Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Legeerivate elementide mõju terase omadustele - sarnased materjalid

metall, volfram, nikkel, rauaga, töödeldav, kristalne, väävel
thumbnail
4
pdf

LEGEERIVATE ELEMENTIDE MÕJU TERASE OMADUSTELE

Need on tavalisandid, juhulisandid ja spetsiaalselt lisatud legeerivad elemendid. Tavalisandid on Räni(Si), Mangaan(Mn), Väävel(S), Süsinik(C) ja Fosfor(P). Juhulisandid on Lämmastik(N), Hapnik(O) ja Vesinik(H). Legeerivad elemendid on Kroom(Cr), Molübdeen(Mo), Koobalt(Co), Räni(Si), Nikkel(Ni), Nioobium(Nb), Tantaal(Ta), Titaan(Ti), Vanaadium(V), Vask(Cu) ja Volfram(W). Vanaadium Vanaadium on hõbehall, väga kõva, tugev ja plastne metall, mille: tihedus on 6120kg/m³ sulamistemperatuur on 1887 ºC keemistemperatuur on 3309 ºC Vanaadium suurendab terase kõvadust, tugevust ning kuumus- ja kulumiskindlust. Vanaadiumi- sulamist valmistatakse reaktiivmootorite düüse ja põlemiskambreid, lõiketerasid ning tööriistu. Eriti palju kasutatakse kroomi ja vanaadiumi sulamit mutrivõtmete valmistamisel. 2

Materjaliõpetus
92 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Legeerivate elementide mõju terase omadustele

kulumiskindlust ja kõvadust. Suurenevad ka terase läbikarastatavus ja korrosioonikindlus. See, et teras oleks roostevaba, peaks ta sisaldama vähemalt 12 % kroomi. See võimaldab terase pinnale moodustada inimsilmale nähtamatu kroomoksiidi kihi, mis kaitseb korrosiooni eest. Ühe oksiidikihi hävinedes moodustub tänu õhus sisalduvale hapnikule otsekohe uus kaitsekiht. Lisaks kroomile saab korrosioonitõket täiustada selliste metallide abil, nagu nikkel, mangaan, titaan ja molübdeen. Üldiselt võib öelda, et roostevaba terase vastupanuvõime korrosioonile paraneb reeglina legeerivate elementide sisalduse suurenemisega. Kõige levinum roostevaba teras sisaldab 18% kroomi ja 9% niklit, sellist tüüpi teras suudab vastu panna korrosioonile õhus ja mageda vee keskkonnas, sellepärast on ka paljud potid noad, kraanikausi jms valmistatud just selliselt legeeritud terasest.

tehnomaterjalid
34 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Legeerivate elementide mõju teraste omadustele

mitut moodi mõju. Kroom tõstab terase tugevust ja kõvadust ning alandab plastsust. Samuti on kroomil karbiidide moodustamise võime, mis aitab vältida Ti-teradevahelist korrosiooni ehk roostet. Kroom takistab ka austeniidi tera kasvu, mis soodustab peeneteralise struktuuri teket. Kroom avaldab mõju ka korrosiooni kindlusele ehk aitab vältida rooste tekkimise terasele (roostevaba teras). Selle saavutamiseks kasutatakse kroomi mõningatel juhtudel ka koos nikliga. 2) Nikkel lainedab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. See ala laieneb legeerivate elementide sisalduse suurenemisega, kuni ferriit muutub stabiilseks kogu temperatuurivahemikus. Nikkel tõstab terase struktuuriosa- ferriidi ja seega ka terase tõmbetugevust ja voolavuspiiri ja sellega koos ka kõvadust. Nikkel alandab martensiitmuutuse temperatuure. Tõstab KC, kasutatakse koos Cr-ga, soodustab austeniitstruktuuri teket.

tehnomaterjalid
9 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Materjalitehnika EP2 - Metallid ja nende sulamid. Tähistussüsteem

a. Tööriistateraseid ei termotöödelda b. Tööriistaterastest valmistatakse stantse ja survevaluvorme c. Tööriistateraseid kasutatakse termotöödeldult õigele kõvadusele (vahemikus 45...60 HRC) d. Tööriistateraseid kasutatakse ehituskonstruktsioonides Küsimus 21 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised väited on õiged? Vali üks või enam: a. Valgemalm sulab kõrgemal temperatuuril kui teras b. Valgemalm on survega töödeldav c. Valgemalm on kõva ja habras d. Valgemalmi kasutatakse valudetailide valmistamiseks Küsimus 22 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised väited on õiged keragrafiitmalmi kohta? Vali üks või enam: a. Kerajas grafiit saadakse lõõmutamise teel tahkest olekust b. Kerakujulise grafiitmalmi mikrostruktuuris võib olla ledeburiiti ja tsementiiti c. On tugevam ja plastsem võrreldes lible- ja pesagrafiitmalmiga (silmas peetakse grafiidi

Materjalitehnika
89 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Mustad ja värvilised metallid

W/Km Tõmbetugevus, 40... 200... 120... 200... 80... 370..7 00 N/mm2 180 360 250 350 180 Katkevenivus, 4...50 2...45 4...50 5...60 1...12 2...60 %... Alumiinium ja tema sulamid Nende kasutamine juhtmaterjalina. Alumiinium on hõbevalge värvusega metall. Vasest kergem 3,3 korda g = 2,7 kg/cm3, sulamistemperatuur 660o ¸ 657oC. Elektrijuhtivus 60 % vase omast g = 35 ¸ 38 m/Wmm2. Alumiinium lahustub hapetes ja alustes. Elavhõbedas laguneb täielikult. Õhus kattub õhukese oksüüdi kihiga ja see väldib edasist oksütatsiooni-protsessi jätkumist. Puhtuse järgi liigitatakse primaarne A1 kolme gruppi ja markeeritakse järgmiselt (GOST 11069-74, 11 · eriti puhas A999 (99,999% A1) · kõrgpuhas A 995, A99, A97, A95 (99, 95% A1)

Materjaliõpetus
40 allalaadimist
thumbnail
69
pdf

Kermised ehk kõvasulamid

kasvasid mitmeid kordi vôrreldes senikasutatud kiirlôiketerastest tööriistadega. Edasine kermiste areng on kujunenud nende koostise ja tehnoloogia täiustamisele (Tabel 1). Vaatamata sellele, et kõvasulamist tööriistad on 3-5 korda kallimad kui tööriistaterasest tööriistad, on nende kasutamine õigustatud kuni kümneid kordi pikema tööea tõttu, eriti kui automaatliinidel tööriista vahetamine seiskab kogu tootmisliini. Karbiididest on kôvasulameist kôige enam kasutatav volfram monokarbiid (WC). Ligi 96% maailmas toodetavaist kermistest on WC baasil või sisaldavad WC. WC-l on unikaalsed omadused, mida seni pole suudetud seletada: tal on suhteliselt suure plastsuse juures suurim elastsusmoodul (706 GPa), mis viitab suurtele aatomitevahelistele jõududele. TiC ületab WC-d kôvaduse poolest, kuid jääb tunduvalt alla elastsusmooduli (490 GPa) ja plastilisuse poolest. Teised IV rühma karbiidid HfC ja ZrC vähe erinevad

Materjaliõpetus
84 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Raskmetallid ja nende sulamid

Termin raskemetallid võeti kasutusele 20. sajandi alguses ja see tähendas tol ajal ainult kolme metalli: elavhõbedat, pliid ja kaadmiumi, raskemetallide ritta on lisandunud nii mitmedki teised metallid. Nende korrektne nimetus on nüüdseks toksilised jälgmetallid. Raskmetallideks nimetame metalle mille tihedus on suurem kui 10000 . Järgnevates peatükkides tuleb juttu tuntumatest rasmetallidest ja nende sulamitest: elavhõbe, plii, nikkel, titaan ja kuld. Mis on väga väike osa kõikidest raskmetallidest. Elavhõbe Elavhõbe ( Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva

Tehnomaterjalid
65 allalaadimist
thumbnail
13
docx

MITTERAUAMETALLID JA SULAMID

MITTERAUAMETALLID JA SULAMID REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2010 1 SISSEJUHATUS 2 KROOM Levimus ja ajalooline aspekt Kroom on keskmise levimusega metall, mis on maakoores 21. kohal. 18. sajandi esimesel poolel avastati Uraalis punase värvusega mineraal, mida akadeemik P.S.Pallase tõi Lääne-Euroopa mineraalikollektsioonidesse. 1796. a analüüsis mineraali Pariisi professor N.L.Vauquelin ja märkas, et reaktiivide mõjul moodustasid mineraalist erinevate värvustega ühendid. Ta eraldas ja avastas uue keemilise elemendi ja kreeka keelse chroma (värvus) järgi nimetas elemendi kroomiks. Tähtsaim koomimaak on kromiit

Tehnomaterjalid
4 allalaadimist
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus. Tiheduseks nim antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) ; · raud = 7870 kG/m³, · vask = 8960 kG/m³, · alumiinium = 2700 kG/m³, · plii = 11340 kG/m³, · elavhõbe = 13520 kG/m³ · titaan = 4500 kG/m³ ; · tina = 7300 kG/m³ ; · volfram = 19300 kG/m³. Materjali sulamistemperatuur. Sulamis temperatuuriks nim niisugust temperatuuri, mille juures materjal muutub tahkest olekust vedelaks. · volfram = 3410ºC, · raud = 1539ºC; · vask = 1083ºC; · alumiinium = 660ºC; · titaan = 1665ºC ; · tina = 220ºC; · plii = 327ºC; · plastid = 60....200ºC ; · alumiiniumoksiid = 2050ºC; · elavhõbe = - 40ºC. Elektrijuhtivus

Materjaliõpe
59 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Materjaliõpetuse eksami kordamisküsimuste vastused.

moodustavate komponentide korral, komponentide polümorfismi korral, seos faasidiagrammi ja sulamite omaduste vahel ) RAAMAT LK 34. - metallide ja sulamite füüsikalised ja mehaanilised omadused; Füüsikalised omadused. Tihedus- kergmetalle ja -sulameid, mille tihedus on üle 5000 kg/m3 (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.), raskmetalle ja -sulameid, mille tihedus ületab 10 000 kg/m3 (plaatina, volfram, molübdeen, plii, tina jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 000 kg/m3). Sulamistemp- Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sula-mistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C(volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja

Materjaliõpetus
194 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011

Kui aga projektis jäetakse mõni süsteemi kuuluv nähtus kas üldse käsitlemata või käsitletakse ebapiisaval tasemel, võivad tagajärgedeks olla avariid, õnnetused, konstruktsioonmaterjalide hävimised jms. Millegi rajamisel tuleb arvestada materjalide sobivust: ükski roostevaba teras pole vastupidav kloriidioonide toimele; tsingitud terasest torudel peab kuuma vee temp olema kas alla 55 o või üle 100o; kui süsinik on kontaktis teiste metallidega, siis teine metall alati hävib, ka kuld ja plaatina; õhk sisaldab alati veeosakesi aerosoolidena (Cl-ioonid). NÄIDE: AS Paide Vesi: Roostevaba teraste keevitamine on äärmiselt probleemne, arvestamata jäeti ka roostevabaterase korrosioonispetsiifika ­ keevisõmbluste piirkond jäeti puhastamata keevitamisel tekkinud korrosiooniproduktidest, mistõttu roostetas keevisõblus nii õhukeseks, et võis iga hetk survele järele anda. Ning seetõttu oldi sunnitud ka kogu torustiku välja vahetama.

Keemia ja materjaliõpetus
242 allalaadimist
thumbnail
12
docx

E-Praktikum töö nr. 3 - Metallide ja sulamite struktuur

89,33 100,00 1 : 4,00 4,00 Millised väited on õiged kalestumise kohta? : 1. kalestumise käigus vähenevad tugevusnäitajad ja kõvadus 2. kalestumise käigus vähenevad plastsus- ja sitkusnäitajad 3. kalestumisnähte kasutatakse ära metallide ja sulamite tugevdamisel ja kõvendamisel 4. kalestatud metall on stabiilses olekus 5. kalestumine leiab aset plastse deformatsiooni käigus 6. deformeeritud (kalestunud) metalli sitkus- ja plastsusnäitajate tõstmiseks tuleks viia läbi rekristalliseeriv lõõmutus 2 : 4,00 4,00 Millised väited on tõesed kuum- ja külmdeformeeritud metalli kohta? : 1. Külmdeformeerimisel saadud struktuur on mittetasakaaluline ning metall läheb üle stabiilsesse olekusse toatemperatuuril teatud aja pärast (vanandamine). 2

Tehnomaterjalid
375 allalaadimist
thumbnail
47
docx

Tehnomaterjalide eksami materjal

elektronkontsentratsioon. Karbiidi, nitriidid ja boriidid ­ ülemineku grupi metallid (Fe, Mn, Cr, Mo, W jt) moodustavad väikese aatomi raadiusega mittemetallidega (C, N, B, H) sisendusfaasidena tuntud keemilisi ühendeid, kusjuures metalli ja mittemetalli aatomi raadiuste erinevus on suur (RM/RX 1,7 või RX/RM 0,59). Sisendusfaaside komponentide aatomite arvu suhe on lihtne täisarvkordne ja selliste keemiliste ühendite valemiteks on M4X, M2X, MX, MX2 jne (kus M on metall ja X on mittemetall) ja nende kristallvõred on sarnased sisendustardlahuste kristallvõredega (tavaliselt esinevad võretüübid K8, K12 või H12). Sisendusfaase süsinikuga nim. karbiidideks, lämmastikuga nitriidideks, booriga boriidideks jne. Tuntuimaks sisendusfaasiks rauasüsiniku- sulameis on Fe3C (raudkarbiid), kus raua ja süsiniku aatomite suhe (baasaatomite suhe) on 0,60. Kui rauale on omane kuupvõre (K8 või K12), süsinikule

Tehnomaterjalid
450 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Referaat Legeerivatest elementidest, legeerterastest elementidest

eriomadustega terased Kuid kuna vahest on vaja, et terased töötaksid äärmuslikes tingimustes (näiteks konstruktsiooniterased madalatel ja kõrgetel temperatuuridel, abrasiivsetes või korrodeerivates keskkondades) on neid vaja spetsiaalselt legeerida, et nende talitusomadused muutuksid. Legeeritud terasteks nimetatakse selliseid teraseid, kuhu on lisatud peale räni, fosfori, süsiniku ja väävli veel teatav protsent legeerivaid elemente, milleks võivad olla nikkel, mangaan, kroom jne. Legeerivad elemendid moodustavad terases leiduvate lisanditega ja ka omavahel karbiide, millel on suur kõvadus, tugevus, kulumis- ja temperatuurikindlus. legeeritud teraseid eristatakse veel omakorda: 1) madalalt legeeritud ( milles on lisandeid kuni 3%) 2) keskmiselt legeeritud (lisandite hulk jääb vahemikku 3 ­ 5 %) 3)kõrgelt legeeritud (kus lisandid ületavad 5,5 %) Teraseid liigitatakse järgmiselt: 1. Konstruktsioonterased 1.1 Ehitusterased

Tehnomaterjalid
174 allalaadimist
thumbnail
75
pdf

Paagutatud Tribomaterjalid

pinna mikrokonaruste või kontaktpindade vahele sattunud liikuvate (libisevate, rulluvate) abrasiivosakeste poolt. Selle tulemusena eraldub osakeste lõikava, kraapiva või paljukordse deformeeriva toime tulemusena kontaktpinnalt materjali. Plastse 4 materjali kriimustamisel ei pruugi esimene läbim materjali veel eraldada, vaid see toimub peale mitmeid kriimustusi mikroväsimuse toimel, mille käigus metall kalestub ja muutub hapramaks. Algselt habraste materjalide, näiteks keraamika abrasiivkulumisel toimub pinnakihi killunemisena ehk mikromurretena. Abrasiiviks võib olla mistahes looduslik või kunstlik mineraal, mille osakestel on piisavalt kõvadust, et kahjustada materjali pinda. Enamlevinud on kvartsiosakesed, kuna liivatolmu leidub looduses kõikjal. Liivatolmus on osakeste suurus 1...30 µm, mis võib küllaltki kaua hõljuda õhus.

Materjaliõpetus
18 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

1. Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud:1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel ühesugune nimi! (Erandid

Keemia ja materjaliõpetus
309 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Konspekt eksamiks

a) pH = 2,7 => [H+] = 10-2,7 0,00199 mol/dm3 b) pH = 8,8 => [H+] = 10-8,8 = 1,58 * 10-9 mol/dm3 c) pH = 12,8 => [H+] = 10-12,8 1,5810-13 mol/dm3 19. Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks? Millega on määratud tahkete ainete ja materjalide kõik omadused? Tahke aine ja materjali eksisteerimise vormid, tegelik ja efektiivne tihedus (mis need on ja kuidas määratakse), materjalide makro- ja mikrosisestruktuurid (poorsed, kihilised; kristalne, amorfne, klaasjas). Homogeensus ja heterogeensus tahkete ainete ja materjalide korral. Käitumise üldised seaduspärasused temperatuuri ja rõhu mõjul, näited. Tahked ained ­ ained ja materjalid, mis omavad kindlat massi ja kuju; normaaltingimustes ei voola; molekule ja ioone seovad omavahel tugevad jõud. Kõikide tahkete ainete omadused sõltuvad nende ainete elementaarkoostisest ning mikro- ja makrosisestruktuurist. Eksisteerimisvormid ­ amorfne, kristalne

Keemia ja materjaliõpetus
276 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eksami abimees!

Prootonite konsentrats: pH=-log[H+] =>[H+]=10-pH a) pH=2,7 => [H+]=10-2,7=0,00199.. b) pH=8,8 => [H+]= 108,8 =630957344,5 c) pH= 12,8 => [H+]= 1012,8= 6,31012 16) Tahked ained ­ ained ja materjalid, mis omavad kindlat massi ja kuju; normaaltingimustes ei voola; molekule ja ioone seovad omavahel tugevad jõud. Kõikide tahkete ainete omadused sõltuvad nende ainete elementaarkoostisest ning mikro- ja makrostruktuurist. Eksisteerimisvormid ­ amorfne, kristalne Tegelik tihedus =mass/(pulbri maht-pooride maht) = [mahu kaal] Tahke keha tihedus koos pooridega ­ tahke kompaktse keha keskm tihedus. Efektiivne tihedus=pulbri mass / pulbri maht; so sellise aine tegelik tihedus, millel puuduvad poorid. Sisestruktuur: Kristalne ­ osakesed paiknevad rangelt tasapinniti; kindel sulamis- ja tahkumistemp; füüsikalised omadused on anisotroopsed e vektoriaalsed. On ruumvõre e kristallvõre

Keemia ja materjaliõpetus
343 allalaadimist
thumbnail
52
odt

Materjaliõpetus

3) ferrosulameid – suure Mn või Si sisaldusega rauasulameid, mida kasutatakse valumalmide ümbersulatamisel koostise reguleerimiseks ning terase taandamiseks. Koostise järgi eristatakse legeerimata malme, mis on põhiliselt raudsüsiniksulamid ja eriomadustega legeermalme, mille koostisse on lisatud täiendavalt teisi elemente. Malmis sisalduva süsiniku oleku järgi eristatakse: 1. Valgemalmid, kus kogu süsinik on rauaga seotud olekus tsementiidi ( F e 3 C ) kujul. Selline malm on heleda murdepinnaga, millest ka nimi. Valgemalm saadakse vedela malmi kiiremal jahtumisel valuvormis (õhukeseseinalised valandid, metallvormid) 2. Hallid malmid on tumedama murdepinnaga, kus kogu süsinik või enamik sellest on vabas olekus grafiidina. 1.1 Hallid malmid Hallid malmid markeeritakse liigi ja põhiliselt tõmbetugevuse järgi. Liigituse

Materjaliõpetus
37 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Keemia eksam 2011

pingerida. Kui a)pH=2,7, siis [H+]=102,7=501mol/l b)kui pH=8,8, siis [H+]=6,3*108,8mol/l c)kui pH=12,8, siis [H+]=6,3*1012,8mol/l 19. Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks? Millega on määratud tahkete ainete ja materjalide kõik omadused? Tahke aine ja materjali eksisteerimise vormid, tegelik ja efektiivne tihedus (mis need on ja kuidas määratakse), materjalide makro- ja mikrosisestruktuurid (poorsed, kihilised; kristalne, amorfne, klaasjas). Homogeensus ja heterogeensus tahkete ainete ja materjalide korral. Käitumise üldised seaduspärasused temperatuuri ja rõhu mõjul, näited. Tahkeks nimetatakse ainet ja materjali, mis omab kindlat iseseisvat massi ja kuju. Tahke aine ei voola ning tema molekulide vahel mõjuvad tugevad jõud, nii et nad saavad üksteise suhtes ainult võnkuda. Tahkete ainete ja materjalide omadused sõltuvad nende keemilisest koostisest ning mikro- ja makrostruktuurist

Keemia ja materjaliõpetus
204 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Metallide tehnoloogia, materjalid eksam 2015

tõstetakse pendel ülemisse asendisse. Kui pendel vabastatakse, langeb ta alla ja purustab teimiku. 8. Väsimuskõver Tegelikkuses esinevad sagedamini vahelduvkorduvad (tsüklilised) koormused, mille tagajärjel tekivad märki muutvad pinged (surve-tõmbepinged),mis põhjustab pragude teket. Ehitusterased Ehitusterastena kasutatakse suhteliselt väikese 9. Metall ja mittemetallid süsiniku (kuni 0,2%) ja legeerivate elementide sisaldusega (Si ja Mn 1…2%) teraseid. Reeglina kasutatakse Metallidon ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige, ehitusteraseid mitmesuguse ristlõikega hea elektri- ja soojusjuhtivus ning tavaliselt ka hea profiilmetallina (nurkteras, talad, latid, armatuur jt.)

Materjaliõpetus
179 allalaadimist
thumbnail
52
pdf

Metallide Tehnoloogia 1 Referaat

3 keraamikal 1500 - 2500 kg/m , enamkasutatavatel metallidel piires 1700 - 22000 3 kg/m . Viimaste puhul eristatakse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, mille 3 tihedus on alla 5000 kg/m (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.), 3 raskmetalle ja -sulameid, mille tihedus ületab 10000 kg/m (plaatina, volfram, molübdeen, plii, tina jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 3 000 kg/m ). Tabel 1. Metallide tihedus Metall Tihedus Alumiinium 2700 Tsink 7140 Raud 7870 Vask 8930 Hõbe 19320

Metalliõpetus
46 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Terased

Neid viiakse sisse taandamise eesmärgil. Nende sisaldus on kuskil 0,5% räni ja kuni 1% mangaani. Räni tõstab oluliselt terase voolavuspiiri. St halvendab terase survetöödeldavust või deformeeritavust. Tähendab, räni teeb terase hapraks. Mangaaniga tõuseb tugevuspiir, kuid oluliselt ei tõuse voolavuspiir ehk teras jääb plastseks. Kui on vaja survetöötlusoperatsioonidega valmistada terasdetaili, siis sobib selleks mangaanteras. KAHJULIKUD LISANDID. Nendeks on Väävel (S) ja fosfor (P). Nende protsent terastes on soovitavalt minimaalne. Malmide juures võib see olla ligi 10 korda kõrgem, sest fosfor parandab vedelvoolavust ja malm täidab nii paremini vorme. Aga igal juhul on ta kahjulikuks lisandiks, mistõttu eesmärk on viia nende sisaldus miinimumini ­ kuni 0,05%. Tavaterastes lubatakse rohkem, kvaliteetterastes see alampiir on ainult 0,015 vms. S põhjustab terases nähtust, mida nimetatakse punahapruseks ehk teras muutub hapraks

Tehnomaterjalid
55 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Nimetu

Prootonite konsentrats: pH= -log[H+] =>[H+]=10-pH a) pH=2,7 => [H+]=10-2,7=0,00199.. mol/dm3 b) pH=8,8 => [H+]= 10-8,8 =1*10-9 c) pH= 12,8 => [H+]= 10-12,8= 1,5810-13 17. Tahked ained ­ ained ja materjalid, mis omavad kindlat massi ja kuju; normaaltingimustes ei voola; molekule ja ioone seovad omavahel tugevad jõud. Kõikide tahkete ainete omadused sõltuvad nende ainete elementaarkoostisest ning mikro- ja makrostruktuurist. Eksisteerimisvormid ­ amorfne, kristalne Tegelik tihedus keha kaal ilma pooride ja tühimiketa, aine tihedus. Efektiivne tihedus.- keha tihedus koos pooride ja tühimikega (nn poest ostes). Osakesed võivad olla : vaheldumisi positiivsed ja negatiivsed ioonid (soolad), molekulid (org.ained), neutraalsed aatomid (metallid). Sisestruktuur: Kristalne ­ osakesed paiknevad rangelt tasapinniti; kindel sulamis- ja tahkumistemp; füüsikalised omadused on anisotroopsed e vektoriaalsed. On ruumvõre e kristallvõre.

Keemia ja materjaliõpetus
419 allalaadimist
thumbnail
21
pdf

Keemia eksam

difusioonikiirus; 6)2-aatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergia, nt A+B=AB, v=k*(A)*(B), kus k ­ reaktsiooni kiiruskonstant ja (A), (B) ­ reageerivate ainete konsentr (mol/l), keemil reakts kiirus jääval temp-l on võrdeline reag ainete konsentr korrutisega. Üldkujul: nA+mB=pC, v=k*[A]m*[B]n. Plahvatused ­ ülikiired reakts. Plahvatavad segud: 1)Aur-õhk: atsetoon 2-13 mahu%, bensiin 1-7% 2)Gaas-õhk: propaan 5-35%, etüün 2,5-80% 3)Tolm-õhk: tärklis ja väävel 7%, jahu 10%. Van't Hoffi reegel: temp tõstmisel 10°C võrra kasvab reakts.kiirus 2-4 korda. 4. Ainete valemite mõiste ja seletus. Ainete valemite mõiste ja seletus: 1)empiirilises valemis on esitatud iga elemendi aatomite lihtsaim suhe ühendis. See ei näita iga elemendi aatomite koguarvu kovalentses või keemilise sideme tüüpi ühendis. 2)molekulivalem (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahkis, nt N2, CH4). Molekulivalem kujut

Keemia ja materjaliõpetus
376 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Keemia ja materjaliõpetuse eksam

käsitsetakse soola lahuseid leelistega CuSO4+2NaOH = Cu(OH)2+Na2SO4. c. Prootonite kontsentratsioon leitakse valemist: pH=-log[H+]; [H+]=10-pH 17. Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks? Millega on määratud tahkete ainete ja materjalide kõik omadused? Tahke aine ja materjali eksisteerimise vormid, tegelik ja efektiivne tihedus (mis need on ja kuidas määratakse), materjalide makro- ja mikrosisestruktuurid (poorsed, kihilised; kristalne, amorfne, klaasjas). Homogeensus ja heterogeensus tahkete ainete ja materjalide korral. Käitumise üldised seaduspärasused temperatuuri ja rõhu mõjul, näited. a. Tahketeks nim. aineid, mis omavad kindlat iseseisvat kuju ja ruumala. Tahkistes seovad molekule tugevad jõud, nii et molekulid saavad üksnes võnkuda ümber tasakaaluasendi ja pole suutelised ümber paigutuma. b

Keemia ja materjaliõpetus
228 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Metallide tehnoloogia kontrolltöö kordamiseks

Vaseniklisulamid Tugevad, plastsed, suurepärase korrosioonikindlusega ning heade elektriliste omadustega Korrosioonikindlad vaseniklisulamid sisaldavad ca 30% Ni ja vähesel määral Fe ning Mn, mistõttu nad on püsivad merevees CuNi25 on tuntud mündimetallina ­ mündimelhiorina. Zn lisamisel saadakse sulam (45...75% Cu; 10...20% Ni; 20...35% Zn), mis on tuntud uushõbedana ehk alpakana (plastne sulam, mida kasutatakse juveelitööstuses) Nikkel Puhas nikkel on plastne hästi töödeldav metall; väga hea korrosioonikindlusega aluste ja hapete suhtes. Suur osa niklist kasutatakse legeeriva elemendina terastes ja malmides, aga ka mitterauasulamites. Paljude tehnomaterjalide põhikomponent Kasutatakse keemiatööstuse seadmeis, toiduainetööstuses, metalsete materjalide katmisel. Niklisulamid Korrosioonikindlust parandatakse Cu, Cr või Mo lisamisega. Parima korrosioonikindlusega on monelmetall, milles Ni ja Cu vahekord on 2:1. Monelmetallil on hea tugevus ja sitkus

Materjalitehnika
37 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Ehitusmaterjalide kordamisküsimused

täidetakse ülalt. Kõrgahjus tekkiv sulamalm vajub ahju põhja, kust ta aegajalt välja lastakse. sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu. 15. Eriliigid: 1. VALUMALM ­ (hallmalm) murdepind on hall. Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Enamkasutavad malmtooted on: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jms. Malm on habras metall, teda ei saa kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude v lööke. 2. TOORMALM ­ (valge malm) hele murdepind. Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Veel hapram kui valumalm ja ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatakse vähe. 3. ERIMALMID ­ ferrosulamid on väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist. 16. 9. Ehitusterased- terase tootmise erimeetodid, legeerterased 17. Terase tootmisel on lähtematerjalideks toormalm või vanaraud

Ehitusmaterjalid
266 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Vase tootmine, tema sulamid ja kasutamine

Julius Caesaril oli oma messingust raha. Sel ajal ulatus vasekaevandamine sama suureks,nagu see oli tööstusrevolutsiooni ajal. 1.5 Tänapäev Suur Vasemägi (Stora Kopparberg) oli kaevandus, mis eksisteeris alates kümnendast sajandist kuni 1992 aastani Rootsis. See tootis kogu Euroopa vajadusest. Vase kasutamine ei piirdunud ainult maksevahendina. Seda kasutati ka esimeste kaamerate ehitamisel ,mis omakorda pani aluse fotograafiale. Vask on tänapäeval nõutud metall ja tema hind tõuseb pidevalt. Puhtal kujul kasutatakse vaske elektrotehnikas. Vase elektrijuhtivus on võetud standardiks. Peamised sulamid on pronks ja messing. Pronksi kasutatakse tehnikas ja kunstis, messingit peamiselt tehnikas. Kolmveerand maailma toodangust pärineb Lõuna-Ameerikast. Suurim tootja on Tiili (36%), USA ja Peruu toodavad kumbki 8%. Ca 30% tuleb korduvkasutusest. 2030 a. tarbimise prognoos 2009.a. võrreldes +160%. 1.6 VASE TEHNILISED NÄITAJAD

Tehnomaterjalid
74 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Essee mitteraudmetallid ja sulamid

Mitteraudmetallid ja sulamid Mitteraudmetallid ja nende sulamid liigitatakse omadustelt lähtuvalt : a)tiheduse järgi: -kergmetallid ja sulamid (tihedus kuni 5000 kg/m3)-Magneesium, alumiinium, titaan jt. -keskmetallid ja sulamid (tihedus 5000-10000kg/m3)-tina, tsink, vask, nikkel, antimon, kroom jt. -raskmetallid ja sulamid (tihedus üle 10000kg/m3)-plii, hõbe, kuld, volfram, molübdeen jt. b)sulamistemperatuuri järgi: -kergsulavad metallid ja sulamid (sulamistemperatuur ei ületa Pb sulamistemperatuuuri 327'c) -liitium, tina, plii jt. -kesksulavad metallid ja sulamid (temp.üle 327'c,kuid alla 1539'c) -mangaan,vask,nikkel,hõbe,jt. -rasksulavad metallid ja sulamid (sulamistemperatuur üle 1539'c) -titaan, kroom, vanaadium, molübdeen, volfram,jt. Muudest omadustest lähtudes liigitatakse neid väärismetallideks (Pt, Ag. Au jt),

Keemia
37 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Tehnomaterjalid II kontrolltöö kordamine

Puhta metalli kristalliseerumisprotsessi iseloomustab jahtumiskõver. T1- vaike allajahutusaste --> suur Vkr,k, vaike Vkr,t Tulemus: jamedateraline struktuur T2- suur allajahutusaste --> vaike Vkr,k, suur Vkr,t Tulemus: peeneteraline struktuur 2. Sulam.Sulamisüsteem.Sulami komponent.Sulamifaas Sulam on aine, mis on saadud kahe voi enama komponendi (A, B, ...) kokkusulatamise või -paagutamise teel. Metallisulam on sulam, mille põhikomponent (üle 50%) on metall. Sulamisüsteem- antud komponentidest kõikide võimalike sulamite kogum. Sulami komponent- aine, mis moodustab sulami. Sulami faas- termodünaamilise sulamisüsteemi kõige ühesuguste keemilise koostise ja ühesuguste füüsikaliste omadustega osade kogum, mida süsteemi teistest osadest eraldab piirpind. Faasideks võivad olla keemilised elemendid, tahked või vedelad lahused ning keemilised ühendid. 3. Sulamite struktuur: mehaaniline segu (eutektikum, eutektoid), tardlahus ( asendus- ja

Tehnomaterjalid
183 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Ehitusmaterjalide vastused

jne). Hööveldatud lauad, põrandalauad, voodrilauad, piirlauad ja liistud, sindlid, katuselaastud, kattevineer (spoon), ristvineer, parketiliistud. Termotöödeldud puit toimub auruga 185 230*C juures puidu modifitseerimine Materjal kõik puiduliigid, töödeldav puit võibolla toores/eelkuivatatud. mänd, kuusk, kask, haab 1. Temperatuuri tõstmine ja puidu kuivatamine, temperatuur tõstetakse kiiresti 100*Cni, seejärel aeglasemalt 130*Cni

Ehitusmaterjalid
145 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Terase legeerivad elemendid

TERASE LEGEERIVAD ELEMENDID Legeeritud terasteks nimetatakse niisuguseid teraseid, milledesse on lisatud peale süsiniku, räni, väävli ja fosfori lisatud veel teatud protsent legeerivaid elemente nagu näiteks kroomi, niklit, mangaani. Eristatakse madalalt legeeritud (lisandeid kuni 3%), keskmiselt legeeritud (lisandeid 3...5%) ja kõrgelt legeeritud (lisandeid üle 5,5%) teraseid. Mangaanil ­ Mn - on üks stabiilne isotoop massiarvuga 55. Omadustelt on mangaan metall. Normaaltingimustel on Mangaani tihedus 7,47 g/cm3. Mangaani sulamistemperatuur on 1244°C. Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Silmas tuleb pidada, et tänu polümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Kulumiskindlates terastes leidub mangaani umbes 13%.

tehnomaterjalid
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun