nii kulude kui klienditeeninduse seisukohalt. Ladustamise võimalsed Materjalide/toodete ladustamist vajaval ettevõttel on põhimõtteliselt valida kolme võimaluse vahel: eraladu, üldkasutatav ladu või lepinguline ladu. Võimalused erinevad üksteisest kasutajapoolse kontrolli ulatumiselt. Paljud ettevõtted kasutavad nende võimaluste kombinatsioone. Eraladustamine Ettevõtte omab, rendib või liisib vajalikku laopinda. Kauba omanik korraldab lao tegevust ja kontrollib seda täielikult. Vahel on eraladu ainuke ladustamisvõimalus (ravimite, ohtlike kemikaalide jms puhul). Tavaliselt kasutavad eraladusid hulgifirmad ja tootmisettevõtted. Eraladu iseloomustab püsikulude suur osakaal ja vajadus ise ladu juhtida. Ladustamine üldkasutatavas laos Üldkasutatava lao omanik ja pidaja on sõltumatu lepingupartner, kes pakub
2006.aastal soetati kinnistu Maardus Paemurru 6A ning jätkati laopidajana teenuse osutamist varem samal aadressil tegutsenud Abemi OÜ klientidele. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse otsusega 25.maist 2006 väljastati Abemi Laoteenused OÜ-le tollilao luba AT/0120/EE100EE ja tolliterminali luba YT/0114/EE100EE. Ettevõttel on laoteenuste osutamiseks teeninduspinda 16350 m², millest avatud territooriumi on 12000 m² ja kinnist laopinda 4350 m². Kinnise laopinna moodustavad 6 laohoonet, millest 5 on renoveeritud aastatel 2002-2005; uus, 1100 m²-ne külmladu valmis aastal 2004. Ettevõtte territooriumile suubub 2 raudteeharu kogupikkusega 1486 meetrit ning raudteevagunitega saabuva kauba teenindamiseks omab ettevõte kahte rööbastel liikuvat 10- ja 20-tonnise tõstejõuga sildkraanat. Teenused Abemi Laoteenused OÜ põhitegevusalaks on laomajandusteenused, mis hõlmab nii
Juhendaja: Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Vastavalt Tallinna Majanduskooli õppekavale tegin finantsanalüüsi AS DALE LD kohta. AS DALE LD asutati 9.detsembril 1991.a. Leisu külas Hiiumaal Emmaste vallas endise Emmaste Põllumajanduse Osaühingu juurde kuulunud tootmisüksuse baasil. Ettevõte põhineb kohalikul erakapitalil. Täna on ettevõttel üle 2300 m² tootmis- ja laopinda ning 1,6 ha maad. Nii tootmishooned kui kontor asuvad Leisu külas. DALE põhitegevusalaks on plastmasstoodete valmistamine survevalu- ja ekstrusioonimeetodil, survevalu kogemus pärineb meil aastast 1986. Tootmises kasutatakse nii klientidele kuuluvaid kui töötajate endi poolt tellitavaid survevaluvorme. 2012 aasta seisuga on ettevõttel 48 töötajat. DALE suurimateks klientideks on: Henkel Makroflex, Ensto Ensek, ABB, BelINECO Valgevenest ja Troll Avto Vene Föderatsioonist
Arengule on kaasa aidanud ka Hiina muutumine sotsialistlikust arengumaast maailma tööstusliku masstootmise keskuseks. Konkurentide löömiseks ja kliendisoovide täitmiseks proovib Menlo eristuda teistest läbi LEAN programmi, mis põhineb kõigi ressursside kasutamise vähendamisel kogu tarneahela ulatuses ja koosneb kolmest elemendist. Esimesena proovitakse vähendada materiaalsete ressursside kasutamist. Näiteks on kasutusele võetud cross-docking, mis vajab üldiselt väga vähe laopinda. Samuti pakutakse nn. edasilükkamist, kus toode saab oma lõpliku kuju alles tarneahela viimases praktilises osas. Teiseks elemendiks on saaste vähendamine. Nende minimiseerimine on äärmiselt tähtis ning Menlo jätkab pidevat koostööd oma klientidega muutmaks ja parendamaks metoodikaid, mida kasutada jäätmete käitlemisel. Kokkuvõttes annab see kulude kokkuhoiu mõlemale poolele. Saaste
käsitsijuhtimine nõuab pikaajalist praktilist kogemust. Esimestes tehiskuivatites oli kuivatava õhu liikumiskiirus 0,5...2,0 m/s, moodsates kuivatites 2,5...6 m/s. Ka niiskuse ja temperatuuri reguleerimise aparatuuri tehnilised võimalused on paranenud: temperatuuri on võimalik reguleerida poole kraadi täpsusega. Tehiskuivatite kasutamisel on järgmised eelised: · on võimalik saada väga madala ja etteantud niiskusega puitu · lühem kuivatusaeg nõuab väiksemat laopinda · kuivati töötab aasta ringi ühesuguse tootlikkusega · ilm ei mõjuta kuivatamisprotsessi tulemusi · suureneb tuleohutus. Puidu kvaliteeti ohustavad spooride ja seente abil leviv hallitus, pehastumine ja sinetus. Spoorid on väga kerged ja levivad seetõttu ka väga väikese tuule kiiruse juures. Sinetus- ja pehastusseened kasvatavad seeneniidistiku puidu sees, hallitusseened kasvavad vaid saetud puidu pinnal
Eelised- välditakse jaotuskeskusega seotud kulusid Ladude rollid veel: Transpordi ühitamine- laos kogutakse osakoormad täiskoormateks Suurte saadetiste lahutamine Erinevate tarnijate kaupade ühendamine üheks saadetiseks 16. Jaotussüsteemi kavandamise põhikaalutlused- tuleb lähtuda kauba iseloomust, kogustest ja tüübist. Lisaks tuleb kaalutleda järgnevaid punkte: Omandivorm- kas omada või rentida laopinda? Eralaol suured püsikulud, seega eeldab see suuremat ja ühtlast mahtu, kui rendilao puhul. Eralao põhikasu- kontrolli võimalus, paindlikkus. Sellegipoolest on eraladude osakaal tänapäeva ettevõtetes väike, kuna tahetakse vähendada kapitali investeeringuid logistilistesse varadesse. Lepinguladu pakub tavaliselt lisaks mitmeid logistilisi teenuseid- transpordi korraldamine, laovarude juhtimine, tellimuste käsitlemine, klienditeenindust.
Eelised- välditakse jaotuskeskusega seotud kulusid Ladude rollid veel: Transpordi ühitamine- laos kogutakse osakoormad täiskoormateks Suurte saadetiste lahutamine Erinevate tarnijate kaupade ühendamine üheks saadetiseks 16. Jaotussüsteemi kavandamise põhikaalutlused- tuleb lähtuda kauba iseloomust, kogustest ja tüübist. Lisaks tuleb kaalutleda järgnevaid punkte: Omandivorm- kas omada või rentida laopinda? Eralaol suured püsikulud, seega eeldab see suuremat ja ühtlast mahtu, kui rendilao puhul. Eralao põhikasu- kontrolli võimalus, paindlikkus. Sellegipoolest on eraladude osakaal tänapäeva ettevõtetes väike, kuna tahetakse vähendada kapitali investeeringuid logistilistesse varadesse. Lepinguladu pakub tavaliselt lisaks mitmeid logistilisi teenuseid- transpordi korraldamine, laovarude juhtimine, tellimuste käsitlemine, klienditeenindust.
Pärast külmutatud toote ülessulatamist esineb tootest nn tilkumiskadu. Eraldub koemahl tootest, esineb seetõttu kuivainekomponentide kadu tootest. Tilkumiskadu on seda suurem, mida rohkem sai külmutamisel toote struktuur kahjustada, probleem on väiksem kiiremal külmutamisel. 109. Kirjeldada 2-e tüüpilist erinevust liha- ja piimatööstuse külmamajanduse / laomajanduse vahel. Lihatööstuses on madalamaid temperatuure vaja ja suuremat laopinda. Piimatööstus ei vaja eriti palju ladusid ja madalamaid temperatuure. 110. Mida tuleb arvestada laoruumide ja abiruumide planeerimisel (paigutamisel) külmhoones? Selgitada vähemalt 2-e põhimõtet. Külmemad laod paigutatakse keskele. Peab arvestama sellega, et toote transport oleks lühike. 111. Nimetada nii ühe- kui mitmekorruseliste külmhoonete kohta 1 oluline eelis ja 1 puudus. Ühekorruseline: + transport lihtsam - vaja suurt ala
märguandele (kliendi tellimused, mitte ületootmine)) o Pidev protsesside parendamine · Tajnija juhitud kaubavaru (VMI) on tarneahela strateegia, mille puhul müüjale või tarnijale delegeeritakse vastutus kliendi varude juhtimise eest. · Põhiliselt kasutatakse jaekaubanduses · Eesti kogemuse järgi võimaldab selle strateegia rakendamine suurendada käivet 10% ja vähendada kulutusi personalile, vabastada käibekapitali, laopinda jne. · Võimalikud probleemid: o Informatsiooni jagamine/konfidentsiaalsus o Investeeringud ja ümberkorralduskulud o Sõltuvus tarnijast · Kiirreageerimise strateegia · Seotus tarneahela juhtiminse, paindliku tootmise, täpisajastamise ja aja kompressiooni põhimõtetega. · Sisuks on minimeerida täitmisaega (tellimusest kohaletoimetamiseni), et see oleks vastavuses reaalse nõudlusega.
tootmine – hooajaline tarbimine) toodete sortimendi ühendamine (partiide koondamine vahelaos enne kaubandusse minemist) konsolideerimine (saadetise kogumine ja transport järgmisse üksusesse) distributsioon (kaupade laialijaotamine kohapealt) kliendi rahulolu tagamine (terminalis koondatakse kaubad) Eraladustamine- ettevõte omad, rendib või liisib välja vajalikku laopinda. Kauba omanik kontrollib kaupa täielikult. Üldkasutatav ladu- lao omanik on sõltumatu lepingupartner, kes pakub ladustamiseteenust rohkem kui ühele kliendile. Lao pidaja omab ladu kuid mitte tehnikat seal sees. Lepinguline ladustamine- – üldkasutatava lao teenuste edasiarendus, kliendi erivajadustele kohandatud laoteenuste pakkumine. Partnerlussuhe laooperaatori ja kliendi vahel peab olema hea ja ladu on kohandatud vastavalt kliendi vajadustele. Samuti võivad sellega kaasneda lisa
laost. Tootevaliku ühitamine – pannakse kokku mitu asja, et ei peaks asju eraldi saatma kliendile Konsolideerimine – kaubasaadetise kokku koondamine ja saatmine teatud sihtpunkti suurde koondsaadetisena. Tellitakse mitu asja kuid eeldatakse kätte ikka terviktootena saada. Jaotus – tuleb suure kogusena, jaotatakse laiali mitme kliendi jaoks. Eraladustamine – ettevõte omad, rendib või liisib välja vajalikku laopinda. Kauba omanik kontrollib kaupa täielikult. Üldkasutatav ladu – lao omanik on sõltumatu lepingupartner, kes pakub ladustamiseteenust rohkem kui ühele kliendile. Lao pidaja omab ladu kuid mitte tehnikat seal sees. Lepinguline ladustamine – üldkasutatava lao teenuste edasiarendus, kliendi erivajadustele kohandatud laoteenuste pakkumine. Partnerlussuhe laooperaatori ja kliendi vahel peab olema hea ja ladu on kohandatud vastavalt kliendi vajadustele
Tootja Hulgimüüja Jaemüüja Klient Näide B2B turult B2C turule: Nahakaupmees OSTAB loomanahka, kemikaale, seadmeid, tööjõudu, energiat. MÜÜB toornahka. Parkal OSTAB toornahka, kemikaale, seadmeid, tööjõudu ja energiat. MÜÜB töödeldud nahka. Jalatsitootja OSTAB töödeldud nahka, kontsasid, karusnahka, seadmeid, tööjõudu, energiat. MÜÜB jalatseid. Hulgikaupmees OSTAB jalatseid, laopinda, seadmeid, tööjõudu, energiat. MÜÜB jalatseid. Jaekaupmees OSTAB jalatseid, müügipinda, müügisüsteeme, tööjõudu ja energiat. MÜÜB jalatseid. Tarbija OSTAB jalatseid. 8.Turu segmentimine ja toote positsioonimine Segmentimine on tarbijate rühmitamise meetod. Tarbijad jaotatakse ühe või mitme tunnuse alusel rühmadesse. Ühte rühma ehk segmenti kuuluvad tarbijad on valitud tunnuste järgi sarnased. Segmentimise
viimine edastamine e-poe platvormi brändiomanikelt, osutub võimatuks frantsiisilepingust haldajale koostööaldis platvormi tulenevate reeglitega pakkuja Laoruumi leidmine ja Hinnapakkumiste küsimine, ~450 € Mõistliku kulu ja suurusega Ei leita sobivat laopinda või töötajate koolitamine ruumi valmis seadmine laopind toodete üürilepingu lõpetamine kaubaga ladustamiseks ning ladu puudutuava kontoritöö tegemiseks
(postponement võimaldamine) jne. jne. Ladustamisattematiivid Ettevõttel on kasutada mitmeid laoalternatiive: 1. Toodete otseturustamine. Kaup saadetakse otse kliendile. Näit. Posti- ja internetimüügifirmad. Eksisteerib üks suur ladu tootmisettevõttes või müügifirmas. Enamus firmasid kasutab siiski vaheladusid tootja(te) ja kliendi vahel. 2. Ettevõtte oma ladu. Ettevõte omab, rendib või liisib vajalikku laopinda. Kasutajaks kauba omanik. Enamasti hulgifirmade ja tootmisettevõtete laod. Mõttekas suurte koguste stabiilsel ladustamisel 3· Avalik ladu (laohotell). Lao omanik ja -pidaja pakub ladustamisteenuseid paljudele klientidele. Reeglina omab ladu, sisseseadet, tehnika, kuid mitte laos asuvaid kaupu. Avalikud laod on enamasti spetsialiseeritud laofirmadel või suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid)
kaupluse sisekujundust ja kaupluse opereerimiskulusid. Kaupluse üldplaneering on müügi- (sales areas) ja mittemüügipindade (non-selling, sales supporting space/areas) ruumiline korraldus. Kõigepealt määratakse kaupluse ruumide jaotus, nende pinnad ja proportsioonid vastavalt kaupluse eeldatavatele vajadustele. Valdav osa kaupluse pinnast on müügisaal. Mittemüügipind hõlmab klienditeeninduse ala, laopinda, kaupluse juhtkonna ja töötajate käsutuses olevaid ruume. Mittemüügipind saab asetseda näiteks mitmekorruselises kaupluses ühel eraldi korrusel, müügisaali keskosas, müügisaali seinte äärtes või asub täiesti eraldi osana müügipinna vahetus läheduses. Kui kaupluses valmistatakse mõningaid kaupu kohapeal (näiteks kulinaaria- ja kondiitritooted) või on tegu suuremahuliste kaupade müügi ja
ringluskulude surve tootmiskuludele, infotehnoloogia areng, muutused varude formeerumise strateegias, militaarkogemuste mõju. Infotehnoloogia laialdane kasutamine võimaldas kogu logistilise protsessi jälgimist ja analüüsi ning see omakorda lõi aluse logistika juhtimise tõhustamiseks. Infotehnoloogia kasutamine muutis senist arusaama ladustamisest, sest arvati, et varud võimaldavad häireteta tootmist ja selleks on vaja piisavat laopinda ja laoseadmeid. Paraku jõuti varsti arusaamisele, et ülemäärased kaubavarud nõuavad lisakapitali (seovad kapitali) ning nad varjavad häireid tekitavaid protsesse, võimsuste kooskõlastamatust, mitteküllaldast paindlikkust, praaki, tarnija usaldamatust. Aastatel 1977–1980 tõusis toornafta hind maailmaturul neli korda. Sellega kaasnes inflatsioon ja tootmise langus. Päevakorrale kerkis toodangu materjali- ja energiamahukuse vähendamine
Vastuvõtt (nt vastuvõetud kaupade lahti- ja ümberpakkimine, kvaliteedikontroll, vajalike märgiste ja dokumentide lisamine) Hoiukohtadele paigutamine Hoiundamine Aktiivkohtade täiendamine Komplekteerimine Sortimine, ühitamine, pakkimine Lähetamine (pakitud saadetised viiakse loovutusalale) 70. Ladustamise võimalused 1. ERALADUSTAMINE Ettevõte omab, rendib või liisib vajalikku laopinda. Tavaliselt kasutavad hulgifirmad ja tootmisettevõtted. Suurte koguste ja ühtlaste käitlemismahtude puhul ökonoomseim ladustamisviis. Samas püsikulud on suured ja tuleb ise seda juhtida. 2. ÜLDKASUTATAV LADU Omanik on sõltumatu lepingupartner, kes pakub ladustamisteenuseid rohkem kui ühele kliendile. Üldjuhul see isik omab ladu, selle sisseseadet ja tehnikat, kuid mitte laos olevat kaupa. Osutatakse tavapäraseid ladustamis- ja kaubakäitlemisteenuseid, tihti lepinguta või
mõneks nädalaks. Joonis 11.2 U-kujuline läbivool 11 Kauba käitlemine 263 Kuna koridore on palju, on teekonnad kauba hoiukohtadele paigutamiseks ja komplektee- rimiseks lühemad kui otseläbivoolu laos. Puuduseks on asjaolu, et võrreldes otseläbivoolu laoga on koridoride all rohkem laopinda. U-kujulise läbivoolu laos peatub kaup tavaliselt mõneks päe- vaks, nädalaks või mõneks kuuks. Kaubavoog siseneb lattu ja väljub sealt ühelt lao küljelt, mis- tõttu ei vajata lao ehitamiseks nii suurt krunti kui otseläbivoolu lao puhul. Enamik tänapäevaseid suuri laokomplekse Euroopas ehitatakse siiski otseläbivoolu põhimõttel. Lao ühes küljes toimub kauba mahalaadimine ja vastuvõtt, sellest edasi suurte kauba-
Kuna koridore on palju, on teekonnad kauba hoiukohtadele paigutamiseks ja komplektee- rimiseks lühemad kui otseläbivoolu laos. Puuduseks on asjaolu, et võrreldes otseläbivoolu laoga on koridoride all rohkem laopinda. U-kujulise läbivoolu laos peatub kaup tavaliselt mõneks päe- vaks, nädalaks või mõneks kuuks. Kaubavoog siseneb lattu ja väljub sealt ühelt lao küljelt, mis- tõttu ei vajata lao ehitamiseks nii suurt krunti kui otseläbivoolu lao puhul.
annaabi.ee 
