Sindi Gümnaasium Kunstiajalugu XXXX XXXXXXXXX Rembrandt Harmenszoon van Rijn 15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam Aastalõppu referaat Õpetaja: Sindi 2008 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................2 ELULUGU...........................................................................................................................
Die Olympischen Spiele Pro und Kontra Pro Symbolik und Grundidee Politik Pro Kontra Selbstbewusststein der Krieg zwischen Georgien und Zwergstaaten wird stärker Russland Boykott (Moskau, Los Angeles) Die Sportler leiden Völkerverständigung Die Spitzensportler Das Wichtigste ist nicht der Sieg, sondern die Teilnahme Jahrelanges Training Grosse Ziele Das Pech Anti-Doping Bezug mit der Vergangenheit Danke für das Zuhören!
Wiegen wog gewogen (h) KAALUMA Sein war gewesen (s) OLEMA Zunehmen nahm zu zugenommen (h) JUURDE VÕTMA Geben gab gegeben (h) ANDMA Finden fand gefunden (h) LEIDMA Werden wurde geworden (s) SAAMA Aussehen sah aus ausgesehen (h) VÄLJA NÄGEMA Leiden litt gelitten (h) KANNATAMA Beistehen stand bei beigestanden (h) TOETAMA Ankommen kam an angekommen (s) SAABUMA Gehen ging gegangen (s) MINEMA Heien hei geheien (h) NIMEKS OLEMA Bekommen bekam bekommen (h) SAAMA Verstehen verstand verstanden (h) ARU SAAMA
Rembrandt Harmenzoon van Rijn Koostaja: Fredi Pärs 11A 15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam Üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke. Alustas õpinguid ladinakeelses ülikoolis ning astus 14-aastaselt Leideni Ülikooli. Lahkus hiljem koolist, et maalikunsti õppida. Algul kohaliku meistri, Jacob von Swanenburch'i ning hiljem Pieter Lastman'i juures Amsterdamis. Teinud palju autoportreesid (u. 50-60) Maalis maastikku, tegeles graafikaga. Portreed on rikkalikud ja mitmekesised. ,,Faust" (1650-52)
Rembrandt Harmenszoon van Rijn Elulugu 15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam. Rembrant oli hollandi barokk-kunstnik, keda peetakse üheks paremaks maalijaks lääne kunsti ajaloos. Tema tööd on mõjutanud paljusid hilisemaid kunstnikke. Õppima Leideni maalija Jacob van Swanenburgi käe alla. Tema juures õppis Rembrandt
Bestehen koosnema AUF Dativ AUF Akkusativ Sich wundern imestama Stammen pärinema Bestehen kindlaks jääma Achten silmas pidama Antworten vastama AN Akkusativ UNTER Dativ VOR Dativ Aufpassen tähele panema Denken mõtlema Leiden kannatama Angst haben hirmu tundma Hinweisen vihjama Glauben uskuma Sich fürchten kartma Hindeuten vihjama Grenzen piirnema AN Dativ Hoffen lootma Sich gewöhnen harjuma
wRektion der Verben DATIV DATIV: begegnen - kohtama, bleiben wo? - jääma, danken - tänama, helfen - aitama, gratulieren - õnnitlema, finden wo? - leidma, glauben - uskuma, vergessen wo - unustama? VON DATIV: abhängen - sõltuma, erzählen - jutustama, träumen - unistama, sich unterscheiden - erinema BEI DATIV: sich entschuldigen - vabandama AUS DATIV: bestehen koosnema, stamen - pärinema UNTER DATIV: leiden - kannatama AN DATIV: arbeiten - töötama, fehlen - puuduma, teilnehmen osa võtma, mangeln puudust tundma (millestki), studieren ülikoolis õppima, zweifeln - kahtlema ZU DATIV: sich entwickeln-arenema, erziehen-kasvatama, gehören-kuuluma, sich verhalten-käituma NACH DATIV: sich erkundigen järele pärima, greifen - haarama, sich sehnen - igatsema, fragen - küsima MIT DATIV: sich befreunden - sõbrunema, sich beschäftigen tegelema; sich befassen tegelema;
keine individuellen Züge. Krankheit und Tod Seit der Niederlande- Reise unter den Folgen einer Malaria- Erkrankung leidend, starb Dürer überraschend am 6. April 1528, kurz vor seinem siebenundfünfzigsten Geburtstag. Vokabeln Das Gemälde,- : maal Das Kupfer : vask Die Pinakothek : pildigalerii Das Ereignis,-se : sündmus Leiden litt hat gelitten : kannatama, taluma Das Selbstbildnis,-se : autoportree Heiraten heiratete hat heiratet : abielluma Die Veröffentlichung,-en : avaldus schätzen schätzte hat geschätzt : hindama Danke für Hören!
2.1 Hollandi toitumistavad 2.2 Hollandi toitude nimed ja sisu 2.3 Pannkoogirestoranid Hollandis 2.4. Restoranid Amsterdamis 2.5. Baarid ja kohvikud 3.Kokkuvõte 1.Sissejuhatus Eestist pindalalt veidi väiksemas (36 900 km2, koos siseveekogudega 41 500 km2) ning kaheteistkümneks provintsiks jagunevas Hollandis elab 16, 2 miljonit inimest. Kolmandik neist elab Randstadis, mille moodustavad Amsterdam, Rotterdam, Haag, Utrecht, Haarlem, Leiden, Hilversum ja väiksemad asulad. Kuigi Holland on mõõtmetelt väike, on maal külastajale palju pakkuda. Holland on kuulsate kunstnike Vincent van Goghi, Rembrandti ja Veermeeri sünnimaa, Holland on lilleparkide ja tulbiväljade maa, veel 100 aastat tagasi oli maal 10000 töötavat tuuleveskit ning siiani on veskid Hollandi sümboliks, Holland on juustumaa siit pärinevad kuulsad Gouda ja Edam.
Rembrandt Rembrandt Harmenszoon van Rijn (15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam) on üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Ta sündis Leidenis 15. juulil 1606, oli veskimehe poeg. Alguses tahtis tema isa, et ta jätkaks perekonna traditsiooni veskipidajana, aga hoolimata sellest, et nad olid väga tagasihoidlike võimalustega perekond, võimaldas ta Rembrandt´ile hea hariduse. Ta läks õppima kunsti - algatuseks ühe kohaliku kunstniku juurde ja siis juba edasi Amsterdami
braten briet gebraten praadima fallen fiel ist gefallen kukkuma gefallen gefiel gefallen meeldima halten hielt gehalten pidama,hoidma lassen lieB gelassen laskma,lubama schlafen schlief geschlafen magama verraten verriet verraten reetma laufen lief ist gelaufen jooksma ei i i greifen griff gegriffen haarama leiden litt gelitten kannatama reiten ritt hat/ist geritten ratsutama reiBen riss gerissen rebima schneiden schnitt geschnitten lõikama streiten stritt gestritten tülitsema vergleichen verglich verglichen võrdlema ei ie ie beweisen bewieB bewiesen tõestama bleiben blieb ist geblieben jääma entscheiden entschied entschieden otsustama
museologische Kenntnisse für den Bereich der Museumsdokumentation die Fähigkeit, visuelle Eindrücke kurz und prägnant sprachlich umzusetzen im Bereich der Film- und Fernsehdokumentation Perspektiven des Berufs? Meine Meinung ist ,,ja". Das Berufsfeld der Dokumentare ist perspektiven des Berufs. Im öffentlichen Sektor gäbe es einen hohen Bedarf - allein es fehlen die Mittel - und in der freien Wirtschaft leiden die Dokumentare darunter, daß sich der Wert ihrer Arbeit nicht unmittelbar in den Umsatzzahlen widerspiegelt. Daß gute Informationsarbeit hilft, Qualität und Absatz eines Produktes zu verbessern, ist immer noch nicht ausreichend in das Bewußtsein der Unternehmensleitungen vorgedrungen.Wichting ist die Entwicklung der Informationsgesellschaft, auch die Begriffe Vernetzung und Globalisierung sind wichtig. Dieser Prozeß ist gekennzeichnet von der rasanten Entwicklung
Literaturepoche des Sturm und Drangs Im Mittelpunkt steht das Genie, weshalb diese Periode auch als "Geniezeit" bekannt ist Motive: Natur, Individualismus, Spontanität, Empfindungen und Gefühle Ablehnung von Traditionen, Autoritäten und Normen Die Literaturgattung "Drama" wird zum zentralen Ausdrucksmittel. Dem Drama wird eine pädagogische Funktion zugeschrieben, es soll die Menschen erziehen Goethes "Die Leiden des jungen Werthers" und Schillers "Die Räuber" werden innerhalb kürzester Zeit europaweit zu den bekanntesten Werken und erreichen "Kultstatus" Literaturepoche: Weimarer Klassik (1786-1805) Wissenswertes über die Epoche: Christoph Martin Wieland, Johann Wolfgang von Goethe, Friedrich Schiller und Johann Gottfried Herder gelten als das "Weimarer Viergestirn" Der Begriff "Weimarer Klassik" leitet sich einerseits aus dem Wirkungsort von Schiller und
erkennbare Anzeichen. Wenn das Kind sich vernachlässig und allein gelassen fühlte, kann sich das im Erwachsenenalter aber durchaus negativ bemerkbar machen. Fragt man Menschen im hohen Alter, was sie im Leben anders gemacht hätten, so antworten diese meistens mit: "Ich hätte mir mehr Zeit für die Familie nehmen sollen!" Ganz egal wie man sich auch entscheidet: Entweder Kind oder Job müssen darunter leiden. Die Frage muss jeder für sich entscheiden, denn beides gut unter einen Hut zu bringen erfordert viel Fingerspitzengefühl und einen sehr flexiblen Job.
Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................... 2 2. Elulugu.............................................................................................3 2.1. Nooruspõlv (1606-1624)..............................................................3 2.2. Leiden (1625-1630).....................................................................4 2.3 Amsterdam. Kuldaeg (1631-1641)................................................5 2.4. Amsterdam. Üleminekuaastad (1642-1650).................................7 2.5. Amsterdam. Küpsus (1651-1669)................................................8 3. Kokkuvõte........................................................................................10 4. Kasutatud kirjandus...........................................
Rembrandt Harmenszoon van Rijn 1606 1669 Rembrandt Harmenszoon van Rijn (15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam) oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Elulugu Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritszoon van Rijni ja Neeltgen Willemsdochter van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli üpris heal järjel. Emapoolsed sugulased jäid katoliiklasteks isegi pärast Madalmaade kodanlikku revolutsiooni.
portreid. Tema töödes on suurejooneline pidulikkus, fantaasiarikkus ning ohjeldamatu temperament. Värvid ta maalidel on elavad ja intensiivsed, pintslilöögid vabad ja hoogsad. Kompositsioon on tihti diagonaalse ülesehitusega. Rubensi kuulsaim töö on "Leukippose tütarde röövimine", mis kujutab stseeni kreeka mütoloogiast. (Peajumal Zeusi ja Sparta kuninga abikaasa Leda pojad Castor ja Pollux röövivad Leukippose kauneid tütreid). Rembrandt Harmenszoon van Rijn (15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam) on üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Rembrandti esimesed Leidenis loodud teosed peegeldavad tema õpetaja, Amsterdami kunstniku Pieter Lastmani, mõjusid, kuigi Rembrandt veetis enne Lastmaniga kohtumist kolm aasta Jacob van Swanenburghi käe all õppides. Tema selle perioodi töid iseloomustavad tugevad selged kontuurid, heroilised karakterid ja suur dramaatika. 1626 valmis Rembrandti esimene ofort
NB! oren-lõpuga sõnadel liigub sõnarõhk viimasele silbile (der Doktor > die Doktoren). · Kõik nõrka käändkonda kuuluvad meessoost ja kesksoost nimisõnad (vt ka nimisõna käänamise nõrk käändkond). · Väike rühm kesksoost nimisõnu: das Auge die Augen, das Ohr die Ohren, das Herz die Herzen, das Ende die Enden, das Leid die Leiden, das Intress die Intressen, das Bett die Betten, das Hemd die Hemden. · ma- ja um-lõpuga võõrapärased kesksoost nimisõnad: das Drama die Dramen, das Zentrum die Zentren. 4. Sufiksiga -s moodustatav mitmus. · Enamik vokaaliga lõppevaid nimisõnu: die Oma die Omas, der Vati die Vatis. · Laensõnad inglise ja prantsuse keelest: das Café die Cafés, die Bar die Bars.
lahutamatu osa õiguskorra alussubjektidest.20 Šariaadi kohaselt on eristatakse islami õiguse kolme õiguse subjekti: 16 M. Al Awabdeh. History and prospect of Islamic Criminal Law with respect to the Human Rights. 16.03.2005, lk 24. 17 CIA. An outline of crime and punishment in Islamic Law. 22.06.1990, lk 4. 18 Ib. 19 Г.Ф. Елаян, lk 155. 20 F. Malekian. Principles of Islamic International Criminal Law. A Comparative Search. Second Edition. Leiden: Brill 2011, lk 101. 8 moslemid – Islami riikide kodanikud, kes järgivad Islami usku. Nendele kehtib islami karistusõigus täies mahus; dhimma – mittemuhameedlane (kristlased, judaistid), kes resideerub Islami riigis, maksumaksija. Muhameedlaste kaitse alla kuuluv kodanik. Talle on seadusega tagatud isikuline ja varaline puutumatus. Õiguskorras muhamedlastega samal tasemel asuv
Rembrandti autoportree 1630. Aastast. Rembrandti autoportree Elulugu Rembrandt Harmenszoon van Rijn (15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam) oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritsz van Rijni ja Neeltgen Willemsdr van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli üpris heal järjel. Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud ning soovides
Druck, Sponsoren, etc. und natürlich die körperlichen Probleme, Überlastungserscheinungen, Doping (wozu man oft auch gezwungen ist, um die Leistungen zu bringen), dann die Trainingshäufigkeit, besonders in den TechnikSportarten, denn hier muss man schon sehr häufig und lange trainieren. Dann muss man überlegen, dass man immer in der Öffentlichkeit steht, dass Privatleben dadurch stark leiden kann. (wir sagen: Wir brauchen mindestens fünfmal pro Woche 30 Minuten körperliche Aktivität, wobei diese körperliche Aktivität nicht als Sport verstanden werden darf, sondern verstanden werden kann als mit dem Rad zur Arbeit zu fahren, mittags einen Runde spazieren zu gehen, im Garten tätig zu werden, sich "Bewegungsportionen" im Büro abzuholen. Das ist auch körperliche Aktivität, und eine Körperzelle weiß wirklich nicht, ob ich nun mit den NordicWalkingStöcken im
võiduka ruudulise lipu. Vastandlikud on ka maali kaks pealkirja: hollandlasi alandav "Breda kindluse alistamine" ja hispaanlasi ülendav "Las Lanzas" ehk "Piigid". Velazquez lepitab oma maalil vaenulikke vägesid võrdväärsete gruppide portreena. 11 Rembrandt Harmenszoon van Rijn Rembrandt Harmenszoon van Rijn (15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam) on üks Euroopa tuntumaid maalikunstnike ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritsz van Rijni ja Neeltgen Willemsdr van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli üpris heal järjel. Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud ning soovides saada maalikunstialast õpetust asus ta õppima Leideni maalija Jacob van
Die Ehe ist glücklich; nur einmal erlaubt sich Christa T. einen Seitensprung mit einem Jagdfreund von Justus. Der Gehörnte schafft das Problem aus der Welt, indem er seine Frau ein weiteres Mal schwängert. Christa T. schluckt Unmengen Prednison gegen Leukämie. Auf den Tod an Panmyelophise erkrankt, bringt Christa T. im Herbst 1962 ihr drittes Kind, ein Mädchen, zur Welt. Im darauf folgenden Februar stirbt sie. Ulrich Plenzdorf: Die neuen Leiden des jungen W. (1968/1972) der Konflick zwischn individuellen Glücksanspruch und realsozialistischem Alltag Edgar Wibeau wurde von seinem Vater verlassen, als er fünf Jahre alt war. Nach dem Tod Edgars mit 17 Jahren befragt sein Vater Personen, die seinem Sohn nahe standen, um ihn im Nachhinein kennenzulernen. Edgar wächst in DDR-Zeiten bei seiner Mutter als Musterschüler und Vorzeigeknabe auf. Nach einem Streit mit
Kasutatud kirjandus 1. Eser, A. Major Stages of Criminal Law Reform in Germany Israel Law Review. Jerusalem : Israel Law Review 1996/30 2. Sootak J. Development of Estonian Criminal Law. Juridica 1996/1 3. Drage, G. The Criminal Code of the German Empire. New Yersey : The Lawbook Exchange 2005 4. Bar, C.L. A history of Continental Criminal Law. New Yersey : The Lawbook Exchange 1999 5. Andersen P. Legal Procedure and Practice in Medieval Denmark. Leiden: IDC Publishers 2011 6. Ruff, J. R. Violence in Early Modern Europe 1500-1800. Cambridge : Cambridge University Press 2001 7. Langbein J.H. Torture and the Law of Proof Europe and England in the Ancien Regime. London : The University of Chicago Press 2006 8. Cooper, T. Tracts on Medical Jurisprudence. New Yersey : The Lawbook Exchange 2007 9. Delmas-Marty M. European Criminal Procedures Great Britain : Cambridge University Press 2002 10. Brettel H. F
trading centre for Western Europe. 1516 - The Netherlands passed under Spanish control as Charles V, ruler of the Low Countries, became king of Spain. 1581 - The Protestant provinces of the Low Countries declared their independence. Spain and the Netherlands fought for years, until Spain recognized Dutch independence in 1648. 1600s - Dutch trade, culture, and empire prospered as the Netherlands became a leading world power. Amsterdam and Leiden became important European trading and cultural centers. 1714 - Exhausted by long, costly wars with France, the Netherlands began to cede control of the seas to England. However, the Dutch continued to control a vast global trading empire. 14 1795-1813 - France captured Amsterdam and occupied the Netherlands during the Napoleonic Wars. 1815 - The Netherlands became an independent kingdom united with Belgium.
materjalitunnet, faktuuri, esemelikkust ning saavutasid selles osas eriti kõrge meisterlikkuse. Nagu olustikumaal puhkes õitsele korraga mitmes eri paigas ja moodustas mitmeid kohalikke koolkondi, nii on ka hollandi natüürmordid tugeva lokaalse eripäraga. Haarlemis levisid näiteks eriti laialdaselt natüürmordid mitmesuguste klaaside ja pokaalidega, Haagis maaliti meeleldi kalu, Utrechtis oli populaarne lillemaal, ülikoolilinn Leiden eelistas natüürmorte raamatutega, millega sageli segunesid maisele kaduvusele vihjavad sümbolid nagu pealuud ja liivakellad. Natüürmorte loovate meistrite kunstiline maitse ilmutas end küllaltki mitmekülgselt. Võrreldes flaami meistritega, kelle töödel lauad vajuvad lausa looka rikkalike loodusandide all, hakkab siiski silma hollandi natüürmortide teatav delikaatne intiimsus. Hollandi meistrite tööd ei ole kunagi esemetega üle kuhjatud, kompositsioonid on
seotud kohustustest, „põhjendatud juhul, kui asjassepuutuva organisatsiooni kohta arvatakse, et see kaitseb põhiõigusi – nii sisuliste garantiide kui ka nende järgimise kontrollimise mehhanismide suhtes – 3 J. Laffranque. Sõltumatu ja demokraatlik õigusriik Riigikohtu praktikas Eesti Euroopa Liidu liikmesuse kontekstis. – Juridica 2009/8, 4 A. Peters. Compensatory Constitutionalism: The Function and Potential of Fundamental International Norms and Structures. – Leiden Journal of International Law 2006 (19). 5 EKo 15.07.1964, 6/64, Flaminio Costa vs. E.N.E.L.; EKo 17.12.1970, 11-70, Internationale Handelsgesellschaft, p 3; EKo 09.03.1979, 106/77, Amministrazione delle Finanze dello Stato vs. Simmenthal SpA, p 21. Lissaboni lepingule lisati deklaratsioon ülimuslikkuse kohta järgmises sõnastuses: „Konverents tuletab meelde, et vastavalt Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud praktikale on aluslepingud ja liidu poolt
- Seejärel Austerlased ,,vabastavad" kõik Ungari alad Türgi alluvusest (1687) - 1699 rahuleping Autria ja Türgi vahel: Austria sai endale kõik Ungari alad (ka Transilvaania) PUUDUV OSA !!! - Tugeva riikluse ideoloogia: - FWI ,, Preisi riigirahvuse õpetaja", kes nõudis alamatelt täielikku kuulelikust (Taust Luteri usus) - FW1 on ise eeskujulik ,,tööspilegas" - Rahvuslik voorus: Kohusetunne (Ülesannete täitmisel) - Lerne leiden ohne zu klagen! - Kuninga käsud realiseerib efektiivne ametnike ,,armee". - Kehtestati finantskontroll (Maksude laekumisel) - Tsentraliseeritud riigihaldus - Lääne-Euroopa efektiivsem isevalitsus ! - Vastutasuks sai aadel endale ,,Vabad käed" pärisorjadest talupoegade suhtes ning kõrged riigi- ja sõjaväeametid - 1717 määrus asutada rahvakoole talurahvale (usk ja armee) - Merkantilistliku majanduspoliitika eesmärgiks on suure armee finantseerimine.
protestantlikke usulahke tagasi l�kkas. ****** Jan van Kessel on imetlusv��rne ja hiilgav nat��rmortide maalija, keda on sageli segi aetud tema paremini tuntud nimekaimu ja eakaaslasega Antwerpeni maalikunstnike d�nastiast, Jan van Kessel vanemaga (1626 � 1679). Sellele viitavad t�psemalt ka A. van der Willingen ja F. Meijer, �A Dictionary of Dutch and Flemish Still-Life Painters Working in Oils, 1525 � 1725.� Leiden, 2003. Peale ilmselgete stiilierinevuste oli neil kunstnikel ka �ksteisest selgesti eristuv signatuur. Lisaks nimede kokkusattumusele on m�lemad kunstnikud olnud enam-v�hem �hel ajal ka Antwerpeni P�ha Luuka gildi liikmed. Kunstiteadlane Klaus Ertz on need maalijad p��dnud hilisemas kontekstis eraldada, nimetades k�esolevat Jan van Kesselit �Teiseks�, kuna segadust v�ib veel tekitada fakt, et Jan van Kessel �Esimesel� v�i
107 Kasutatud allikad ja kirjandus Kirjandus: 1. ALTHAUS, Paul. The Theology Of Martin Luther, Fortress Press. Philadelphia, 1989. 2. BAIRD, D. Robert, BLOOM, Alfred. Indian And Far Eastern Religious Traditions. New York, Harper & Row, 1971. 3. BOWKER, John. Problems Of Suffering In Religions Of The World, Cambridge University Press, Cambridge, 1970. 4. BOYCE, Mary, GRENET, Frantz. A history Of Zoroastrianism, vol III, E. J. Brill, Leiden, 1991. 5. BULTMANN, Rudolf. Theology Of The New Testament, vol. II, Chatham, SCM Ltd, Mackays of Chatham, 1993. 6. CAMPBELL, Joseph. The Portable Jung. Penguin Books, New York, 1971. 7. CLIFT, Wallace, B. Jung And Christianity, The Crossroad Publishing Company, New York, 1983. 8. DE LASZLO, Violet, S. The Basic Writings Of C. G. Jung. Princeton University Press, New Jersey, 1990. 9. HALL, S. Calvin, NORDBY, J. Vernon. Sissejuhatus Jungi psühholoogiasse. Tallinn, Väike Vanker 2007. 10
asjade vastu tingis nii ülikoolide loomise kui botaanikaaedade rajamise nende juurde. See õhutas veelgi taimede kogumist ja tundmaõppimist. Väärtuslikke taimi demonstreeriti algselt eraldi peenardena, hiljem hakati rõhku panema ka kunstipärasele kujundamisele. 14. saj algusest saati rajatakse botaanikaaedu - Orto Botanico - 1330 Salerno, 1333 Veneetsia, 1350 Praha, 1525 Erfurt, 1530 Marburg, 1545 Padua, 1547 Pisa, 1577 Leiden, 1580 Leipzig, 1597 Heidelberg, ka Strassbourgis, Pariisis, 1632 Oxfordis. Paljudele on saanud eeskujuks Padova botaanikaaed - botaanikaaedadele hilisemalgi ajal tüüpiline sümmeetriline neljaosaline jaotus koos selgelt eralduva rõhutatud keskosaga. ÜLIKOOLID. See arvatavasti kõige olulisem institutsioon arenes välja just keskajal - 1100. a Bologna's, 1150. a Pariisis, 1229. a Cambridge'is, 1243. a Salamanca's. Kolledzite rajamisega
. ~~--- ..----~--.~---~~-~ Chapter 4 SOCIAL PROOF who thinks he has found the answer. His name is David Phillips, and he points a convincing finger at something called the "Werther effect." The story of the Werther effect is both chilling and intriguing. More than two centuries ago, the great man of German literature, Johann von Goethe, published a novel entitled Die Leiden des jungen Werthers (The Sorrows of Young Werther). The book, in which the hero, named Werther, commits suicide, had a remarkable im- pact. Not only did it provide Goethe with immediate fame, but it also sparked a wave of emulative suicides across Europe. So powerful was this effect that author- ities in several countries banned the novel. Phillips' own work has traced the Werther effect to modern times (Phillips, 1974)
annaabi.ee 
