Vana-Kreeka ajalooperioodid ● Mis põhjusel hääbus Kreeta-Mükeene kultuur Kreekas ning langeti tsivilisatsiooni eelsele tasemele? Vastus: 12.saj eKr tabasid Kreekat purustused, toimusid ulatuslikud rahvaste liikumised Vahemere idaosas. Elanikkonna arvukus langes, nii lihtrahvas kui ka ülemkiht olid märksa vaesemad. Tume ajajärk (u 1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri hävimise järel (1100) langeti tsivilisatsiooni eelsele arengutasemele - unustati kiri, purustatud losse ei ehitatud ülesse. Kuid osa kreeklasi rändas Väike-Aasia läänerannikule, lisaks võeti kasutusele raud. Tsivilisatsiooni tõus (8.-6. saj eKr) Keskusteks kujunesid linnriigid (kr k polis), mis olid üksteisest sõltumatud ja rivaalitsesid: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos (Väike-Aasias) ja Sürakuusa Sitsiilias. Kujunes aristokraatlik võim (suurmaaomanikud) ja orjandus. Lisaks olid
Vabadusvõitluses sõdisid eestlased vastu ristirüütlitele. Eestlased kaotasid. Kas eestlased oleks võinud võita muistse vabadusvõitluse? Eestlased olid alati olnud rahvuslikkuselt vähemuses. Eesti rahvas ei hoidnud kokku vaid üritati üksteisele ära panna. Rüüstati ja riisuti kõrvalkülasid. Kui ristirüütlid tungisid Eestisse ei suutnud eestlased endeid kokku võtta ja ühineda nii kiiresti. Kõik üritasid võidelda ristisõdijatega üksi võidelda ja nii langeti kiiremini. See soodustas ristirüütlite kiiremat pealetungi! Ristirüütlitel oli suur selgroog. Neid toetas katolik kirik. Katolikul kirikul oli muidugi ka endal kasu sees. Igal ristirüütlite poolt vallutatud maal said nemad oma usku levitada. Neil oli plaanis ristiusku levitada üle maailma. Ühtlasi oli ristirüütlitel pidev sõdurite pealevool. Vajadusel tuli ristirüütleid juurde. Eestlased olid ise vähemuses. Samuti oli neil ainult mõni liitlane. Ristiusu levitamist aitasid
Saksa üksustega Tallinna all. Kuigi soomepoisse oli Eesti tuleviku muutmiseks liiga vähe näitasid nad, et väikerahvas võib suurvõimude heitluses leida oma huvidele vastava tee ning sel viisil rohkem otsustada oma tuleviku üle. Kogu sõja vältel põgenes kümneid tuhandeid eestlasi läände, et pääseda sõjast. Peamiselt põgeneti Saksamaale ning Rootsi, paljud ka metsadesse. Eestlastel oli vähene võimalus valida, kelle poolel sõdida kuna langeti pidevalt suurriikide võimu alla ning sunniti sõdima nende ridades või töötama nende sunnitöölaagrites.
Kreeklased pidid nende eeposte autoriks pimedat laulikut Homerost, kuid tänapäeval ei osata öelda, kas Homerose-nimeline poeet on kunagi ka tegelikult elanud, nagu ei või me kindlad olla selleski, kas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" on ühe ja sama või mitme autori looming. Tume ajajärk Tume ajajärk. 1100-800 e.Kr rändas palju kreeklasi välja Jooniasse. Kiri ununes, lossid hüljati ning naabermaadega suheldi väga vähe. Kasutusele võeti raud Langeti tsivilisatsiooni eelsele kultuurile. Arhailine periood 800-500 e.Kr nim. arhailiseks perioodiks. rahvaarv kasvas, kujunes ülemkiht, ida kultuur mõjutas väga, hakati rohkem naaberriikidega suhtlema. Foiniiklaste mõjul võeti kasutusele kiri. Algas kolooniate rajamine, kasutusele võeti raha. Kirjutati üles seadusi. Toimusid suurte linnriikide (nt. Ateena, Sparta, Mileetos, Korintos, Sürakuusa) vahelised kodusõjad ja riigipöörded.
Range kontroll, repressioonid, toidukaardid 1944 jan jõudis Punaarmee taanduvate sakslate kannul uuesti eestisse võitlused Narva all, Sinimägedes, Kgu-Eest, Emajõgi Sept lõp NSVL all kogu Eesti mandriosa Suur põgenemine 1944 kevadel - Eesti Vabariigi Rahvuskomitee taheti taastada iseseisvus 18 sept 1944 nim Jüri Uluots (eesti viimane peaminister) ametisse Esti VR uue valitsuse. Juhiks Otto Tief tehti igasugu asju, kuid puudus sõjajõud. Kui NSVL peale tuli, siis põgeneti või langeti selle kätte. Moodustati eksiilvalitsuse Eesti mehed 2MS rinnetel Punaarmee 1941 mod hävituspataljonid metsavendluse vastu 22. territoriaalne laskurkorpus NSVL poolel 20 jul 1941 üldmobilisatsioon Tööpataljoni d ehitusväeosad, kuhu koondati ebausaldusväärsed mobiliseeritud nagu sunnitöölaagri 8. eesti laskurkorpus rahvusväeosad 1945 uus sundmobilisarsioon Saksa armee Sinna midni soovist maksta kätte venelastele Metsavenad
Näib lendavat ja väljendab võidujoovastust. 5) Laokooni grupp- peeti antiikkunsti tippsaavutuseks, praegu peetakse liiga teatraalseks. Trooja preestri ja tema poegade tapmine madude poolt. 6) Milose Venus- mona Lisa kõrval populaarseim vaatamisväärsus. Peetakse täiuslikuks naise kujutiseks. Käed on hävinud, muidu hästi sõilinud. Etruski kunst Levis Itaalia keskosas 8-3 saj eKr. Kultuuri kõrgaeg oli 7-5 saj eKr. Lõpuks langeti Rooma võimu alla. Etruskidel olid tihedad sidemed kreeklastega. (Lõuna- Itaalia kolooniad, mis on mõjutanud tugevalt nende kunsti) hilisem rooma kultuur oli omakorda mõjutatud etruskidest. Uuritud on tuhandeid etruskite haudu. Sealt pärinevad põhilised meie teadmised nende kultuuri kohta. On erinevad hauatüübid: 1) maapinda raiutud tunnelid, mis lõppevad kambriga 2) ümarad kuplitaolised hauakünkad 3) maja taolised kivikambrid 4) mägede sisse raiutud ruumide süsteemid.
rahva. Küüditamiste ja mobilisatsiooni käigus sattus Venemaale mitmeid kunstnikke. Hukkuti, vaeveldi tööpataljonides, langeti Punaarmees. Osa kunstnike elu kujunes siiski mõnusaks, sest neid kasutati propagandas. Eduard Viiralt naasis Pariisist kodumaale aastal 1938, mil vahepeal kasutas
-Tõusuaeg kestis kuni 1870ndate aastateni. 1860ndate aastate algul tulid koolmeistrid ja taluperemehed luua kõrgem eestikeelne kool(keskkool). Jakob Hurda toel sai sellest üle-eestiline ettevõtmine. Kool nimetati Aleksandrikooliks, et meeles pidada keiser Aleksander I-st. 1864 andsid talupoegade saadikud Peterburis keisrile üle palvekirja. Seal esitati mitmeid majanduslikke, õiguslikke ja rahvuslikke nõudmisi. Tulemusi ei saavutatud ja langeti võimude tagakiusamise ohvriks. 1869 toimus esimene Üldlaulupidu. See oli murrangulise tähtsusega edulugu. Selle korraldas Johann Voldemar Jannsen koos Vanemuise seltsiga. Mõte sugenes soovist tähistada Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamine (1819) suure rahvapeoga. See lõi ühtsustunde ja andis rahvuslikele tegelastele võimaluse uute sidemete loomiseks. *Laulupidu andis tugeva tõuke eestlaste ühistegemistele. Loodi põllumeeste seltse
impeerium. Nende võimukeskuseks oli Tenochtitlan, kust valitsesid suurt osa Mehhiko kiltmaas. Asteekidel oli samuti religioon ja nende religioon oli tuntud rohkete inimohvrite järgi. Neile olid tähtsad vihmajumala Tlaloci tempel ja sõjajumal Huitzilopochtli tempel. Just nendele jumalatele toodigi ohvreid. Ohverdamised olid jõhkrad. Aastatel 1519 1521 ootas Asteekide riiki samasugune lõpp nagu olmeekide linnriike, langeti Hispaania võimu alla. Enamvähem samal ajal kui Kesk-Ameerikas, kujunes tsivilisatsioon ka Lõuna-Ameerika läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal. Looduslikud olud olid seal piirkonniti üsna erinevad. Kuivades kohtades tegi põlluharimise võimalikuks arvukad mägedest merre voolavad jõed. Üheks olulisemaks põllukultuuriks sai kartul. Rannikumadalikel ja mäeveergudel levis maisikasvatus. Andide mägikarjamaadel olid kariloomad, eeskätt laamad
Belgiasse. Tegelikult pidid Saksa armee põhijõud hõivama Luksemburgi,tungima üle Ardennide,mööduma Maginot'i liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude taha ning nad ühe hoobiga purustama. 10.05 1949 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks langevarjurüksusi,mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. Prantsuse ja Briti väed polnud valmis, arvati,et Hitler kordab 1914.a Saksa sõjaplaani, kuid langeti Hitleri ülesseatud lõksu. 12-13 mai ületasid sakslased Maasi jõe, tankideviisid liikusid Ardennide all. Suure vaevaga Briti väed evakueeriti Dunkerque kaudu Prantsusmaalt. 22.06.1940 sõlmiti taaskord Compiegne'i rahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. 2/3 Prantsusmaast ka Pariis sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitus, eesotsas marssal Petainiga. Lahing Inglismaa pärast Peale Prantsusmaa alistumist jätkas sõda vaid Inglismaa
kaotused. ·09.04.1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat ·Norra hõivamine käis algul väikse vaevaga, kuid 1940 a. suvel alistati lõplikult. Välksõda läänes (Blitzkrieg) ·10.05.1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks laialdaselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. ·Prantsusmaa ja Briti armee polnud 1940 a. suvel sõjaks veel valmis ·Langeti Hitler seatud lõksu ·12-13.05.1940 a. ületasid sakslased liitlasvägede selja taga mitmes lõigus Maasi jõe, avades tee märkamatult üle Ardennide liikunud tankidiviisidele, mis Prantsusmaa kaitse läbi murdsid ning nende tagalasse murdsid ·Suure vaevaga suutsid inglased juuni alguseks enamiku oma vägedest Dunkerque` i kaudu Prantsusmaale evakueerida, kogu sõjavarustus langes aga sakslaste kätte ·22.06.1940 sõlmiti taas Compiegne`i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu
· Ettevalmistused välksõjaks. · Algne plaan väejuhatusel anda esialgul löök Belgiale ja Hollandile, meelitades Prantsuse- Inglise põhijõud Belgiasse. · Tegelikult pidid Saksa armee põhijõud hõivama Luksemburgi, tungima üle Ardennide, mööduma Maginot'i liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude taha ja ühe hoobiga purustama. · 10. mai Saksamaa -> Belgiat ja Hollandit. · Prantsuse ja Briti väed polnud valmis. · Arvati, et Hitler kordab 1914.a. sõjaplaani, langeti lõksu. Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa · 12.-13. mai ületasid sakslased Maasi jõe. · Suure vaevaga Briti väed evakueeriti Dunkerque kaudu Prantsusmaalt. · 22. juuni sõlmiti Compiegne'i rahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. · 2/3 Prantsusmaast, ka Pariis sattus Saksa okupatsiooni alla. · Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus, eesotsas marssal Petainiga. Ühendatud Kuningriik · Peale Prantsusmaa alistumist jätkas vaid Suurbritannia vastupanu.
Oli vaja korraga Eestis ja Leedut, kuid see oli võimatu, otsustati Eesti kasuks. 1208. tungisid sakslased Ugandi mk ja algaks MVV. 1210 piirasid eestlased sisse Võnnu linnuse, kuid nad lasid jalga, sest saks. said abiväge. Neid jälitati, peitsid end metsa. Ümera lahing. Mk järjest langesid. 1211 piirati sisse Viljandi linnus. Anti alla . Mk ühendasid jõud, et sakslasi lätis hävitada. 1211. Piirati sisse Turaida linnus. Kuid taaskord said teised abiväge ja seekord langeti. 1212. Sõlmiti vaherahu 3 aastakse (ees ja saks) Leedulased tegid ränga röövhetke Eestisse Sakslased kindlustasid end ja said uusi liitlasi. 1215 tungisid sakslased juba Läänemaale. Alistuti. Ugalased andsid end vabatahtlikult ära peale üht taaskord ebaõnnestunud piiramist. Kui leitigi liitlane veneriigilt, siis see vürst suri oma teekonnal siia ära. Aga 1217 Novgorodi ja Pihkva väed hakkasid Otepääd piirama. Sakslased (+ugalased) said lüüa. Lembitu hakkas juhtima
hävis, 25 000 inimest peavarjuta). 25 märts jõuti Tartuni. Tugevdas eestlaste indu võidelda. · Võitlus Narva pärast üldmobilisatsioon. Narva linn hävitati, punaarmee marssis linna sisse. Tänu sellele, et lahing kestis ligikaudu 7 kuud, said paljud eestlased põgeneda (Suur põgenemine Rootsi/osad põgenesid koos sakslastega). · Sinimäed · Pealetung Võru-Tartu suunalt, Sm ähvardas ümberpiiramine. Eestile tähendas see seda, et langeti jälle okupatsiooni alla. · Eestil puudus sõjaline jõud, et iseseisvust taastada(sept '44). Samuti ei suudetud taastada iseseisvust, kuna Eestit kui riiki ei tunnustatud (Teheranis otsustati, et NSVL alad taastatakse '41 aasta seisu järgi). · Saarte vallutamine eesti täielikult NSVL võimu all.
loovutati Leedule, põhiseaduses pealinn. Poola ja Leedu vahel polnud diplomaatilisi suhteid kuni 1938, ei olnud üle piiri ronge, posti jne. Kuid ajutine pealinn Kaunas, sest Vilniuses Polla võimud. 39 sõlmiti vastastikuse abistamise pakt NL ja Leedu vahel, Leetu Punaarmee sõjaväebaasid, Leedu sai Vilniuse. 40 okupeeriti kogu Leedu NL poolt ning liideti NLga. 41 tulid saksa väed, 91% juutidest mõrvati, 44 langeti Punaarmeele. 44 kuni 52 oli vastupanuliikumine, olid küüditamised. 80ndatel tekkis antikommunistlik liikumine, Leedu sai iseseisvaks 1990, 14 inimest suri kui iseseisvust püüti maha suruda. Sai ÜRO liikmeks 1991, viimased NSVL väeosad lahkusid 1993. 36. Holland XX sajandil Esimese maailmasõja ajal oli Holland neutraalne, toodete import läbi Hollandi oli Saksamaa jaoks vajalik, et ellu jääda. Teise maailmasõja ajal vallutati Holland 1940 aastal, oli välksõda
miitingute-rongkäikude kujundusi, samas jagati raha poliitiliselt neutraalsetele kunstnikele. Suur osa kunstnikke jätkas sama kunsti viljelemist, millega tegeldi enne okupatsiooni, kuid teemades sagenes töötavate inimeste kujutamine. Osa kunstnikke püüdsid aktiivselt uusi võime teenida. Sõja puhkemine lõhestas eesti rahva. Küüditamiste ja mobilisatsiooni käigus sattus Venemaale mitmeid kunstnikke. Hukkuti, vaeveldi tööpataljonides, langeti Punaarmees. Osa kunstnike elu kujunes siiski mõnusaks, sest neid kasutati propagandas. 1943. aastal asutati Jaroslavlis Eesti Nõukogude Kunstnike Liit, korraldati saksavastane propagandaüritus, kunstinäitus ,,600 aastat Jüriöö ülestõusust". Saksamaa ei pidanud okupeeritud riigi kunstnike ümberkasvatamist oluliseks, seega töötati edasi 30. aastate stiilis. Kui Punaarmee 1944. aastal Eestisse tungis, pagesid mitmed kunstnikud läände, kuid nende
Schlieffeni plaani matkivat pealööki--->tegelikult Luxemburgi hõivamine, tungima üle Ardennide, mööduma Maginot' liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude selja taha, et purustada · 10. mail 1940 ründas Belgiat ja Hollandit, kasutades langevarjuüksusi, mis vallutasid piirikindlused, toetas lennuvägi · Pr ja Briti sõjavägi polnud suvel veel sõjaks valmis: soomusjõud nõrgad, lennuvägi jäi alla, langeti Hitleri lõksu · 12-13 mai sakslased ületasid Maasi jõe, piirati vastased sisse, liitlased evakueerisid oma väed Dunkerque'i kaudu, sõjavarustus langes sakslaste kätte · Sm edu õhutas sõtta astuma It, sõjaline panus väike · prantslaste vaim murtud · 22. juuni 1940 Compiegne'i vaherahu Sm ja Pr vahel---> 2/3 Pr-st (sh Pariis) Saksa okupatsiooni alla, okupeerimata lõunaosas saksameelne nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga
Schlieffeni plaani matkivat pealööki--->tegelikult Luxemburgi hõivamine, tungima üle Ardennide, mööduma Maginot' liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude selja taha, et purustada 10. mail 1940 – ründas Belgait ja Hollandit, kasutates langevarjuüksusi, mis vallutasid piirikindlused, toetas lennuvägi Pr ja Briti sõjavägi polnud suvel veel sõjaks valmis: soomusjõud nõrgad, lennuvägi jäi alla, langeti Hitleri lõksu 12-13 mai – sakslased ületasid Maasi jõe, piirati vastased sisse, liitlased evakueerisid oma väed Dunkerque'i kaudu, sõjavarustus langes sakslaste kätte Sm edu õhutas sõtta astuma It, sõjaline panus väike prantslaste vaim murtud 22. juuni 1940 – Compiegne'i vaherahu Sm ja Pr vahel---> 2/3 Pr-st (sh Pariis) Saksa okupatsiooni alla, okupeerimata lõunaosas saksameelne nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga
kokkulepet sõlmima. Linnus jäi eestlastele, preestritel lubati sisse minna ja ristimine läbi viia. Majad ja inimesed piserdati püha veega üle ja jagati veidi õpetust, seejärel piirajad lahkusid. 1211. aasta suvel toimus eestlaste vasturetk. Kavatseti vallutada Toreida linnus, anda tugev löök Kaupo vägedele ning liikuda edasi Riiga. Üritust organiseerisid saarlased koos ridalaste ja rävalastega. Rünnak ebaõnnestus, kuna langeti appitulevatele sakslaste rünnaku alla ja oldi sunnitud taanduma. Saarlaste laevad jäid vaenlastele saagiks. 1211. ja l212. aasta talvel tabasid liivlasi ja latgaleid katk ja naljahäda. Suure suremuse tõttu muutus sõjategevuse jätkamine üha raskemaks. Hakati pidama läbirääkimisi rahu sõlmimiseks. 1212. Aastal sõlmiti rahu eestlastega. Piiskop Alberti naasmise järel Saksamaalt hakati ka saksalastega rahukõnelusi pidama. Need toimusid Toreidas.
Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III. Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki Vana-Egiptuse kuningaid. (http://et.wikipedia.org/wiki/Vaarao) Vaaraole kuulusid inimesed, maa ja vesi kogu Egiptuses. Samaaegselt peeti teda jumalaks, kellest sõltusid Niiluse korrapärased üleujutused, viljasaak ja kogu rahva turvaline elu. Vaarao iga liigutust ümbritses tohutu pidulikkus. Tema ees langeti kummuli, suudeldi tema jalajälgi, harvadel oli võimalik emmata tema põlvi. Erakordseks auks oli aga vaaraoga kõnelemine. Inimesed langesid sellele mõeldes minestusse. (Selirand, J. (1995). Muinas- ja vanaaeg. Ajalugu VI klassile. Tallinn: Koolibri) VAHENDUSKAUBANDUS – kaupade vahendamine ühelt maalt teisele Kaubandusel oli 2 liiki: Vahetuskaubandus – kaup vahetati kauba vastuVahenduskaubandus – kaupa osteti ka edasimüügiks. (http://www.annaabi
lapsi enam ei saa siis võis paluda kedagi nooremat meest et too lapsi teeks.)Spartas on leitud tüdrukute paljaid kujukesi, peegleid , kuju oli peeglikäepide.naistega seonduva luksuseseme kaunistus elemendid, mujalt kreekas ei leia selliseid. Kõikidel spartiaatidel pidi olema kleros, mingil põhjusel nad aja pikku laostusid, arhailisel perioodil ei olnud märu, aga eiri 5-4 saj klassikalises, langeti välja kui pankrotistiti, spartiaate jäi alles vaid 1000 4 saj keskpaigas, põhjused on meile ebaselged. Lygyrgus sparta riigi autor ja seadluseandja. Rhetra ja gruusia hoidsid sparta ühiskonda koos.Üheltpoolt aristokraatlik, totaliseerimiselel lähenev, demokraatlik ja võrdustikuslik, kehti spartaatide grupis. homoios – samasugused, võrdsed olid spartiaadid, lyg oli rangelt ära keelanud rikkuse näitamise, isegi rahakasutamine oli keelatud, kasutati rahana neid raudvardaid
ja oktoobris 4) 1916. aasta alguses kutsuti teenistusse algselt sõjaväeteenistusest vabastatud isikud (valgepiletimehed). 5) 1916. aasta jaanuaris, veebruaris, märtsis, augustis ja oktoobris korraldati maakaitseväelaste mobilisatsioon ning mais viidi läbi ennetähtaegne noorsõdurite võtmine. 6) 1917. aasta veebruaris võeti tegevteenistusse veel kord ennetähtaegselt noorsõdureid. Inimkaotused: Pole teada kui palju neist sõjas hukka said ~ 10 000 meest pakutakse. Langeti lahingutes, haiguste tõttu ja õnnetuste tõttu. Meeleolud: patriotismipuhang, germanofoobia, sõjatüdimus: Patriotismipuhang: Sõjapuhkemisega kaasnes lühiajaline vaimustus. Patriotism ja lootus, et sõda ei kesta kaua. Arvati, et sõda ei saanud kesta kauem kui paar kuud. Samasugused meeleolud olid Eestis. Kardeti samuti vene sovenistliku liikumist, kuid elati venelastega juba 200 aastat ning arvati, et saavad hakkama uue venestamisega.
annaabi.ee 
