Leidsid 18 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "LASTINDUS JA LAONDUS ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konteiner, gaas, nafta, tankid, tankideaubaalus, märgis, toornafta, stoovimisteguroonus, lastid, riiulite, vöötkood, varinguoonuse, tükklast, papp, pallidaldenurk, puistlast, laondus, vedellastaubad, logistika, arvutisüsteemi, pakendite, naftasaadused, seondub, leekpunkt, tühikaubaaluste, talad, transpordis, tarkvaraombinatsioonÜhe kaubaühiku väärtus kõrge. Last võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. b. Puistlastid – homogeensete füüsilis-keemiliste omadustega suhteliselt väikeste ühesuguste mõõtmetega ja kaaluga pakkimata kaubad (nt maagid, süsi, teravili, väetised). Ühe ühiku väärtus suhteliselt väike 2.Mis on vedellast? Vedellastid – vedelal või gaasilisel kujul veetavad kaubad (nt nafta, maagaas, toiduained) 3.Mis on tükklast (segalast)? – Tükklastid (segalastid) – tooted, mida veetakse pakitult (kotid, kastid, vaadid) või pakkimata kujul (nt metall, sõidukid, masinad, konstruktsioonid, detailid). Võib koosneda paljudest kaubapartiidest ja olla mitmeliigiline, määratud mitmesse sadamasse. Ühe kaubaühiku väärtus kõrge. Last võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. 4.Mis on režiimne last?
VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed
32. Mis on aktiiv- ja reservkohtade süsteem, milleks seda kasutatakse? Igal tootel on muutumatu komplekteerimiskoht (aktiivkoht) ja üks või mitu aktiivkoha läheduses, enamasti kõrgemal riiulikorrusel paiknevat reservkohta. Aktiivkohti kasutatakse tükikauba ja peenkauba komplekteerimisel, mil ühelt hoiukohalt komplekteeritakse tooteid korduvalt, mitme väljastuse tarvis. Tükikauba väljastamisel kaubaaluse riiulitelt paiknevad aktiivkohad riiulite esimesel korrusel (põrandakohal), harvemini liikuvad tooted teisel riiulikorrusel. Harvemini liikuvad kaubad paigutatakse nn reservkohtadele, ülemistele riiulitele. 33. Nimeta kommenteeritult vähemalt 5 kaupade hoiutehnoloogiat? Riiulid võivad olla eri kõrguse ja sügavusega, kandetalad erineva pikkuse ja kandevõimega, hoiukohad eri kõrgusega ja vahekoridorid eri laiusega. Võimaluste paljusus muudab lihtsa riiulite süsteemi kasutamise väga paindlikuks.
on pakitud (karp, kast, purk jne). Üksikute toodete rühmitamisel suuremasse pakendisse 8 saadakse ühispakend ( master carton). Logistika seisukohalt võib see olla nii rühma- kui ka veopakend. Saadetiste kokkukogumist standardpakendisse nimetatakse veoühiku (unit loads) moodustamiseks. Veoühik on kaupade vedamise alus või lastiruum, millel puudub võime iseseisvalt liikuda (kaubaalus, konteiner, treiler, vagun) ja mis sisaldavad mitut väiksemat saadetist. Logistika seisukohalt võib veoühikut ka transpordipakendiks lugeda. Samuti võib pakendamisel rühmapakendit üldse mitte kasutada. Näiteks , kui plastikkottidesse pakitud aianduslik turvas on paigutatud kaubaalustel sõidukisse, siis EV pakendiseaduse mõistes ei ole veopakendit, küll on aga veoühik kaubaaluse näol. Rühma- ja veopakend ning veoühik on peamised käsitsemisühikud logistiliste operatsioonide puhul.
I peatükk 1. Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud 1.1. Lastid Lastiks nimetatakse transpordivahendiga teisaldatavat kaupa. Meretranspordis muutub kaup lastiks laeva parda ületamisel. Meritsi veetakse tuhandeid kõige erinevamate omaduste ja nimetustega laste. Meretranspordi ülesandeks on laevale võetud lastide tervena kohaletoimetamine, s.t. last tuleb saajale kätte toimetada samas seisundis, milles ta laeva võeti. Selle ülesande täitmiseks on vaja tunda lastide omadusi.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
vajadus suurte laovarude soetamiseks, väikesed kulutused ladustamisele jne). Näide: Arvutite valmistaja ostab sisse arvutikomponente Ühe konteineri imporditavate osade väärtus on 30000 EUR. Koostetehase vajadus on 100 konteinerit kuus. Hankijal on valida õhutranspordi ja maanteetranspordi kasutamise vahel. Õhutranspordi kasutamise puhul on transütaeg 1 päev, minimaalne saadetis 5 konteinerit veohilmaga 100 EUR konteiner. Autotranspordi puhul on transütaeg 4 päeva, münimumkogus 20 konteinerit veohinnaga 10 EUR konteiner. Kauba säilituskulu (kapitalikulu, maksud, kindlustus, hoiustamine, riknenud, purunenud, säilivusaja ületanud varud) on 25% aasta jooksul hangitud varude väärtusest. Küsimus: millise transpordilügi kasutamine on kulusäästlikum? TC = Ct+ C i+ Cd, kUS TC = Kogukulu Ct = transpordikulu Oi * R Qi aastane vajadus ühikutes R veokulu kaubaühiku kohta
5m 7m 9m 11 m 35. Millistel põhjustel tehakse ladudes üldjuhul ümberkorraldusi ja ruumi planeeringute muutmisi? Vali õiged põhjused. A muutub töökorraldus laos B võetakse kasutusele uusi masinaid ja seadmeid C muudetakse laoprotsesse ja toiminguid A, B B, C A, C A, B, C 36. Kuidas on võimalik suurendada lao ruumi kasutamise efektiivsust? Vali õiged võimalused. A riiulite kõrguse suurendamisega B vahekoridoride arvu vähendamisega C vahekoridoride laiuse vähendamisega A, B B, C A, C A, B, C 1. HOIUKOHTADE MOODUSTAMINE 1. Millal on vaja üldjuhul viia läbi hoiuühikute moodustamine kauba vastuvõtul? juhul kui kaup saabub alustel, millega on võimalik seda hoiustada juhul kui kaup saabub alustel kuid hoiustatakse ilma alusteta virnastatult
hoiukohtadele paigutamisel, komplekteerisel, ümbersiirdamisel ja inventeerimisel oleks võimalikult efektiivne. Kui riiulid ja nende hoiukohad on adreseeritud siis on komplekteerijal neid lihtne leida, muudab komplekteerimistöö efektiivsemaks ja kiiremaks. Ka inventuri on lihtsam teha kui õiged kaubad on õigetel aadressidel. 22. Veopakend ja selle markeerimine. Kaubakäsitlusmärgid. Veopakend on see milega kaupu veetakse ( alus, konteiner, pappkast, kast) Markeeritakse selleks et vedaja ja kauba käsitseja teaks kuidas kaupa hoida. Kaubakäsitlusmärgid aitavad kauba käsitlejal kaubaga ümber käia näiteks märgid näitavad mitmes kihis võib kaupa paigutada, kuida pidi eab kaup olema, kas on tegemist õrna kaubaga, kas talub niiskust või kuumust lisaks on ka temperatuur milles tohib kaupa hoida. 23. Pakendid, kaubaalused ja konteinerid. Aluste ja konteinerite ringlemine ettevõtete vahel
Piirkondlik ladu, kus on suur kauba liikumise tihedus. Jaotusladudes teostatakse igapäevaselt saadetiste konsolideerimist ja cross-dockingit Juhita tõstuk (Automated guided vehicle (AGV) Laser guided vehicle (LGV)) Automaatika poolt juhitav laotõstuk, mis transpordib koormat ühest kohast teise. AGV orinteerub ruumis tavaliselt laseri ja peeglisüsteemide abil, selle tööd juhib arvuti. Juhuveod Mereveod, mis tellitakse laevaomanikelt/agentidelt kindlate kaubakoguste (enamasti vili, nafta, süsi, väetised jne) toimetamiseks ühest sadamast teise. Vahelduvad sadamad, puudub veograafik, agendid otsivad laevadele pidevalt uut lasti. Üle 75% laevatatavatest kaubakogustest teostatakse juhuvedudena. Juurdehindlus Hinnalisa protsentides, mis näitab kui suur osa ostuhinnast on lisatud ostuhinnale müügihinna saamiseks. Juurdehindluse arvutamiseks jagatakse müügi- ja ostuhinna vahe ostuhinnaga (KM=0) Käsikahveltõstuk
5m 7m 9m 11 m 35. Millistel põhjustel tehakse ladudes üldjuhul ümberkorraldusi ja ruumi planeeringute muutmisi? Vali õiged põhjused. A muutub töökorraldus laos B võetakse kasutusele uusi masinaid ja seadmeid C muudetakse laoprotsesse ja –toiminguid A, B B, C A, C A, B, C 36. Kuidas on võimalik suurendada lao ruumi kasutamise efektiivsust? Vali õiged võimalused. A riiulite kõrguse suurendamisega B vahekoridoride arvu vähendamisega C vahekoridoride laiuse vähendamisega A, B B, C A, C A, B, C 9 Kordamisküsimused 1. Millistel põhjustel on vaja ladusid? 2. Kes on kauba omanik privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos? 3. Kes kontrollib laopidamist privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos? 4
9m 11 m 35. Millistel põhjustel tehakse ladudes üldjuhul ümberkorraldusi ja ruumi planeeringute muutmisi? Vali õiged põhjused. A muutub töökorraldus laos B võetakse kasutusele uusi masinaid ja seadmeid C muudetakse laoprotsesse ja toiminguid A, B B, C A, C A, B, C 36. Kuidas on võimalik suurendada lao ruumi kasutamise efektiivsust? Vali õiged võimalused. A riiulite kõrguse suurendamisega B vahekoridoride arvu vähendamisega C vahekoridoride laiuse vähendamisega A, B B, C A, C A, B, C Kordamisküsimused 1. Millistel põhjustel on vaja ladusid? 2. Kes on kauba omanik privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos? 3. Kes kontrollib laopidamist privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos? 4
Pooautomaatladudes teostatakse üksikuid järjestikuseid toiminguid automaatselt, kuid inimetse poolt antud vahetu juhtimiskäsu peale. Järjestikused tegevused on seotud enamasti hoiukoha/komplekteerimiskoha toomisega hoiustaja/komplekteerija juurde. 25. Kuidas toimib miniload laosüsteemis? Täisa automaatne mini-load süsteem töötab põhimõttel " goods to man" Hoiustamisühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, võetakse riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiulliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Vahekoridori lõpus asuv töökoht võib olla varustatud käsiterminaliga, skanneriga, printeriga jne. Mini load süsteem võimaldab loobuda pikkadest komplekteerimisteekondadest ja aeganõudvatest tõstetest. 26. Milleks kasutatakse külmladusi ja milline on nende temperatuurireziim?
lastide jaoks ning nende lastimine ja lossimine peaks toimuma küllalt kiiresti. Need laevad on ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega ning turvalisuse huvides tavaliselt teraskatetega. Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Süvatankid tavaliselt puuduvad, sest samaks otstarbeks võib kasutada ka pardatanke. Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist. Kaldega ülemised pardatankid muudavad laeva vilja ja muude taoliste lastide vedamisel isetrimmivaks. Maagiveolaevad Enamik maake on väga rasked ning ükskõik milline nendega lastitud laev vajub oma lastimärkideni juba enne lastiruumide täitumist
lastide jaoks ning nende lastimine ja lossimine peaks toimuma küllalt kiiresti. Need laevad on ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega ning turvalisuse huvides tavaliselt teraskatetega. Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Süvatankid tavaliselt puuduvad, sest samaks otstarbeks võib kasutada ka pardatanke. Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist. Kaldega ülemised pardatankid muudavad laeva vilja ja muude taoliste lastide vedamisel isetrimmivaks. Maagiveolaevad Enamik maake on väga rasked ning ükskõik milline nendega lastitud laev vajub oma lastimärkideni juba enne lastiruumide täitumist
jaoks ning nende lastimine ja lossimine peaks toimuma küllalt kiiresti. Need laevad on ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega ning turvalisuse huvides tavaliselt teraskatetega. Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Süvatankid tavaliselt puuduvad, sest samaks otstarbeks võib kasutada ka pardatanke. Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist. Kaldega ülemised pardatankid muudavad laeva vilja ja muude taoliste lastide vedamisel isetrimmivaks. Maagiveolaevad Enamik maake on väga rasked ning ükskõik milline nendega lastitud laev vajub oma lastimärkideni juba enne lastiruumide täitumist
mitmesuguseid automaatseid ja poolautomaatseid laoseadmeid, mis viivad kaubad vastuvõtust hoiukohtadele ja toovad väljastamiseks laotöötaja juurde. Arvestades poolautomaatsüsteemide kõrget hinnataset, näib esmapilgul odavam soetada traditsioonilist kaubaaluste või peenkauba ladustamise tehnoloogiat, kuid peab arvestama, et lii- kumisteekonnad hoiukohtadele paigutamisel ja komplekteerimisel on sel juhul pikad. Suur osa laotöötajate tööajast kulub riiulite vahel kõndimisele või tõstukiga sõitmisele. Tegemist on kalli inimtöö teatud mõttes asjatu kulutamisega. 11 Kauba käitlemine 261 Kui valida süsteem ,,kaup mehe juurde", võib laosisustus olla konventsionaalse lao riiuli- test mitu korda kallim, kuid kogu töö tehakse sellises laos palju väiksema arvu töötajatega. Tööaeg
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
