Retsensioon: Pähklipureja Minu väljavalituks otsustus balletietendus Pähklipureja. Täieliku võhikuna ooperi ja balletti valdkonnas ei osanud ma valikut teha ning kuna Pähklipurejat on juba aastaid ülemaailmselt mängitud, võiks ilmselt iga haritud inimene seda vaadata. Enne etendust ei otsinud ma meelega balletti sisu kohta mingit informatsiooni, sest tahtsin sellest täielikku enda nägemust saada. Sellegipoolest räägiksin siinkohal paar sõna Pähklipureja taustast. Selle autor on vene romantistlik helilooja Pjotr Tsaikovski, keda peetakse üheks vene klassikalise sümfoonia rajajateks.Pähklipureja on üks tema kirjutatud kolmest balletist. Olen kuulnud, et Tsaikovski veetis mõned suved meie endi Haapsalus. Etendus algas stseeniga jõuluõhtust, kus hulk tantsijaid ruttas kuhugi. Hiljem selgus, et see oli elutuba, kus kaminas põles tuli, kuusk oli ehitud ja rahvas oli õdusas meeleolus. Kohe hakkas silma väi...
Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia... ,,See maja seisab keset Südalinna ei kaitse ingel teda, vaid kultuur! Vassiljev ja Bubõr ta tegid sinna. Kõik, mis ta sees, on kordumatult suur." - Juhan Viiding Kirjaniku Andrus Kiviräha ja lavastaja Merle Karusoo koostööl sündis Eesti Draamateatris lavastus ,,Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia...", mis räägib loo, kuidas kultuuriasutus Tallinna müüride vahele sajand tagasi ehitati. Autor lisas talle omasel moel maja valmimise loole mitmeid tahke juurde ja välja tuli ei midagi muud, kui puhas komöödia. Näidendi p...
1)10. veebruar 2018 Muusikal "Hüljatud" Vanemuise teatri külalisetendus Nordea Kontserdimajas 2) muusikal räägib Jean Valjeanist, mehest, kes on olnud ebaõiglaselt kaua vangis ning kellest nüüd on saanud eluheidik. Keegi ei taha teda võtta tööle ega öömajale, vaid tema vangistusest kuuldes viskavad ta tänavale. Ühe kirikumehe headus aga viib ta uuesti headuse teele ja see aitab tal oma ängistusest üle saada. ta alustab uut elu ja töötab ennast üles, peagi on vabrikuperemees. seal tuleb mängu Fantine, teine peategelane, keda ühiskond samuti ebaõiglaselt kohtleb ning kes oma lapse nimel on valmis tegema ebamoraalseid, hirmutavaid tegusid. jean valjean soovib fantine'i aidata, kuid naine sureb. mees otsustab tema lapse cosette'i päästa ja üles kasvatada. aastate pärast on käimas revolutsioon ja üliõpilane Marius osaleb selles jõudsalt. nähes tänava peal suurekskasvanud cosette'i, ta armub ja otsib teda meeleheitlikult. nad veedavad koos ro...
(nimi) (klass) Retsensioon Käisin 26.09.2012 Kuressaare Linnateatris koos klassiga vaatamas August Kitzbergi ,,Kauka jumal" põhjal tehtud etendust nimega ,,Kauka jumal". Näidendi lavastajaks on Väino Uibo. ,,Kauka jumal" toimus kahes vaatuses, esimese ja teise vaatuse vahele jäi 1 aasta. Kunstnik oli Ronald Kolmann, muusikalise kujunduse eest hoolitses Rein Orn, kostüümid tegi Laivi Koppel, heli ja valgus oli Allan Kallaste töö. ,,Kauka jumala" esitasid Peeter Jürgens (Mogri Märt), Lea Kuldsepp (Mari), Virgo Neemre (poeg), Annelii Sirel (tütar), Juhan Nemvalts (Masa Ants), Aili Salong (Leena), Hannes Nelis (Peeter Pärn), Merike Meriloo (Anu), Urmas Lehtsalu (ehitusmeister), Rando Väljaots (Urjadnik I), Kalle Kadar...
Väino Uibo tõi Kuressaare linnateatris lavale ,,Kauka jumala" 26. septembril kogunesid kultuurihuvilised Saaremaa linnateatri väljamüüdud saali vaatama Kitzbergi näidendit ,,Kauka jumal", mille esmakordsest lavale toomisest on möödas juba terve sajand. Lavastaja V. Uibo suutis üllatada publikut, juhendades suurepäraselt Saaremaa rahavateatri harrastusnäitlejaid säärase klassika, nagu Kitzbergi teos kinldasti on, etendamisel. Näidendit oli küll kärbitud ja muudetud, kuid raha jumaldamine ja vankumatu kõrkus koos auhanusega olid selgesti esikohal. Peategelast Mogri Märti kehastas ,,Ugala" näitleja Peeter Jürgens, kes suutis vaatamata tõredale tegelaskujule publiku koheselt endale võita. Kõik kes teavad originaalteosest vägagi värvikat Märti, jäid emotsionaalse esitusega väga rahule. Mis lavateose nautimist segas, oli etenduse algul kriiskava naeruga kohale tormanud näitlejapaar, kes Miilit-Leenat kehastades jätsi...
,,Sugar ehk Dzässis ainult tüdrukud" Käisin Reedel, 14. Novembril Tartus Vanemuise teatris vaatamas muusikali ,,Sugar ehk Dzässis ainult tüdrukud," mille libreto kirjutas Peter Stone Robert Thoereni jutustuse ning Billy Wilderi ja I.A.L. Diamondi filmi "Some Like It Hot" põhjal. Muusikali lavastaja on Mare Toomingas ja autor Jule Styne. "Sugar" jutustab loo kahest muusikust, Joes'st ja Jerry'st, kes juhtusid nägema mõrva, mida nad ei oleks tohtinud näha. Nad põgenevad gängsterite eest Chicagosse. Seal nad teevad ennast naisteks, et neid ära ei tuntaks ja panevad üksteistele nimeks Josephine ja Geraldine. Nad lähevad tüdrukute tantsugruppi koosseisu ja sõidavad rongiga Floridasse. Reisi ajal kohtavad nad Sugarit. Jerry ja Sugar jäävad kokku igasugustest probleemidest olenemata. Joe ohverdab ennast armastuse nimel ja laseb Sugaril olla õnnelik koos Jerryga. Ta leiab miljonäri, kellega kavatseb ta abielluda. Tegelikult ei ...
Viimne reliikvia Mina vaatasin klassikalist filmi Viimne reliikvia . Selle filmi lavastaja on Grigori Kromanov , film oli lavastatud 1969 aastal . Filmis on selgelt näidatud tolle ajastu jooned, näitlejate vestlus ja riided tõstavad esile aega millal sündmused toimusid. Selles filmis jutustatakse sellest kuidas Hans peab abielluma noore tütarlapse Agnesega selleks ,et kirikule päranduks reliivia, kuid sündmuste arenedes pulmad jäävad ära röövlite sekkumise tõttu ning ajal mil Agnes peitis ennast toas Gabriel lõi sisse akna ja päästis ta röövlite käest ning viis ta metsa
Estonian Drama Theatre Address: Tallinn, 10148, Parnu mnt. 5 Estonian Drama Theatre is city theatre in Tallinn. The Estonian Drama Theatre is the largest non- musical theatre in Estonia. Estonian Drama Theatre was born in 1920 under the leadership of Paul Sepp. The Drama Theatre rent the contemporary building which in these days was owned by German Theatre Society. In 1939 Drama studio Theatre finally bought it. In 1937 the Dramastudio Theatre was renamed - the new title was Estonian Drama Theatre. In Soviet times its name was The Tallinn Drama Theatre, which was changed back in 1989. The beautiful Art Nouveau building of the Estonian Drama Theatre, built in 1910, is situated right in the heart of Tallinn. The theatre has two halls, cosy bars and elegant foyers. In addition to its 426-seat big auditorium a 159-seat small stage was opened in 1967. In 2004 70-seat Paintshop stage was opened. Estonian...
Tallinn 2015 ,,Vennas" Külastasin 23. detsembril Eesti Draamateatrit. Vaatasin Tõnu Õnnepalu näidendit ,,Vennas", mis lavastatud Aleksander Eelmaa poolt. Etendus räägib loo Tõnu Õnnepalu leitud kirjade põhjal, mis ta leidis paar aastat tagasi Hiiumaale ostetud talust. Kirjavahetus kahe venna vahel, mis võttis aset aastatel 1915-1939, kuid on epiloogiga sõjajärgsetest aastatest, sest viimane kiri saadeti 1967. aastal. Jakob, kes oli meremees ning läks elama Ameerikaase ja Villem, kes oli küll hingelt seiklushimuline ning käis I
Teatriarvustus Jan Müür Mis juhtub siis, kui minna teatrisse vaatama enam kui sada aastat tagasi toona noore arstiteaduskonna õpilase Antoša Tšehhonte poolt loodud humoristlikke novelle ja lühinäidendeid? Üllatuslikult näed, kui kaasaaegsed paistavad Elmo Nüganeni poolt lavastatud näidendi probleemid tänapäeva noorele. Elmo Nüganeni lavatöö koosneb üheksast lühikesest pildist, millest seitse on novellid ja kaks lühinäidendid. Koos Linnateatri suurepäraste näitlejatega on ta põiminud need pildid kokku üheks tervikuks. Lavastuses näitlevad Argo Aadli, Epp Eespäev, Piret Kalda, Tõnn Lamp, Allan Noormets, Indrek Ojari, Andres Raag, Anne Reemann, Margus Tabor, Külli Teetamm, Mart Toome ja Andrus Vaarik
Timur ja tema meeskond" (2004; koos Mart Juurega) ·"Wremja. Zorro märk" (2004; koos Mart Juurega) ·"Jutud" (kogumik; 2005) ·"Adolf Rühka lühikene elu" (näidendiraamat; 2005) ·"Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle" (2005) ·"Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus) ·"Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) ·"Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) ·"Sürrealistid" (näidendiraamat; 2007, Eesti Draamateater) ·"Voldemar" (näidendiraamat; 2007,Eesti Draamateater) Lavastatud näidendid ·"Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992) ·"Sibulad ja sokolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999) ·"Jalutuskäik vikerkaarel" (lavastatud Eesti Draamateatris 1994) ·"Rikka õelusel ei ole piire" (lavastatud Nukuteatris 1995) ·"Suur lahing Petuulia linna all" (lavastatud Raadioteatris 1996) ·"Atentaat Caesarile" (lavastatud Eesti Draamateatris 1997) ·"Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis" (lavastatud Pärnu Endlas 1997)
..............................................................................................5 3.1 Tunnustused..........................................................................................................5 3.2 Stsenaariumid........................................................................................................5 3.3 Raamatud.............................................................................................................. 6 3.4 Lavastatud näidendid............................................................................................ 7 4. KERTTU RAKKE......................................................................................................9 4.1 Looming................................................................................................................9 4.2 Teoseid..................................................................................................................9 5
· "Wremja. Zorro märk" (2004; koos Mart Juurega) · "Jutud" (kogumik; 2005) · "Adolf Rühka lühikene elu" (näidendiraamat; 2005) · "Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle" (2005) · "Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus) · "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) · "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) · "Sürrealistid" (näidendiraamat; 2007, Eesti Draamateater) · "Voldemar" (näidendiraamat; 2007,Eesti Draamateater) · "Kaka ja kevad" (2009, Varrak Lavastatud näidendid · "Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992) · "Sibulad ja ?okolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999) · "Jalutuskäik vikerkaarel" (lavastatud Eesti Draamateatris 1994) · "Rikka õelusel ei ole piire" (lavastatud Nukuteatris 1995) · "Suur lahing Petuulia linna all" (lavastatud Raadioteatris 1996) · "Atentaat Caesarile" (lavastatud Eesti Draamateatris 1997)
Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust 1996 Eesti Kirjanikkude Liidu liige Töötab Eesti Päevalehes Tal on vend Juhan, kes on sotsioloog Ta on abielus kultuuriajakirjaniku Ilona Martsoniga, kellega tal on 3 last. Raamatud: romaanid ja kogumikud · Kaelkirjak · Õlle kõrvale · Kalevipoeg · Pagari piparkook · Liblikas · Sirli, Siim ja saladused · Rahva oma kaitse · Rehepapp, ehk, November · Papagoide päevad Lavastatud näidendid · Vanamehed seitsmendalt (lavastatud Nukuteatris 1992) · Sibulad ja sokolaad (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999) · Jalutuskäik vikerkaarel (lavastatud Eesti Draamateatris 1994) · Rikka õelusel ei ole piire (lavastatud Nukuteatris 1995) · Suur lahing Petuulia linna all (lavastatud Raadioteatris 1996) · Atentaat Caesarile (lavastatud Eesti Draamateatris 1997) ·
· "Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus) · "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) · "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) · "Sürrealistid" (näidendiraamat; 2007, Eesti Draamateater) · "Voldemar" (näidendiraamat; 2007,Eesti Draamateater) Samuti on Kivirähk kirjutanud näidendeid ja stsenaariume: 3 Lavastatud näidendid: · "Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992) · "Sibulad ja sokolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999) · "Jalutuskäik vikerkaarel" (lavastatud Eesti Draamateatris 1994) · "Rikka õelusel ei ole piire" (lavastatud Nukuteatris 1995) · "Suur lahing Petuulia linna all" (lavastatud Raadioteatris 1996) · "Atentaat Caesarile" (lavastatud Eesti Draamateatris 1997)
"Vahva nainen" (tõlkija Seija Kerttula) ja "Ugri" (tõlkija Iiris Heino ). [3] 2.1 Loomingu paremik " Ivan Orava mälestused" 1995,2001 "Kaelkirjak" 1995,2001 "Õlle kõrvale" 1996 "Kalevipoeg" 1997 "Pagari piparkook" 1999 "Sirli,Siim ja saladused" 1999 "Rehepapp ehk November" 2000 " Mees, kes teadis ussisõnu" 2007 5 2.2 Näidendid · "Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992) · "Sibulad ja sokolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999) · "Jalutuskäik vikerkaarel" (lavastatud Eesti Draamateatris 1994) · "Rikka õelusel ei ole piire" (lavastatud Nukuteatris 1995) · "Suur lahing Petuulia linna all" (lavastatud Raadioteatris 1996) · "Atentaat Caesarile" (lavastatud Eesti Draamateatris 1997) · "Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis" (lavastatud Pärnu Endlas 1997) · "Kakand ja kakand" (lavastatud Pärnu Endlas 1998)
keskkooli ning õppis aastatel 1988–1993 Tartu ülikoolis ajakirjandust. Kirjanik on töötanud Päevalehes kultuuri- ja huumoritoimetajana, on olnud pikka aega raadios saatejuht. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Raamatud: romaanid ja kogumikud Rehepapp ehk November (2000) Mees, kes teadis ussi sõnu (2007) Pagari piparkook (1999) Kalevipoeg ( 1997) Liblikas (1999, 2007) Romeo ja Julia (2003) Lavastatud näidendid "Vanamehed seitsmendalt“ (lavastatud Nukuteatris 1992) "Sibulad ja šokolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993) "Teatriparadiis“ ( lavasatatud Vanemuises 2006) "Valged daamid“ ( Lavastatud 2011) "Kevadine Luts“ (lavastatud Eesti Draamateatris 2012) Tunnustused 1995, 2000, 2006, 2014: Eesti kirjantuse aastapreemia. 2000: Tammsaare romaanipreemia. 2004: Valgetähe V klassi teenetemärk.
Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Isiklikku Sotsioloogist vend Juhan Kivirähk. Abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Tal on kolm tütart: Kaarin, Liisa ja Teele. Kirjutamine Aastast 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige. 2000. aastate üks menukamaid Eesti kirjanikke. Tuntuim nüüdiskirjanikke. Kirjutanud proosat, näitekirjandust, stsenaariume, lasteraamatuid, kuuldemänge. Näidendid Tema kirjutatud näidendeid on lavastatud läbi aastate. Üks esimesi on lavastatud Nukuteatris 1992 ‘’Vanamehed seitsmendalt’’ Üheks hilisemaiks on lavastatud Eesti Draamateatris 2012 ‘’Kevadine Luts’’, lavastajaks Uku Uusberg. Raamat ‘’Rehepapp’’ Ilmus 2000.aastal. 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, nüüdseks veel rohkem. Tõlgitud soome, norra, ungari, läti ja vene keelde. Romaan on jagatud 30 peatükiks. Pealkirjadeks on esimesest
november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) "Limpa ja mereröövlid" (2004) "Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus) "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) Stsenaariumid “Setu vurle küüsis” “Keegi veel” “Tom ja Fluffy” “Libarebased ja kooljad” “Saamueli Internet” “Lotte” “Lepatriinude jõulud” 7 – osaline teleseriaal “Vabariigi valvur” Lavastatud näidendid "Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992) "Jalutuskäik vikerkaarel" (lavastatud Eesti Draamateatris 1994) "Rehepapp" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001; lavastaja Hendrik Toompere juunior) "Rehepapp ja näärisokk (lavastatud Eesti Draamateatris 2001) "Romeo ja Julia“ "Aabitsa kukk" (lavastatud Eesti Draamateatris 2006; ise ka lavastaja) “Mees, kes teadis ussisõnu” Raamat muistsest Eestist , mis on langenud järjekordselt
· "Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle" (2005) · "Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus) · "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) 5 · "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) · "Sürrealistid" (näidendiraamat; 2007, Eesti Draamateater) · "Voldemar" (näidendiraamat; 2007,Eesti Draamateater) · "Kaka ja kevad" (2009, Varrak) Lavastatud näidendid: · "Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992) · "Sibulad ja sokolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999) · "Jalutuskäik vikerkaarel" (lavastatud Eesti Draamateatris 1994) · "Rikka õelusel ei ole piire" (lavastatud Nukuteatris 1995) · "Suur lahing Petuulia linna all" (lavastatud Raadioteatris 1996) · "Atentaat Caesarile" (lavastatud Eesti Draamateatris 1997)
· ,,Ivan Orava mälestused" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; 2001 Varrak (täiendatud trükk) · "Kalevipoeg" (1997; BNS) · ,,Rehepapp ehk November" (2000; Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) · ,,Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Keränen) · ,,Vargamäe vanad ja noored" (2003) Mõned tema lavastatud näidendid: · ,,Rehepapp" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001; lavastaja Hendrik Toompere juunior) · ,,Sibulad ja sokolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999) · ,,Eesti matus" (lavastatud Eesti Draamateatris 2002; lavastaja Priit Pedajas) · ,,Uus jõuluvana" (lavastatud Eesti Draamateatris 2003; lavastaja Andrus Vaarik) 3 Ülevaade teosest, probleemid, tegelased:
see film väga ei istunud, vaatamata sellele, et Andrus Kivirähki raamat “Rehepapp ehk November” on üks mu lemmik raamatuid. Enne kui hakata üldse rääkima täpsemalt filmist, tuleks mõelda filmi lavastajale. Kelleks on Rainer Sarnet, isiklikult enne filmi “November” välja tulemist oli Rainer Sarneti nimi minujaoks tundmatu. Tema kohta rohkem infot otsides tuli mul tõesti tõdeda, et tema 10nest eelnevalt lavastatud filmist pole ma kunagi kuulnud. Samuti pole ma kuulnud ka tema neljast lavastusest. Ka animastuudiost Stuudio B. , kus Sarnet töötab ei ole ma varasemalt mitte kunagi kuulnud. Nii, et julgen väita, et Sarnet ei ole eriti tuntud nägu kuid nüüd oma uue filmiga “November” sai ta väga palju tuntust juurde. On teada ka fakt, et filmi esilinastusel käis ka Eesti Vabariigi president Proua Kaliulaid isiklikult vaatamas, mis omakorda sai palju tähelepanu soitsaalmeedias. Kuid ka meie
10a mitte rünnata 1939 1.sept-II MS algus 1939 3.sept-Prantsuse ja SuurB saksale sõja. 1939 17.sept-NSV kallale Poolale. 1939 28.sept-Eesti baaside leping. 1939 5.okt-Läti baaside leping. 1939 10.okt-Leedu baaside leping. 1939 18.okt-NSV üksused eestisse. 1939 30.nov-1940 12.märts-Talvesõda 1940 9.apr-Saksa hõivab Taani ja ründab Norrat. 1940 14.jun-NSV Ultimaatium Leedule, täiendavad väed. 1940 16.jun-Eesti ja Läti Ultimaatium 1940 17.jun-Balti täielik okupeeritus 1940 21.jun-Lavastatud meeleavastus Eestis 1940 22.jun-Compiegne vaherahu Saksa ja Pra vahel 1940 14-15 jul-Lavastatud parlamendivalimised Baltis 1940 3-6 aug-Balti riigid NSV koosseisu. 1940-Hitler alustas allveesõda atlandi ookeanis. 1941 22.jun-Ületasid saksa väed NSV piiri. 1941 6.dets-Punaarmee vastu pealetung Moskvas 1941 7.dets-Jaapan ründas USAd Pearl Harbor 1941 aug-Atlandi harta. Roosevelt ja Churchilli. Taastada okupeeritud riikide iseseisvus. 1942-43-Suur tähtsus liitlaste õhusõjal saksa vastu.
Muusikaretsensioon ,,Aeg. Teine Sümfoonia" Ballett 7. Oktoobril 2011 külastasin ma Rahvusooperit Estonia, et nautida ballettiõhtut. Kontsert algas kell 19.00 ja kestis umbkaudu tund ja pool, koos ühe vaheajaga. Esitlusele tulid 2 suurepärast lavastust. ,,Aeg" on lavastatud Tiit Helimetsa poolt ja muusika on Paula Mattheuse looming. Antud lavastus kanti maailmas esmalt ette 1. oktoobril 2011 Rahvusooperis Estonia. Peategelasteks olid Galina Laus, William Moor, Olga Rjabikova ja Anatoli Arhangelski neid saatsid veel paljud tuntud baleriinid. Teiseks lavastuseks oli koregraaf Uwe Scholzi poolt seatud,,Teine Sümfoonia", mille saateks oli Robert Schumanni Teise Sümfoonia Cduur. Maailmaesietendus oli 10.märtsil 1990 Zürich Ooperimajas
Retsensioon Heiti Pakk ,,Hind" Käisin pühapäeval, 3.oktoobril Kuressaare Linnateatris vaatamas Arthur Milleri draama ,,Hind" põhjal lavastatud etendust. Näidendi lavastajaks oli Heiti Pakk. Varem on ,,Hinda" Eestis lavastatud Vanemuises 1987. aastal ning Rakveres 2005. aastal. Etenduse põhimoto on, et ei ole võimalik teada, millist hinda me otsuste eest tulevikus maksta võime. Lugu keskendub eelkõige kahele vennale Victorile ja Walterile, kelle mõlema elu on nende otsuste tõttu erinevat rada pidi kulgenud. Meeste isa, kes oli omal ajal suurärimees, laostus nagu paljud teisedki, suure, 1929. aasta majanduskrahhi ajal. Üks vendadest, Victor, liitus isa eest
Kuidas teatada tähtsaid uudiseid? "Mida teie arvate?"-on jutusaade, mille saatejuhiks on Maire Aunaste. Saade on eetris igal reedel kell 20.05. Minu jutusaade oli eetris 20.Novembril 2009.aastal. Stuudio iseenesest näeb välja suur. Lava on sinine ja laval istuvad eksperdid koos saatejuhi Maire Aunastega kes ekspertidele küsimusi esitab.Stuudios on samuti ka stuudiopublik, kes kõigele kaasa elab.Stuudios on suur televiisor, kuhu on kirjutatud"Mida teie arvate".Samuti näeb sealt lavastatud klippe antud saate teema kohta, mida esitavad eesti näitlejad. Me planeerime elu ette, ja sageli lähebki kõik justkui õlitatult,ent elul on meile alati varuks ka üllatusi. Piisab kohatust käepalumisest või titeuudisest ja elu ongi segi pööratud. Kuidas aga neis olukordades käituda? Nendele küsimustele vastavadki saate eksperdid-Maaja kallast, Ülli Kukumägi, Jürgen Rooste ning saate uued eksperdid- Merle Palmiste ning Indrek Stahl. Saates arutame kuidas teatada tähtsaid uudiseid
Retsensioon "Võlanõudjad" 21.novembril käisin Eesti Draamateatris Hendrik Toompere Jr lavastatud "Võlanõudjaid" vaatamas. Etendus oli lavastatud William Shakespeare'i komöödia "Veneetsia kaupmees" ainetel. Lavastuse esietendus oli 17.aprillil 2011, seega on etendus olnud mängukavas poolteist aastat ning vaatajate huvi on endiselt väga suur. Antud teos oli Shakespeare'i üks kuulsamaid lugusid laenamisest ning võlguolemisest. Lugu jutustas noorest armunud mehest, kes vajas kiiresti 3000 tukatit, et võita armastatud naise süda. Oma probleemiga pöördub ta Veneetsia kaupmehe, oma hea sõbra, Antonio juurde
(,,PÕRRR...!!!" 2011.aastal Endlas, ,,Seljatas sada meest" 2012. aastal Endlas) tööd. Kunstnik Kaili Viidas on loonud näiliselt realistliku toa kui haiglapalati imeline valgusemäng proloogis hajutas korraks konkreetse ruumi piirid.( Pille-Riin Purje, Postimees+, 19, juuni 2012). Eriti ootasin, kuidas on lavastaja lahendanud näidendi traagilise lõpu. Viimaks selgus, et lahendus oli ootamatult hästi lavastatud. Kunstnik oli loonud eriti huvitava lavakujunduse ning detailid olid imepärased. Väga toredalt oli lahendatud ka heli ning valgustus. Kui Markov saabus lavale, et anda edasi ajaloolist infot, muutus lava pimedamaks. Kui tüdrukud aga olid tagasi tegevuses, süttis lamp uuesti põlema. (See laelamp oli suurepärane ja sobis vaimustavalt selle ajastuga kokku!) Veel oli hästi lahendatud see, kuidas pisike troonipärija Aleksei mängis klaverit. See kostis tõesti nagu kõrvaltoast.
,,Nahkhiir" Eelmise aasta 11. novembril käisin Vanemuise suures kontserdimajas vaatamas Mare Tommingase lavastatud operetti ,,Nahkhiir" Tegemist oli tervenisti kolm vaatust pika etendusega. Mulle jättis see lavateos väga hea mulje. Opereti heliloojaks oli Viini tunnustatud klassikute perekonnast pärit Johann Strauss noorem. Tema esimesed operetid ei toonud tol ajal suurt publikumenu, kuid 1874. aastal lavastatud ,,Nahkhiir" saavutas enneolematu läbimurde kogu Euroopas. Libretistideks olid Karl Haffner ja Richard Geneé. Libreto saamislugu oli üldse väga keeruline. Algselt oli ,,Nahkhiire" libreto üks komöödia, mida mängiti Berliini kuninglikus teatrimajas 1851. aastal. Siis kandis teos nime ,,Vangla". Mõne aja pärast sattus see äravahetamisjant Offenbachi libretistide kätte, kes muutsid natuke stsenasariumi ning valmis uus lavateos ,,Uuusaastapidu". Etendust saatis Pariisis suur edu
Filmi ajalugu Kahe sekundi katsefilm, lavastatud Roundhay Gardeni poolt, filmitud Louis Le Prince poolt 14 oktoober 1888 a. Roundhays lääne Yorkshires. Inglismaa on üldiselt tuntud kui kõige varasem elava liikumise pildiga. aastal 1878 Leland Stanfordi sponsorluse all pildistas Eadweard Muybridge kiiresti liikuvat hobust kellel nimeks "Occident", kasutades selle12 seeriat stereoskoopilist kaamerat. Esimene edukas katse leidis aset 11 juuni Palo Alto farmis Californias ajakirjanduse kohalolekul.
Piibelehte. Nii oli juba varajane kontakt Vilde loominguga, millega ta kiitust kogus. 2. kursuse sai Kibuspuu erialaarvestustes mängida Oscar Wilde’i „Dorian Gray portrees“, Priit Pedaja käe all Lord Henryt ja Gribojedovi „Häda mõistuse pärast“ Famussovit ning Tiit Bergi „Kuningas Oidipuses“ nimiosa. 1974. aastal sai kaasa teha ka VI lennu diplomietenduses „Suveöö unenägu“. 3. kursusel hakkasid näitlejanäod juba ilmet võtma. Erialaarvestusel esitati Karusoo lavastatud Eugene O’Neilli „Saatuse heidikute kuud“, milles Jim Tyrone’i esitasid Aare Laanemets, Jüri Krjukov, Urmas Kibuspuu ja Lembit Peterson. Lisaks näitas Kibuspuu esmakordselt oma naljakat külge lavakõne arvestuses esitades koos Jüri Krjukoviga „Muinasjuttu tsaar Saltaanist“ 4. kursusel sai osa võtta VII lennu lavastatud Lembit Kivisaare „Paradiisi ilust“ ja August Kitzbergi „Kosjasõidust“. Kibuspuu suur plahvatus sai alguse mängides Popit Merle Karusoo
KIRJANDUSZANRID Ilukirjandus jaguneb proosaks ehk eepikaks, luuleks ehk lüürikaks ja draamaks (näitekirjanduseks) ehk dramaatikaks. VORMI JÄRGI ZANRID: Proosazanrid on jutt, jutustus, romaan, eepos, novell, miniatuur Luulezanrid on sonett, ballaad, poeem, haiku Draamazanrid on tragöödia, komöödia, draama PROOSA Proosateose ehk jutustava teksti kolm põhitunnust on süzee (tegevus), karakterid (tegelased) ja miljöö (tegevuspaik) SISU JÄRGI PROOSAZANRID: Seiklusromaan Ulmeromaan Noorsooromaan Armastusromaan Ajalooline romaan LUULE Luulet ehk lüürikat iseloomustavad tunnused on poeetiline (lüüriline) sisu, rütm ja riim (vabavärsi puhul puudub küll riim) DRAAMA Draama ehk dramaatika iseloomustavad tunnused on dialoogivorm, remargid (autori märkused) ja see, et näidend (draamateos) on mõeldud eelkõige lavastamiseks. Proosateksti põhjal lavastatud näidendit nimetatakse dramatiseeringuks.
muusikakirjanik ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud rahvusliku püsivuse sümboliks ja hümniks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema". Ernesaks oli sõjajärgsel ajal eesti laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava (valmis 1960).
Robin Soolind Teatrietenduse retsensioon Becky Mode ,,Kõik on täis" Käisin 27. novembril Eesti Draamateatri väikses saalis vaatamas Priit Pedajase lavastatud monoetendust ,,Kõik on täis". Esmakordselt etendus antud näidend 18. jaanuaril 2008 Eesti Draamateatri maalisaalis. Lavateos kajastas restoranis töötava administraatori tavalist tööpäeva, mis nõuab head suhtlemisoskust ja rahulikkuse säilitamist. Näitemängu põhieesmärgiks oli panna vaatajaskond naerma, kuid samas näidata, kui raske, keeruline ja väsitav võib olla üks tavaline tööpäev. Näidend algas tegelase tööle tulekuga ja lõppes sealt lahkumisega
EESTI VARAJANE BALLETT JA OOPER Diana Maasen, Laada Terestsenkova ja Enrico Sarnet 11B OOPERI LOOMIG · Ooperilooming on üks nooremaid zanreid eesti muusikas · Esimene lavastatud eesti ooper oli loodud Evald Aava poolt nim. "Vikerlased" (1928) · Miina Härma ja "Murueide Tütar" (1902) · 1905. Aastal saab valmis Artur Lemba "Lembitu tütre" algvariant "Sabina" · K A. Hermann ja tema "lauleldused" "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvas" (1907) · Estonia avas 1929. aastal oma sügisese hooaja uudisooperiga Artur Lemba "Kalmuneid" PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID
mis peaks kujunema meeldejäävamaks, kui tavalised peod. Nad plaanisid korraldada aardejahi asemel mõrvajahi. Nad kutsusid seda korraldama kriminaalkirjaniku Ariadne Oliveri. Kõik organiseeritakse korralikult ja täpselt, kuid Ariadne Oliver kutsus igaks juhuks oma hea sõbra Hercule Poiroti asju üle vaatama. Kuni peoni oli kõik enamvähem korras, kuid peo käigus tapetakse natukene lihtsameelne Marlene Tucker täpselt samas kohas ja sama moodi, kuidas pidi toimuma lavastatud mõrv. Juhtunut asusid lahendama kohalikud politseinikud Inspektor Bland ja tema kollegid. Kui juhtumit ei õnnestunud kohapeal lahendada, mindi lahku. Alles mõne aja pärast kui Poirot läks langenud tütarlapse vanematele kaastunnet avaldama lõi talle äkitselt pähe, kes oli mõrvar. Mõrvariks oli Leedi Stubbsi poeg. Ta oli tapnud Marlene juba enne pidu, kuid peol teeskles Marlene Tuckerit leedi Stubbsi itaallannast minia, kes oskas suurepäraselt mängida natukene nõdrameelset Marlene.
Sügissonaat Draama ,,Sügissonaat" on lavastatud kuulsa Rootsi rezissööri Ingmar Bergmani poolt. Film valmis 1978 aastal. Osades olid Ingrid Berman, Liv Ullmann, Lena Nyman, Halvar Björk ja Marianne Aminoff. Film jutustab emast ja kahest tütrest. Üks tütardest on vaimuhaige ja ema oli ta kunagi saatnud asulasse. Aga kui ema tuli ühte tütart üle pikaaja vaatama, ei teadnud ta, et tema vaimuhaige tütar elab samuti seal. Eva oli Helena, kes oli vaimuhaige, asulast enda juurde toonud
11. detsembril toimus Talinna Salme Kultuurikeskuses kontsert-etendus ,,Jõulukalender ehk Eestimaa viimane päkapikk". See etendus tundus huvitav ja teistsugune tavalisest kontserdist. Lisaks sinna oli siiski sisse pandud klassikaline koorilaul, mis mulle väga meeldib. Esinesid Tallinna Tehnikaülikooli kammerkoor ja rahvakultuuriselts Koidupuna. Kontserdil olid hästi seotud kammerkoori poolt laul ja Koidupuna poolt tants ning vahejutud. Kontsert oli lavastatud nagu üks suur etendus. Kuid kuna koor laulis ikka Eesti oma heliloojate laule, siis see polnud ainult etendus. Seal oli palju erinevaid laule, kuid kõige paremini jäi meelde Veljo Tormise seatud Eesti rahvalaul Linnamäng, kus oli aru saada, et koori võetakse siiski teatud tasemega lauljaid, sest neil tuli see laul välja sama hästi välja nagu teistel headel kooridel. Kuigi ka see koor läks häälest ära, mis juhtub siiani kõikidel seda esitanud kooridel. Õnneks
Vabadussõjas Punaarmee vastu. Samas on film ka väga tundeline ning selles esineb rõõmu ja armastust, kuid ka hirmu ja kurbust. Eestlastele tähendab see film väga palju, sest me kõik teame eestlaste võitlusest vabaduse nimel, kus ka meie esivanemad pidid mõtlema, kas ja kelle eest võidelda. Välismaalastele, kes Eestist suurt midagi ei tea võib jääda film arusaamatuks. Kuid arvestades, et paljudel riikidel on olnud sarnane saatus ja film on lavastatud niivõrd hästi arvan et, filmi tegevus ja tunded ei jääks arusaamatuks ka neile. Arvan, et "Nimed marmortahvlil" on suurepärane teos ja minu arvates sellel polegi nõrkusi. Selle suurimad plussiks on see, et see on väga õpetlik aga samas ka väga huvitav ja tundeline. Soovitaksin seda teost kõigile, ka nendele kes veel Eestist suurt midagi veel ei tea.
Etenduse läbivaks teemaks on sõda ja sõprus. Pal- tänava poiste ja punasärkide vahel oli sõda krundi pärast. Selles sõjas näitasid tegelased enda erinevaid külgi (reetlikus, sõprus). Etenduses oli palju põnevust ja pingeid. Hea näitlejate mäng pani mind tegelastele kaasa elama, mõtlema aust ja sõprusest. Laval oli palju naljakaid momente, aga oli ka nukraid hetki. Väga kahju oli peategelasest Nemecsekist, kes etenduse lõpus sureb haiguse pärast. Etendus oli hästi lavastatud. Näitlejate mäng oli suurepärane. Neli näitlejat said meile terve hulga raamatutegelasi näidata. Võrreldes raamatuga oli etenduses tehtud kärpeid nii tegelaste arvu kui süzeeliinide osas, kuid see ei vähendanud huvi etenduse vastu. Alex Krjutskov 6.c
toimusid päeval. 4. Kes pani aluse Eesti rahvuslikule teatrile, millal see toimus? Lydia Koidula, 1870.a 5. Nimeta esimesed algupärased Eesti näidendid. ,,Saaremaa onupoeg" ; Maret ja Miina ehk kosjakased" ; ,,Säärane mulk" 6. Miks on Tammsaare Eesti teatri ajaloos tähtis inimene? Nii tema enda kirjutatud näidendeid kui ka tema romaanide põhjal tehtud näidendeid on Eesti läbi aegade suure menuga lavastatud. 7. Millal ja kelle algatusel loodi Tallinnasse esimene teater? Härra Von Kotzebue algatusel, 1784.a 8. Mitu teatrit asub Eestis praegu ligikaudu? Praegu tegutseb Eestis üle 20 teatri. 9. Nimeta 3 tähtsamat teatrit Eestis. Vanemuine Tartus, Rahvusooper Estonia, Eesti Draamateater Tallinnas. 10.Nimeta mineviku ja tänapäeva olulisemad Eesti näitekirjanikud. A. H. Tammsaare, L. Koidula, E. Vilde, O. Luts, A. Kitzberg, H. Raudsepp, E. Vetemaa ; J. Tätte, A
Giuseppe Verdi, kuid ka Gaetano Donizetti ning žanriks oli nn suur ooper, mille keskuseks oli Pariisi Ooper Seda iseloomustasid koori ja balletistseenide rohkus, võimas lavakujundus, pilkupüüdvad kostüümid Põhikonflikt seisnes isiklike tunnete ja ühiskondlike kohustuste vastandamisel Väljapaistvaim helilooja oli Giacomo Meyerbeer Pariisis tegutses ka Koomiline Ooper, kuulsaim lavastatud ooper oli Georges Bizet’ “Carmen” Saksa ooperi keskuseks oli Dresden Silmapaistvaim helilooja oli Carl Maria von Weber – “Nõidkütt” Gioacchino Rossini Itaalia ooperi suurkuju Tema looming ühendab nii klassikalise ooper tunnusjooni, kui ka romantismi suuri ideaale Tema meloodiaannet iseloomustab klassikaline selgus ning romantiliselt emotsionaalne väljenduslaad Ta oli produktiivne looja: 38 muusikalist lavateost
Lendas üle käopesa Elli Neuhausi lavastatud näidendis ,,Lendas üle käopesa" luuakse ettekujutus elust 60ndate Ameerika hullumajas mitteilustatult ja tõetruult. Leidsin, et esimene vaatus oli mõtterikkam ja teine oli tempokam ning täis ootamatusi. Üllar Saaremäe peategelasena oli väga professionaalne, loomulik talent. Tema osatäitmine oli tõetruu ning kohati ei saanud isegi aru, et tegu on näidendiga. Jäi hoopis mulje, et tegemist on tõsieluga, mis hargneb vaataja silme ees.
Etenduse ,,Libahunt" retsensioon Muusikal ,,Libahunt" oli minu arvates hästi lavastatud. Selle raamatu sündmustik oli muudetud tänapäevasemaks. Sel etendusel olid küll väiksed miinused, kui kokkuvõttes mulle meeldis. Selle muusikali algus oli minu arvates eriline. Sain selle mehe jutust täpsemini aru alles kirjanduse tunnis. Alguses ma ei pööranudki sellele väga tähelepanu, kuid pärast sain aru kui palju mõtteid see edasi andis. Mehe hääl rääkis, et see lugu kestab tänaseni. Minu arvates on see tõsi. Ka tänapäeval on sellised olukorrad.
Ta on mänginud ETV-s näidatavates eestimaisetes sarjades nagu "Wikmani poisid", "Ohtlik lend" ja "Tuulepealne maa". Matvere on ansambli Väikeste Lõõtspillide Ühing solist. Ta on mänginud ETV-s näidatavates eestimaisetes sarjades nagu "Wikmani poisid", "Ohtlik lend" ja "Tuulepealne maa". On lavastanud muusikali "Chicago" (Kander), komöödia "Saateviga" (Szakonyi) ja komöödia "Opéra Comique" (Jackson). 25. mail 2007 etendus ooperimuusika festivali PromFest raames Endla teatris tema lavastatud ooper "Carmen". Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Tüdrukutel on seljas kleidid ja poistel püksid ning pluus. Ma küll ei tea, aga arvan et need riided võisid olla Oklahooma rahvariided. Selles muusikalis on ka palju tantse, mida tantsides näitlejad ise ka laulavad ja mind paneb imestama just see, et nad seda kõike korraga teevad ja nii suurepäraselt hakkama saavad. Muusikal on küll pikk, kuid näitlejad on erksad ja lõbusad kuni lõpuni välja. Kokkuvõttes on see muusikal väga hästi üles ehitatud ja lavastatud, kuna kõik, kes seda vaatavad, saavad hea ülevaate sellest, kuidas elasid inimesed vanasti ja mis kombed sellel ajal olid.
Uute kivide kasvamine (1977) Tule tagasi helmemänd (1984) Hinge tagasitulek (1990) Vaikus saab värvideks (2005) Teiselpool järve (2008) Proosa Kust tuli öö (1990) Teekond Ayia Triadasse (1993) Jää ja Titanic (1995) Silm / Hektor (2000) Kevad kahel rannikul ehk Tundeline teekond Ameerikasse (2000) Kajakas võltsmunal (2000) Isale (2003) Seesama jõgi (2007) Jää ... (2009) Näitekirjandus "Neljakuningapäev" (lavastatud aastal 1977) "Liblikas ja peegel" (kirjutatud aastal 1980) Lasteraamatud Kuhu need värvid jäävad (1975) Udujutt (1977) Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) Jänes (1980) Jalgrataste talveuni (1987) Kaks päikest (2005) Põhjatuul ja lõunatuul (2006) Artiklid ja esseed ,,Poliitika ja antipoliitika" (1992) ,,See ja teine" (1996) ,,Võimaluste võimalikkus" (1997) ,,Usk on uskmatus" (1998) ,,Kõik on ime" (Sarjast "Eesti mõttelugu") (2004)
jäljendamine lauldes ANSAMBEL - mitme esitaja ettekantav number mitmeosalises lavateoses KOOR etendab tavaliselt rahvast, annab tegevusele kirjelduse OPERA SERIA barokiajastu tõsine ooper OPERA BUFFA 18. sajandi keskel tekkinud Itaalia stiilis koomiline ooper PROLOOG iseseisev sissejuhatav osa, eellugu EPILOOG järellugu Ooperi ajaloost Ooper tekkis 16. -17.sajandi vahetusel Itaalias. Esimeseks ooperiks maailmas oli 1597. aastal Firenzes lavastatud ''Daphnet'' Selle ooperi autoriks oli Jacopo Peri. Nimetus ,,ooper" võeti kasutusele 17.sajandi keskel, varem kasutati mõistet ''muusikaline draama''. Esimeste ooperite etendused toimusid esialgu õukondades. Avalikke ooperiteatreid hakati ehitama 17.sajandil, esimene ooperiteater rajati 1637.a. Veneetsias. Ooperi ,,isaks" peetakse heliloojat Claudio Monteverdit. Oopereid on läbi aegade kirjutanud järgmised heliloojad: Giuseppe Verdi, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven
1864 sai Delibes'ist Pariisi Opéra koormeister, ent saavutades heliloojana järjest suuremat edu, loobus ta sellest kohast 1872. 1881 võttis Delibes vastu kompositsiooniprofessori ametikoha Pariisi Konservatooriumis ja 1884. Aastal valiti ta Académie des Beaux-Artsi liikmeks. Delibes'i üks tuntumaid teoseid ballett ,,Coppélia" on loodud 1870. aastal, teine suuremat edu pälvinud ballett ,,Sylvia" 1876. Helilooja kuulsaimat ooperit ,,Lakmé" on lavastatud kolmel korral ka Estonia teatris ning selle tuntuimast numbrist, ,,Kellukeste aariast" sai omal ajal Eestis raadio soovikontsertide kavas Veera Neluse esituses üks kuulajate lemmikpalasid. Delibes'il oli hea kõlavärvi taju ja suurepärane oskus kujutada balletile sobivalt emotsioone, anda edasi liikuvust, karaktereid ning tegevuse üldist õhustikku. Arvo Volmer Arvo Volmer on tunnustatumaid dirigente Eestis, keda teatakse ja hinnatakse maailma
H.Ibseni ,,Metspart" Lavastaja: I. Vihmar Henrik Ibseni tragöödia ,,Metspart" on juba üle 120 aasta vana, aga siiski seda etendatakse tänapäevalgi teatris ning küllap just sellepärast kuulub ta maailma dramaturgia kullafondi. ,,Metsparti" on Eesti teatris 5 korda lavastatud, kaks viimast korda on teinud seda Ingomar Vihmar. Draamateatri näitlejatest oli välja valitud Merle Palmiste (Gina Ekdal), Mait Malmsten (Hjalmar Ekdal), Tõnu Oja (Gregers Werle), Jaan Rekkor (vana Ekdal), Raimo Pass (Molvikina), Ivo Uukkivi (dr. Relling), teiste seas veel Tõnu Aav, Kersti Kreisman, Mari Lill jt, külalisnäitlejana oli Hedvigit mängima valitud Kleer Maibaum. Näitlejate töö kohta ei
annaabi.ee 
