ühiskonnaelu erinevates valdkondades; kritiseeriti Stalinit *Breznev- majanduse arengu seisak(päästis nafta kõrge hind) tugevnesid tagurlikud poliitilised jõud; karmistati kontrolli ühiskonnas VMN(vastastikuse abistamise nõukogu)-1949 aidata Mokva-meelsetel riikidel majanduskriisist üle saada VLO(varssavi pakt)-1955 aidata üksteist sõjaolukorral *Karotamm-(1944-1950) arvestas Eesti vajadusi; tegeles sõjajärgsetel keerulistel aegadel mil kehtestati NSV võimu *Käbin-(1950-1978) laveeris, oskas asja ajada, säilitada Moskva käske ja Eesti huve *Vaino-(1978-1988) äärmuslik valitseja käsumajandus- tehti nii nagu riik ütles küüditamine-1949-eestlaste vastupanu suruti maha metsavendluse nõrgestamine 1940-1950 aktiivne metsavendlus 1960-dissidentlus e. teisitimõtlemine 1970- avalikud vastuhakud Nõukogude kultuuripoliitika eesmärk: sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku kultuuri juurutamise ühiskonnas Eesti kultuurielu jagunes kaheks välis- ja kodueesti kultuuriks
Kõik olulisemad poliitilised jõud olid erakondade ehk parteide kaudu parlamendis esindatud. Mõjukaim riik keisririigis oli Preisimaa, mis moodustas üle 50% kogu Saksamaa territooriumist. Saksa Keisriks oli Preisi kuningas ning ja enamik riigiametnikke pärines Preisimaalt. Keisri kõrval oli riigis tähtsuselt teine mees riigikantsler. Selle ametikoha sai endale keisririigi tegelik looja Bismarck, kel oli keiser Wilhelm 1. täielik toetus, mis kindlustas talle suure tegevusvabaduse. Ta laveeris osavalt erinevate poliitiliste jõudude vahel ning kasutas oma tahte läbisurumiseks Riigipäeva laialisaatmist, repressioone ja teisi surveabinõusid. Ta sai kuulsaks kui ,,raudne kantsler". Saksa keisri riik 1871-1918 aastal.
parlamendis esindatud. Mõjukaim riik keisririigis oli Preisimaa, mis moodustas üle 50% kogu Saksamaa territooriumist. Saksa Keisriks oli Preisi kuningas ning ja enamik riigiametnikke pärines Preisimaalt. Keisri kõrval oli riigis tähtsuselt teine mees riigikantsler. Selle ametikoha sai endale keisririigi tegelik looja Bismarck, kel oli keiser Wilhelm 1. täielik toetus, mis kindlustas talle suure tegevusvabaduse. Ta laveeris osavalt erinevate poliitiliste jõudude vahel ning kasutas oma tahte läbisurumiseks Riigipäeva laialisaatmist, repressioone ja teisi surveabinõusid. Ta sai kuulsaks kui ,,raudne kantsler".5 Saksa keisri riik 1871-1918 aastal 5 http://www.slideshare.net/ingazemit/saksamaa-hendamine 30.05.13 KASUTATUD ALLIKAD Internetiallikad 1. http://www.slideshare.net/ingazemit/saksamaa-hendamine
piiskoppe ja abte, siis paavsti võimu vastu astumine polnud eriti mõttekas. Üksikud piirkonnad, mis protestantismist huvitusid, neile ei pööratud tähelepanu. Probleemid tekivad pärast Itaalia sõdade lõppu 1559.a. kokkupõrked katoliiklaste ja hugenottide vahel sagenevad ja vallandub kodusõjana, mis kestab 30 aastat. Põhiliselt võitlesid kolm liini: Bourbonid protestandid Guiese’id katoliiklased Valois’de kuningadünastia laveeris mõlema vahel Tähtsamad sündmused Henri Bourboni abielu kuninga õega Pärtliöö 1572 Kolme Henri sõda, sellest sõjast väljub Navarra Henri, kes kuulutatakse uueks kuningaks Henri IV. Võimu kehtestamine võtab aega üle 9 aasta, sest katoliiklased ei tunnista protestandist kuningat. Kuningas astub katoliku usku „pariis väärib missat“ ja 1598 Nantes’i edikt: katoliiklus pr valitsev, protestantidel lubati tegutseda, aga mitte
Saksamaa lõplikku ühendamist püüdis takistada Prantsusmaa. See viis 1870. Aastal Saksa- Prantsuse sõja puhkemiseni. Sõjaks hästi ettevalmistunud Preisimaa koos teiste Saksa riikidega purustasid Prantsusmaa. Prantsuse keiser Napoleon III langes Sedani all sakslaste kätte vangi. Prantsusmaa alistus. Keisririigi tegelikuks loojaks peetakse Bismarcki, kes oli keisri kõrval riigis tähtsuselt teine mees ning kellel oli keisri täielik toetus, mis kindlustas talle suure tegevusvabaduse. Ta laveeris osavalt erinevate poliitiliste jõudude vahel ning kasutas oma tahte läbisurumiseks Riigipäeva laialisaamist, repressioone ja teisi surveabinõusid. Ta sai kuulsaks kui ,,raudne kantsler". 1.7. ERRU MINEK 1888. aastal suri keiser Wilhelm I ja troonile sai Wilhelm II, kes on ajalukku läinud Saksa viimase keisrina. Wilhelm II ei soovinud kellegagi oma võimu jagada. 1890. aastal sunniti ,,raudne kantsler" ehk Bismarck erru minema. Uued riigikantslerid ei omandanud enam sellist
Saksamaa lõplikku ühendamist püüdis takistada Prantsusmaa. See viis 1870. Aastal Saksa- Prantsuse sõja puhkemiseni. Sõjaks hästi ettevalmistunud Preisimaa koos teiste Saksa riikidega purustasid Prantsusmaa. Prantsuse keiser Napoleon III langes Sedani all sakslaste kätte vangi. Prantsusmaa alistus. Keisririigi tegelikuks loojaks peetakse Bismarcki, kes oli keisri kõrval riigis tähtsuselt teine mees ning kellel oli keisri täielik toetus, mis kindlustas talle suure tegevusvabaduse. Ta laveeris osavalt erinevate poliitiliste jõudude vahel ning kasutas oma tahte läbisurumiseks Riigipäeva laialisaamist, repressioone ja teisi surveabinõusid. Ta sai kuulsaks kui ,,raudne kantsler". 1.7. ERRU MINEK 1888. aastal suri keiser Wilhelm I ja troonile sai Wilhelm II, kes on ajalukku läinud Saksa viimase keisrina. Wilhelm II ei soovinud kellegagi oma võimu jagada. 1890. aastal sunniti ,,raudne kantsler" ehk Bismarck erru minema. Uued riigikantslerid ei omandanud enam sellist
Trotskit on nimetatud revolutsiooni vabakunstnikuks, sest ta tegutses väga erinevates ringkondades, jäädes alati truuks oma isiklikele põhimõtetele. Seetõttu liikus ta pidevalt ühest ringkonnast teise, mis parajasti tema arust paremini tema vaadetega sobis. Nii oli ta alates Venemaa Sotsaaldemokraatliku Töölispartei lagunemisest pigem mensevike seas, 1905. aasta revolutsiooni ajal ajal tegutses aga sisuliselt omapead, nõudes marksistidepoolset vägivaldset võimuhaaramist. Seejärel laveeris ta sageli bolsevike ja mensevike vahel. 1905. aastal tuli Trotski Venemaale tagasi ning oli detsembris Peterburi Nõukogu juht. Ta püüdis viia revolutsiooni masside sekka, et juba siis, kui isegi Lenin oli veel proletaarse revolutsiooni vastu, viia ellu oma permanentse maailmarevolutsiooni ideed. See tal aga siiski ebaõnnestus ning ta saadeti 1907. aastal Põhja-Siberisse asumisele. Sealt põgenes ta aga peagi ning asus elama Austria-Ungari pealinna
liikme. EKS arendas eesti keelt ja kirjandust, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1870 pandi alus esimesele eesti üliõpilasorganisatsioonile, millest kasvas välja Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS, 1883). 23. V 1884 pühitseti Otepää kiriklas EÜS-i sinimustvalge lipp. 7 Tuhandeliikmeliseks ühenduseks kujunes Tallinnas tegutsenud kaubalaevaselts Linda (1879–93). Ärkamisajal sündis eesti poliitika, mis laveeris kahe kohaliku võimukandja – Vene valitsuse ja baltisaksa ülemkihtide – vahel. Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda. Üks neist oli poliitiliselt mõõdukas kultuurirahvuslik, etnilis-lingvistiline suund (J. Hurt, J. V. Jannsen, Jaan Bergmann, Martin Lipp, Michael Jürmann), mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse edendamisele. Eesti rahvusluse ideoloogia alusepanija, teoloog ning rahvaluule- ja keeleteadlane J. Hurt
1570- sõlmiti vaherahu. Hugenottid said õiguse kindlaks määratud piirkonnas tegutseda. Tekkis lootus usulahke lepitada nii, et kuninga õde abielluks hugenottide juhiga. August 1572 toimusid Narvanna Henri ja Charles IX õe pulmad. Samas toimus 24. augustil Catarina de Medici nõusolekul Pariisis Pärtli öö veresaun. Tapeti kõik Pariisis viibinud hugenotid. Seega oli hugenottide juhtkond hävitatud ja protestantluse mõju langes. 1574 kuningaks sai Henri III. Poliitiliselt laveeris kahe usu vahel. Toetas kord ühtesid, kord teisi. Tapeti katoliiklaste poolt. 1589- läks troon Narvanna Henrile. Henri IV hugenottide juht, mistõttu Pariis ja suur osa Prantsusmaast ei tunnistanud teda. 1593 hakkas katoliiklaseks, et riigis kord jalule seada. 1598 sõlmiti Nantes'i edikt. Valitsevaks usuks jäi katoliiklus, kuid reformeeritud kirik võib ka tegutseda. See lõpetas Prantsusmaal ususõjad. Skandinaavia
Eesti NSV 28.02. 1944-1952 · Nõukogude võim taastati 1944 aastal. · Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. · Kohaliku elu küsimustega tegeles EKP, kes allus täielikult Moskvale. · 1944-1950 Juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. · Sundkollektiviseerimine. · 1950.a. sai uueks EKP juhiks Johannes Käbin (EKP juht 1950-1978), kes oli kuulekam Moskva juhiste täitja laveeris osavalt Eesti ja Moskva vahel. · 1944-1953 oli Eesti okupatsioonireziimi peamiseks vastupanu vormiks aktiivne relvavõitlus ehk metsavendlus. · Loodeti alusetult, et lääneriigid aitavad taastada iseseisvuse. · Metsavendade vastupanu nõrgendas 1949.a-l toimunud suurküüditamine (26.03.), mil Eestist saadeti Siberisse üle 20 700 inimese. · Märksõnad: 1) Sundkollektiviseerimine e kolhoseerimine (nt 1952.a. 95% taludest kolhoosides).
2. ÄRKAMISAEG EESTIS (1860-1885) Ärkamisaeg, aeg umbes 1860. aastate algusest kuni venestamisaja alguseni (1880. aastate keskpaik), see on aeg, millal algas eestlaste identiteedivahetus, etnilise kokkukuuluvustunde asemele tuli enda teadvustamine rahvusena ning tugevnes rahvustunde õhutamine ja väärtustamine trükisõna (Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt) ning seltsitegevuse kaudu. Ärkamisajal sündis eesti poliitika, mis laveeris kahe kohaliku võimukandja – Vene valitsuse ja baltisaksa ülemkihtide – vahel. Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda. Üks neist oli poliitiliselt mõõdukas kultuurirahvuslik, etnilis-lingvistiline suund (J. Hurt, J. V. Jannsen, Jaan Bergmann, Martin Lipp, Michael Jürmann), mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse edendamisele. Eesti rahvusluse ideoloogia alusepanija, teoloog ning rahvaluule- ja keeleteadlane J
purustamisele 1588 a. mereröövlist admiraliks ülendatud Francis Drake'i poolt. · 1587 rajati I inglise koloonia Põhja-Ameerikasse Virginia. 3. Hugenottide sõjad Prantsusmaal 30 aastat kestnud kodusõjad katoliiklaste ja hugenottide vahel (1562-1592) a) Kolme perekonna võimuvõitlus: · Kuninga lähisugulased Bourbonid toetasid protestante. · Õukonnas mõjukad Guise'd toetasid katoliiklasi. · Valois'de kuningadünastia laveeris mõlema leeri vahel. b) Kodusõdade algus: · Hugenotid Prantsuse kalvinistid, kelle peamisteks tugialadeks olid Normandia ja Lõuna-Prantsusmaa. · Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas sõjategevuse. · Esialgu saavutasid edu hugenotid neil lubati kogu riigis jumalateenistusi pidada ja astuda riigiametisse. c) Pärtliöö (1572) Hugenottide massiline tapmine katoliiklaste poolt:
1950. aasta märtsis toimunud EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumil ja vahetult selle järel vahetati välja kogu ENSV ja EK(b)P juhtkond ning represseeriti enamik veel elusolevaid vanu eesti kommuniste. 9 Uueks EK(b)P Keskkomitee esimeseks sekretäriks sai Venemaa eestlane Ivan Johannes Käbin (Joonis 4), mõõdukas stalinist, kes oskas peagi oma liiga käremeelsetest abilistest vabaneda ning laveeris osavalt Moskva nõudmiste ja Eesti tegelikkuse vahel. Ometi tähendas tema võimuletulek Venemaa eestlaste parteikildkonna võitu ja venekeelsema ja -meelsema tiiva domineerimist Eestis kuni 1980. aastate keskpaigani. Pleenumi järel algasid ka repressioonid kodumaale jäänud eesti intelligentsi vastu. Suleti Õpetatud Eesti Selts, Tartu Kunstiinstituut, Eesti Riiklik Teatriinstituut, vallandati teadlasi, kõrgkoolide õppejõude. Põletati
nimetatud Viktoria-ajastuks. Kuninganna oli Briti maailmariigi sümbol. Juba 18.sajandist alates püüdis Inglismaa teostada Euroopas jõudude tasakaalu poliitikat. Inglismaa oli huvitatud sellest, et ükski riik Euroopa mandril ei muutuks liialt tugevaks ega saavutaks ülekaalu. Rahvusvahelise tasakaalu säilitamiseks toetas Inglismaa tavaliselt nõrgemat tugevama vastu. Inglismaa ajas samuti "hiilgava isolatsionismi" poliitikat, st. ta hoidus astumast püsivatesse liitudesse, laveeris, vahetas pooli. 15 Inglismaa oli maailma juhtiv tööstus-, rahandus- ja kaubandusmaa. Majandusedu aluseks oli teistest riikidest varem toimunud tööstuslik pööre ja üleminek vabrikutootmisele. Inglismaa tootis odavaid ja kvaliteetseid kaupu, mida müüdi kogu maailmas. Inglismaal oli kõige rohkem kolooniaid, kust saadi odavat toorainet ja tööjõududu; kolooniad olid samuti turuks Inglise kaupadele. 19.sajandi keskel teravnes Idaküsimus
Oluliseks teetähiseks ärkamisajal oli esimese rahvusliku laulu- mängu seltsi Vanemuine asutamine, mis sai teoks Jannseni tütre Lydia Koidula eestvedamisel. Vanemuine sai Eesti rahvusliku liikumise südameks. Seal sai tuntuks ka Carl Robert Jakobson, kes pidas seal oma esimese isamaakõne. Ärkamisaja kõrghetkeks sai 1869.a. organiseeritud I üldlaulupidu, mille korraldas Vanemuise selts eesotsas papa Jannseni ja Lydia Koidulaga. Ärkamisajal sündis Eesti poliitika, mis laveeris Vene valitsuse ja baltisaksa ülekihtide vahel. Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda: a) Radikaalne-poliitiline suund , mida juhtis Carl Robert Jakobson (1841-1882) paistis silma majanduslike ja poliitiliste nõudmistega. Jakobsoni ajalehte Sakala iseloomustas võitlev mõisnike- ja kirikuvastane hoiak. Tervikuna seati esikohale majanduslikud ja sotsiaalsed nõudmised b) Mõõdukas kultuurirahvuslik suund , mida juhtisid Jakob Hurt, Jannsen jt
traditsioonilise katoliikluse taastamine mille käigus hukati tuhandeid anglikaani pooldajaid. Ususõjad Prantsusmaa reformatsioon 1572- toimuseid hugenottide juhil navarra henri ja kuningas charls 9. õe pulmad. Katoliiklaste ja hugenottide lepitamise eesmärgil. Sellest hoolimata lasi charles 9. ema katariina de medici tappa pulmade ajal tuhandeid hugenotte. Järgnes uus hugenottide ülestõus ja lõid lõunaprantsusmaal oma riigi. 1574- kuninkaks sai henri 3mas. Poliitiliselt laveeris 2usu vahel ja tapeti katoliiklaste poolt hetkel kui ta toetas jälle hugenotte. 1589-troon läks navarra henrile. Oli hugenot mistõttu pariis ja suurosa pratnsusmaast ei tunnustanud. 1593 vahetas usku ja hakkas katoliiklaseks et riigis korda saada. 1598 nantesi edikt- valitsevaks usuks jäi katoliiklus, kuid hugenottid võisid väljaspool pariisi ka tegutseda. Lõpetas mõneks ajaks ususõja. Reformatsioon skandinaavias
korraldamiseks Eesti võimuladvikus, tuues ettekäändeks küüditamise väikese ulatuse. 1950. aasta märtsis toimunud EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumil ja vahetult selle järel vahetati välja kogu ENSV ja EK(b)P juhtkond ning represseeriti enamik veel elusolevaid vanu eesti kommuniste. Uueks EK(b)P Keskkomitee esimeseks sekretäriks sai Venemaa eestlane Ivan (Johannes) Käbin, mõõdukas stalinist, kes oskas peagi oma liiga käremeelsetest abilistest vabaneda ning laveeris osavalt Moskva nõudmiste ja Eesti tegelikkuse vahel. Ometi tähendas tema võimuletulek Venemaa eestlaste parteikildkonna võitu ja venekeelsema ja -meelsema tiiva domineerimist Eestis kuni 1980. aastate keskpaigani. Pleenumi järel algasid ka repressioonid kodumaale jäänud eesti intelligentsi vastu. Suleti Õpetatud Eesti Selts, Tartu Kunstiinstituut, Eesti Riiklik Teatriinstituut, vallandati teadlasi, kõrgkoolide õppejõude.
Algas Inglismaa kujunemine Suureks mereriigiks tänu Võitmatu Armaada purustamisele 1588 a. mereröövlist admiraliks ülendatud Francis Drake'i poolt. 1587 rajati I inglise koloonia Põhja-Ameerikasse Virginia. Hugenottide sõjad Prantsusmaal 30 aastat kestnud kodusõjad katoliiklaste ja hugenottide vahel (1562-1592) Kolme perekonna võimuvõitlus: Kuninga lähisugulased Bourbonid toetasid protestante. Õukonnas mõjukad Guise'd toetasid katoliiklasi. Valois'de kuningadünastia laveeris mõlema leeri vahel. Kodusõdade algus: Hugenotid Prantsuse kalvinistid, kelle peamisteks tugialadeks olid Normandia ja Lõuna-Prantsusmaa. Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas sõjategevuse. Esialgu saavutasid edu hugenotid neil lubati kogu riigis jumalateenistusi pidada ja astuda riigiametisse. Pärtliöö (1572) Hugenottide massiline tapmine katoliiklaste poolt: Pariisi ja kogu maal tapeti 10 000 hugenotti.
Algas Inglismaa kujunemine Suureks mereriigiks tänu Võitmatu Armaada purustamisele 1588 a. mereröövlist admiraliks ülendatud Francis Drake'i poolt. 1587 rajati I inglise koloonia Põhja-Ameerikasse Virginia. Hugenottide sõjad Prantsusmaal 30 aastat kestnud kodusõjad katoliiklaste ja hugenottide vahel (1562-1592) Kolme perekonna võimuvõitlus: Kuninga lähisugulased Bourbonid toetasid protestante. Õukonnas mõjukad Guise'd toetasid katoliiklasi. Valois'de kuningadünastia laveeris mõlema leeri vahel. Kodusõdade algus: Hugenotid Prantsuse kalvinistid, kelle peamisteks tugialadeks olid Normandia ja Lõuna- Prantsusmaa. Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas sõjategevuse. Esialgu saavutasid edu hugenotid neil lubati kogu riigis jumalateenistusi pidada ja astuda riigiametisse. Pärtliöö (1572) Hugenottide massiline tapmine katoliiklaste poolt: Pariisi ja kogu maal tapeti 10 000 hugenotti.
Algas Inglismaa kujunemine Suureks mereriigiks tänu Võitmatu Armaada purustamisele 1588 a. mereröövlist admiraliks ülendatud Francis Drake’i poolt. 1587 rajati I inglise koloonia Põhja-Ameerikasse Virginia. Hugenottide sõjad Prantsusmaal – 30 aastat kestnud kodusõjad katoliiklaste ja hugenottide vahel (1562-1592) Kolme perekonna võimuvõitlus: Kuninga lähisugulased Bourbonid toetasid protestante. Õukonnas mõjukad Guise’d toetasid katoliiklasi. Valois’de kuningadünastia laveeris mõlema leeri vahel. Kodusõdade algus: Hugenotid – Prantsuse kalvinistid, kelle peamisteks tugialadeks olid Normandia ja Lõuna- Prantsusmaa. Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas sõjategevuse. Esialgu saavutasid edu hugenotid – neil lubati kogu riigis jumalateenistusi pidada ja astuda riigiametisse. Pärtliöö (1572) – Hugenottide massiline tapmine katoliiklaste poolt: Pariisi ja kogu maal tapeti 10 000 hugenotti.
1599 a Karlil õnnestus Sigismundi pärimus Rootsi troonile kõrvale lükata. Kui Rootsi emamaal oli erinevaidarvamusi, siis Soomes olid Selgelt Sigismundi meelsed, Eestimaal samuti. Mitte keegi mitte kusagil ei pidanud silmas ter eraldamist Rootsilt. 1599 hertsog Karl suutis ennast üle riigi kehtestada, Soomes väga veriselt. Eestimaale tulles käitub viisakamalt. 1599 a lõpuks kogu olukord lahenenud hertsog Karli kasuks. Karl otsustab saata oma väed Eestisse. Göran Boije oli see, kes laveeris mõlemal poolel, jättes mõlemale mulje, et ta on nende poolel. Kui karl võimu võttis siis meest ta ei karistanud. Peale põgusat põluallolekut teeb ta veel karjääri. 1599 okt lõpus Karl saab enda kätte Narva. ( NArvas oli Siseopositsioon Sigismundi vastu). Karl saab enda kätte kõik olulisemad kindlustatud tugipunktid. Ainuke, kes viivitas tähtsa otsuse langetamisel oli Tallinn, mille hertsog saab enda kätte alles aprilli alguseks. Pooli aitas valida ka Sigismundi enda käitumine
annaabi.ee 
