goethelik 96. nisis 31. magistral 64. peatselt 97. garantii 32. aktsepteerima 65. paralleelne 98. ekskursioon 33. varrukas 66. ballett 99. Afganistan Lihtlause on lause, kus on ainult üks tegusõna öeldise funktsioonis ega ole korduvaid sama funktsiooniga lauseliikmeid. Juss(alus) sööb(öeldis) köögis(kohamäärus) saia(sihitis). Ainuke lauseosa mida võib mitu olla on määrus, sest neid on erinevaid vorme,siiski ei või olla samale küsimusele vastavaid määruseid. Koondlause on lihtlause, kus on mitu samale küsimusele vastavat liiget(Eelmisel aastal korjasime metsast mustikaid, vaarikaid ja murakaid. Korduvaks lauseliikmeks on sihitis.)Korduvad lauseliikmed eraldame komade või sidesõnade abil
sõnaühend, siis pannakse loetelu ette koolon. sõnaühend, siis kasutatakse mõttekriipsu. Nt Meid ründasid mitmesugused putukad: Nt Telk, magamiskott ja toidunõud need parmud, sääsed ja kihulased. esemed tuleb kindlasti kaasa võtta. NB! Pole sugugi ükskõik, milline sidesõna valida, sest sidesõna näitab, milline seos on lauseliikmete vahel. JA, NING ühendavad eri tähendusega võrdseid, samalaadilisi lauseliikmeid. Nt Ma olen kaval ja tark. EGA ühendab võrdseid lauseliikmeid eitavas lauses. Nt Ma pole kaval ega tark. VÕI ühendab vastastikku välistavaid sõnu. Nt Sünnipäevakingiks tahtsin hobust või kaelkirjakut. AGA, ENT, KUID pannakse vastandavate lauseliikmete vahele. Nt Ta oli ilus, aga rumal. VAID vastandab lauseliikmeid eitavas lauses. Nt See ei olnud julgus, vaid hulljulgus.
· Määrus on lause moodustaja, mis tähistab tegevuse kaudseid osalisi või tegevusega seotud asjaolusid. Lambad sõid karjamaal. · Täiend iseloomustab põhisõna. Krussis lambad sõid karjamaal. · Üttega väljendatakse lauses seda, kelle poole pöördutakse. Lambad, tulge koju! · Lisandiga iseloomustatakse mingit nimisõna teiste sõnadega. Lambad, krussis loomad, söövad karjamaal. Liht ja liitlause Lihtlauses ei ole korduvaid lauseliikmeid. Lambad sõid karjamaal. Liitlause on lause, mis koosneb kahest või enamast sidesõna või koma abil ühendatud lausest. Lambad sõid karjamaal rohtu ning kitsed aelesid maas. Koondlauses vastab mitu lauseliiget samale küsimusele. Lambad, kitsed, põdrad sõid aasal rohtu. Kes sõid? Rindlauses on osalauses võrdsed. Lambad sõid rohtu, kitsed jooksid mööda karjamaad ja põdrad kaklesid omavahel. Põimlauses on kõrvalause allutatud pealusele. Lambad teadsid, et eemal leidub veel rohtu
järgmistel küsimustel). Eesti keeles on 14 käänet – nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. 8. Eesti keele arvukategooria liikmed. Arv ehk nuumerus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab asjade, olendite jms hulka. Eesti keeles on arvukategoorial kaks liiget – ainsus ehk singular ja mitmus ehk pluural –, mis eristavad üht (ainsus) kahest või enamast (mitmus).
VI kk-st suur/te, uu/te, küün/te, kä/te VII kk-st mõte/te, `pääsme/te, ratas/te, `armsa/te, `mandrite te ~ de VI kk-st koer/te ~ `koera/de 26. Kääne Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet: Lisaks loetletuile on eesti keeles vähestest sõnadest võimalik moodustada kaviisiütlevat käänet ehk instruktiivi, nt palja jalu ~ paljajalu, lehvivi hõlmu. Niisuguseid vorme ei saa tänapäeva keeles siiski täis-
Morfoloogia Eesti keele käänded Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet: nimetav siil 1. nominatiiv kes? mis? omastav siili 2. abstraktsed ehk grammatilised käänded genitiiv kelle? mille? osastav siili 3.
Kõige sagedamini on täiendiks omadussõna (suur pall) või omastavas käändes nimisõna (venna ratas).Täiend väljendab omadust. Eriliigiliste täiendite ette koma ei käi- Ostsin emale punase pika mantli kui on samaväärsed täiendid, siis kasutatakse koma- Ta on tark, kaval ja ontlik loom. ! kui täiendite vahele saab panna =, siis käib koma ! 4. Koondlause erinevad tüübid.(õp lk 179, 197 ja 199) Koondlaused on sellised lihtlaused, milles on korduvaid sama funktsiooniga lauseliikmeid. Nii võib koondlauses olla kaks või enam alust, sihitist, määrust, öeldistäidet, täiendit või öeldist. Korduvad lauseliikmed on rinnastatud, see tähendab ühendatud kas koma või sidesõnaga. Koondlause liikmete puhul ei pea nende samasisulisi osi kordama. Isa ostis turult piima, juustu, leiba ja saia. Maasika-, pirni-, õuna- ja kirsi kompott. 5. Üte(õp lk 178 ja 197) Üttega väljendatakse lauses seda, kelle poole pöördutakse
.. kui ka, kuid see võimaldab mingit sõna enam rõhutada: Nii Fille kui ka Rulle tahtsid pirukaid. Ega kasutatakse üksnes eitavas lauses: Ei Fille ega Rulle osanud tonti karta. Ehk samastab loetelu liikmed: Kõige keskmisem päev on kolmapäev ehk kesknädal. Või välistab ühe loetelu liikme: Tuli süüa pirukaid või kotlette. Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii ... kui ka ette lihtlauses koma ei panda. Kuid, ent, aga, vaid vastandavad lauseliikmeid või nende rühmi: Rõõmsa, kuid väga näljasena vuhises Karlsson Väikevenna aknast sisse. Kuulsime uudiseid Puhhist ja Notsust, ent mitte Iiahist. Norbert puhises valjusti, aga tulutult. Komme ei söönud Tipp, vaid Täpp. Sidesõnade kuid, ent, aga, vaid ette pannakse koma. KOOLONIT kasutatakse koondlauses siis, kui korduvate lauseliikmete ees on kokkuvõttev sõna (fraas):
vokaalmitmus, mis avaldub omakorda kahe tüübina (nt `aasta/i/s, õnnelike/s). 26. Käändekategooria. Käänete funktsioonid ja lõpud. Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Nimetav on abstraktne kääne, mille põhifunktsiooniks on vormistada a) täisalust, nt Lind istub pesal. Samuti vormistab nimetav alusele lähedasi lauseliikmeid: b) absoluuttarindi tegevussubjekti, nt Lind istub pesal, tiivad sorgus; c) ütet, nt Võta end kokku, Juku; d) alusega ühilduvat öeldistäidet, nt Ilm on ilus. Kindlatel tingimustel vormistab ta: e) täissihitist, nt Praht visati lõkkesse;
| / | N V (Ob) (Rekt) Asja mõte: olemas palju valikuid, variante; reegleid saab nüüd hakata asendama sõnadega. Ühest pindstruktuurist võib saada teine. Transformatsioon ühest lausest teeme teise. 2. Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika. Iga lause kirjeldatakse vastavalt tegusõnale, mis määrab lause olemuse. Tegusõnadel võime siduda erinevaid lauseliikmeid; oluline on milliseid ja kui palju. Sihitud on üheaktandilised. Andma on kolmevalentne, Asjaolud on vabad ja võib olla igas lauses. Verb aktandid: 1) subjekt 2) objekt 3) ..... asjaolud 1) aeg 2) koht 3) viis 3
Öeldis: Öeldis on lause pealiige, mis väljendab tegevust või tegevuses olemist. Öeldis on olemas igas lauses. Teised lauseliikmed võivad olla, aga ei pea. Need laused, mis koosmevad ainult tegusõnadest nimetatakse vaeglauseteks. Näide: Sajab. Müriseb. Udutab. See millise lause liikmed peale öeldise veel saavad olla lauses sõltubki öeldisest. Sellepärast kutsutakse öeldist ka lausetuumaks. Erinevatel tegusünadel on vägagi erinev võime sisuda endaga erinevaid lauseliikmeid. Öeldis on kogu lause põhisõna ja kõik ülejäänud lauseliikmed on tema laiendid. On tegusõnu, mis nõuavad/lubavad enda kõrvale ühte laiendit, samas on tegusõnu, mis nõuavad kahte või kolme laiendit. Tegusõna võimet siduda endaga laiendeid nimetatakse valentsiks. 1. Tegusõnad, mis nõuavad enda kõrvale ainult ühte laiendit, neid nimetatakase ühevalentsteks tegusõnadeks (alus). Näide: käima, kukkuma, magama, laulma jne. Laps (alus) magab (öeldis). Tädi laulab
koosneb tüüpiliselt finiitverbist (verbi pöördelisest vormist) ja selle juurde kuuluvatest nominaalsetest liikmetest. Nominaalne lauseliige (subjekt e alus, objekt e sihitis, adverbiaal e määrus jne) on lause osa, mille keskmes on harilikult nimisõna e substaantiiv. Finiitverb ja nominaalliikmed moodustavad struktuuri, mille osad sõltuvad üksteisest. Vaeglaused - puudub finiitverb; nt tervitused, pealkirjad, väljendid (Tere; suur allahindlus; jne) Tekstiellipsid - lauseliikmeid võib ära jätte kui kontekst annab piisava informatsiooni. 29. Lause moodustajastruktuur. Lausel on hierarhiline struktuur. Strukturaalne süntaks uurib lause moodustajat. Nende leidmiseks kasutatakse kontrollvõtteid, mis põhinevad sõna ümbruse arvestamisel. Need testid on substitutsioon e asendus ja permutatsioon e siire. See pole eriti täpne, kuna tähtis roll on uurija vaistul. Moodustajate analüüsil püütakse leida lauseosad, mis käituvad iseseisvalt.
) järjend. Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet. Lause on grammatiliselt sõltumatu teksti osa, süntaksi põhiüksus. Lause peamine tunnus on teate edastamine vastuvõtjale. 20. Süntaktilised seosed ja lauseliikmed - Lauses kindlaid semantilisi ja pragmaatilisi funktsioone täitvad moodustajad esinevad lauseliikmetena. Lauseliikmetel on kindel vorm ja süntaktilised (käitumis) omadused. Mõnikord on lauseliikmeid nimetatud süntaktilisteks funktsioonideks. Eesti keele lauseliikmed on (a) öeldis ehk (grammatiline) predikaat, (b) alus ehk (grammatiline) subjekt, (c) sihitis ehk (grammatiline) objekt, (d) öeldistäide ehk predikatiiv, (e) määrus ehk adverbiaal, (f) täiend ehk atribuut. Süntaktilised seosed: rinnastus- ja alistusseos; kordus = süntaktiline parallelism 21. Süntaktilised teooriad: aktuaalne liigendus - Aktuaalne /temaatiline/ liigendus lause infrastruktuur
grammatikakirjeldusse on sisse toodud sidendi mõiste, mis on mahult laiem kui sidesõna. Selliseid mitmesõnalisi sidendeid nimetatakse korrelaatsidenditeks, st et sidend esineb lauses koos kõrvallause korrelaadiga ja seda tüüpi ühendite näol on tegemist lauseelementidega, mille iga osa sõnaliigiline kuuluvus tuleb määrata eraldi. Funktsiooni järgi jagunevad sidesõnad: 1. Rinnastavad: aga, ja, või, ning, saati, ega, aga, kuid, ent, vaid seovad samaliigilisi lauseliikmeid või samaväärseid lauseid ja jagunevad: a) ühendavad: ja, ning, ega b) eraldavad: ehk, või c) vastandavad: aga, kuid, ent, vaid e) seletavad: ehk, elik 11 2. Alistavad: et, nagu, kui, kuna, sest, kuigi, ehkki, otsekui, justkui seovad kõrvallauset pealausega ja erandlikult ka võrdlustarindi liikmeid, nt Ta on niisama pikk nagu mina. Sidesõnu on võimalik jagada ka üldkategoriaalse tähenduse alusel, kuid kuna see pole sõnadel
kaaslaste repliikidele) *situatiivne kõne (olukorras sobiv"anna mulle ka") 3) Ütluse funktsioon: kontakti loomine või katkestamine, teabevahetus, palve jne. Ise suudaks funktsioone sobivalt täita ja ka lastele õpetada. Keeleteaduse seisukohalt (ehk kõnesegmentide lingvistiline rühmitamine): 1) ütluse hargnevuse järgi: elliptiline lause (kas algusest, keskelt, lpust on midagi puudu, ehk kõiki lauseliikmeid pole; midagi on välja jäetud. Kontekstist sõltuvalt võib ka sellest lausest aru saada hösti) , baaslause ( kõik mis alles jääb lause põhisisust arusaamiseks), ahel ja/või koondlause, liitlause, lainendatud lihtlause, sidustekst. 2) Kõneleja kuulaja rolli järgi: * dialoog (initsiatiivsed ütlused, vastusrepliigid, suhtlemist jätkavad ütlused, afektiiivsed ütlused) Dialoogi juures on probleem see, et palju tuleb ise juurde tuletada
tingivliigitavad ehk lemmalised süllogismid. Järgnevalt käsitleme lühidalt kõiki peamisi süllogismi tüüpe, välja arvatud kategooriline süllogism ja selleks taanduvad või süllogismidest koosnevad arutlusvormid (entümeem, epiheireem, soriit jne), sest seda on juba tehtud traditsioonilise loogika osas. Siinkohal tuleb veel rõhutada, et kategoorilise süllogismi korral me kasutasime analüüsiks ning tähistasime loogilisi lauseliikmeid – termineid. Järgnevalt käsiteldavates liitlausetega süllogismides aga kasutame analüüsiks ning tähistame lihtlauseid tervikuna, sest oluline on, kas need laused tervikuna on tõesed või mitte. Süllogismide puhul on lõppjärelduse märkimiseks erinevaid võimalusi. Üks võimalus on tõmmata eelduste ja lõppjärelduse vahele horisontaaljoon. Kasutusel on ka erisümbolid, nt järelduse jaoks sümbol ∴või _ ning eelduste jaoks sama sümbol ümberpööratult ∵. Järelduse
liigitavad ehk lemmalised süllogismid. Järgnevalt käsitleme lühidalt kõiki peamisi süllogismi tüüpe, välja arvatud kategooriline süllogism ja selleks taanduvad või süllogismidest koosnevad arutlusvormid (entümeem, epiheireem, soriit jne), sest seda on juba tehtud traditsioonilise loogika osas. Siinkohal tuleb veel rõhutada, et kategoorilise süllogismi korral me kasutasime analüüsiks ning tähistasime loogilisi lauseliikmeid termineid. Järgnevalt käsiteldavates liitlausetega süllogismides aga kasutame analüüsiks ning tähistame lihtlauseid tervikuna, sest oluline on, kas need laused tervikuna on tõesed või mitte. Süllogismide puhul on lõppjärelduse märkimiseks erinevaid võimalusi. Üks võimalus on tõmmata eelduste ja lõppjärelduse vahele horisontaaljoon. Kasutusel on ka erisümbolid, nt järelduse jaoks sümbol või ning eelduste jaoks sama sümbol ümberpööratult . Järelduse
annaabi.ee 
