Nt. sõnu Kvantitatiivne Kvalitatiivne Maalid Helisalvestised Raamatud Uuritakse latentset sisu Uuritakse sisu formaalseid ühikuid Kirjad Nt. teemade ja tähenduste konteksti
Kodune töö Suguhaigused Suguhaigusteks loetakse: · Süüfilist · Gonorröad · Trihhomonoosi · Klamüdioosi · Genitaalherpest Süüfilis. Eristatakse · omandatud saadakse eluajal · kaasasündinud süüfilist nakatumine on toimunud ema raseduse ajal Omandatud süüfilise puhul eristatakse · Värsket teisest süüfilisest · Peitelist (latentset) teisest süüfilist · Taaspuhkevat teisest süüfilist Kaasasündinud süüfilise puhul eristatakse: · Loote süüfilist · Varast kaasasündinud süüfilist · Hilist kaasasündinud süüfilist Gonorröa ehk tripper. Nakatutakse sugulisel teel. Meestel ja naistel algav valuliku urineerimisega. Meestel hallikas eritis, muutub kollaseks mädaks. Võib edasi levida eesnäärmele. Naistel tekib valgevoolus, võib muutuda krooniliseks ning lõppeda sigimatusega.
Umbes 60-70% unenägudest on pildilised ehk visuaalsed, kuulmise ja kompimise ja haistmisega seostuvad harva. Enamasti on unenäod värvilised. Unenägusid kui nähtust on läbi aegade üritatud seletada, neile on omistatud mitmesuguseid tähendusi. Psühholoogias on neile juhtinud tähelepanu Sigmund Freud oma teoses "Unenägude tõlgendus". Tema meelest on "unenäod kuninglikuks teeks mõistuse teadvustamata aktiivsuse juurde". Freud eristas unenägudes manifestset ja latentset sisu. Manifestne sisu. On seotud päeva sündmustega, eelkõige just esimestes ööunenägudes. Samuti võivad mõjutada ka vahetud kogemused. Näiteks need, kellele pritsiti magamise ajal näole vett, nägid unes midagi veega seotud koske vms. Unenäo manifestse sisu taga peitub latentne sisu, kus tulevad ilmsiks inimese alateadlikud soovid ja vajadused. Kuna need otseselt ei saa väljenduda, siis väljenduvad nad sümboolselt.
· uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused (REM uni pühib minema nõrgad, ebavajalikud, juhuslikud seosed n- võrgustikus..- -Crick,1983) 10. Millised on enam levinud seletused unenägude nägemisele? Psühholoogias juhtis unenägudele esmalt tähelepanu Sigmund Freud teoses "Unenägude tõlgendus" (1900). Tema järgi on unenäod kuninglik tee mõistuse teadvustamata aktiivsuse juurde. Freud eristas unenägudel manifestset ja latentset sisu. Manifestne sisu seotud päeva sündmustega, eelkõige esimestes öistes unenägudes. Samuti võivad manifestset sisu mõjutada uneaja vahetud kogemused: nt need kellele pritsiti une ajal näole vett, nägid veega seotut koske vms. Latentne sisu tulevad ilmsiks inimese alateadlikud soovid ja vajadused. Et need otseselt väljenduda ei saa, siis väljenduvad nad sümboolselt. Freudi arvates on une sümbolite seas palju niisuguseid, mis tähendavad alati ühte ja sedasama
juhtimisstiil, asetus kommunikatsiooni võrgustikus Isiksuse faktorid väärtused, hoiakud, motiivid, võimed, isiksuse jooned. Vastastikused rolli saab hoida ainult suhetes teiste inimestega Rollid internaliseeruvad saavad osaks "minast", muutuvad automaatseteks Omandamine sotsiaalse õppimise protsessi kaudu jäljendamine ja modelleerimine. Sellest tulenevalt sotsiaalsete toimingute tervikmustrid, stsenaariumid. Rolli täitmiseks kasutatakse latentset teadmist, mis avaldub OLUDE tõttu (mitte isiksuse omadustest tulenevalt) Põhirollide omandamine lapsepõlves (G. Sullivan). Rolliootus teiste poolt edastatud ettekujutused, kuidas antud rollitäitja peaks käituma. Formaalsed rolliootused on kirjeldatud ametijuhendites ja töökirjeldustes. Mitteformaalsed rolliootused edastatakse grupiliikmete poolt. Meeskond see on ühiste eesmärkide saavutamise nimel koos tegutsev rühm inimesi.
Autoritaarne-formaased õigused Suund alt üles-ülalt alla Sotsiaalsed normid- ametlikud sanktsioonid Sotsiogramm-organisatsiooni struktuur Suhted tekivad spontaalselt- ettekirjutatud tööjuhendiga Vastastikune tõmme-lojaalsus Sõltuvalt erinevatest isikuomadustest on erinev ka rolli täitmine ja mõistmine Rolliootus-isiksus(rollsita rusaamine+rolli vastuvõtmine ja loodumine:temperament, intellekt, motiivid, hoiakud, kogemused)-rolli täimine Rolli täitmiseks kasutatakse latentset teadmist, mis avaldub oludetõttu, mitteisiksuse omadustest tulenevalt. Põhirollide omandmaine lapsepõlves- sullivan Staatus kui prestiiz-suhteline hierarhia, mida persoon hoiab ja millega grupp mõõdab inimest Staatus põhineb individuaalsetel omadustel Staatus kinnitab normi kehtivust Ülesanded: Algatajad, infootsijad, arvamuste püüdjad, infoandjad, arvamuste jagajad, viimistlejad, koordineerijad, orienteerijad, hindajad, ergastajad, asjaajajad, salvestajad.
võimaldab käsitleda vaid piiratud hulgal tekste. Mida tähendab sisuanalüüs? Sisuanalüüsi prominentne kirjutis Krippendorffilt 1980.ndal aastal selgitab kuidas kommunikatsiooni vahendeid - ajalehti, ajakirjaartikleid, raamatuid, kõnesid, kirju, helisalvestisi, maale jms saab analüüsida mõistmaks nende orientatsioone ja teemasid. On võimalik analüüsida nii sisu formaalseid ühikuid nagu sõnad kui ka nn latentset sisu teemade ja tähenduste kontekstis. Tulemusi on võimalik esitada nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt. Milline probleem võib tekkida kui kasutada ühes töös süstematiseeritult nii kvalitatiivset kui kvantitatiivset uurimismeetodit? On olemas ka arvamusi, et ühes uuringus ei saa korraga kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid kasutada (D'Cruz & Jones 2004, 61), sest erinevate meetodite eeldused reaalsuse tuvastamise viiside kohta on teineteist välistavad.
olemas oli siis pidi see inimene templis kujutise all magama, sest unenäod võisid ilmutada talle sobiliku ja tõhusa ravimisviisi. Unenägude tähenduste kohta on läbi aastate pakutud väga erinevaid tõlgendusi ja vanimad ülesmärgitud unenäod pärinevad 5000 aasta vanustelt Mesopotaamia savitahvlitelt. Tuntud psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freud pidas unenägusid inimeste salajaste soovide ja ärevuste peegelduseks. Freudi eristas unenägudel manifestset ja latentset sisu. Unenäo manifestne sisu oli seotud päeva sündmustega, eelkõige just esimestes öistes unenägudes. Latentne sisu pidavat omakorda väljendama magaja alateadlikke soove ja vajadusi. Kuna need ei saa otseselt väljenduda, siis väljenduvad nad sümboolselt ja seetõttu esineb inimesi, kes oma unenägusid loevad. Tänapäeval peavad erinevad teadusteooriad unenägusid kas mäluprotsessideks, närviühenduste
viirustüvede teke HIV-ga nakatunute ravi Pärast nakatumist järgneb akuutne faas – palavik, peavalu, veres palju HIV partikleid Järgneb latentne periood (8-10 aastat) – viirus lokaliseerub lümfisüsteemi Lõppfaas – T helperrakkude arv on langenud > 75%, immuunsüsteem ei toimi enam Ravimeid HIV-ist vabanemiseks ei ole leitud Erinevad ravimid pärsivad viiruse elutsükli erinevaid etappe: Võimalik on pikendada latentset faasi Epvir ja Retrovir – pöördtranskriptaasi inhibiitorid Crixivan – proteaasi inhibiitor (primaarne translatsiooni- produkt lõigatakse
üsna harva. Enamasti on unenäod värvilised. Et unenägude selgus jääb ärkveloleku eredusele alla, siis näeme neid mõnevõrra tuhmimate piltidena (1). Unenägusid on läbi aegade püütud seletada. Psühholoogias juhtis unenägudele esmalt tähelepanu Sigmund Freud teoses "Unenägude tõlgendus" (1900). Tema järgi on unenäod kuninglik tee mõistuse teadvustamata aktiivsuse juurde. Freud eristas unenägudel manifestset ja latentset sisu (1). Joonis 3. Unenägu · Manifestne sisu seotud päeva sündmustega, eelkõige esimestes öistes unenägudes. Samuti võivad manifestset sisu mõjutada uneaja vahetud kogemused: nt need kellele pritsiti une ajal näole vett, nägid veega seotut koske vms (1). · Latentne sisu tulevad ilmsiks inimese alateadlikud soovid ja vajadused. Et need otseselt
.. Sõltuvalt erinevustest isiksuse omadustest erinev rolli mõistmine ja tõitmine Rollid Vastastikused rolli saab hoida ainult suheldes teiste inimestega Rolldi internaliseeruvad saavad osaks ,,minast", muutuvad automaatseteks Omandamine sotsiaalse õppimise protsessi kaudu jäljendamine ja modelleerimine . Sellest tulenevalt sotsiaalsete toimingute tervikmustrid, stsenaariumid. Vangide valvurite katse (Haney, Banks, Zimbardo 1973) Rolli täitmiseks kasutatakse latentset teadmsit, mis avalduv OLUDE tõttu ( mitte isiksuse omadustest tulenevalt) Põhirollida omandamine lapsepõlves (G. Sulivan) Sotsiaalne staatus Formaalne : kogum õigustest ja kohustustest, mida persoon võib organistatsioonis omada. Seotus positsioonidega. Staatus kui prestiizh: suhteline hierarhia, mida persoon hoiab ja millega grupp mõõdab inimest Staatuse allikaks peetakse sageli rolli, kuid - Staatus põhineb individuaalsetel omadustel
Allporti mudel (vaata tabel) Rollid: ·Vastastikused rolli saab hoida ainult suhetes teiste ini me stega ·Rollid internaliseeruvad saavad osaks " minast", muutuvad automaatseteks ·Omandamine sotsiaalse õppi mise protsessi kaudu jäljenda mine ja m od elleeri mine. Sellest tulenevalt sotsiaalsete toimingute tervik mustrid, stsenaariumid. ·Vangide valvurite katse (Haney, Banks, Zimbardo 1973 ). Rolli täimiseks kasutatakse latentset tead mist, mis avaldub OLUDE tõttu ( mitte isiksuse o madustest tulenevalt) Põhirollide o manda mine lapsep õlves (G. Sullivan) Sotsiaalne staatus ·formaalne: kogu m õigustest ja kohustustest, mida persoon v õib organisatsioonis o mada. Se otud positsiooniga. ·Staatus kui prestiizh: suhteline hierarhia, mida persoon hoiab ja millega grupp m õ õdab ini mest ·Staatuse allikaks pe etakse sageli rolli, kuid ·Staatus põhineb individuaalsetel o madustel
GSV nakatab putukate muna ja seemnesarju ja põhjustab sellega oma peremeestel steriilsust. Putuka populatsioonis levib GSV asümptomaatiliste viiruskandjate vahendusel (samuti ka vertikaalselt munade kaudu). GSV replikatsioon aktiveerub putuka hormoonide toimel. Kõige enam on nudiviiruste hulgast uuritud Hz-1 molekulaarbioloogiat. Hz-1 genoom on ca 228 kbp pikkune tsirkulaarne DNA ja see viirus tekitab peamiselt persistentset ja latentset infektsiooni, mida iseloomustab viiruse DNA stabiilne integreerumine peremeesraku kromosoomi. Vetikate viirused Vetikaid nakatavad väga mitmed erinevad viirused, sh. ssRNA, dsRNA, ssDNA ja dsDNA genoomiga viirused. Enim on uuritud suured dsDNA genoomiga viirused. Need viirused kuuluvad sugukonda Phycodnaviridae ja jagunevad mitmesse perekonda: - Chlorovirus (Paramecium bursaria chlorella virus 1 – PBCV1) - Coccolithovirus (Emiliania huxleyi virus 86 – EhV-86)
alguspunktiga mRNA, millest siis protsessingul saadakse kolm erinevat. Rõngaskromosoomi kasutatakse kahes suunas. Viirus vabaneb raku lüüsil. Patogenees. Igal viirusel spetsiifilised peremehed ja rakutüübid. JC ja BK on inimese viirused, mis ilmselt sisenevad hingamisteede kaudu, siis infitseerivad lümfotsüüte ja neere minimaalse tsütopatoloogilise efektiga. BK põhjustab neeru latentset infektsiooni, JC neeru-, B- rakkude ja monotsüütide rea infektsiooni. Replikatsiooni immuunkompetentsetel takistatakse. Immuunkompromiteeritutel põhjustab viiruse reaktivatsioon neerudes viiruse levitamist uriini, potentsiaalselt tõsiseid UTIsid (BK) või vireemiat ja KNS infektsiooni (JC). JC replitseerub ajukapillaaride endoteelis ja läbib nii HEBi. Astrotsüütide abortiivne infektsioon põhjustab osalist immortaliseerimist, tekivad suurenenud anormaalsete tuumadega rakud
siis maailmas ei ole konstruktivaliidsus. (Kuid see ei takista meil nendest küsimustest selgemalt mõelda.) Psühhomeetrilised mudelid: - reflektiivne -latentne omadus on mõõdetavate tunnuste põhjuseks - formatiivne mõõtmine- konstrueeritud skoor, pole vaadeldavate tunnuste põhjuseks (nt SES) võrgustikumudel (network model)- põhjuslike seoste ahelad. Sobilik psüühikahäirete uurimisel, sest sageli pole ühte latentset põhjust Näide, kus reflektiivne mõõtmismudel ei sobi (PTSD või üldisemalt psüühikahäired DSM või RHK järgi, kus ei eeldata, et sümptomid oleksid omavahel korreleeritud, vaid diagnoosimiseks piisab näiteks 3 sümptomist pikemast nimekirjast). Formatiivse mõõtmise tüüpnäide: sotsiaalmajandusliku staatuse indikaatorid. Teooria. Teooriate tõestamine. Missugune teooria on kontrollitav? Ühemõttelised ja/või kvantitatiivsed ennustused.
Une-ärkveloleku tsükkel – seotud teiste tsirkadiaadsete rütmidega suprakiasmaatilised tuumad hüpotalamuses seotud optilise närviga seotud hüpofüüsi ja teoste hüpotalamuse osadega seotud käbikehaga- melatoniini vabanemine Retikulaarformatsioon reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid. Retikulaarformats rakkude vigastused võivad põhjustada kooma. Freud eristas unenägudel manifestset (seotud päevaste sündmustega) ja latentset sisu. ida suunas 1 päev 1 ajatsooni kohta. Uni – algab tavaliselt aeglase unega. Esimeses staadiumis valdab inimest unisus, kerge une staadium kestab umbes 2 min. siis jõutakse ligi 20 minutiks teise ehk uinumise astmesse. Seejärel läbitakse kiiresti 3. aste ja jõutakse neljandasse – deltaune ehk sügava une staadiumi. Järgneb kiire ehk paradoksaalse une seisund. REM-une faasis nähakse tavaliselt unenägusid ja on tähtis
Kui vaadata kuritegude arve 100 000 elaniku kohta, oli Tallinn 2001. aastal samuti kõige suurema kuritegude arvuga regiooniks Eestis, ületades Eesti keskmise näitaja ligikaudu 1,6 korda. Teisel kohal asus Narva ja kolmandal üllatuslikult Võrumaa 100 000 kuriteoga elaniku kohta. Kõige madalamad kuritegevuse näitajad iseloomustavad Saaremaad ja Hiiumaad. Siiski ei saa üksnes politseistatistikale tuginedes hinnata tegelikku kuritegevuse taset, kuna see ei hõlma latentset kuritegevust sotsioloogilised uuringud, mille andmetel näiteks ajavahemikus 1992-1999 ei ole olulisi muutusi elanike vastu suunatud kuritegevuse üldises tasemes toimunud. Küsitlustulemuste põhjal tehtud järeldus kuritegevuse taseme suhtelisest stabiilsusest 1994-1999 on enam-vähem kooskõlas ka politseistatistikaga, millest samuti on täheldatav üksikisikute ja nende vara vastu suunatud kuritegude registreerimise väiksem kasv või koguni vähenemine (raskete
halvakspanuga, liialdatud ootustega koolisaavutuste, harrastuste või raske töö suhtes. Sigmund Freud kasutas väljendit latentne periood, kirjeldamaks 6 11 aastase lapse arenguetappi. Väljendi algupära on pärit ladinakeelsest sõnast latens, mis tähendab salajane. Latentse perioodi all mõeldakse peiteaega või idanemisaega. Freudi arvates sisaldab see arenguetapp instinktiivse tegevuse vähenemist oidipaalse etapi järgselt. Latentset perioodi kirjeldatakse lapse seksuaalsuse okasroosiunena jäädes ootama uut võimalust ärgata murdeeas. Tänapäeval ei mõisteta latentset etappi mitte niivõrd instinktiivse poole vähenemise kui lapse võimena leida uusi viise tulla toime seesmiste vajaduste ja soovidega. See tähendab suurenenud võimet kasutada kaitsemehhanisme, uutmoodi suunata seesmisi stiimuleid, näiteks liikumise, laulmise,
IFN-alfa/beeta produktsioon aktiveerib viirusvastaseid mehhanisme kõrvalolevates rakkudes. Interferoonid aktiveerivad hulk geene, millest 2 on viirusvastase aktiivsusega: Geen, mis kodeerib proteiini kinaasi, mis inhibeerib eIF-2 fosforüülimist. See eIF-2 on valgu translatsiooni initsiatsiooni faktor, st selle mehhanismiga pärsitakse valgutranslatsiooni; Geen, mis kodeerib 2’,5’-oligoadenülaadi süntetaasi, mis aktiveerib latentset endonukleaasi, mis omakorda degradeerib RNA-d. IFN-gamma ja IFN-alfa/beeta stimuleerivad MHC I ja II klassi molekulide suurenenud produktsiooni ning mõlemad need interferoonid on võimelised aktiveerima makrofaaage ja NK rakke. IFN-gamma’l ei ole mitte ainult viirusinfektsioonide vastase immuunsuse roll, tal on ka hulk teisi funktsioone. Nimelt,
laetud sündmustega seoses annab võtme patsiendi probleemile lähenemiseks. Igapäevaelu psühhopatoloogia seisneb ebameeldivate mälestuste unustamises ja keelevääratuste õigustamises juhuslike asjaoludega, tegelikult on aga nende taga motiveeritud allasurutud ihad. Unenägude taga on täitumissoov. Täitumissoov on seotud keelatud ihadega, mida ei tohi otse väljendada - nad on tsensori kontrolli all. Unenägija ei näe kunagi unenäo latentset sisu, sest see sisaldab endas peidetud ihasid. Ta näeb unenäo manifestset sisu, mis on tsenseeritud, millest keelatud, ebameeldiv, valus latentne sisu on välja roogitud. Ühe iha või ühe objekti asendamine unenäos teisega on sümbolism Näiteks: Kruvikeeraja = mehe suguelund Karp = naise tupp Id Libido - inimest naudinguotsimisele suunav energia, mis hõlmab ka inimese sugutungi. Eros (sugutung) ja Thanatos (surmatung)
annaabi.ee 
