Esiteks, tegemist ei ole pelgalt empiiriliste faktidega, need on sotsiaalsed faktid; sotsiaalsete faktidega seotud episteemilised mehhanismid ehk sündroomid – need mis tekitavad meis uskumusi ühiskondlike suhete ja seisundite kohta – on aga oluliselt erinevad pertseptuaalsete faktide sündroomidest. (Pertseptuaalne – taju, objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses meelte kaudu.) Teiseks, nimetatud faktid näitavad õiguse legaal-dogmaatilist olekut (kui selline on üldse määratletav ja tuvastatav): haritud inimesele pakuvad palju mõtlemisainet õigusest ka sellised talle õpetatavad distsipliinid, mis otseselt õigust ei puudutagi, kuid mis käsitlevad õigusvajaduse tekitajaid (infotehnoloogia, geenitehnoloogia jmt).” Õiguse tunnused teaduslikus käsitluses Mario Rosentau käsitluse kohaselt selgub õiguse mõiste: a) õiguse entiteetide (tunnuste) äratundmises ja kirjelduses,
võimu populaarsust ning usaldusväärsust. Max Weber on võimu legitiimsuse alusel välja toonud kolm erinevat autoriteedi tüüpi ühiskonnas: 1.Traditsiooniline autoriteet. Vastavalt sellele autoriteedi tüübile on võim ühiskonnas seadustatud tavade, kommete ja traditsioonide alusel. Inimesed omandavad võimu tänu sellele, et "nii on see kogu aeg olnud". Selle võimutüübi näiteks on Rooma paavst, kuningad ja keisrid jne. Sageli on taoline autoriteet sünni kaudu päritud õigus. 2.Legaal-ratsionaalne autoriteet. Legaal-ratsionaalse autoriteedi korral on võim legitimiseeritud väliste reeglite ja ratsionaalsete protseduuride kaudu, mis defineerivad antud positsioonil oleva inimese õigused ja kohustused. Kui inimene vastab sellele positsioonile esitatud nõudmistele, omandab ta autoriteedi koos sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega. 3.Karismaatiline autoriteet. Selle autoriteedi tüübi kohaselt on võim
poole tegevust selliselt, et see kulgeb sotsiaalselt arvestataval määral nii, nagu oleks teine pool võtnud korralduse sisu selle sisu enda pärast oma tegevuse aluseks Autoriteedi ideaaltüübid Weberil Domineerimine e autoriteet: traditsiooniline: harjumus karismaatiline: juhi isikuomadused ratsionaal-legaalne: mõistuskaalutlused Legitiimsele võimule allutakse vähemalt osaliselt, seetõttu, et (alluv) toimija peab seda teatud mõttes kohustuslikuks või ideaalseks Weber: legaal-ratsionaalse domineerimise ilmumine on moderniseerumise kaasnähe ja oluline alge Legitiimsus Legitiimsus: siduvana käsitlemise maine Legitiimsus (tunnustatus) erineb legaalsusest (seaduslikkusest) Tunnustatus võib olla: rahva poolehoid, toetus rahva vastuseisu puudumine, leppimine Kodakondsuse mõiste Seisund, mis põhimõtteliselt varustab inimesed poliitilises koosluses võrdsete õiguste ja kohustustega, vabaduste ja piirangutega, pädevuse ja vastutusega (Held 1995: 66)
Vastus: Lesbid, homod,vanatüdrukud, poissmehed,üksivanemad jne. 33.Legitiimse domineerimise vormid (Weber) Vastus: Traditsiooniline domineerimine rajaneb harjumuse ja kommete jõul ning grupi tavade aktsepteerimisel (nt patriarhaat) Ei rajane erilisel andel ega alluvate nõusolekul, on kommete, tavade tagajärg (irratsionaalne). Karismaatiline domineerimine põhineb juhi erakordsetel võimetel või tema ideede erakordsusel (Jeesus Kristus, Hitler, JFK). Irratsionaalne. Legaalne domineerimine (legaal-ratsionaalne domineerimine) põhineb valitseja ja valitsetava umbisikulistel sidemetel. Juhib võim on piiratud seadustega. Kõige ratsionaalsem domineerimise vorm. 34.Poliitilised süsteemid Vastus: Võimu säilitamise, lojaalsuse tagamise viisid( rituaalid, sümbolid, massimeedia, kultuur) Kaks põhitelge: totalitarism ja demokraatia. Informatsiooniga manipuleerimine reziimi ja võimulolijate legitiimsuse, lojaalsuse suurendamiseks( propaganda, tsensuur).
et võimu teostatakse valitsetavate nõusolekul ja kooskõlas seadusega. Traditsiooniline domineerimine rajaneb harjumuse ja kommete jõul ning grupi tavade aktsepteerimisel (nt patriarhaat) Ei rajane erilisel andel ega alluvate nõusolekul, on kommete, tavade tagajärg (irratsionaalne).Karismaatiline domineerimine põhineb juhi erakordsetel võimetel või tema ideede erakordsusel (Jeesus Kristus, Hitler, JFK), Irratsionaalne Legaalne domineerimine (legaal-ratsionaalne domineerimine) põhineb valitseja ja valitsetava umbisikulistel sidemetel. Juhib võim on piiratud seadustega. Kõige ratsionaalsem domineerimise vorm. 34.Poliitilised süsteemid Võimu säilitamise, lojaalsuse tagamise viisid (rituaalid , sümbolid, massimeedia, kultuur) Kaks põhitelge: totalitarism(on poliitiline süsteem, kus reziim või riik püüab kontrollida peaaegu kogu isiklikku, majanduslikku ja poliitilist elu)
hüpoteesi asetatud piire ja samas mõjutavad sõltuvaid muutujaid. Külastusabielu kooselu, kus mehel ja naisel on eraldi majapidamised ja nad elavad üldjuhul eri linnades. Küsitlus meetod informatsiooni hankimiseks suurelt respondentside grupilt. Laiendatud perekond suhteliselt suur üksus, kuhu kuulub mitu majapidamist ja kus elavad koos tavaliselt mitme põlvkonna esindajad. Legaal-ratsionaalne domineerimine põhineb seadustel, mis piiravad ametnike õigusi. Legitiimsus väärivus olla tunnustatud. Lesbi homoseksuaalne naine Levimus kirjeldab kõiki teadaolevaid haigusjuhte populatsioonis kindlal ajavahemikul, olenemata sellest, millal nad alguse said. Linlikkus tähendab eluviisi, mille puhul traditsioonilised külaeluga seotud elustiilid on asendunud individualistlike normide ja käitumisstiilidega.
arvestataval määral nii, nagu oleks teine pool võtnud korralduse sisu selle sisu enda pärast oma tegevuse aluseks Autoriteedi ideaaltüübid Weberil Domineerimine e autoriteet: ® traditsiooniline: harjumus ® karismaatiline: juhi isikuomadused ® ratsionaal-legaalne: mõistuskaalutlused n Legitiimsele võimule allutakse vähemalt osaliselt, seetõttu, et (alluv) toimija peab seda teatud mõttes kohustuslikuks või ideaalseks n Weber: legaal-ratsionaalse domineerimise ilmumine on moderniseerumise kaasnähe ja oluline alge Legitiimsus ® Legitiimsus: siduvana käsitlemise maine ® Legitiimsus (tunnustatus) erineb legaalsusest (seaduslikkusest) Tunnustatus võib olla: ® rahva poolehoid, toetus rahva vastuseisu puudumine, leppimine Maksustamine 1 n Modernsed maksud (Braun 1975: 244): korrapäraselt makstavad sunduslikud koormised eraisikutele, tekitamaks avalikel
inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki. Füüsiline vorm. Mida tähendab bürokraatia? Bürokraatiaks nimetatakse teatud administratiivse korrastatuse mudelit, mis on ellu kutsutud õiguspäraste otsuste ühetaoliseks elluviimiseks ja kehtestamiseks. Laiemalt mõistetakse bürokraatia all teatud kontseptsiooni kuidas ühiskonnas kehtestatakse seadusi ja viiakse neid ellu. Mida tähendab legaal-ratsionaalne domineerimine ning kuidas see on seotud bürokraatiaga? Põhineb valitseja ja valitsetava umbisikulisetl sidemetel. Mida tähendab institutsioon? Kasutatakse ühiskondlikult mõju omavate struktuuride ja mehhanismide tähistamiseks. Institutsioon võib olla ka mingi asutus. Vaimses vormis. Milliseid institutsioone tunnete? Politoloogias eristatakse poliitilisi institutsioone (erakond), võimuinstitutsioone (parlament, volikogud, riigipea administratsioon),
Võim on eneseteostamine teiste subjektide allumise kaudu enda tahtele, mis peab millelgi põhinema. Seda põhinemist (võimu rakendamise alust) tuntakse domineerimise nime all. Max Weberi klassikalise jaotuse kohaselt on domineerimisel kolm "puhast" (ideaalset), legitiimset vormi: o traditsiooniline domineerimine (näiteks päritava pealiku- või kuningavõimu puhul) o karismaatiline domineerimine (juhikultusel põhinev ja teadvuse otsesel mõjutamisel põhinev) o mõistuslik-õiguslik ehk legaal-ratsionaalne domineerimine (mis on tänapäeva demokraatliku riigikorralduse ja bürokraatliku asjaajamise aluseks). Võim majanduses Majandusliku võimu puhul on firma ja kompanii küll teistest mõjukam, ent tema juhtpositsioon oleneb majanduslikust edukusest. Äriedu võib aga muutuda palju kiiremini kui seadustega paika pandud riigivõimukorraldus. Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat tähendust. Näiteks börsimaailma keskuseks peetav Wall Street
keskkonna-alane juhtimine ettevõttes, keskkonnaaudit ja sellega seotud uuringud, keskkonnakaitse taseme hindamine, toodete elutsükli analüüs, keskkonnamärgid, keskkonna aspektid tootestandardites Keskkonnanormatiivid Eestis: Õhk, vesi, radiatsioon, müra, pinnas. Keskkonnaload Keskkonda oluliselt mõjutav või ohustav tegevus võib toimuda ainult riigi nimel antud loa alusel. Keskkonnalal puudub legaal definitsioon Lubade liigid: kompleksluba ning lihtluba. 1 Tegevusluba on: ehitusluba; kiirgustegevusluba; ehitise kasutusluba; maavara kaevandamise luba; keskkonnakompleksluba; geoloogilise uuringu luba;
keskkonna-alane juhtimine ettevõttes, keskkonnaaudit ja sellega seotud uuringud, keskkonnakaitse taseme hindamine, toodete elutsükli analüüs, keskkonnamärgid, keskkonna aspektid tootestandardites Keskkonnanormatiivid Eestis: Õhk, vesi, radiatsioon, müra, pinnas. Keskkonnaload Keskkonda oluliselt mõjutav või ohustav tegevus võib toimuda ainult riigi nimel antud loa alusel. Keskkonnalal puudub legaal definitsioon Lubade liigid: kompleksluba ning lihtluba. 1 Tegevusluba on: ehitusluba; kiirgustegevusluba; ehitise kasutusluba; maavara kaevandamise luba; keskkonnakompleksluba; geoloogilise uuringu luba;
realiseerumist täheldada liikmesriigid on 'sotsialiseeritud' B) tõusevad demokraatia ja legitiimsuse küsimused i) Euroopa Parlamendi roll demokraatia defitsiidi küsimuses · tavapäraselt asetatakse vastutus demokraatia ja legitiimsuse eest just Parlamendile · samas, Euroopa Parlament on olnud nõrk, omades tagasihoidlikku rolli Weiler: ent tavapärase arutelu puuduseks on legitiimsuse ja demokraatia samastamine! tuleb eristada kaht tüüpi legitiimsust: 1) legaal-formaalne (õiguslikkus) 2) sotsiaalne (väärtuspõhine aktsept) Weiler: Ühendus/Liit omab selget formaalset legitiimsust, ent...aga kuidas on lugu sotsiaalse legitiimsusega? siin tähendab demokraatlikkus seda, · ...et riik asuks kodanikule võimalikult lähedal, · ...et eksisteeriks side riigi ja kodaniku vahel -> riigiorganid peavad kodanikku esindama näide: riigid otsustavad teha julgeoleku küsimustes koostööd -> endine enamus võib aga nüüd osutuda
keelelised (grammatilised ja semantilised), süsteemsed (süstemaatilised, loogilised, kontekstuaalsed), ajaloolised (subjektiiv-teleoloogilised), funktsionaalsed (objektiiv-teleoloogilised ehk sihi- või eesmärgipärased). lingvistilised argumendid: Lingvistilised argumendid jaotuvad semantilisteks ja süntaktilisteks argumentideks. Sõnastus on igasuguse juriidilise interpretatsiooni lähtepunktiks. Mõistagi tuleb eristada ametlikult kehtivaid, nö legaal-formulatsioone kõigist teistest sõnastustest. süstemaatilised argumendid: toetuvad ideele õigussüsteemi ühtsusest ja sidususest: kooskõla tagavad argumendid (“negatiivne sidusus”) kontekstuaalsed argumendid mõistelis-süstemaatilised argumendid printsiibiargumendid (nt üksikisiku enese-määramine; kaalumine kollisiooni korral jt) süstemaatilised argumendid: Nn spetsiaalsed juriidilised argumendid (analoogia eraõiguses)
realiseerumist täheldada liikmesriigid on 'sotsialiseeritud' B) tõusevad demokraatia ja legitiimsuse küsimused i) Euroopa Parlamendi roll demokraatia defitsiidi küsimuses · tavapäraselt asetatakse vastutus demokraatia ja legitiimsuse eest just Parlamendile · samas, Euroopa Parlament on olnud nõrk, omades tagasihoidlikku rolli Weiler: ent tavapärase arutelu puuduseks on legitiimsuse ja demokraatia samastamine! tuleb eristada kaht tüüpi legitiimsust: 1) legaal-formaalne (õiguslikkus) 2) sotsiaalne (väärtuspõhine aktsept) Weiler: Ühendus/Liit omab selget formaalset legitiimsust, ent...aga kuidas on lugu sotsiaalse legitiimsusega? siin tähendab demokraatlikkus seda, · ...et riik asuks kodanikule võimalikult lähedal, · ...et eksisteeriks side riigi ja kodaniku vahel -> riigiorganid peavad kodanikku esindama näide: riigid otsustavad teha julgeoleku küsimustes koostööd -> endine enamus võib aga
Võimu all tuleb mõista indiviidi või sotsiaalse grupi võimet (suutlikkust) kontrollida, mõjustada ja manipuleerida teis(t)e käitumist kuni manipuleeritav teeb lõpliku valiku kas alluda või mitte. Valitsemisvõim on võim, mis on legaliseeritud ja institutsioneeritud ühiskonnas või mõnes teises sotsiaalses süsteemis ning millega inimesed nõustuvad (mida nad tunnustavad). Valitsemisvõim võib avalduda kolmes vormis - traditsionaalses, karismaatilises ning legaal-ratsionaalses. Avalik teenistus on üksikisiku lepinguline tegevus (töö) kindla tasu eest riigi või kohaliku omavalitsuse seaduslike funktsioonide ellurakendamiseks vastava organi, asutuse või ettevõtte konkreetsel ametikohal ning ametikohale kindlaksmääratud pädevuse raames. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
spetsialiseerunud ning ilmalikud, ka kõrge linnastatuse, kirjaoskusega. Arengumaad (vähemarenenud riigid) LDC . Kriteeriumiteks peetakse tihti kehtestatud õigusnorme, legitiimseid valimisi, esinduskogu olemasolu ja funktsioneerimist. Poliitilist arengut iseloomustab: 1. Võimu koondumine keskvõimu kätte (indiviid mõistavad ühiskonlike väärtuste riigile allutamise ja selle aktsepteerimise vajalikkust. Kehtestatud on legaal-formaalne riigiaparaat). 2. "Kaasaegne" poliitilise organisatsiooni vormid. Parteide, huvigruppide, seadusandlike, täidesaatvate organite käitumine on juhitud bürokraatlike printsiipide (ratsionaalsus, efektiivsus ) poolt. 3. "Kaasaegsed" poliitilise käitumise vormid. (Sotsialiseerumine perekonnas ja mujal, millele järgneb laialtlevinud osalemine poliitikas hääletajana, parteide toetajad ja liikmed etc.) 4
neid kasutavad. Peamine aga, mida ei tohi unustada: inimkonna kõrgeimaks eesmärgiks pole mingil juhul antud riikliku vormi, seda enam antud valitsuse, säilitamine, vaid rahva aluste säilitamine. Kui juba luuakse selline olukord, mis ähvardab rahva vabadust või isegi tema olemasolu ennast, - mängib küsimus legaalsusest või mittelegaalsusest ainult madalamat rolli. Las valitsev võim vannub ka tuhat korda jumala nimel "legaal-susest", kuid rõhutute enesesäilitamisinstinkt tunnistab ikkagi, et niisuguses olukorras on rahva pühaks õiguseks võit-lus kõikide vahenditega. Ainult tänu sellele printsiibile olid võimalikud need suured vabadusvõitlused rahvaste sisemiste ja välimiste orjasta-miste vastu maa peal ja mis said maailma ajaloo suurimateks sündmusteks. Inimlik õigus lammutab riikliku õiguse.
miinimumist lootusetult vähe õiguse analüüsi alustamiseks. Esiteks, tegemist ei ole pelgalt empiiriliste faktidega, need on sotsiaalsed faktid; sotsiaalsete faktidega seotud episteemilised mehhanismid ehk sündroomid need mis tekitavad meis uskumusi ühiskondlike suhete ja seisundite kohta on aga oluliselt erinevad pertseptuaalsete faktide sündroomidest. (Pertseptuaalne taju, objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses meelte kaudu.) Teiseks, nimetatud faktid näitavad õiguse legaal-dogmaatilist olekut (kui selline on üldse määratletav ja tuvastatav): haritud inimesele pakuvad palju mõtlemisainet õigusest ka sellised talle õpetatavad distsipliinid, mis otseselt õigust ei puudutagi, kuid mis käsitlevad õigusvajaduse tekitajaid (infotehnoloogia, geenitehnoloogia jmt)." 175 Õiguse tunnused teaduslikus käsitluses Mario Rosentau käsitluse kohaselt selgub õiguse mõiste:
annaabi.ee 
