Leibkonnad 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel oli Eestis 599 832 leibkonda, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise, 2000. aasta loendusega on alla 18-aastaste lastega leibkondade osatähtsus vähenenud 33,6%-lt 25,2%-le. 2011. aastal moodustasid kõigist leibkondadest 56,7% ühepereleibkonnad (s.o abielu- või vabaabielupaariga või ka üksikvanemaga leibkonnad), kus elas 75,7% leibkonnaliikmetest. Võrreldes 2000. aastaga on kasvanud vabaabielupaariga leibkondade osatähtsus (10,1%-lt 13,6%-le) ja vähenenud abielupaariga leibkondade osatähtsus (36,8%-lt 30,1%-le). Üksikvanemaga leibkondade osatähtsus on ühepereleibkondade hulgas 1,7 protsendipunkti võrra vähenenud. Oluliselt on kasvanud üheliikmeliste leibkondade arv ja osatähtsus.
internetiühendusele, mobiili- ja lauatelefoniteenustele ning televisioonile. Samuti on kaardistatud, millist tüüpi lepinguid ja ühendusi kõige enam kasutatakse. Detsember 2011 on tehtud välitöö. Varasemalt on samal teemal uuringud tehtud veebruar/märts 2011, november/detsember 2009, november 2007/jaanuar 2008, november/detsember 2006 and detsember 2005/jaanuar 2006 Mobiiltelefonile ja lauatelefonile ligipääs Uuringust selgub, et 46%-il Eesti leibkondadest on nii mobiiltelefoni- kui ka lauatelefoniühendus, 5%-il on ainult lauatelefoniühendus ja 47%-il leibkondadest on ainult mobiiltelefoniühendus. Riigid, kus on kõige rohkem levinud ainult mobiiltelefoniühenduse omamine, on Soome (80%) ja Tsehhi (78%) . Neid leibkondi, kellel on ainult lauatelefoniühendus, on vähe kogu Euroopas, kuid kõige rohkem siiski Saksamaal (14%), Hispaanias (11%) ja Maltal (11%). Vähima
Interneti kasutatavus ja e-kaubandus Eestis ning Euroopa Liidus Interneti tähtsus on viimaste aastatega väga palju tõusnud. Tänapäeval leidub ilmselt vähe majapidamisi, kus puuduvad Internet ja arvuti. Võib öelda, et inimesed on koondanud peaaegu kogu oma elu virtuaalkeskkonda, mis on eelkõige lihtne ja mugav lahendus. 2015. aasta 18. septembri seisuga oli kodune internetiühendus olemas 99%-l lastega leibkondadest ning 86%-l lasteta leibkondadest. Käesoleva aasta jaanuari seisuga kasutavad Euroopa Liidus Internetti kõige enam taanlased ja seda lausa 97% elanikkonnast, mis on veerandi jagu kõrgem kui Euroopa keskmine (75%). Lisaks Taanile, ületab Interneti kasutatavuse määr Euroopa keskmist veel ka Eesti (90%), mis on meie kui väikese riigi kohta ehk isegi pisut üllatav tulemus. (http://www.gemius.ee/468/interneti-kasutatavus-12-euroopa-liidu-riigis.html) Väga populaarseks on muutunud ka e-kaubandus. 2013
leibkonnal majanduslikult hakkama saada. Suuremas leibkonnas on võimalik ka teatud kulutustelt kokku hoida. Nii on näiteks kahel töötaval või vanaduspensioni saaval inimesel kasulikum elada ühise leibkonnana kui mõlemal eraldi, sest paljud väljaminekud ei sõltu leibkonnaliikmete arvust, vaid tehakse kogu leibkonna peale. Seega on üksi elavate või üksi lapsi kasvatavate inimeste vaesuse määr võrreldes teistega kõrgem üksiku vanemaealisega üheliikmelistest leibkondadest elas suhtelises vaesuses kaks kolmandikku, samas ei olnud nende vaesus nii sügav, et ulatuks absoluutse vaesuseni. Sügavam on aga vaesus üksikvanemaga leibkondade liikmete puhul, kellest elas suhtelises vaesuses 36% ja absoluutses vaesuses 16%. Kokkuvõtlikult võib tõdeda, et kindel töökoht ja hea haridus annavad parema garantii vaesusesse sattumise vältimiseks, kuna kindlustavad suurema sissetuleku. Kuid
takistavad neid uude kohta kolimast Töötajad, kes ei ole häälestatud elukohta vahetama, võivad lõpetada mitte sobiva (meelepärase) töö tegemise ja see tõstab kulusid majanduse jaoks Maja (eluruumi) omanikud on tugev lobby grupp, kes jälgib planeeringute tegemist ja võib takistada uute ettevõtete asutamist Eluruumi omanike töösõidud Turg Põhiosa eluasemetest muretsetakse k.a. eluasemelaenu või liisinguga. Ca 1/4 leibkondadest omab kohustusi pankade ees (2010.a. keskpaik). Kokku kõik kohustused (lepingud) 1107,5 tuhat (leibkondi 572,5 tuhat) Pankade laenupoliitika agressiivne ja riskantne (laenuvõtja, mitte panga seisukohast). Laenuandjal puudub sotsiaalne vastutus Pole kogemust eluasemelaenu mõjust teistele protsessidele (demograafiline käitumine jm) Praegu laenuturul olev noorte põlvkond on esimene, kes oma tarbimise on üles ehitanud krediidile
Leibkonnad 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel oli Eestis 599 832 leibkonda, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise, 2000. aasta loendusega on alla 18- aastaste lastega leibkondade osatähtsus vähenenud 33,6%-lt 25,2%-le. 2011. aastal moodustasid kõigist leibkondadest 56,7% ühepereleibkonnad (s.o abielu- või vabaabielupaariga või ka üksikvanemaga leibkonnad), kus elas 75,7% leibkonnaliikmetest. Võrreldes 2000. aastaga on kasvanud vabaabielupaariga leibkondade osatähtsus (10,1%-lt 13,6%-le) ja vähenenud abielupaariga leibkondade osatähtsus (36,8%-lt 30,1%-le). Üksikvanemaga leibkondade osatähtsus on ühepereleibkondade hulgas 1,7 protsendipunkti võrra vähenenud. Oluliselt on kasvanud üheliikmeliste leibkondade arv ja osatähtsus.
arvutatakse ühtse metoodika järgi ja millel on üks ja sama väärtus. Elatusmiinimumi ehk absoluutse vaesuse piiri arvutamisel käsitletakse sarnaselt eelmise elatusmiinimumi metoodikaga kolme kulukomponenti: toidukulutused, eluasemekulutused ja individuaalsed mittetoidukulutused. Uuendatud metoodikat kasutades selgus, et 2004. aastal oli leibkondade absoluutse vaesuse määr pisut (ligi protsendi võrra) suurem kui varasema metoodika järgi arvutatult — ligi 15% leibkondadest pidi tulema toime liikme kohta väiksema sissetulekuga kui seda oli uus absoluutse vaesusepiir. Neis leibkondades elas 16% kõigist leibkonnaliikmetest ning iga viies laps. Viimase kolme aasta võrdluses (joonis 2.5 ja Lisa tabel 17) näeme, et allpool absoluutse vaesuse piiri olevate leibkondade osatähtsus pidevalt vähenes. Nii elas 2006. aastal Eestis allpool absoluutse vaesuse piiri iga kaheteistkümnes leibkond, kus elas 8% kõigist leibkonnaliikmetest ja 11% lastest. http://www.sm
meiega. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on üha tähtsam roll inimestevahelisel suhtlusel sotsiaalmeedias. Kuidas mõjutab Facebook meie isiksuseomadusi? Kuidas erineb identiteet päriselus ja internetis? Üritan leida vastust nendele küsimustele tuginedes suhtlemispsühholoogiale ja erinevatele läbiviidud uuringutele. Statistikaameti andmetele tuginedes on 2013.aastal 80,6% Eesti leibkondadest kodus Internetiühendus (Statistikaamet,2013,/5/). Internetisuhtlus on muutunud samaoluliseks kui teised suhtlemisviisid. Kas võime seda võrdsustada tavalise näost-näkku suhtlemisega? Facebooki mõju isiksuseomadustele Viimase kuue aasta jooksul on saanud Facebookist üks kiiremini arenev internetikeskkond. Oktoobris 2012 raporteeris Facebook, et seda saiti kasutab kuus keskmiselt miljard inimest.
Toetatakse kohalikku algatust, kodanikuaktiivsust ja ettevõtlikkust. Külavanem - Külavanem on Eestis ühe või mitme küla elanike ühiste huvide esindaja, kelle valivad küla või külade elanikud. Külavanema statuudi kinnitab vallavolikogu. Sotsiaaltöötaja rollid ja partnerid kogukonnatöös – Luua kontaktid kohalike võimuesindajatega Saada ülevaade kogukonnast ja selle ajaloost Saada ülevaade neis piirkondades elavatest inimestest, ühendustest, leibkondadest jne ning nende andmete talletamine Omada ülevaadet piirkonna majanduslikust tegevusest Tegeleda piirkonda puudutavate sotsiaalsete probleemidega Omada ülevaadet KOV lävimisest kogukonnaga. Partnerid: KOV Külavanem Ettevõtjad Kogukonnas töötavad inimesed Maavanem, maakorraldaja Kodu-uurija Võimuesindajad Meedia rollid ja võimalused kogukonnatöös. (Hea kodanik, Külakiri jms) -
Tabel 12. Leibkonnad koduse vara järgi, 2005 ja 2007 (% kõigist leibkondadest) Vara liik 2005 2007 Auto 44 48 Värviteler 95 96 Videomagnetofon 39 44 Personaalarvuti 42 51 Kodune Interneti-ühendus 34 47 Mobiiltelefon 80 87 Pesumasin 81 85 Nõudepesumasin 4 6 Mikrolaineahi 42 55
andis kogu jaekaubandusettevõte müügitulust vaid 1,5%.Internetikaubandus on väikeettevõtete pärusmaa. Aastatel 2001–2007 töötas e-kaubandusega tegelevas ettevõttes keskmiselt 6–9 töötajat, 2011. aastal 2. (E-kaubandus on viimasel kümnendil hoogsalt arenenud, 2012) 13 6 INTERNETIKAUBANDUSE TURG Eestis on kodune internetikasutus üsna levinud. Kui 2005. aastal oli kodune internetiühendus 39% leibkondadest, siis 2011. aastal 71%. Kui vaadata Euroopa Liidu keskmist näitajat, mis 2011. aastal oli 73%, siis Eesti on sellele suhteliselt lähedal. Ka regulaarseid internetikasutajaid (kasutab internetti iga päev või vähemalt kord nädalas) on Eestis päris palju, isegi mõnevõrra rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. 2011. aastal oli Eestis 16–74-aastaste seas regulaarseid internetikasutajaid 73%, Euroopa Liidus keskmiselt 68%. (E-kaubandus on viimasel kümnendil hoogsalt arenenud, 2012)
Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus. Vaesus ja sotsiaalpoliitika Ülemineku reformide periood 1989-1994 Sunnitud loobumine senisest elustiilist ja tarbimisharjumustest; 90% leibkondadest kulus põhivajadusteks rohkem kui 60% sissetulekutest; Vaid 10% jätkus vahendeid ka mitte-esmatarbekaupadele; Leibkondade sissetulekud olid suhteliselt võrdselt jaotunud; Sotsiaalpoliitika: sotsiaalmaksu kogumine, pensioni- ja tervise kindlustuse süsteemid, hoolekande uued põhimõtted; Toimetulekupiir mitte vaesuspiir Vaesus ja sotsiaalpoliitika Stabiliseerumise periood 1995-1999 Majanduse kiire restruktureerimine ja privatiseerimine töötus;
.: - on vaimne puue või terviseprobleem (24 tundi ööpäevas); - viibib kinnipidamisasutuses; - on suured võlad; - ei jätku raha toidule, esmatarbekaupadele, kommunaalteenustele Kõige suuremaks toeks on oma pere liikmed/lähedased. Riigiinstitutsioonidest on abi saamisel 1.kohal tervishoiutöötajad. Hoolekandesüsteemi kliendiuuring · 53% vastajatest arvab, et parem on abivajajatele pakkuda raha asemel tasuta teenuseid · Probleemsetest leibkondadest vajaks 37% rahalist abi, 10% töötamise toetamist, 9% rahalist abi ravimite muretsemisel, 8% pensionide tõstmist, 7% meditsiinilist abi, 5% lastetoetuste suurendamist ja 5% psühholoogilist nõustamist · Elanikud on halvasti kursis, milliseid teenuseid ja abi sotsiaalhoolekandesüsteem pakub. Väga halvasti on kursis 17% ja pigem halvasti 48% elanikest · Hoolekandesüsteemi tööga on enam-vähem rahul umbes veerand (26%) elanikest. Pigem, ei ole rahul 31% ja üldse
täidavad eelpool nimetatud tingimusi ja töötavad loodud suhte püsimise nimel. 1.2. Leibkond Leibkond on majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos majapidamisotsuseid langetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed). 1.2.1. Eesti leibkonnad Keskmiselt on leibkonnas 2-4 liiget. Kellegagi koos elab Eesti elanikest umbes kaks kolmandikku üksi elavad inimesed moodustavad viimase rahvaloenduse andmetel ligi kolmandiku leibkondadest. Need on peamiselt eakad, aga ka noored, kes on lahkunud lapsepõlvekodust ega ole veel oma peret loonud. Teise kolmandiku moodustavad 2- liikmelised leibkonnad, eelkõike keskealised ja vanemad abielupaarid, kelle lapsed on kodunt lahkunud, aga ka lapsega üksikvanemad. Peaaegu viiendikus leibkondadest on 3 liiget, enam kui 3-liikmelisi on samuti ainult viiendik. Kodunt lahkumine ja oma leibkonna moodustamine toimub Eestis suhteliselt hilja,
Nälg arenenud riikides: Vastav FAO aruanne ei esita andmeid nälja kohta Euroopas, s.h. Eestis. Võime otsida analoogiaid teiste riikidega. Türgi (SKP ühe inimese kohta ligilähedane Eestiga) real on nälgijate protsent <5% (Eesti elanike arvust seega vähem kui 60 tuhat). 2012.a. oli 14,5% ameerika leibkondade toidubilanss ebakindel (food insecure) ja 5,7%-l (7 miljonit leibkonda) väga ebakindel (very low food security) 2012 kasutas toidupanka või supikööki 5,1% leibkondadest (6,2 miljonit) Võitlus näljaga: USA’s 3 föderaalprobrammi selle jaoks: 1) Supplemental Nutrition Assistance Program (formerly Food Stamp Program) – üks vanimaid ja suurimaid sotsiaalabi andmise organisatsioon USA-s. Antakse krediitkaart, kuhu sotsiaalhoolekanne raha kannab toidu jaoks. Hästi paindlik. 2) The National School Lunch Program – mitte nagu Eestis, antakse tasuta enamasti ainult piima ja mahla. 3) The Special Supplemental
(87%). Väga populaarsed on ka interneti kaudu helistamine, sotsiaalmeedia ja meelelahutus (mängude, piltide, filmide, muusika allalaadimine), milleks on internetti kasutanud rohkem kui pool internetikasutajatest. Veebiväljaannete lugemine, internetipangandus ja interneti kaudu helistamine on Eestis oluliselt laiemalt levinud kui EL-is keskmiselt. Oluliselt vähem levinud on reisiteenuste kasutamine ja internetikaubandus. Kodus on internetiühendus kolmveerandil leibkondadest, 74%-l on interneti lairibaühendus (DSL, kaabel-TV, 3G mobiilne internet jne). Vähemalt kahe täiskasvanu ja lastega leibkondadest oli kodune internetiühendus peaaegu kõigil, üksi elavatest täiskasvanutest 58%-l, mis on kümme protsendipunkti rohkem kui eelmisel aastal. Koduse internetiühenduse puudumise peamise põhjusena märkisid leibkonnad vähest interneti kasutamisoskust ja seadmete suurt kulu. Kümne ja enama hõivatuga ettevõtete töötajatest kasutavad igapäevatöös
monotsentristlik ehk eelkõige omanukuasustusel baseeruv süsteem. Uuringutest selgub, et Eesti riiki on viimastel kümnenditel mõjutanud kiire siirdeperiood kommunistlikust ühiskonnakorraldusest turumajandusele ja iseseisvunud vabariigist Euroopa Liiduga (EL) kohandunud riigini. Kuigi linnapildid annavad suhteliselt hea ülevaate linnade planeeringutest ja halduskorraldusest (nt Tallinn, Tartu, Pärnu jms), selgub, et kolmandik leibkondadest elab eluruumides, kus on rahuldamata elementaarsed hügieenivajadused või mille tingimused ei vasta leibkonna vajadustele. Käesoleva töö eesmärk on käsitleda riikliku eluasemepoliitika eesmärke ja meetmeid subsideeritud eluasemekorralduses. Kas ja kuidas on Eesti eluasemepoliitika mõjutanud eluasemete kättesaadavust haavatavatele ühiskonnagruppidele? Mõistete sisu Strateegia on eesmärkide, otsuste, põhimõtete ja tegevuste süsteemne kogum, mis
täielikku majanduslikku kulu oma eluaseme eest. Valitsuse toetus eluasemele moodustab Lääne-Euroopa riikides 1-4% SKP-st. Võib eristada 3 põhilist eluasemepoliitika tüüpi: Liberaalne – USA, Kanada, Austraalia. Elamuturu regulatsioon avaliku sektori poolt on minimaalne. Domineerib omanikuasustus. Korporatistlik – Saksamaa, Austria, Prantsusmaa. Suhteliselt liberaalne ja elamuid pakub peamiselt erasektor. Üle poole leibkondadest elab enda omanduses olevates eluruumides ja ka üürikorteritest on suurem osa eraomanduses. Sotsiaaldemokraatlik – Rootsi, Taani, Norra. Domineerib valitsuse kontroll maaomanduse ja finantseerimise üle. Eluasemepoliitika puudutab kõiki ühiskonnakihte ja kvaliteetne eluase on muudetud kättesaadavaks kõigile ühiskonnagruppidele. Tinglikult kehtib seaduspärasus – mida rikkam riik, seda suurem on üürisektori osatähtsus. Avaliku sektori tegevus ja tähtsus
tähtaegselt tagasi 7 2. LAENUNÕUDLUS 2.1. Kiirlaenuvõtjate üldarv Hinnangut kiirlaenu kasutanud leibkondade arvule pakub „Eesti leibkondade finantskäitumise uuring“, mida TNS Emor viib Eesti Panga tellimusel läbi igal aastal. Viimase küsitluse, mis hõlmas ajavahemikku 2011 september kuni 2012 september, kohaselt on SMS või kiirlaenu võtnud 2% leibkondadest. See tulemus on samaväärne aasta varem saadud tulemusega. Samas on uurijad avaldanud arvamust, et küsitlus alahindab tegelikku olukorda, kuna inimesed pole varmad tunnistama, et on võtnud kiirlaenu. Näiteks Swedbanki hinnang kiirlaenuvõtjate arvule on palju suurem, üle 100 000 isiku, tõenäoliselt veel palju rohkemgi. Kui lähtuda ülalpool esitatud summaarsest laenujäägist (118 mln EUR) ning võtta arvesse, et keskmine väljalaenatav summa on 300 EUR ning paljudel isikutel on
1. ostupaneel – kust ja mida leibkonnad ostavad (toote ja markide kaupa) 14 Turundusuuringud Meelis Zimmermann 2. majapidamispaneel – tulud-kulud toodete-teenuste lõikes. Paneeli valim moodustatakse kõigist antud maal või piirkonnas elavatest leibkondadest juhuvalikuga, mis tagab valimi esinduslikkuse üldkogumis. Andmete kogumine viiakse läbi päevikuuuringuna, kus leibkond registreerib kõik omad tulud ja kulud uuringuaja vältel. Valimi suuruseks on 1600, küsitlus tehakse posti teel ja vastuseid laekub umbes 600. Uuringu tulemusena on võimalik kindlaks teha erinevate toodete-teenuste tarbijate profiil sotsiaal-demograafiliste parameetrite järgi nagu sugu, vanus, haridus jne.
annaabi.ee 
