Edasi jookseb piir piki Manõtsi orundit Aasovi ja Musta mere, Bosporuse väina, Marmara mere ja Dardanellide väina Vahemereni. 2.Euroopat ümbritsevad mered, väinad. Barentsi meri, Norra Meri, Põhjameri, Vahemeri, Läänemeri. Skagerrak, Kattegat, La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Kertsi väin. 3.Euroopa pinnamoe üldiseloomustus. Suuremad mäestikud ja tasandikud. Euroopa on keskmiselt kõrguselt (300 m) kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineerivad lauskmaad, madalikud ning madalad (alla 2000 m) mäestikud. Ida-Euroopa lauskmaa, Kaspia alamik, Skandinaavia mäestik, Alpid, Karpaadid, Pürenee, Kesk-Doonau madalik, Alam-Doonau madalik, Lombardia madalik. 4.Euroopa kliimavöötmete iseloomustus. Eri piirkondade kliima erinevused. Asend parasvöötmes neli aastaaega, niiske, jahe. Atlandi ookeani läheduses (Põhja-Atlandi hoovus) soe. Islandi miinimum tekib Atlandi ookeani põhjaosa kohal ning tekitab itta suunduvaid tsükloneid.
KAUKAASIA MAREK KÜNNAPAS Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidzaan ja Gruusia ning Venemaa alad kuni Kuma-Manõtsi nõoni põhjas. Piirkond seob omavahel Lähis-Ida ning Ida-Euroopa lauskmaad, jagunedes Põhja- ja Lõuna-Kaukaasiaks, mis on üksteisest eraldatud Suur-Kaukasuse mäestikuga. Suur-Kaukasus on mäestik Kaukaasias. Kulgeb loode-kagu suunas Musta ja Kaspia mere vahel. Koosneb mitmest ahelikust, sealhulgas Andi ahelik, Bogossi ahelik ja Gimrõ ahelik. Kõrgeim tipp on 5642 meetrit kõrge Elbruse mägi. Elbrus on Kaukasuses asuv Venemaa kõrgeim mägi. Euroopa ja Aasia piiri erinevate kontseptsioonide tõttu võidakse Elbrus arvata Euroopasse või Aasiasse
merest Läänemereni Põhja-Euroopas kuni Vaikse ookeani rannikuni Kaug-Idas. Nende piiride vahele jäävad Euroopa ja Aasia ääretud alad, millest suurema osa hõlmab tohutu suur Siber, mida tuntakse eelkõige karmi kliima ja ääretute metsade poolest. Venemaa Föderatsioon eristub selgelt kolm põhipiirkonda. Kõige viljakam ja tihedamini asustatud on Venemaa Euroopa-osa, eriti selle lõunapoolmik. See kujutab endast suurt lauskmaad, mida ääristavad lõunas Kaukasuse ja idas Uurali mäestik (Põhja-Uuralis kõrgeim Sablja mägi, tuntud kui "mõõgamägi"). -4- Selle taga Aasias laiub Siber, mis omakorda jaguneb kolmeks suureks osaks: Lääne-Siberi lauskmaa, Kesk-Siberi lauskmaa ja mägine idaosa. Viimast koos poolsaarte ja paljudest saartest liigestatud Vaikse ookeani rannikuga tuntakse Kaud-Idana.Venemaa tugevasti liigestatud ja
Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkyni neem Norras (maismaal Fligley neemel, Franz Josephi maa saarestikus), mandriosa lõunapoolseim punkt Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineerivad lauskmaad [suurim Ida-Euroopa lauskmaa (4 mln km²; tekkinud Ida-Euroopa platvormi kohale; ulatub Barentsi ja Valgest m. Musta ja Kaspia m-ni, Uurali mä-st Läänem. ja Karpaatideni; põhjas künklik maastik, järvederohked kõrgustikud, soostunud madalikud; lõunas madalikud, laiad ja madalad oruterrassid, Kaspia alamik)], madalikud [Saksa-Poola madalik (Saksa-Poola põhjaosa, Jüüti ps. ja Taani s.; vanimateks osadeks
mis kunagi varem olid samuti mere all, hiljem aga täitusid settekivimitega. Euroopas on naftat Ida-Euroopa lauskmaal (peamiselt Volga ja Uraali vahel), Karpaadide mäestikueelsetes nõgudes, Karpaadide ja Alpide vahel, samuti Põhjamere rannikul. Maagaas esineb sageli koos naftaga, kuid mõnikord ka omaette leiukohtades. Suured maagaasi varud peituvad Karpaatide eelmäestikes, Põhjamere ääres, mitmetes paikades Ida-Euroopa lauskmaad. 7 Kliima Peaaegu kogu Euroopa asub parasvöötmes. Põhjarannik ja Põhja-Jäämere saared kuuluvad külmvöötmesse, Lõuna-Euroopa, peamiselt Vahemere ja Musta mere ümbrus lähistroopilisse vöötmesse, kus on talved soojad ja vihmased, suved jälle kuumad ja kuivad. Päike soojendab seal palju tugevamalt kui kusagil mujal Euroopas. Kõrged mäed on takistuseks külmadele põhjatuultele.
Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkyni neem Norras (maismaal Fligley neemel, Franz Josephi maa saarestikus), mandriosa lõunapoolseim punkt Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineerivad lauskmaad [suurim Ida-Euroopa lauskmaa (4 mln km²; tekkinud Ida-Euroopa platvormi kohale; ulatub Barentsi ja Valgest m. Musta ja Kaspia m-ni, Uurali mä-st Läänem. ja Karpaatideni; põhjas künklik maastik, järvederohked kõrgustikud, soostunud madalikud; lõunas madalikud, laiad ja madalad oruterrassid, Kaspia alamik)], madalikud [Saksa-Poola madalik (Saksa-Poola põhjaosa, Jüüti ps. ja Taani s.; vanimateks osadeks Fennoskandia ja
ka vee ning õhu reostus, mis kaasnevad linnadega ning tööstusega. Loodusalade kaitsmine on väga tähtis sest vähendavad reostumist ning puhastavad õhku, pinnast ning vett ja stabiliseerivad linnade mikrokliimat. Tõhusat kaitset väärivad loodusalad Hispaanias · mägised alad, mis on otseselt ühenduses nii asulate kui ka linnadega; · rannikualad, mida kasutatakse kalapüügiks; · tasandikud, lahedad alad sisemaal; · vesised lauskmaad, kus vee tõttu saab harrastada mitmeid turismivaldkondi; · orud ning kõrgendikud, mida võib leida keset linnastikke ja millest on kujunenud linnarahva väljasõidupaigad. (ÄP, 2012) 5. Huvitavaid fakte · Hispaania on hõredama asustusega riik Lääne-Euroopas (va Skandinaavia). · Hispaanias on üle 8000 km rannajoont · Hispaania on üks mitmekesisema maastiku ja kliimaga riik Euroopas. Hispaania asub maailma asustatumate riikide hulgas 28. kohal ning 6
piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. Kõige tuntavamad on lõunatsüklonid soojal poolaastal. Lõunatsüklonitega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele. Lõunatsükloni korral sõltub ilmastik Eestis suurel määral sellest, millist trajektoori mööda see õhukeeris liigub. Kui tsüklon liigub Läänemerele ning Eesti jääb tsükloni idapoolsele äärealale, siis mõjutab meid soe õhumass. Kui lõunatsüklon liigub lõunast põhja mööda Ida-Euroopa lauskmaad siis valitsevad põhjakaarte tuuled ning pilves ja sajune ilm. Kahe vastupidises suunas kulgeva õhuvoolu vahele jääb valdavalt lõunast põhja kulgev frontaalvöönd. Äärmuslikud ilmanähtused kaasnevad suvisel ajal.(äike paduvihm,rahe.tromb) Troopilise tsüklonid .Kõigekohutavamaid ilmastikust tingitud looduõnnetusi põhjustavad troopilised tsüklonid, mida nimet. ka orkaanideks ja Ida-Aasias taifuunideks. Need kujutavad endast võimsaid õhukeeriseid palavvöötmes
· teab Eestis leiduvaid maavarasid nende kasutamisvõimalusi ja kasutamisega seonduvaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; Mõisted: maakoor, vahevöö, tuum, laam, magma, laava, aluspõhi, pinnakate, rändrahn, sete, settekivim, tardkivim, moondekivim, paljand, kivistis ehk fossiil, karjäär, kaevandus; PINNAMOOD · kirjeldab kaardi joonise või pildi abil maismaa pinnamoodi ja pinnavorme: mäestikud, mäed,künkad, nõod, orud, tasandikud (kiltmaad, lauskmaad, madalikud, alamikud); · kirjeldab joonise abil maailmamere põhjareljeefi: mandrilava, mandrinõlv, ookeani keskmäestik, süvik; · iseloomustab kaardi abil Eesti pinnamoodi (kõrgustikud, lavamaad, madalikud, Balti klint), toob näiteid erineva tekkeviisiga pinnavormidest (voor, oos, moreentasandik, karstikoobas, luide, maasäär, rannavall, meteoriidikraater, linnamägi, karjäär, tuhamägi, tuhaplatoo);
Lõunatsüklonid Lõunatsükloniteks nimetatakse selliseid tsükloneid, mis tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. Kõige tuntavamad on lõunatsüklonid soojal poolaastal. Lõunatsükloni korral sõltub ilmastik Eestis suurel määral sellest, millist trajektoori mööda see õhukeeris liigub. Hoopis teistsuguse ilmaga on tegemist juhul, kui lõunatsüklon liigub lõunast põhja mööda Ida-Euroopa lauskmaad. Kahe vastupidise suunas kulgeva õhuvoolu vahele jääb valdavalt lõunast põhja kulgev frontaalvöönd. Trombid, vesipüksid Tornaadod nad kannavad ära pinnast ja lõhuvad kõik ettejääva oma teel. Mere kohal esinevaid väiksemaid õhukeeriseid tuntakse vesipüksidena. Mõnemeetrise läbimõõduga tuulekeerist nimetatakse tuulispaskadeks. Äike Äikesed jaotatakse tekke järgi kaheks õhumassisisesteks ja frontaalseteks. Esimesed
Venemaa pikk rannajoon ulatub PõhjaJäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Rahvaarvult on see maa kuues. Euroopast on Venemaa poolteist korda suurem. Venemaa Euroopaosa paikneb kõrgustikega liigestatud Ida Euroopa lauskmaal. Riigi lõunapiiril asub noor Kaukaasia kurdmäestik. Uurali kulunud kurdpangamäestik lahutab Ida Euroopa ja Lääne Siberi lauskmaad. Jenissei ja Leena vahel kerkib jõeorgudest liigestatud Kesk Siberi kiltmaa, millest lõunasse jäävad Altai ja Sajaanide mäestikud. Leena jõest idas paikneb Ida Siberi mägismaa. Tegevvulkaanidega Kamtsatka kuulub Vaikse ookeani mäestikusüsteemi. Maa kõrgeim tipp Elbrus (5642 m) paikneb Kaukasuses. Venemaa jääb parasvöötmesse. Kliima on väga varieeruv: valdavalt kontinentaalne, äärmises loodeosas mereline, Siberis ja KaugIda põhjaosas teravalt kontinentaalne, KaugIda
Praeguseks on przevalski hobune, viimane tõeliselt metsik hobusetõug maailmas. Kohata võib neid loomaaias, kus on käimas aretus selle hobuse tõu päästmiseks (Kollom, 2005). Teooria tarpani kui ulukhobuse eksisteerimisest põhineb mõnelt üksikult leiult Ida- ja Kesk- Euroopast. Tarpani tunnusteks olid saledam pöialuu kui seda on laia- kabjalistel hobustel ja tunduvalt väiksemad purihambad. See hobuse vorm asustas hilispleistotseenis Moldaaviat, Vene lauskmaad ja Ukrainat. Baltimaalt leitud ulukhobuse luude põhjal saab väita, et praegune hobune oli suurem kui tarpan ja mongoolia ulukhobune. Laiakabjalise tüüp (E. Latipes): neid loomi seloomustavad robustsed, suured kabjaluud ja pikk esimene varbalüli. Taprani tüüp (E. Gmelini), kitsad kabjaluud, lühikesed ja kitsad pöialuud ja esimene varbalüli. Enamus leide on just sellelt hobuselt, leiud mis on pärit Rumeeniast, Kirde-Bulgaariast, Lõuna-usbekist, Uuralist ja Ukrainast
Kirjeldage nende piirkondade pinnamoodi ja seal toimuvaid protsesse. 3. Kirjeldage suurt ja väikest veeringet. 4. Näidake kontuurkaardil Küpros saart, Kaukasuse mäestikku ja Mississipi jõge. PILET nr 4 1. Mille poolest erineb mandriline maakoor ookeanilisest maakoorest? 2. Millised tegurid soodustavad keemilist murenemist? 3. Millistest osadest koosneb veebilanss. Selgitage. 4. Näidake kontuurkaardil Musta merd, Lääne-Siberi lauskmaad ja Amazonase jõge. PILET nr 5 1. Kirjeldage Maa siseehitust. 2. Millistel aladel on murenemiskoorik õhuke ja millistel paks? Miks? 3. Selgitage kiirgusbilanssi. Millisel juhul on kiirgusbilanss positiivne ja millal negatiivne? Kas Maa kiirgusbilanss on tasakaalus, positiivne või negatiivne? 4. Näidake kontuurkaardil Punast merd, Sardiinia saart ja Niiluse jõge. PILET nr 6 1. Kirjeldage kivimiringet. 2. Millest koosneb muld
tagajärjel (metamorfism) magma kolletest mõne km kaugusel maakoores (graniidist gneiss, liivakivist kvartsiit, lubjakivist marmor) B. Kivimite ringe Ülesanne: tee joonis kivimite ringest. C. Maavarad: · tardkivimites leidub metallimaake vanad mäestikud, nt mineraal hematiit rauamaak, kaltsopüriit vasemaak, boksiit - alumiiniumimaak · settekivimites fossiilseid kütuseid, ehitusmaterjali lauskmaad ja madalikud D. Kaevandamine maardlates ja probleemid: · maagid on kontsentreerunud kivimikihtidesse e soontesse, mis võivad olla murenemise tagajärjel küllalt maapinna lähedal saab rakendada karjääre, mõned kuni 150 m sügavused ja paljude ruutkilomeetrite laiused · sügavalt maa seest saab maavarasid allmaakaevandusi rajades · ulatuslikus karjäärid muudavad reljeefi, kõrvaldavad käigust
kui 4000 ja läänest itta peaaegu 10 000 kilomeetrit. Riigis elab 2007. aasta andmetel 143 406 000 inimest. Venemaale kuulub suur hulk saari. Geograafiliselt võib riigi territooriumi jaotada kolmeks suureks regiooniks. Need on Uuralitest lääne poole jääv Venemaa Euroopa-osa, Uuralitest peaaegu Vaikse ookeani rannikuni ulatuv Siber ja Venemaa Kaug-lda piirkond. Riigi Euroopa-osa kujutab endast peaaegu tervenisti lauskmaad. See tohutu ala piirneb mäestikega; lõunapiiril on end Musta ja Kaspia mere vahele sirutanud Kaukasuse mäed. Seal asub ka Venemaa Euroopa-osa ja kogu Euroopa kõrgeim tipp - Elbruse vulkaan (5642 m). Euroopa ja Aasia looduslikuks piiriks on Uuralid. Neist ida poole jääb Lääne- Siberi lauskmaa. Venemaa pikimad jõed voolavad Siberis ja Kaug-ldas. Obi-lrtõsi jõestik ulatub koguni Hiina lääneosast Põhja-Jäämereni. Venemaa pikim jõgi on Leena ning selle ja Jenissei
mageveekogudes kui ka soolakates basseinides. Kõige enam on levinud merepõhjas settinud lubjakivid. Nad kujunevad sooja kliimavöötme meredes kus vee sügavus ei ületa 300 meetrit. Dolomiidid tekivad esialgsete lubjakivide dolomitiseerumise arvel. V EESTI ALUSPõHJA GEOLOOGIA GEOLOOGILISE EHTUSE PÕHIJOONED Eesti asetseb Ida-Euroopa (Vene) platvormi loodeosas. Ida-Euroopa platvormiks nimetatakse geoloogias Skandinaavia, Uraali, Kaukasuse, Krirnmi ja Karpaatide mäestike vahele jäävat lauskmaad. Aluspõhi jaguneb struktuurses mõttes kahte erineva ehituse ja koostisega ossa. Sügavama aluskorra moodustavad tugevasti kurrutatud eelkambriumi tard- ja moondekivimid. Nende kulutatud ja murenemiskoorikuga kaetud pinnal lamavad üldiselt rõhtsa lasumusega pealiskorra settekivimid, mis siin tekkisid osalt eelkambriumis (vendiumi ajastul), peamiselt aga kambriumi, ordoviitsiumi, siluri ja devoni ajastul. Devoni ladestust nooremaid aluspõhja kihte Eestis ei esine.
kus mujal. Patagoonia Argentina kõige lõunapoolsem regioon Patagoonia on tohutu suur tuulte piitsutav tasandik. Selle pindala on ligikaudu 777 000 km2 . Valdavalt valitseb seal kuiv kliima, ent põhjapoolse osa piisav hulk sademeid ja soojust võimaldab kasvatada lutserini, köögivilju, mõningaid puuvilju ja loomulikult tohutuid lambakarju. Pampad Tegemist on tohutute, suuresti vaid rohttaimedega kaetud lauskmaad, mis katavad suuremat osa Kesk-Argentinast. Klimaatilises mõttes jaguneb piirkond kaheks. Rannikule jäävad niisked pampad, kus sademeid on mõõdukalt ja kohati isegi palju ning kus mullad on tüsedad, rasked ja toiteainerikkad. Niisketes pampadest sisemaa suunas asuvad palju ulatuslikumad kuivad pampad, kus elab vähem inimesi ning leidub vähem harimiskõlblikku maad. Pampad olid algselt loodulikud rohumaad, mis tänu inimtegevusele on muudetus suuresti kas põllu- või söödamaaks.
4000 ja läänest itta peaaegu 10 000 kilomeetrit. Riigis elab 2007. aasta andmetel 143 406 000 inimest. Venemaale kuulub suur hulk saari. Geograafiliselt võib riigi territooriumi jaotada kolmeks suureks regiooniks. Need on Uuralitest lääne poole jääv Venemaa Euroopa-osa, Uuralitest peaaegu Vaikse ookeani rannikuni ulatuv Siber ja Venemaa Kaug-Ida piirkond. Riigi Euroopa-osa kujutab endast peaaegu tervenisti lauskmaad. See tohutu ala piirneb mäestikega; lõunapiiril on end Musta ja Kaspia mere vahele sirutanud Kaukasuse mäed. Seal asub ka Venemaa Euroopa-osa ja kogu Euroopa kõrgeim tipp Elbruse vulkaan (5642 m). Euroopa ja Aasia looduslikuks piiriks on Uuralid. Neist ida poole jääb Lääne-Siberi lauskmaa. Venemaa pikimad jõed voolavad Siberis ja Kaug-Idas. Obi-Irtõsi jõestik ulatub koguni Hiina lääneosast Põhja-Jäämereni.
Tänapäeval asub see märk 1,2 m üle Läänemere veepiiri. Rootsi pealinn kerkib seega 4,2 mm aastas! ((Kaart: Maapinna kerkimine Põhja-Euroopas pärast jääaega. Arvud maakerke samajoontel näitavad maa kerkimise ulatust meetrites.)) Mõisted kõrgmäestik madalmäestik kurdmäestik noor mäestik vana mäestik lauskmaa Küsimused 1. Nimeta Euroopa lauskmaa piirialad. Nimeta vähemalt kolm kõrgustikku ja kolm madalikku, mis liigestavad Euroopa lauskmaad. 2. Nimeta Euroopa noored mäestikud. Nimeta nende kõrgemad piirkonnad. 3. Võrdle Euroopa mandriosa pinnamoodi piki 45 kraadi N ja 55 kraadi N. Milliseid erinevusi ja sarnasusi ja kus märkad? 4. Põhjenda laamtektoonika teooria abil noorte mäestike, vulkanismi ja maavärinate esinemist Euroopa lõunaosas ja Islandil. --- 22 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine Eesti pinnamoodi on oluliselt kujundanud mandrijäätumised. Üle 2 km paksune mandriliustik,
● Autonoomia ● Prestiiž ● Muud, nt missioon (mingi teatud riigikord, nt NSVLis - IDEOLOOGIA) Julgeolek ● “Rahvuslik julgeolek” -> selle konkreetse riigi julgeolek, kes sellest räägib - Ettekääne - Sõjavägi, kaitsekulutused (pmst igal riigil on mingil määral; Islandil pole sõjaväge, Costa Rical VIST ka mitte) ● Haavatavused - Riigi omapärad -> nt geograafilised osad riigil (mägist maad on raskem vallutada kui lauskmaad, nt Eestit; Suurbritannia on saareriik ja sp pole seda ka eriti vallutada üritatud) ● Ohud - Konkreetsed - Mida ohustatakse? -> Territoriaalne terviklikkust, suveräänsust (nt valitsus kukutada), ideoloogiaid, elustiile (külma sõja ajal ütles USA, et NSVL ohustab nende ameerikalikku elustiili), majandust, rikkust, kübermaailma. Pmst võib kõike ohustada mingil viisil. Viisid julgeoleku tagamiseks ● Isolatsioon -> nt Tiibet kuni 1950
Imekenad vaated, siit ammutas surmkindlalt Navitrolla oma piltidele inspiratsiooni! Kosutada sai kollaste ploomidega ja külma jõeveega. Kohustuslik sokolaad oli igaühel põuetaskus, et siis aeg- ajalt kaaslastega jagada. Brani lähenedes suurenes ka turiste püüdvate plakatite arv,enamus Dracula-teemalised. Üks ööklubi reklaamis Dracula erootilist sõud, oletasime, et Dracula istub laua peal ja näitab oma hambaid. Matka kolmas tähelepanek- lauskmaad seljakottidega läbides lähevad õlad laiemaks ja samm mitmepenikoormaseks. Kella neljaks jõudsime Dracula lossi juurde, kus muuseumiukselt püüdis meid kahvaga saamahimuline muuseumitädi, kasseerides sisse topeltraha lossikülastuse eest. Jätsime talle ka kotid hoiule. Brani loss ei ole Vlad Tepesi alias Draculjaga kuidagi seotud, see on vaid reklaamitrikk.Aga kindluslossil on oma
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 ...
Deemonid põgenevad siit, pühitsetud territooriumil ei ole neile kohta. Muistse Rooma ehitised, nagu Colosseum, Caracalla termid ning Pantheon, näitavad oma igavest energiat. Me ei tea, millistesse linnadesse ja küladesse korraldas Kahn Roomast väljasõite. Võib-olla jäid nende hulka ka inimtühi Parma oma metafüüsilise lossi ja toomkiriku ümber oleva harmoonilise linnaruumiga, Mantua, mis on kui mingi teise planeedi kauge kaja. Või hoopis Pisa, mis seisab keset lauskmaad kui lummav elektrijaam; Bagno Vignoni, kus linna peaväljaku asemel on aurav kuumaveebassein ning kus Tarkovski väntas oma parima filmi "Nostalgia"; San Gimignano, mille väike pilvelõhkujate parv meenutab natuke Richardsi laborite torne; Monteriggioni, mille rahu ja vaikus etendub meile selge geomeetriana. Ka sealt võis Louis Kahn saada inspiratsiooni oma tahukalise kiviastronoomia tarvis. Lill Kahni tsentraalsed plaanid meenutavad lille kujundit, nagu ka paljude iidsete pühakodade plaanid
annaabi.ee 
