Gustav Klimt (18621918) oli Austria kunstnik, kelle töid tuntakse, kui maailma hinnatuimaid kunstiteoseid. Tema loomingu hulka kuulub nii maale kui seinamaale. Gustav Klimt'i peetakse silmapaistvaimaks juugendi esindajaks Viinis, kuid samuti peeti teda ka sümbolistiks. Klimt'i maalides leidub palju kuldset või ülivärvilist mustrit, mida kunstnik kasutas nii maali taustal, rõivastel kui ka eraldi. Rohke kuldse värvi ning isegi ehtsate kulla lehekeste kasutamise tõttu nimetatakse tema edukaimat perioodi ,,kuldseks perioodiks" Klimt'i meelisteemaks oli naise kujutamine ning tema tööd olid küllaltki erootilised. Gustav Klimt'i üks tuntumaid maale on Adele Bloch-Bauer'i portree, mis kuulub ka kunstniku ,,kuldse perioodi" tööde hulka. Maal valmis 1907 aastal ning teose alusmaterjaliks on lõuend. Maali formaadiks on ruut, mis on mõõtudes 138 cm × 138 cm. Maalil on kujutatud Adele- Bloch Bauerit, kes oli 19.- 20 sajandi jõukas naine
kullaga seotud; ,,valge kuld", elevandiluu, mis on sammuti väärtuse poolest kullaga seotud; ,,kullake" väljendab aga inimese sügavaid tundeid teise inimese vastu. Paljud usuvad, et kullal on maagilised võimed. Näiteks usutakse, et kui odraiva kuldesemega hõõruda, kaob see üsna pea. Samuti pidavat kuldesemed toimima ka ohatise puhul. Kuld on kõige mõjuvõimsam metall ilmas, mille pärast on inimene võimeline isegi tapma... Kuld esineb korrapäratute terakeste, lehekeste või dendriitidena, harva suurte, kuni mitme kilogrammi raskusega ehetükkidena.Kullast tehaksegi põhiliselt ehteid. 79 Au 1 18 32 196,967 18 Kuld 8 79 2
Värvus: kollakas Läige: rasvalaadne Iseloomulikud tunnused: sütib kergesti Esinemise vorm ja koht: tekib kipsi ja teiste väävliühendite lagunemisel ning vulkaani kraatrites. Kuld Kuld Kuju: esineb korrapäratute terakestena, lehekeste või dendriitidena. Harva suure kogumina. Kõvadus: 2,5 - 3 Värvus: kuldkollane Läige: kuldne Iseloomulikud tunnused: tahke ja kõva aine, sellest tehakse väärisesemeid. Tihe, pehme, läikiv. Esinemise vorm ja koht: esineb korrapäratute terakestena, lehekeste või
Fourth level Fifth level ÜLDINE 100 loodusliku levinud liiki. Dekoratiiv taime nimetatakse roosiks. Okstel on ogad nagu roosidel Eestis kasvab ~ 12 liiki. Vilju söövad peamiselt linnu, kes ka seemneid levitavad. Viljad valmivad septembriks. LOODUSES Madalad ( 50-100 cm ) ja kõrgemad ( 1-2m ). Puitunud vartega põõsad. Õied asuvad üksikult või õisikutena varte tippudes. Lehekeste, värvus, kuju ja karvasus on olulised liigi määramisel. Click to edit Master text styles KIBUVITSA Second level Third level Fourth level LEHT Fifth level Paaritusulgjas leht on sulgjas liitleht, millel esineb tipmine leheke.
Sellega vähendatakse sünnitusvalusid. Kasvukoht: Hõreda taimkattega teeservad, jäätmaad. Mürkputk Kirjeldus: Püstpüsik mugulalt paksenenud õõnsa, kambrilise juurekaelaga, mis läheb üle peajuureks. Kahelisulgjad liitlehed, mille lehekeste laius kesk. 0,5 cm ja serv saagjas. Õied on valged ja liitsarikais. Vili on ümmargune. Keskajal väga levinud "kasutusega" oma väga tugeva mürgisuse tõttu. On üks meie mürgisemaid taimi. Kõige mürgisemad on risoom ja juured, eriti kevadel. Värsked taimeosad on selleri lõhnaga ja risoom magusa maitsega (sarnane pastinaagile), mistõttu läheb kergesti nimetatutega segamini. Väga mürgine ka kuivatatult. Mürgistusnähtudeks on esmalt
teepuru "Fannings".Kvaliteetsete India teede puhul (Darjeeling, Assam) on sageli lisaks tähekombinatsioonidele veel märge selle kohta, millise korje teega on tegemist: First flush: esimene, varakevadine korje kõige mahedam, asjatundjate maiuspala; Second flush: teine, suvine korje; Third flush: kolmas, sügisene korje kõige jõulisema maitsega. Roheline tee Roheline tee on fermenteerimata tee, valmistamisel on teelehekesed närvutatud, aurutatud, rullitud ja kuivatatud. Lehekeste roheline värv on püsiv. Teel on eripärane, värske ja veidi suitsune lõhn ning pisut "rohune" maitse. Tõmmis on rohekas, kollase alatooniga. Teejoogi valmistamiseks kuumutada vesi keemiseni ja lasta siis jahtuda 7080 kraadini. Tassi vee kohta võtta üks teelusikatäis teepuru. Soovituslik tõmbeaeg varieerub selle tee puhul kahe kuni kolme minuti vahel. Pikem tõmbeaeg muudab tee selles sisalduvate tanniinide tõttu kibedaks.
suvine korje; Third flush: kolmas, sügisene korje kõige jõulisema maitsega. 3 Referaat TEE Roheline tee Roheline tee on fermenteerimata tee, valmistamisel on teelehekesed närvutatud, aurutatud, rullitud ja kuivatatud. Lehekeste roheline värv on püsiv. Teel on eripärane, värske ja veidi suitsune lõhn ning pisut "rohune" maitse. Tõmmis on rohekas, kollase alatooniga. Teejoogi valmistamiseks kuumutada vesi keemiseni ja lasta siis jahtuda 7080 kraadini. Tassi vee kohta võtta üks teelusikatäis teepuru. Soovituslik tõmbeaeg varieerub selle tee puhul kahe kuni kolme minuti vahel. Pikem tõmbeaeg muudab tee selles sisalduvate tanniinide tõttu kibedaks.
on kvarts- üsna puhas ränioksiid SiO2, kõva ja kriimustab klaasi. · Päevakivi-heleroosa, kollakas või punane ja moodustab ilusa risttahukataolisi kristalle: Na2O x Al2O3 x 6SiO2. · Mineraalide koostis väljendatakse tavaliselt oksiidide kaudu. · Päevakivi on natuke pehmem kui kvarts. · Vilgukivi e vilk- läigib kollakalt, hõbedaselt või mustjalt ja modustab lehekeste kogumeid, pehmem kui kvarts või päevakivi ja laguneb väge õhukesteks lehekesteks. Vilk on silikaat kuid keerulisema koostisega kui päevakivi LIIV JA SAVI · Tähtsad ehitusmaterjalid ja teiste materjalide valmistamise lähteained. · Tekkinud graniidi murenemisel aastatuhandete jooksul. · Liiv tekkis peamiselt kvartsi murenemisel. · Kvarts kui kõva mineraal ei murene väga peeneks.
kofeiinisisaldusest. Tuntuim hiina must tee on keemuni tee. Eestis teatakse ka tseiloni ehk sri lanka teed. See on mõrkjas, vürtsine ning sügavkuldse tõmmisega, samuti nagu bergamotiõliga maitsestatud must tee Earl Grey. Enim tuntud mustad teed: · Assami teed · Darjeeling tee · Tseiloni mustad teed Roheline tee Roheline tee fermenteerimata tee, teelehekesed on närvutatud, aurutatud, rullitud ja kuivatatud. Lehekeste roheline värv säilib. Teel on eripärane, värske ja veidi suitsune lõhn ja pisut "rohune" maitse. Igapäevane jaapani roheline tee on Bancha, millest saab hea aroomi, meeldiva maitse ja magusa järelmaitsega tee. Jaapani teedest on Banchas kõige vähem naturaalset kofeiini, seetõttu soovitatakse seda algajatele rohelise tee joojatele ja lastele. Kõige populaarsem jaapani roheline tee on Sencha, mil on kerge puhas maitse ning aroom. Säilitab C-vitamiini
Lehekesi 11...19, need on keskosas pikalt paralleelsete servadega, hambad madalad, harvad, ripsmelise servaga, alt hallikad. Lehekesed ja leheroots näärmekarvased. Lehed kuni 1 m pikad. Juglans cinerea – hall pähklipuu Lehekesi 11...19, need on piklikmunajad, peensaagjad, alt hallikad. Lehekesed ja leheroots näärmekarvased. Lehed 50...70 cm pikad. Fraxinus excelsior – harilik saar Lehed paaritusulgjad liitlehed 9...15 lehekesega, need on elliptilised, jämesaagjad, peaaegu rootsuta, lehekeste allküljel pearoo alaosas valged karvad. Saar lehtib Eestis suhteliselt hilja, lehepungad avanevad tal kolm nädalat hiljem kui arukasel. Fraxinus pennsylvanica – pensilvaania saar Lehed paaritusulgjad, 5...9 lehekesega, mis on elliptilised kuni piklikmunajad, peaaegu rootsuta või lühirootsulised, lühidalt saagja servaga. Karvad esinevad lehe pearool, lehekeste allküljel ja nende rootsudel. Syringa vulgaris – harilik sirel
· maasordid Taime vegetatiiv organid Võrse Areneb pungast on suvine juurdekasv koos lehtedega...(mai oktoober) puitunud võrset nim oksaks Puitumise astmed Rohtne võrse võrse murdub kergelt Poolpuitunud võrse võrsa on h2sti painduv ja ei murdu Puitunud võrse murdub kergelt ja annab kiulise murdepinna Leht Sordi m22ramiseks vaadeltakse võrse keskmisi lehti T2htsad tunnused on lehelaba, lehetipp, lehealus, leheserv. Liitlehtede korral lehekeste arv Pungad Kasvupungad millest arenevad ainult v6rsed Puht6iepungad millest arenevad ainult 6ied (esinevad luuviljalisetel) Segapungad millest arenevad 6itega v6rsed (esinevad 6unviljalistel) Oksad Erinevad oksad Kasvu oksad sirged, pikad 1a oksad Viljaoksad lühiealised, 6ipungi ei pea olema, aga enamasti ikka on Neosoksad on lühike oks mis esineb luuviljalistel, neil on v2iksed s6lmevahed ja palju viljapungi
Eestis teatakse ka tseiloni ehk sri lanka teed. See on mõrkjas, vürtsine ning sügavkuldse tõmmisega, samuti nagu bergamotiõliga maitsestatud must tee Earl Grey. Enim tuntud mustad teed: · Assami teed · Darjeeling tee · Tseiloni mustad teed Karin Sarapuu Tee ROHELINE TEE Roheline tee fermenteerimata tee, teelehekesed on närvutatud, aurutatud, rullitud ja kuivatatud. Lehekeste roheline värv säilib. Teel on eripärane, värske ja veidi suitsune lõhn ja pisu"rohune"maitse. Igapäevane jaapani roheline tee on Bancha, millest saab hea aroomi, meeldiva maitse ja magusa järelmaitsega tee. Jaapani teedest on Banchas kõige vähem naturaalset kofeiini, seetõttu soovitatakse seda algajatele rohelise tee joojatele ja lastele. Kõige populaarsem jaapani roheline tee on Sencha, mil on kerge puhas maitse ning aroom. Säilitab C-vitamiini
taset. Lipton jäätee - Roheline jäätee tsitrusviljadega Kui suvekuumus kurnab... Just siis on Sinu parimaks kaaslaseks Lipton roheline jäätee. Roheline tee virgutab ja annab energiat, tsitrusviljad värskendavad ja pakub uut maitsenaudingut. Proovi ka suurepäraseid Lipton'i virsiku ja sidruni jääteesid! Must tee Must tee fermenteeritud tee, st. teetaime lehed on läbinud töötluse, mille käigus muutub nii lehekeste värv, maitse kui toime. Mustast teest valmistatud tõmmise värv varieerub oranzist punakaspruunini. Maitseelamusi võib leida rikkalikult alates üsna mahedatest sortidest kuni jõuliste, tugeva karakteriga kibe-magusate teedeni välja. Mustad teed sobivad hästi hommikuseks ja pärastlõunaseks toniseerivaks joogiks tänu oma ergutavavale toimele, mis tuleb suurimast kofeiinisisaldusest. Erinevad musta tee sordid :
170. vahtra "ninad" 171. jalaka viljad EBASARIKAS ELLIPTILINE LEHT LIITLEHED Sõrmjas liitleht 46. hobukastan Paaritusulgjas liitleht lehekesi paaritu arv, tipmine sulgleheke olemas 47. Kolmetine liitleht 48. ristik Paarissulgjas liitleht lehekesi paaris arv, tipus lehekest pole 49. Paarissulgjas liitleht tipmise lehekese asemel võib olla köitraag Köitraod võivad moodustuda ka varre harudest või tervest lehest 50. Katkestunult sulgjas liitleht suuremate lehekeste paaride vahel on teistest oluliselt väiksemad lehekesed 51. angervaks Kahelisugjas liitleht iga esimese järgu sulgleheke on omakorda sulgjas liitleht 52. LIHTLEHED Lehe kuju ovaalne, munajas, äraspidimunajas, mõlajas 53. odajas, nooljas, ümar, elliptiline lineaalne, kilpjas, südajas, pügaldunud tipuga 54. okasjas (okas on leht!!), soomusjas, lehvikjas, neerjas Varreümbrine rootsutu leht leheroots puudub, rootsutu leht ümbritseb alusega vart 55. kõrrelised
Lehekesed ja leheroots tugevalt näärmekarvased Lehed 50...70 cm pikad. · Hall pähklipuu · Juglans cinerea Leht paaritusulgjas 5-9 lehte Elliptilised või piklikmunajad Peaaegu rootsuta Madalalt saagjas Karvad lehekese rootsudel ja keskrool Pung pruun · Pensilvaania saar · Fraxinus pennsylvanica Paaritusulgjad liitlehed 9...15 lehekest Elliptilised Jämesaagjad Peaaegu rootsuta Lehekeste allküljel pearoo alaosas valged karvad Pung süsimust · Harilik saar · Fraxinus excelsior Lehed munajad Südaja või sirge alusega Terveservased, paljad 5...12 cm pikad 4...6 cm laiad · Harilik sirel · Syringa vulgaris Lehed elliptilised või äraspidilaikiiljad Terve, ripsmelise servaga, Pealt tumerohelised, alt valkjas- või sinakasrohelised, Pearood nõrgalt karvane, paksemad kui harilikul
suurem. (Tamm, 2007) Punase ristiku külvisenorm on puhaskülvis 15 kg ha-1. (Tamm, 2007) Punase ristiku ajalugu Arvatakse, et punase ristiku algkoduks on Iraan, kust see Vahemere-äärsete riikide kaudu on levinud Lääne- Euroopasse, Põhja- Aafrikasse ja Aasiasse. Samuti on jõudnud inimtegevuse tõttu Kaug-Itta, Austraaliasse ning Ameerikasse. Liigile on omane ökoloogiline plastilisus ja morfoloogiline muutlikkus, mis on kõigi taimeosade mõõtmete, õite, õisikute, liitlehe lehekeste kuju, õite värvuse jm varieerumine. Tänapäeval on väga ulatuslik punase ristiku liigi looduslik levik ja tema kasutamine kultuurtaimena ja selle põhjus on lai ökoloogiline amplituud. Ka Eestis võib neid näha nii looduslikult kasvamas kui ka põllule külvatuna. (Bender, 2011) Punase ristiku kultuurtaimena kasutamisel on nii pikk ajalugu, et kirjalike allikate vähesuse või puudumise tõttu pole algus enam täpselt tuvastatav. Tsaari-Venemaal, kuhu kuulus ka
Acer ginnala ginnala vaher( viljuvatel võrsetel pole väga sügavad hõlmadevahelised sisselõiked, steriilsetel võrsetel on , serv kahelisaagjas) Acer negundo saarvaher( lehed on paaritudsulgjad liitlehed, lehed on munajad, sageli ebasümeetrilised, lehel üksikud suure hambad, lehtedel esineb rootsu peal lehe kinnituskoha juures halllikat- sinikat härmastik) Hobukastanilised- Hippocastanaceae Aesculus hippocastanum harilik hobukastan( lehekeste allküljel esinevad rootsu nurkades väikesed pruunid karvatutid, ) Türnpuulised- Rhamnaceae Rhamnus catharticus harilik türnpuu( lehed terava tipuga , saagja servaga) Frangula alnus harilik paakspuu( õhuke , nahkne, terve servaga, külgrood ei jõua lehe serva vaid pöörduvad lõpu tipu poole) Viinapuulised- Vitaceae Parthenocissus quinquefolia harilik metsviinapuu( lehed on sõrmjad, viietised, elliptilised,
20oC. Viimati avastati kartulivähk 2009 aastal Valgamaalt. Tõrje: 1. Nakatanud partii hävitatakse 2. Nakkuskoldega maal pikaajaline kartulikasvatuse keeld. 3. Kasvatada vähikindlaid sorte ( nt varajased sordid Flavia ja Red Lady) 2.8 Kartuli – hahkhallitus ( Botrytis cinerea) Kartulil üks ohutuid haigusi. Võidakse segi ajada ka lehemädanikuga , sest on sarnane esialgu oma tunnustelt. Algselt on hahkhallitus lehekeste tippudel , hiljem liigub juba üle lehe olles tumepruuni värvusega ning ebaselge kollase tsooniga ümbritsetud(Joonis 9). Erinevalt lehemädanikust tekib hahkhallituse puhul niiskemate ilmadega nii lehe pinnale kui ka alla hallikasvalge, tumedate eoskandjatega kirme. Hahkhallitust saab ära hoida taimekaitsevahenditega (The top 10 fungal pathogens, R.Dean, USA) 13 Joonis 9
pikkadeks sõlmevaherakkudeks. Murdunud vetikatükkidest võivad areneda uued vetikataimed. Mändvetikatel on ebameeldiv lõhn. Mändvetikad võivad kasvada natuke sügavamal kui rohevetikad, umbes 2-3 meetri sügavusel. Levinud paljunemisviisiks on vegetiivne paljunemine lehe ja varre tükikestega. Mõned liigid tekitavad selleks erilised mugulakesed, mille kuju on liigile iseloomulik. Mändvetikatel puudub sugutu sigimine eoste abil. Suguliseks sigimiseks tekivad lehtede küljes lehekeste kaenlas spetsiaalsed sigimisorganid: isassuguorganid milles valmivad viburitega spermasoidid ning emassuguorganid, kus valmib suhteliselt suur, liikumatu munarakk. Pärast viljastumis kattub munarakk tiheda kestaga ning hakkab arenema alles pärast puhke perioodi. 8. PRUUNVETIKAD Need on merevormid, mis esinevad peamiselt lõuna- ja lõunapoolkera külmematel aladel. Pruunvetikad kinnituvad risoidide abil kas põhjakividele või epifüüdidena teistele taimedele.
Lihtleht koosneb lehelabast ja leherootsust, mille abil ta kinnitub võrsele. Lehed on liigiti väga erineva kujuga, nende eristamiseks ja kirjeldamiseks kasutatakse kindlaid termineid (nt. munajas, eliptiline, lineaalne jne.). Enamikul puudel ja põõsastel on sümmeetrilise labaga lehed, lehelaba asümmeetriat esineb harvem (harilik jalakas, künnapuu jne.). Kui ühisele rootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem lehelaba, nimetatakse lehte liitleheks. Liitlehed jaotatakse lehekeste paiknemise alusel sulgjateks ja sõrmjateks. Sõrmjad liitlehed võivad vastavalt lehekeste arvule olla: kolmetised, neljatised (nt. väike läätspuu), viietised (nt. harilik metsviinapuu), seitsmetised (nt. harilik hobukastan) jne. Sulgjad liitlehed jaotatakse liht- ja liitsulgjateks. Lihtsulgjad (ühelisulgjad) liitlehed jaotatakse omakorda kahte rühma: paaritusulgjad ja paarissulgjad. Paaritusulgjad liitlehed on näiteks harilikul saarel, mille ühisele
Saar kasvab hästi ka liikuva põhjaveega jõelammidel (nn luhasaar). Vähem kohtame teda Põhja- ja Kagu-Eestis. Tänu hästiarenenud juurestikule on ta aga põuakindel. Samas ei talu harilik saar suitse ja gaase, seetõttu pole ta sobiv linnahaljastuses. Harilik saar jääb enamasti maahaljastuse liigiks, kasutada võib teda ka alleede istutamisel või üksikpuuna taluõues. · Lehed paaritusulgjad liitlehed 9...15 lehekesega, need on elliptilised, jämesaagjad, peaaegu rootsuta, lehekeste allküljel pearoo alaosas valged karvad. · Õied arenevad saarel külgpungadest. Tuultolmlejana õitseb saar vähe tähelepandavalt enne lehtimist, aprilli lõpul või mai algul. Tihedalt paiknevad õied moodustavad punakaslillasid õisikuid pöörisetaolisi kimpusid. Esineb nähtus, kus ühed puud kannavad ainult emasõisi, teised isasõisi, kolmandad aga nii emas- kui ka isasõisi. · Viljastunud õitest moodustuvad saarel u
k.). Sugukond jänesekapsalised. Kasvukoht: varjukates metsades; aru männi-, kuuse- ja lehtmetsade karaktertaim. Leiame ka lammi ja lodumetsadest. Eelistab keskmiselt viljakat ja niisket mulda. Mitmeaastane. Taime risoomil on lihakad soomused, kuhu ladestatakse toitevaru kevadeks. Juurestik on pindmine, mükoriisaga. Maapealset vart ei ole, on lehtede rootsud ja õieraod. Lehed kolme lehekesega, millede alusel on liigesrakud, mis võimaldavd lehekeste kokkulangemist auramise kahandamiseks ja kaitseks (öösel, madalal õhutemperatuuril ja ereda valguse puhul). Valge õis asub kuni 10 cm pikkusel õieraol; taimel on kahesuguseid õisi: ühed avanevad keskpäevaks, neid külastavad tolmeldajad putukad; teised on kinnised ja nendes õites toimub isetolmlemine. Õitseb mais ja juunis, kuid isetolmlevaid õisi võib leida kuni hilissügiseni, need asuvad lühikestel raagudel ja jäävad metsakõdu või sambla varju
Soojusjuhtivus kasvab tihedusega ja niiskusega, (soojusjuhtivused: õhk 0,16, puit 0,4-1,2, vesi 4, betoon 4,5). Bioloogiline vastupidavus sõltub puuliigist, vanusest, malts-või lülipuit. Malmid. Malmideks nim Fe-C sulameid, mis sisaldavad C-d üle 2,14%. Kõige enam kasutatakse malme, kus C-d 2,8-3,8%. Valges malmis on C seotud tsementiidi kujul, seetõttu kõva, rabe, raske töödelda. Hallis malmis suurem osa C-st vaba grafiidi lehekeste kujul, väikese kõvaduse, tugevuse ja plastilisusega, kardab lööki, kuid masinaehituses kasutatakse, kuna sulamistemp madal ja sulas olekus hästi voolav, saab valmistada massiivseid detaile. Hall malm on lõikeriistadega hästi töödeldav, väikese hõõrdeteguriga. Hall malm on tugevam, kui grafiit on üksikute suuremate terade või kobaratena. Et seda saada, lisatakse sulamalmile pisut magneesiumi, teine võimalus on lõõmutada valgest malmist valatud detaile kõrgetel temp- del
N{iks :.
12
: 3'ganismide
-:: rujuneb tema
' .i{JSe ja iimbrit-
,: <:skkonna
:::: meS. Puuliiki-
- =
Leheserva kuju järgi: teravaservalised, saagjad, kahelisaagjad, hambulised, täkilised Lihtlehed – lõhestunud lehed Väljalõigete sügavuse järgi: ◦ Hõlmised – väljalõiked kuni veerandini poole lehelaba laiusest ◦ Lõhised – väljalõiked vähemalt kolmandikuni poole lehelaba laiusest ◦ Jagused – väljalõiked ulatuvad keskrooni Väljalõigete asetuse järgi: ◦ Kolmetised ◦ Sõrmjad ◦ Sulgjad Liitlehed Lehekeste asetuse järgi rootsul: ◦ Sõrmjad – lehekesed rootsu ülemises otsas, ühel tasandil, lahknevad radiaalselt ◦ Sulgjad – lehekesed paiknevad piki rootsu, rootsu tipus üks (paaritusulgjas) või kaks (paarissulgjas) lehte ◦ Kolmetised – leht koosneb ainult kolmest lehekesest Lehe mikroskoopiline ehitus Ehitus suhteliselt ühetaoline, tulenevalt põhiülesannetest: fotosüntees, transpiratsioon ja hingamine
hõõrumist. Üks ja sama määrdeõli peab töötama erinevatel temp-idel. Tähtis ka viskoossuse sõltuvus temp-ist. Nende hangumistemp peab olema vähemalt 10 kraadi võrra mdalam kõige madalamast töötemp-ist. Malmideks nim Fe-C sulameid, mis sisaldavad C-d üle 2,14%. Kõige enam kasutatakse malme, kus C-d 2,8-3,8%. Valges malmis on C seotud tsementiidi kujul, seetõttu kõva, rabe, raske töödelda. Hallis malmis suurem osa C-st vaba grafiidi lehekeste kujul, väikese kõvaduse, tugevuse ja plastilisusega, kardab lööki, kuid masinaehituses kasutatakse, kuna sulamsitemp madal ja sulas lekus hästi voolav, saab valmistadamassiivseid detaile. Hall malm on lõikeriistadega hästi töödeldav, väikese hõõrdeteguriga. Hall malm on tugevam, kui grafiit on üksikute suuremate terade või kobaratena, need nõrgendavad põhistruktuuri vähem. Et seda saada, lisatakse sulamalmile
annaabi.ee 
