Chicago) KUJUNEMISEST Ameerika linnade tormiline areng nõudis odavaid ja kiireid ehitusmeetodeid Maa kõrge hind linnasüdametes sundis ehitama järjest kõrgemaid hooneid. ISELOOMULIKUD TUNNUSED ALGUSAASTATEL Risttahukakujulised mahud Siledad valge krohviga kaetud pinnad Lamekatused Igasuguste mittefunktsionaalsete kaunistuste vältimine (L. MoholyNagy. Bauhausi rõdud.) INTERNATSIONALISEERUMI NE Edaspidi asendusid valge Video!! krohviga kaetud seinad klaasiga. Seinad vabanesid kandeülesandest, mis jäi hoone teraskarkassile. Taolised ehitised levisid ka LääneEuroopas ja teisteski maailmajagudes. Stiili on võimalik tõlgendada moderniseerimise ja progressi sümbolina. (Le Corbusier
· Funktsionaalsus, arvestamine tarbija mugavustega. Lihtsus, suur maht ja võimalusel odavus. Ei ole kohta tunnetele, isikupäratud ehitised. · Mille poolest need voolud sarnased ja mille poolest on erinevad? Kirjeldada ja v õrrelda lähtuvalt antud ehitistest (konstruktsioon, kasutatud materjalid, jne.) Abimaterjalina konspekt ja õpik. Sarnasused erinevused Ehitised on isikupäratud, lamekatused, pidi olema Funktsionalism põhirõhk odavusel ja suurel mugav ja majanduslikult läbimõeldud .Enamjaolt mahul,eeldas kerget vormi.Geomeetriline.Arvestati kõrged ja otstarbekad. erinevate materjalide omapära. Ehitised on siledapinnalised, aknad ristkülikukujulised, Internatsionaalses arhitektuuris mõned üksikud ka ringjad.Loobuti enamikest stiilis,karkassehitised,klaasist
Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Siledad kaunistusteta pinnad krohviti ja värviti ühevärviliseks. Terase ja raudbetooni kasutamine võimaldas ehitada üle terve fassaadi kulgevaid vahedeta aknaribasid või koguni terveid klaasseinu, mis peenikestele tugipostidele toetudes annavad hoonele kerguse. Uuenduseks said ka lamekatused. Pärast teist maailmasõda on funktsionalism levinud kogu maailmas. Kuigi natsionaalsotsialistide võimuletulekuga üldine areng Euroopas pidurdus, levis see Ameerika Ühendriikides. Tähtsaks ehituskeskuseks sai Chicago. Samal ajal arenes ka konstruktivism. 20.sajandi esimeste kümnendite arhitektuuri iseloomustasid insener-tehnilised uuendused -uudsed materjalid, tehnoloogiad, uudsed vormid. Toimus üleminek masintootmisele, kus orienteeruti keskklassi vajadustele
näidata teeb progressile. Arhitektuuri ja tarbeesemete kavandamisel oli eemsärgiks nende massiline tööstuslik toodetavus. Esemete vorm tuli nende funktsioonist. Funktsionalism põhimõte, mille kohaselt see mis hästi funktsioneerib on ka ilus. Bauhaus soosis standatrsust ja isikupäratust. LUDWIG MIES van der ROHE- arhitekst, kooli direktor aitas tasakaalustada liigset tehnitsismi. LE CORBUSIER «Villa Savoje»-majad postidel, lamekatused jne. Konstruktivism- Kujund konstrueeritakse geomeetrilistest elementidest. Kunst osaleb aktiivselt esemete tootmises, trükiplakatites jm. Arhitektuuris lihtsad risttahukakujulised mahud. VLADIMIR TATLIN «Internatsionaali monumendi makett». Loodi ka liikuvaid skluptuure. Puristid (pure) Maalikunstis taheti vabastada kubism dekoratiivsusest, juhuslikkusest. L-E 1920-1940- Pariisi koolkonna eesmärgiks oli ilu loomine ja silmadelge naudingu pakkumine. Art deco vormides
õmmeldud/nõelutud. Funktsioonid: pinnaste tugevdamine, eraldamine, filtreerimine, dreenimine, kaitse. Testimine: eelkõige tõmbetugevusi, veeläbilaskvus(kui on dreensüsteemi osa), torketugevus, hõõre pinnase ja tekstiili vahel. Geomembraanid: Kasutusvaldkonnad: prügilad, jäätmehoidlad, lägahoidlad, puhastusseadmed, naftaterminalid, bensiinijaamad, basseinid, tiigid, veehoidlad, kanalid, niiskusisolatsioon, lamekatused, prügilate, jäätmehoidlate katmine. Katsemeetodid: paksus, tõmbetugevus ja venivus, läbistuskindlus, rebestustugevus, kihtide omavaheline nake, tihedus. Ühendamisviisid: ekstruudeldamine, keevitamine kuuma õhuga/ keevitusaparaadiga(kuuma rauaga). Testid ühenduskohtadele: suruõhutest, nihketugevustest, rebimistest, vaakumtest, ülelöögitest. Savikangad: Tüübid: geotekstiiliga ümbritsetud, adhesioonnakkeline; geotekstiiliga ümbritsetud, õmmeldud;
nrgemad ning leiavad kasutamist teatud tüüpi lamekatuste remondiks. Materjali alumine kaitsekiht on tavaliselt huke PE-kile vi liivapuiste, mis kaitseb rullmaterjali kokku kleepumisest ning vimaldab katusematerjali kiiremat lahti rullimist paigaldamisel. Tavaliselt kasutavad tootjad logoga tähistatud kaitsekilet, mis paigaldamisel gaasipoletiga ära sulab ning sellega on tagatud kuumutatud bituumeni tugev nakkuvus aluskihiga. Lamekatust on halvustatud Eestis olid lamekatused väikemajade ehitamisel eriti moes 1960. aastail. Tollal ebannestus katuse katmine sageli kasutatud materjalide ning puuduliku teabe tttu: katused lasid läbi ning nudsid järjepidevat remonti. Lamekatusest sai soimusona ja tekkis arusaam, et lamekatused on väikemajadele vale lahendus ning meie kliimasse ei sobi. Praeguseks on olemas töökindlad ja usaldusväärsed materjalid igasuguse kaldega katuste tegemiseks. Äri-, büroo- ja tootmishoonetel on lamekatus tavapärane ning sobilik
· ''Pallase'' lõpetajad · Elmar Kits keskne stiil impressionism, teinud ka sotsrealismi · Endel Kõks palju erinevaid stiile, enim fovism · arhitektuuris · 1920ndate alguses valitsev juugend, lõpus oluline funktsionalism · Olev Siinmaa · suurkuju, tuntud ka sisekujundajana · Rannahotell Pärnus · lihtsate geomeetriliste vormiega elamud Oru loss · Edgar Johan Kuusik Kunstihoone · suured aknad, geomeetriline rütm · tulevad lamekatused, kaovad sammaskaunistused · valitsus tellis traditsioonilisemat, eklektilist stiili · juhtiv arhitekt Alar Kotli · Kaitseliidu maja Tartus (sambad) · presidendi kantselei Kadriorus (pilastrid) · pöördub tagasi klassitsistliku arhitektuuri juurde · hilisem töö ''Laululase lava'' Tallinnas
funktsionalismi isa, pehmemate vormide ja kõverjoonte sobitamine loodusesse; looduslikud materjalid, Hooneid projekteeriti seest väljapoole ja need tuli sulandada loodusega. Maja kose kohal. Guggenheimi kunstimuuseum.(ka dekonstruktivism) Veel arhitekte:(mine tea, äkki küsib?!?)ELIEL SAARINEN, EERO SAARINEN ja ALVAR AALTO. III Internatsionaalne stiil arhitektuur peale II MS. (Ameerikas 50.ndatel; Eestis 60., 70., 80ndatel.) Risttahukakujulised mahud, sileda krohviga pinnad, lamekatused, kaunistuste vältimine. MIES VAN DER ROHE, vähem on rohkem, suured klaasiseinad, teraskarkassid; aken on auk seinas; uudne stiil vastandus minevikule, see näitas progressi. Odav arhitektuur; elamurajoonide teke; rahuldas sotsiaalseid vajadusi. IV Postmodernism (70. 80ndad); Ühetooniline massehitus ei meeldinud postmodernistidele sest: 1)ei austa kultuuritraditsioone 2)lõhkus linnastruktuuri 3) ei arvesta looduslikku ega arhitektuurilist konteksti
Tuuletõke Tuulutusvahe Aluskate Katusekatte alus Katusekate Vee äravoolu Õhutõke Siseviimistlus Detailid: läbiviigud, piksekaitse, kinnitusrööpad ALUSKATE Aluskate paigaldatakse väikese soojusinertsiga katusekattematerjalide Aluskate peab vältima kondensvee ja juhuslikult katusekatte läbi tunginud vee ja lume sattumist soojustuskiht, juhtides vee räästa kaudu välja. Katusekatte ja aluskatte ning aluskatte ja tuuletõkke vahele jääv õhuvahe peab olema tuulutav. Lamekatused kattematerjal SBS – bituumenrullmatejal, mis sisaldab elastomeerseid modifikaatoreid. APP – rullmaterjale, mis sisaldavad plastomeerseid modifikaatoreid. Plastkatted (PVC) ja kummikatted (EPDM) LAMEKATUSE SOOJUSTUS Lamekatuse soojustusmaterjaliks sobivad: Mineraalvill Vahtpolüstüreen Keramsiitkruus Vahtklaas Katusekatte alus: puitalus Kuivad sulundlaud Niiskuskindlad ehitusplaadid
mugav elada. Funktsionalism. 17. Mida kujutab endast „Internatsionaalne stiil“? Miks see just Ameerikas tekkis? Kes olid selle tähtsaimad esindajad? Milliseid vajadusi see stiil püüdis rahuldada? (lk 135- 141) Tekkis ameerikas, sest arhitektid olid sinna läinud. Püüdis rahuldada esteetilised vaid ka sotsiaalsed vajadused. Uus funktsionalistlik euroopa arhitektuur, risttahukakujulised mahud, siledad pinnad, Lamekatused,ebavajalike kaunistuste vältimine 18. Mida kujutavad endast lintaknad ja kardinsein? Kardinsein, pole kandevõimet, klaasist, modernistlikus arhitektuuris kasutatav aknatüüp, horisontaalne ehitise fassadi läbistav klaasosa 19. Millist arhitektuuri võib nimetada „orgaaniliseks“? Kes olid tähtsamad arhitektid? Milliseid vorme eelistati? (lk 141-142, vt pilte arhitekti nime järgi internetist)
põgeneda USAsse eriti new yorki. 14)kes oli kõige tuntum tegevusmaalia, kuidas tegi, missugune töö välja nägi?Robert Motherwell. kunst oli rahulikum kui pollockil, rajas teoseid mustadele ja valgetele pindadele, tihti poeetilise ja ideoloogilise pretensiooniga. nteleegia hispaania vabariigile nr.34. 15)millal ja kus võeti kasutusele mõiste ,,internatsionaalne stiil"?millised ehitised? võeti kasutusele 1932 USAs. iseloomulik oli risttahuka kuju ja sileda krohviga kaetud pinnad, lamekatused. 16)mis oli internatsionaalses stiilis positiivset, negatiivset? posit: see rahuldab ka sotsiaalseid vajadusi, pakub eluruume ja tööd paljudele inimestele. kui nad olid ükskikult-värsked ja mõjuvad, kui palju, muutusid igavaks. neg: seal kus oli ühiskond viletsam, sündisid sotsiaalsed probleemid selle kunstiga. 17) millest sai nime internatsionaalse stiili alaliik orgaaniline arhitektuur? sai nime sellest, et
ruumimuutusteks rohkem võimalusi. Loobuti ornamendist ja kaunistustest, kuna arhitektuuri ja terbeesemete kavandamisel oli eesmärgiks nende massiline tööstuslik toodetavus. Nõuti värvi, joone, pinna ja mahu kasutamise täpsust, vormide geomeetrilist selgust ja lihtsust ja erinevate materjalise omapära maksimaalset arvestamist. Eelistati lihtsaid risttahukakujulisi mahtusid, värvilisi detaile, kõiki uue ehitustehnika võimalusi, nt postidel majad, lamekatused. Oluliseks muutunud avarus ning kooskõla ümbritseva loodusega 5. Kazimir Malevits- oli abstraktsionistlik maalikunstnik, kunstiteoreetik ja geomeetrilise abstraktse kunsti teerajaja. Ta nimetas oma teoste laadi supermatismiks. Ta kasutas geomeetrilistest kujunditest põhiliselt ruutu, ringi ja risti. Tema kuulsaim teos ,,Must ruut" 6. Piet Mondrian oli abstraksionistlik maalikunstnik, hollandlane. Tema maalid
eneseväljendamisega ja abstraktsionismiga. Tegevusmaal tähendab, et hüljati maalikunsti senised kompositsioonireeglid ja rajati ühtlaselt kattev stiil. Tegevusmaal e all-over painting, tehti maali ümber midagi, maal maas, käidi ümber selle. Tuntum oli Jackson Pullock (pilt) ARHITEKTUURI INTERNATSIONAALNE STIIL 1932. a USA-s, sellega tähistati uut funktsionalistlikku Euroopa arhitektuuri. Risttahukalised mahud, siledad valge krohviga pinnad, lamekatused. Kõrghooneid iseloomustas lihtne kuju ja üleni klaasseinad, ei kasutatud dekoratsioone. „Less is more” Mies van der Rohe, L.H. Sullinan. NEODADA Tekkis 1950. a lõpus ja 1960. a alguses Pariisis ja New Yorgis, kui kunstnikele hakkas taas huvi pakkuma dadaism. Kõige kuulsam neodadaist oli Yves Klein (pilt „Reljeef ja sinine käsn“), kes kasutas oma teoseid luues pesukäsnu, alasti naisi, sinist värvi ja orkestrit. Niki
soojustamisel ja sellega seotud töödel; Järelevalve korraldamine soojustamistöödel; 4 2 ... EHITISTES SOOJUS-ISOLEERITAKSE: Vundamendid Keldri müürid ja sokkel Pinnasel põrandad Välisseinad ja fassaadid Vahelaed (näiteks keldrivahelaed) Katuslaed (kaldlaed, pööningulaed, lamekatused) Jt. Aga samuti isoleeritakse ka: Kommunikatsioonide läbiviigud Sõlmed, detailid, külmasillad, liitepinnad Pinnase külmakerke vastane kaitse Jt. 5 6 3 KONTAKT: LEKTOR: Erki Soekov TTÜ õppejõud Ehitustootluse inst, OJV insener KONTAKTINFO: AADRESS: Ehitajate tee 5
tegelased ja maastik J. Miro Funktsionalism arhitektuuris (1920) ● Hoone ilme kujuneb funktsioonist e. ülesandest Tähtsamad arhitektid: - Le Corbusier (Prantsusmaa) - purism: lihtne geomeetriline vorm, puhas kaunistustest “Maja on elamismasin” “...kõik, mis hästi funktsioneerib, on ilus” - W. Gropius - kunstikool “Bauhaus” De Stijl (Holland) G. T. Rietveld - Vaimajad - Lintaknad Corbusier - Lamekatused 1930ndatel Euroopa arhitektid → USAsse ● “Internatsionaalne stiil” - Less is more - L. M. van der Rohe (Holland) ● Teraskarkass, kardinseinad Abstraktne ekspressionism 1950ndad USAs ● J. Pollock - tohutud lõuendid, pritsis ja valas värvi ● M. Rothko Euroopas “brutaalne kunst” (Art Brust) Dubbutet J. Pollock “Number Üks” Neodada 1950ndad USAs ● Uudsus ● Publiku šokeerimine R. Rauschenberg - 3D teosed - “Monogramm” Euroopas: ● Y
EESTI nõukogude kunstnike liit/ saksa ajal- lilled, loodus, inimesed kunstnike terror, jäid ellu need kes surusid oma isikupära alla/ Arhitektuur- elektika, klassitsism, suur SÕJAJÄRGNE ARHITEKTUUR, INTERNATSIONAALNE STIIL 1932a. USA-s./ Sellega tähistati uut Euroopa funktsionalistlikku arhitektuuri./ 1930a. saabusid selle stiili juhtivad arhitektid USA-sse otsides pelgupaika natsismi eest./ Risttahukakujulised ehitised., Sileda valge krohviga kaetud pinnad., Lamekatused, mittefunktsionaalse kaunistuse vältimine. Mies van der Rohe, Walter Gropius, Internatsionaliseerumine- lihtsus, klaas, hajus paigutus Orgaaniline funktsionalism põhjamaades- loodusega kooskõla, puit, SÕJAJÄRGNE LÄÄNE EUROOPA KUNST Pariisis, näitus Picasso ja Matisse 1944, pluralism, ekspressionism, modernism Itaalias neorealism, levis abstraktne kunst/ Spatsialism- ruumiskunst mis kaotas piiri skulptuuri ja maalikunsti vahel
aluskihiga. Protan PVC katusekatted PVC on keskkonnasõbralik materjal, mille valmistamiseks kasutatakse looduslike aineid: meresool (57%) ja õli (43%) 10 Protan SE EX EXG katteid kasutatakse uusehitustel ja katuste renoveerimisel, lamekatustel, viil- ja erikujulistel katustel, suurtel tööstus- ja ärihoonetel ning erinevate projektidega ja kujudega eramajadel ja paljudel teistel katustel. Lamekatused Viilkatused Erikujulised katused Protan armeeritud kootud polüesterkangaga katusekatted on elastsed ja UV-resistentsed materjalid, taluvad väga madalaid temperatuure, on hingavad, kerged ning samas väga tugevad ja vastupidavad katted. Protan katusekatete paigaldus on kiire. Katusetöid on võimalik teostada aastaringselt. Protan katusekatteid on võimalik toota praktiliselt kõikides värvitoonides. Protan SE on
tuulutatav. - Soojustus peab täitma kogu temale määratud ruumi ja liibuma tihedalt vastu sisemist auru- ja õhutõket või siseviimistlusplaati ja välimist tuuletõket. Laius tuleb valida sarikate ja roovide sammu järgi, piirete liitekohtades tuleb soojustus paigutada eriti hoolikalt, et sellesse ei jääks läbivaid õhukanaleid ega külmasildu. Lamekatused Kalle peab olema 1:80 kuni 1:10, lamekatusele ei tohi jääde peale vihma püsivaid loike. Kõrged nõuded katusekattematerjalidele, kui kalle alla 1:20, siis peab katusekate olema 12 kahekihiline. Olulised omadused: veepidavus, külmapidavus, vastupidavus ultraviolettkiirgusele, venivus ja tõmbe- ja rebimistugevus, torketugevus, tööiga ja garantii. SBS bituumenrullmaterjal, mis sisaldab elastomeerseid modifikaatoreid (elastne, vastupidav
vee räästa kaudu välja. Katusekatte ja aluskatte ning aluskatte ja tuuletõkke vahele jääv õhuvahe peab olema tuulutatav. 30 15 Ehitusniiskus Ehitamise ajal tuleb vältida vee ja niiskuse sattumist katuse sisse. 31 32 16 Lamekatused Lamekatuse kalle 1:80 kuni 1:10. Väikese kalde tõttu on vee äravool lamekatuselt aeglane. Lamekatusele ei tohiks jääjääda da pä pärast vihma või lume sulamist pü püsivaid loike. loike. Madala kalde tõttu jää jäävad vad loigud
eeltoodud märkustest. Lame- ja viilkatuse võrdlev maksumusuurimine seisneb nii erinevate viimistluste kui katusekonstruktsioonide võrdluses. Keskmise suurusega avade puhul on sarikatega katus odavam kui võrreldava kvaliteediga lamekatus osaliselt ka seetõttu, et selliste avade katmine sarikatega on tavaliselt lihtsam kui kõrgete taladekasutamine. 5 Viilkatused, kuigi suuremate ehituskuludega, on aga vastupidavamad kui lamekatused, mis on seejuures eriti tundlikud halvasti valmistatud alusele ja ebatäpsustele töös. Negatiivsed kogemused seoses odavate lamekatuste kasutamisega on kaasa toonud nende vältimise igal võimalikul juhul. 6) Katuselaternad Katuselaternad on tavaliselt kõige ökonoomsemaks ruumide valgustamise mooduseks siis, kui võimalikuks alternatiiviks oleksid vaid aknad ja kohtvalgustus lampidega. Kuigi maksumuse seisukohalt on viimane
Tuuletõke Tuulutusvahe Aluskate Katusekatte alus Katusekate Vee äravoolu Õhutõke Siseviimistlus Detailid: läbiviigud, piksekaitse, kinnitusrööpad ALUSKATE Aluskate paigaldatakse väikese soojusinertsiga katusekattematerjalide Aluskate peab vältima kondensvee ja juhuslikult katusekatte läbi tunginud vee ja lume sattumist soojustuskiht, juhtides vee räästa kaudu välja. Katusekatte ja aluskatte ning aluskatte ja tuuletõkke vahele jääv õhuvahe peab olema tuulutav. Lamekatused kattematerjal SBS – bituumenrullmatejal, mis sisaldab elastomeerseid modifikaatoreid. APP – rullmaterjale, mis sisaldavad plastomeerseid modifikaatoreid. Plastkatted (PVC) ja kummikatted (EPDM) LAMEKATUSE SOOJUSTUS Lamekatuse soojustusmaterjaliks sobivad: Mineraalvill Vahtpolüstüreen Keramsiitkruus Vahtklaas Katusekatte alus: puitalus Kuivad sulundlaud Niiskuskindlad ehitusplaadid
Linnahalli, Sakala keskuse ja Rahvusraamatukogu 33. Maailma arhitektuur 20. sajandi lõpul 1. Meenuta, mida tähistati nimetusega "funktsionalism", "internatsionaalne stiil" ja "modernistlik arhitektuur". Millises seoses on nad omavahel? Funktsionalism on põhimõte, mille kohaselt see, mis hästi funktsioneerib peab ka ilus olema; internatsionaalse stiili peamisteks tunnusteks on risttahukakujulised, siledad ja valge krohviga kaetud pinnad, lamekatused ja igasugune mittefunktsionaalne kaunistus; modernistlik arhitektuur kõis teadusliku arenguga kaasas, uuendati kõike, mis oli minevikus. 2. Millistes olulistes küsimustes vastandus postmodernistlik arhitektuur modernistlikule? Postmodernistliku stiili piirid pole täpsed. 3. Millist arhitektuurisuunda nimetatakse kõrgtehnoloogiliseks? Hi-tech. Kasutati ja arendati välja maksimaalselt uut tehnoloogiat ja uusi materjale. 4. Millisesse arhitektuurivoolu kuuluvad uusklassitsistid?
C - 0,5 - 0,6 D + 0,8 + 1,0 + 0,6 + 1,0 E - 0,3 - 0,3 Projekteerimise alused 80 d/h vahepealsete väärtuste puhul välisrõhutegurite väärtus leitakse interpoleerimise teel. Joon. 10.2.2 Ristkülikulise põhiplaaniga hoone seinte koormustsoonid 10.2.3 Lamekatused (1) Koormustsoonide ja arvutuskõrguse määramist selgitab joonis 10.2.3. (2) Rõhutegurid on toodud tabelis 10.2.3. Projekteerimise alused 81 Joon. 10.2.3 Lamekatuste koormistsoonid ja arvutuskõrgus Tabel 10.2.3 Lamekatuste välisrõhutegurid Tsoon
Lamekatustena käsitletakse põhikaldega1:100 kuni 1:10 katuseid ja katuslagesid, mille katusekatteks on rullmaterjalidest või valatud polümeersetest materjalidest hüdroisolatsioonikiht, mis talub vähemalt 1,0 kPa suurust veesurvet. tavakatused kattepinna kalle 1:40. Tava lamekatuste all peame silmas, et meil pole tegemist pööratud katuse ega käidava katusega. 36 Tava lamekatused liigitatakse konstruktsiooni järgi alljärgnevalt: soojustamata katused; soojustatud katused (katuslaed): a) tuulutatavad katuslaed; b) suletud katuslaed; Joonis:tüüpilised tava soojustatud lamekatused ( raudbetoon paneelil ) a) Polüuretaansoojustusega suletud tava lamekatus- sobib kasutamiseks vaid kuivades ilma ülerõhuta ruumides. Kihid: 1. Katusekate (polüvinüülkloriid- (PVC), bituumen- või kummibituumen-rullmaterjal) 2
välisseinad, kui need kokku liita saab kokku 330. Siseseinad 340 m2, kõikide põhipinna tasandite siseseinte pindala summa--Kõrgus all paikneva kandetarindi pealt kuni ülal paikneva lae tarindini. Siseseinte pindala 340 maht kandvad, mittekandvad siseseinad, siseuksed ja aknad, koosteelementidest. Laed 350 m2, tegemist on kõikide põhipinna tasandite pindala summaga. Arvut. välismõõtude järgi 350 =351 laetarind. Katused 360 m2, lamekatused välismõõtude järgi katusetarindi tasandil, kaldkatus määratakse pinnalaotuse järgi, avasid maha ei arvestata. 360 = 361+362 leht 27 (2. pool) Kaasaegse töömahu kirjeldus Arvuti abil 3 võimalust. firmas on olemas automatiseeritud programm(AutoCAD) mõõtude , pidalatearvutamiseks. spetsiaalsed tõõmahtude arvut. programmid Eestis pole praegu välja töötatud. Selle keskkond on sarnane CADi programmi keskkonnale. Joonist on võimalik käsitleda diagonaalsel kujul,
Soojustus peab täitma kogu temale mõeldud ruumi ja liibuma tihedalt vastu sisemist auru ja õhutõket või siseviimistlusplaati ja välimist tuuletõket. Soojustus tuleb valida sarikate ja roovide sammu järgi. Kui soojustus on liiga lai või kitsas pole ühendus tugikarkassiga ideaalne ja sinna tekivad õhukanalid, kus õhk liikuma pääseb. Piirete liitekohtades tuleb soojustus paigaldada eriti hoolikalt, et sellesse ei jääks läbivaid ega külmasildasid. Lamekatused Lamekatuse kalle 1:80 kuni 1:10 Väikese kalde tõttu on vee äravool aeglane, katusele ei tohiks jääda pärast vihma või lume sulamist püsivaid loike. 32 Madala kalde tõttu jäävad loigud katusekatte ülekatete vuukide juurde samuti soojustuse vajumise ja aluspinna läbipainete tõttu. Kõrged nõudmised katusekatte veepidavusele katusekate peab taluma veesurvet
Energiakulu mõõtühikuks kWh/m2 kohta aastas. Välisseinte üld- ja soojustehniline iseloomustus. Korrusmajad vajavad lisasoojustamist. Sobilikud materjalid – mineraalvillplaadid või mullpolüstüreen-plaadid 70-120 mm paksusega. Korruselamutel on see sobilik akendeta otsaseinte puhul. Fassaadil aga akende renoveerimine. Katuste ja katuslagede soojustehniline hinnang. Meie kliimas on esiteks vaja tagada vettpidav katus koos hästi toimiva vee- eemaldus süsteemiga. Lamekatused vajavad lisasoojustamist. Vanale katusekattele uue kihi pealekleepimine on ajutine hädaabinõu. Uue kaldkatuse ehitamine on üks optimaalseim lahendus. Lisasoojustuse tegemise tasuvus aeg jääb alla 10 aasta. Ruumide sisekliima. Eesti sisekliima normideks on 0 talvetingimustes ette nähtud: siseõhk +22 C, lubatud kõikumine +19 ... +25 0 C ja relatiivne niiskus 25 ... 45%. Keskkonnasüsteemide renoveerimine.
Karl Burman. Joonis 1.25 Eestiaegne nn. linnamaja (tänapäeva mõistes sotsiaalmaja) Võrus (vasakul, arh. Anton Soans). Tallinnas Kopli kaubajaama juures on rida 1920. aastate raudteelaste elamuid (paremal, arh. Karl Burman). 1.4.6 Modernism puitarhitektuuris 1930. aastail tuleb puitarhitektuuri ka modernistlik arhitektuurikeel. Ilmuvad puitkorterelamud, mille puhul saab rääkida funktsionalismi mõjust: toona väga ehmatavana ja moodsana mõjunud lamekatused (päris lamekatust toona enamasti ei suudetud ehitada, need on valdavalt tegelikult parapeti taha peidetud madalakaldelised valtspleki või rullmaterjaliga kaetud katused), suured horisontaalsed vähese raamjaotusega aknad, dekoor taandub peaaegu täielikult, fassaade iseloomustavad suured tühjad liigendamata pinnad. Moodne esteetika avaldub ka detailides: reelingpiiretega rõdud, dekoratiivse raamjaotusega ümaraknad, ustel napp geomeetriline ornament