma eluga selle võrratu eliksiiri joomise eest. I peatus Lemnose saarel, kus elasid ainult naised. Naised mässu tõstnud ja kõik mehed tapnud peale vana kunni, kelle tütar oli naiste pealik Hypsipyle. Võtsid argonaudid lahkelt vastu ja kostitasid neid ka teemoonaga. Herakles lahkus peagi retkest, sest ta relvakandja Hylas, keda kangelane oli väga armastanud uppus nümfi käeläbi. H läks Hylast otsima ja ei naasnudki. Järgmine seiklus harpüiadega. Rauk teadis, mis mehi ees ootas. Z ja Herale ei meeldinud,
Herat kandes kaotas Iason ühe sandaali - Peliasele aga oraakel ennustas, et tema kukutab ühe sandaaliga noormees. Pelias saatis Iasoni võimatule ülesandele ära tuua kuldvillak, kuid noormees planeeris reisi hästi ette. Iason kutsus kokku omaaja suurimad kangelased (muuseas Herkles ja Orpheus) ja lasi ehitada imelise laeva Argo (laevanina Dodona Zeusi hiie pühast tammest). Teel Kolchisesse sattusid nad Lemnose saarele, kus naised olid kõik mehed mõrvanud ja Arktoni poolsaarele, kus nad tapsid kuukäelised hiiglased. Järgmisel vahepeatusel kadus ära Heraklese sõber Hylas, keda jäi Herakles otsima ning siis sattusid nad Bebrüükide kuningas Amykosega kokku, kes sundis kõiki oma maad külastanud mehi rusikavõitlusse, kellest siiamaani oli ta kõik tapnud. Laeval oli sobilik kangelane Polydeukes, kes kiirelt kuningat võitis ja tappis. Enne Sümbelgaade kohtasid
"Iliases" ütleb Hephaistos ise, et tema häbitu ema heitis ta taevast alla, kui märkas, et poeg oli lonkur; teisal kuulutab Hephaistos, et seda tegi Zeus, kes vihastas lonkuri peale, kui too püüdis Hera eest seista. See teine lugu on paremini tuntud tänu Miltoni kuulsatele värsidele: "Mulcibri... ...paiskas vihane Jupiter alla kristalsetelt müüridelt; too kukkus koidust lõunani, kastese õhtuni, unne heitva suvepäikse seltsis kukkus nagu langev täht ta Egeuse mere Lemnose saarele." Homerose müütides pole Hephaistosel enam karta Olümposelt minemaajamist; Hephaistos on seal kõrge au sees kui surematute töömees, nende relvameister ja sepp, kes valmistab taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Töökojas on tema kõrval naisümmardajad, kes on meistri enda kätega kullast sepistatud, kes liiguvad ja oma loojat töö juures abistavad. Hilisemad poeedid paigutavad Hephaistose sepikoja ühe või teise tulemäe alla, kus see põhjustab purskeid
lonkuri peale, kui too püüdis Hera eest seista. See teine lugu on paremini tuntud tänu Miltoni kuulsatele värsiridadele: "Mulciberi... ...paiskas vihane Jupiter alla kristalsetelt müüridelt; too kukkus koidust lõunani, kastese õhtuni, unne heitva suvepäikse seltsis kukkus nagu langev täht ta Egeuse mere Lemnose saarele."(Hamilton 1975:29) Hephaistos oli jumalik sepp ja jumalate arhitekt, kelle muljetavaldavad oskused hõlbustasid jumalate elu. Ta ehitas Olümpose jumalustele vasest paleed, kujundas lauad ja toolid, mis liikusid vajadusel Zeusi suurde saali või sealt välja, tootis surmatoovaid relvi, nooltele läbistamatut soomust ja kujundas jumalannade ehteid. Ta valmistas veel olümplastele kuldseid kingi, millega nad said käia õhus ja vee peal. Kuna jumalad sõitsid
Ka selle hoone projekteeris Kallikrates. Väravast siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna hiiglaslikku kuju, mis oli arvatavasti samuti Pheidiase töö. See kuju oli nii suur, et jumalatari käes oleva oda ots ja kiivri ülemine kaunistus olid näha kaugelt Saroni lahte5 sisenevatelt laevadelt. _____ 1 palestra sportimiskoht (algselt vabas õhus, hiljem ka ruumis) 2 Athena Lemnia Athena Lemnose saarelt 3 Ettevaatust sõnadega Parthenon (Neitsiliku Athena tempel: sõnast parthenos `neitsi') ja Panteon (kõigi jumalate tempel; sõnast pan `kõik') 4 panantenaiad Athena auks iga nelja aasta tagant korraldatud hiigelpidustused Ateenas 5 Saroni lahe ääres paikneb Ateena sadam Pireus MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kus veetis Athena oma lapsepõlve? 2. Athenat nimetati tihti Pallas Athenaks. Miks? 3. Kelle poolel oli Athena Trooja sõjas? Põhjenda. 4
Odysseias oli ka see Aresega petmise lugu. Ares ja Hephaistos on konkurendid Aphrodite ümber. Nende kahe seos on nähtav ka kultuspaikades. Nt Küprosel, on näha et Aphrodite pühamu kuulub ühte sepikojaga. Pygmalion (kääbusmees) on sepp-meistrimees vb ka valitseja. Tema armus Aphrodite kujusse või tegi ilusa kuju Galatea. Aphrodite puhus sellele elu sisse, need abiellusid ja rajasid Aphrodite kultuse. Nad on kultuslikult seotud ka Lemnose saarel. Müüdi järgi saatis Aphrodite Lemnose naistele haisu, siis nende mehed käisid mandrilt armukesi võtmas ja naised tapsid kõik mehed ära. See lugu seondus riitusega, kus Hephaistos lahkus saarelt 9 päevaks. Sellega seoses kustutati saarel kõik tuled, ohverdati vaid ktoonilistele jumalatele, naised hoidsid meestest eemale ja sõid haisuks küüslauku. Normaalsuse taasamiseks toodi 9. päeval uus koldetul, siis ohverdati. Kolmas jumal, kellega oli ta seotud, on Hermes. Too võis olla ka Erose isa. Nende kindel poeg on
ning kasvatasid ta mingis grotis üles. b. Kättemaksu eesmärgil saatis Herale trooni nähtamatute ahelatega, ent Dionysos jootis ta täis ning Hephaistos vabastas ta. b. Seos Hera, Athena ja Aphroditega. i. Aphrodite Hephaistose abikaasa, läks Aresega voodisse c. Lemnose rituaalid. 18. Hermes. a. Kuju ja funktsioonid. i. Tema mitmepalgelise kuju aluseks on kergus ning kavalus ii. Jumalate käskjalg, kannab käske üle maa edasi, lennates tiivulistel jalatsitel. iii. Toob kohale Zeusi poolt saadetud unenäod, juhatab surnute hinged alilma iv. Õnnistab karja v. Oskuste jumalana kaitseb ta äri ning kauplemist vi
,,Aias" enne a 440 - Achilleuse relvade pärast võisteldes Odysseusele kaotanud Aias raevutseb, kaotab Athena tahtel mõistuse ning tapab sõdalaste pähe kariloomi. ,,Antigone" a 442? - Tragöödiat ,,Antigone" on tavaliselt tõlgendatud kui riiklike ja inimlike kohustuste konflikti. ,,Trahhislannad" enne a 430? Heraklese ja Deianeira traagiline saatus. ,,Kuningas Oidipus" a 430? v 428? ,,Elektra" ? Elektra ja Orestese lugu. ,,Philoktetes" a 409 Philoktetese pääsemine inimtühjalt Lemnose saarelt. ,,Oidipus Kolonoses" a 401 - Käsitleb Oidipuse müüdi vähem tuntud tahke: Oidipuse elu lõpupäevi Kolonoses koos tütarde Antigone ja Ismenega ja surmajärgset apoteoosi. · Euripides (485/4 või 480406 eKr) - Erinevalt Sophoklesest ei võtnud Euripides osa ühiskonnaelust. Teda peeti mõtliku loomuga tõsiseks ja kurvameelseks inimeseks, kes elas teistest eemaletõmbunult. Euripides
neid, kel 1 sandaal jalas. Ühel päeval ilmuski selline, ent muidu uhke ja kuninglik, linna. Keegi ei teadnud, kes too on, ent mees nõudis kuningatrooni endale. Pelias lubas trooni siis anda, kui mees toob tagasi kuldvillaku. Meheks oli Iason ning loomulikult läks ta villakut otsima. Kr noormehed tahtsid temaga kaasa tulla.(Herakles, Orpheus, Kastor, Polydeukes, Achielluse isa Peleus..) Laev, millega seilati oli `Argo' 1. peatus: Lemnose saar. Seal elasid ainult naised, kes võtsid argonaudid lahkelt vastu ning kinkisid neile varustust. Pärast Lemnoselt lahkumist jättis Herakles sõbrad maha, sest oli kaotanud oma sõbra ja relvakandja Hylase, kuna too oli uppunud veenümfi pärast. 2. seiklus: Harpüiad. Randumispaigas oli seiklejatel ees vana tudike Phineus, keda piinasid harpüiad (lendavad olevused, kõverate nokkade/küünistega, nende hais tegi kõik haigeks).
Ühel päeval ilmuski selline, ent muidu uhke ja kuninglik, linna. Keegi ei teadnud, kes too on, ent mees nõudis kuningatrooni endale. Pelias lubas trooni siis anda, kui mees toob tagasi kuldvillaku. Meheks oli Iason ning loomulikult läks ta villakut otsima. Kr noormehed tahtsid temaga kaasa tulla.(Herakles, Orpheus, Kastor, Polydeukes, Achielluse isa Peleus..) Laev, millega seilati oli ‘Argo’ 1. peatus: Lemnose saar. Seal elasid ainult naised, kes võtsid argonaudid lahkelt vastu ning kinkisid neile varustust. Pärast Lemnoselt lahkumist jättis Herakles sõbrad maha, sest oli kaotanud oma sõbra ja relvakandja Hylase, kuna too oli uppunud veenümfi pärast. 2. seiklus: Harpüiad. Randumispaigas oli seiklejatel ees vana tudike Phineus, keda piinasid harpüiad (lendavad olevused, kõverate nokkade/küünistega, nende hais tegi kõik haigeks). Rauk teatas, et teda
teda hirm. Võõras tutvustas ennast tema lellepojana, kellel on tegelik õigus kuningatiitlile ja nõudis, et Pelias annaks kogu rikkuse, mille ta omandanud on, rahumeelselt Iasonile. Phrixos oli nõus, kuid enne pidi Iason kuldvillaku Kreekasse tagasi toimetama. Ja nõnda pakkusid parimad ja üllamad end seiklusele kaasa pakkuma, sealhulgas ka Herakles, Orpheus, Achilleuse isa Peleus ja paljud teised ja purjetatigi laevaga „Argo“ kuldvillakut otsima. Esimene peatus tehti Lemnose saarel, kus elasid ainult naised, kes võtsid argonaudid lahkesti vastu ja kinkisid neile merele kaasa toidumoona, veini ja varustust. Pärast Lemnoselt lahkumist jättis Herakles argonaudid maha, sest ta noor relvakandja Hylas oli traagiliselt hukkunud ja kangelane lootis teda ikka leida ja unustas kõik muu. Järgmine seiklus oli neil harpüiadega, hirmuäratavate lendavate olenditega, kes jätsid alati maha jälgi haisu, mis kõik elavad olendid haigeks tegi
dokumentide järgi on teada, et 13-9 saj ekr toimusid suured liikumised vahemere piirkonnas. Egiptuse allikad mainivad mingisugust rahvast Trś.w., mis võiks tähistada tyrsenoi/tyrrhenoi. Neid on mainitud koos teiste mererahvastega. Mererahvad on mingisugune kogum rahvaid, kes tungisid balkani ps lõunaosast lõuna poole. Nende tung algas u 1200 ekr. Nende seas on mainitud hilisemaid palestiina rahvaid ja kreeklasi(mainitud arhailaste nime all). Arheoloogiline leid Lemnose saarelt- steel 6 saj ekr- kivist eelkõige hauaplaat, kivist monument...peaaegu täpselt etruski keel monumendil. Üksikleid, sp ei julgeta teha kindaid järeldusi. Tänapäeval arvatakse, et etruskid on üks jäänud proto-euroopa asustusest. Nim selliseid tundmatuid rahvaid, kes asustasid euroopa piirkondi enne ajaloolisel ajal saabunuid rahvaid. Etruskid pannakse samasse kategooriasse kuhu baskid. Ladina keelne nimetus tusci või etrusci
troojalaste seas pidi olema mees, kes teab tulevikku ettekuulutaja Helenos. Odysseus sai Helenose kinni võtta ja viimane ütles, et Trooja ei lange enne, kui keegi tuleb linna vastu sõdima Heraklese vibu ja nooltega. Heraklese surma järel anti kangelase vibu ja nooled prints Philoktetesele, kes ühines kreeklaste väega, kui see Trooja poole teele asus. Teel tehti peatus ühel saarel ohverdamiseks ja Philoktetes sai seal maolt salvata. Sõjamehed olid sunnitud Philoktetese Lemnose saarele jätma. Odysseys saadeti välja, et ta mõne vembuga Heraklese vibu ja nooled kätte saaks. Odysseusega kaasa läks ühe müüdi järgi Diomedes, teise järgi Achilleuse poeg Neoptolemos. Neil õnnestus vaeselt Philokteteselt küll vibu ja nooled kätte saada, ent neil hakkas temast kahju ja nad kutsusid teda Troojasse kaasa. Trooja all raviti Philoktetes terveks ja kui ta lahingusse läks, oli Paris esimene mees, keda ta haavas.
Poiss jõudis Kolchisesse ning ohverdas Zeusile tänutäheks jäära, kinkis kuldvillaku kuningas Aietesele. Phrixose lellepoeg Iason tuli Kreeka riiki (?) päästma oma kurja nõo Peliase käest. Pelias käskis tal tuua villaku. Iason ajas meeskonna kokku (50 tk). Sinna kuulusid mitmed vägevad mehed: Admetos (vt. 23 lõpp), Dioskuurid (vt. 16), Herakles, Meleagros, Orpheus (muusik), Peleus (Achilleuse isa), Telamon jt. Laeva nimeks sai "Argo". Vapraid mehi kaitses ja aitas Hera. Lemnose saarel, kus elasid ainult naised, tehti esimene peatus. Järgmises peatuspaigas päästsid põhjatuul Borease pojad ennustajavanamees Phineuse harpüiade käest, kes kogu aeg tolle toidu ära sõid. Rauk ennustas argonautidele, mis neid ees ootab. Järgmiseks pidid argonaudid läbi pääsema põrkavate kaljude Sümplegaadide vahelt. Kõigepealt lasti tuvil läbi lennata, siis läks "Argo" järele. Pääsesid läbi; kaljud olevat sestpeale paigale jäänud.
annaabi.ee 
