14. Retsediveerumine kasvaja taasteke 15. Pahaloomulise kasvaja tunnused tugev atüpism, kiire kasv, infiltreeruv kasv, annab metastaase, annab retsidiive, esineb nekroosi, mõju organismile on tugev. 16. Ikterus kollasus 17. Rekonvalestsents periood paranemisperiood 18. Prodromaalperiood eelnähtude periood 19. Metaplaasia koeteisumus. 20. Entsefaliit peaaju põletik 21. Haiguse kulu 4 etappi: 1) Latents- e. Peiteperiood 2) Prodromaal- e. Eelnähtude periood 3) Manifestne e. Põdemisperiood 4) Rekonvalestsents- e. Paranemisperiood. 22. Hüperteermia kuumakoormus on nii suur, et organism ei suuda liigset soojust ära anda. 23. Emboolia vormid: Trombemboolia, rasvemboolia, õhkemboolia, gaasemboolia, bakteremboolia. 24. Põletik organismi kaitsereaktsioon, mille ülesandeks on lokaliseerida ja likvideerida kahjustava faktori toime. 25
RT) Summatsioon (2 silmale v. kõrvale antud S lühendab RT-d vrdl. ühele silmale v. kõrvale esitatud stiimuliga- kehtib modaalsuse sees; kui 2 modaalsust, siis RT väga varieeruv, kuid lähemal sellele modaalsusele, milles tavaliselt saadakse lühem RT. Erinevate meelte reaktsiooni kiirus. Andmed on statistilised, mitte absoluutväärtused. Väga suur erinevus on kasutatud instrumentaariumis, samuti stiimuli energia levikus (kella mehhanismi latents; helilained vs. valguslained; hõõglambi süttimise latents jne...). Palju muid faktoreid, nt. vanus; väsimus; alkohol ja narkootikumid; ravimid (erandiks on väike kogus kofeiini); unisus e. virgusaste; temperatuur; hapnikuvaegus jpt. 5. Tõekspidamiste kujunemise meetodid (autoriteedimeetod, visadusmeetod, aprioorne meetod, teaduslik meetod), - mille poolest erinevad? (õpik) Autoriteedimeetod: Võtta kellegi teise sõnu tõepähe
täiskasvanu isiksus välja kujunenud. (Laste- ja noortepsühhiaatria 2006:44) 4 2 VARANE NOORUKIIGA Latentsiiga võib käsitleda kui mingil määral isoleeritud faasi, sest ei esine ühtki uut armastusobjekti ega ühtki tungiobjekti, s.t seda rahuldust, millele spetsiifiline toiming võiks viia, kui soovid, mida tungid tahavad saavutada, täituksid. Mina- areng ja stabiliseerumine on iseloomulik latentsile. Varajane latents kuulub tihedalt kokku kolme järgmise faasi: kõrg-, hilis- ja järelteismeeaga neid iseloomustava järjest tugevneva vabanemisprotsessiga ning orienteerumisega uutele libiidsetele objektidele. (Mangs, Martell 2000:309) Faasi tunnuseks on, et liibidsed ja agressiivsed impulsid suurenevad ning laetakse uued objektid ja nähtused. See ilmneb suurenenud aktiivsuses ja seda kogetakse intensiivsemate soovide ja impulsside näol vanuses 12-14 aastat. Ilmneb ka
parasiidid ● psühhogeensed= stress, kriis ● sotsiaalsed= üksildus, majanduslik, elukeskkond, mitte tervislikud olme- ja töötingimused Endogeensed etioloogilised tegurid Tekkinud organismis eneses: pärilikkus, haigussoodumus ehk diatees, konstitutsioon,vananemine, sugu HAIGUSE KULGEMISE ETAPID Eriti iseloomulikud on need etapid nakkushaigustele 1. Varjatud ehk latents- ehk peiteperiood Algab etioloogiliste faktorite mõjuma hakkamisest ja lõpeb esimeste haigusnähtude ilmnemisel 2. Prodromaal ehk eelnähtude periood Sümptomid on teiste haiguste sarnased. Algab esimeste üldiste haigusnähtude ilmnemisest ja kestab kuni haigusele iseloomulike nähtude ilmnemiseni. 3. Õitse- ehk põdemis ehk manifestne periood Siin esinevad üldised sümptomid 4
kokteilipeo fenomen Sensibilitatsioon - Sensibilitatsioon on tundlikkuse kõrgendamine analüsaatorite vastastikuse mõju, harjutamise ja motivatsiooni tagajärjel Kontrastinähud: · Simultaankontrast tekib üheaegsel ärritajate mõjumisel · Suktsessiivkontrast tekib järjestikusel ärritajate mõjumisel · Järelkujund järejestikuste mõjutajate tõttu tekkiv visuaalne järelpilt · Aistingu latents on aistingu periood, mil aistingu eeldused on olemas kuid teadvustamata · Daltonism seaduspärasus/häire kus osadel inimestel värvusnägemine on nõrk ja nad eristavad värvusi halvasti · Kanapimedus pimedas nägemine häiritud Aistingute seaduspärasuste rakendamine praktilises tegevuses: 1. Inimese värvitundlikus sõltub valgusest 2. Organismi seisund, vanus, sugu mõjutavad meeleorganite tundlikust 3
metaanalüüs: esineb enam noortel ja täiskasvanutel naistel vr meestega. Minimeerida võimalikke vallandajaid nagu hirmutavad filmid, kofeiin, alkohol, hiline söömine, magamatus. Akende lukustamine jms turvameetmed. Uni ja depressioon Depressiivsetel patsientidel uinumisraskused, vähem aeglast und (NREM3), vähenenud REMi sisemise latents ja suurenenud REM osakaal, palju ärkamisi ja varajane ärkamine – vähenenud uneefektiivsus. REM deprivatsioon võib depressioonosümtomeid ajutiselt leevendada. Primaarne insomnia : suurenenud risk, et järgneb depression. Insomniat on seotatud ka depressiooni kauasema kestusega, relapsiga. Teisalt, unehäireid loetakse depressiooni põhisümtomeiks, mitte seotud või komorbiidseteks häireteks.
4. Võimalikud vead kriitilistes osades 45. Milliseid reegleid (kriteeriume) kasutatakse opsüsteemi valikul erinevate opsüsteemide võrdlemiseks? 1. Timeliness ajalise käitumise sobivus 2. Design for survival under peak load käitumine tippkoormusel 3. Predictability - ettemääratus 4. Fault-tolerance - tõrkekindlus 5. Maintainability säilitatavus, hooldatavus 6. [1. Minimum interrupt latency - katkestuste latents - aeg katkestuse tekkimisest kuni katkestusprogrammi käivitamiseni; 2. Number of tasks supported - paralleelselt käivitatavate tegumite hulk; 3. Memory requirements - RTOS enda mäluvajadus; 4. Scheduling mechanism - plaanurite hulk ja olemasolu; 5. Intertask synchronization mechanism - protsesside kommunikatsiooni võimalused (puhvrid,järjekorrad, ühismälu, semaforid jne); 6
väärtused, mis tagavad lühima RT); summatsioon (2 silmale v. kõrvale antud S lühendab RT-d vrdl. ühele silmale v. kõrvale esitatud stiimuliga- kehtib modaalsuse sees; kui 2 modaalsust, siis RT väga varieeruv, kuid lähemal sellele modaalsusele, milles tavaliselt saadakse lühem RT); erinevate meelte RT. Andmed on statistilised, mitte absoluutväärtused. Väga suur erinevus on kasutatud instrumentaariumis, samuti stiimuli energia levikus (kella mehhanismi latents; helilained vs. valguslained; hõõglambi süttimise latents jne...); palju muid faktoreid, nt. vanus; väsimus; alkohol ja narkootikumid; ravimid (erandiks on väike kogus kofeiini); unisus, temperatuur; hapnikuvaegus etc · Sternbergi (1969) uus lähenemine aditiivmeetod ehk lisanduva faktori meetod (additive-factor method) : Küsimus oli varem põhimõtteliselt valesti püstitatud. Tuleb teha eksperimendi-situatsioonis muutusi, mis mõjutaksid töötlusulatust (e
tekkeks.Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga.Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkolliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali (EPP) e lihasraku depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme (tõmblus) koosneb kolmest faasist: latents- paar ms pärast stimulatsiooni kuni erutuse/kokkutõmbe ilmumiseni. Kontraktsioon- ristsillad on aktiivsed, lihas on lühenenud, kui pinge on piisavalt suur ületamaks laengut. Lõdvestus (puhkeperiood)- Ca2+ pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi ja lihas pinge alaneb basaalsele tasemele.Lihasrakk koosneb - Lihasfiiber ehk rakk, on sisse pakitud endomüüsiumi poolt. Lihaskimpe ümbriteb perimüüsium. Epimüüsium katab kogu lihast.
erinevuse aistinguis Signaalide avastamise teooria Green&Swets. Lävi ei ole lihtsalt selline püsiv väärtus, mis sõltub ärritaja tugevusest ja seisundist, vaid et lävesid mõõtes ,,mängivad kaasa" nii sensoorsed kui ka otsuse vastuvõtmise protsessidega seotud psüühika infotöötlustasandid. Psühhofüüsika uurib psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid (koguselisi). Rajajaks saksa teadlane Aistingu latents see periood, kui on aistingu eeldused (teadvustamata), toimub ärrituse vastuvõtmine, närviimpulsside tekkimine, edasikandmine, töötlemine ning tunnetamine mingi konkreetse aistinguga võtab aega...ja sel ajal on juba aistingu eeldused olemas. Adaptatsioon meeleorgani tundlikkuse muutumine pikemaaegsel ärritaja toimel või selle puudumisel ( ntx valgustatud toast minek pimedassse tuppa , nägemisraskused)
Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga. Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkoliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme koosneb kolmest faasist: latents, kontraktsioon, lõdvestus. Lihasrakk koosneb: Lihasfiiber ehk rakk. Lihaskimpe ümbriteb perimüüsium. Epimüüsium katab kogu lihast. Lihaskiu membraani nim sarkolemmiks, tsütoplasmat sarkoplasmaks. Kontraktiilseks üksuseks müofiibris on sarkomeerid, Need koosnevad aktiinist ja müosiinist. Sarkomeeris on M,H,Z- jooned ja A,I vöödid. Aktiin libiseb müosiini suhtes ja lihas lüheneb. 5. Lihaskontraktsiooni molekulaarne mehhanism, selle iseärasused erinevat tüüpi lihasrakkudes.
hendaks küsimuse siis, kui mõjud [2777] on suhteliselt väikesed näiteks kui võistlevateks hüpoteesi- deks on Chase'i eelistatud hüpotees (a) ja väiksem variant selle sisuga, et tema kvaalid on muutunud natuke ja tema normid muutunud vähem, kui ta arvab. See kehtib isegi siis, kui lisame oma andmetes- se mis tahes tahtmatuid ja alateadvuslikke käitumuslikke mõjutusi, sest nende sissetoomine oleks mitmemõtteline. (Kas Chase'i nüüdne pikem vastuse latents osutab "kvaalide taasnormaliseerimise katse" protsessile või "pikemaks veninud esteetilisele hindamisele"?). Eriti selgelt tuleb neurofüsioloogia tõendusjõu piiratus välja siis, kui kujutame ette kohanemise juhtumit. Oleta intuitsioonipumba # 8: operatsioonijärgse astmelise tervenemise raames, et oleme Chase'i maitsepungade ühendusi standardsel kujutletaval moel kuidagi "kirurgiliselt pööranud": pä- rast operatsiooni maitseb suhkur soolaselt, soolal on hapu maitse, jne
vaevumärgatavat juurdekasvu raskustundes, peame algraskusele 3 kg lisama rohkem kui algraskusele 2 kg) 39 Signaalide avastamise teooria SAT, lävi ei ole lihtsalt selline püsiv väärtus, mis sõltub ärritaja tugevusest ja seisundist, vaid et lävesid mõõtes ,,mängivad kaasa" nii sensoorsed kui ka otsuse vastuvõtmise protsessidega seotud psüühika infotöötlustasandid. Aistingu latents e viivis. Aisting on ajaline protsess, ärrituse vastuvõtmine, närviimpulsside tekkimine, edasikandumine, töötlemine ja tunnetamine mingi konkreetse aistinguna võtab aega. Eeldused on sel ajal reaalselt olemas, kuid teadvustamata. See on aistingu latentne periood. Erinevate aistinguliikide puhul on see erinev. Adaptsioon analüsaatori tundlikkuse muutumises on eriline koht adaptsioonile. meeleorgani tundlikkuse muutumine pikema aegsel ärritaja toimel või selle puudumisel
vaevumärgatava erinevused aistinguis. (Weber-Fechneri seadus Et saada võrdselt vaevumärgatavat juurdekasvu raskustundes, peame algraskusele 3 kg lisama rohkem kui algraskusele 2 kg) Signaalide avastamise teooria SAT, lävi ei ole lihtsalt selline püsiv väärtus, mis sõltub ärritaja tugevusest ja seisundist, vaid et lävesid mõõtes ,,mängivad kaasa" nii sensoorsed kui ka otsuse vastuvõtmise protsessidega seotud psüühika infotöötlustasandid. Aistingu latents e viivis. Aisting on ajaline protsess, ärrituse vastuvõtmine, närviimpulsside tekkimine, edasikandumine, töötlemine ja tunnetamine mingi konkreetse aistinguna võtab aega. Eeldused on sel ajal reaalselt olemas, kuid teadvustamata. See on aistingu latentne periood. Erinevate aistinguliikide puhul on see erinev. Adaptsioon analüsaatori tundlikkuse muutumises on eriline koht adaptsioonile. meeleorgani tundlikkuse muutumine pikema aegsel ärritaja toimel või selle puudumisel.
nim neuromuskulaarseks piluks).Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkolliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali (EPP) e lihasraku depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme (tõmblus) koosneb kolmest faasist: latents- paar ms pärast stimulatsiooni kuni erutuse/kokkutõmbe ilmumiseni. Kontraktsioon- ristsillad on aktiivsed, lihas on lühenenud, kui pinge on piisavalt suur ületamaks laengut. Lõdvestus (puhkeperiood)- Ca2+ pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi ja lihas pinge alaneb basaalsele tasemele. Lihasraku ehituslikud iseärasused Lihasrakk koosneb - Lihasfiiber ehk rakk, on sisse pakitud endomüüsiumi poolt. Lihaskimpe ümbriteb perimüüsium. Epimüüsium katab kogu lihast
proportsionaalne kasv 2. 2. Doosist sõltuv tõnäosuse, et need rakud suudavad kiirguskahjustuse üle elada, vähenemine. Rakud, mis kiirituse tõttu transformeeruksid, surevad, seetõttu suurte dooside puhul transformeerunud rakkude fraktsioon väheneb. Loomkatsetest on ka selgunud, et kogukeha doosi kasvades vähiteke ei kasva lõpmatult. Latentsiperiood Kiirituse ja pahaloomulise protsessi tunnuste ilmnemise vaheline ajavahemik on latentsiperiood. Leukeemial on lühim latents. Hiroshima ja Nagasaki aatompommide ohvrite uuringutest selgub, et leukeemiasse haigestumine sagenes mõni aasta peale kiiritust, saavutas maksimumi 7-12 aasta järel ja taandus täielikult 20 aasta möödudes. Muude kasvajate puhul esines palju pikem latentsiperiood kui leukeemiatel, varieerudes 20-50 aastani. See nähtus on jälgitav tänaseni, kuigi kiiritus toimus 1945. aastal. Viimasel ajal on latentsi puutuvaid küsimusi ümber hinnatud.
neuromuskulaarseks piluks). Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkolliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali (EPP) e lihasraku depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme (tõmblus) koosneb kolmest faasist: latents - paar ms pärast stimulatsiooni kuni erutuse/kokkutõmbe ilmumiseni kontraktsioon - ristsillad on aktiivsed, lihas on lühenenud, kui pinge on piisavalt suur ületamaks laengut lõdvestus (puhkeperiood) - Ca2+ pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi ja lihas pinge alaneb basaalsele tasemele Lihase omadused – kontraktiilsus (lihase võime lüheneda ja selle abil jõudu arendada); erutatavus (võime
* vrd. saun: kehatemperatuur = homöostaatiline muutuja; õhu temperatuur = häiremuutuja; higistamise määr = kontrollimuutuja (jahutab organismi!). - süsteemi eesmärgiks on säilimine. Selleks vaja rahuldada funktsionaalsed vajadused. Kõigepealt: Adaptation = kohanemine muutuva keskkonnaga; see tingib järgmise... Goal-Attainment = eesmärgi saavutamine Integration = integratsioon, ühtsus Latency e. Pattern Maintenance = mustri säilitamine (latents) PIKAAJALISED LÜHIAJALISED ÜLESANDED ÜLESANDED VÄLISED PROBLEEMID A G SISEMISED PROBLEEMID L I - Ühiskonnas erinevad institutsioonid tegelevad nendega erineval määral: nt. A majandus; G pol
Samas mustad saavad edukalt hakkama! (eriti Aafrikas nt. Ülikoolides). IQ on individuaalsetest erinevustest kõige tugevam töösoorituse ennustaja. Erinevatel elukutsetel on erinev g tase. Kui IQ > 125, siis õnn üsna õuel. Infotöötluse kiirus ajus? Korrelatsioon RT’ga ca -.10; valik RT juba -.30 jne kuni keerulisemate ülesannetega kuni -.50 Samuti intelligentsematel väiksem SD. Samas, asi EI ole lahendamiskiiruses. EEG’s on leitud korrelaate P300 kompleksis (väiksem latents, suurem ampituud) Pea suurus .20, Aju maht .50 Soolise erinevuse paradoks- Suurema g laadungiga ülesanded aktiveerivad rohkem prefrontaalkoort. Aju efektiivsem metabolism ( korrelatsioonid ca -.70) 34 General fitness faktor? – seosed kehalise sümmeetria ja IQ vahel. Toetavad ka seosed pikkuse ja füüsilise iluga (seosed pole funktsionaalsed!)
annaabi.ee 
