Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"laikudest" - 25 õppematerjali

Vitiliigo
4
doc

Vitiliigo

01.10 Halb enesetunne ja on paranenud ja on varjamiseks kasutada *Patsient on enesega endaga rahul. päikeseblokaatorkreeme kasutanud arsti rauhulolematus ja katta veekindlate ja korraldusel tingitud nahale kuivema konsistentsiga ettenähtud ravimeid, tekkinud valgetest puuderkreeme. mille tulemusena on laikudest. *Jälgida ravivõtteid laigud paranenud. mida arst annab. *Patsient tunneb *Valgusteraapia. ennast paremini ja on oma haigusega leppinud. 23.10

Meditsiin → Naha-suguhaigused
53 allalaadimist
Rohukonn
1
docx

Rohukonn

(Rana temporaria) Rohukonn on Eesti arvukamaid ja enim levinud kahepaikseid, kuid teda pole leitud Saaremaalt ega Muhust. Ta on meie kõige varajasem kudeja. Kudemisveekoguks valib ta avamaastikul paiknevad madalaveelised ajutiselt üleujutatud alad (jõgede, kraavide ja järvede jmt. lähikond). Rohukonn kuulub nn. pruunide konnade rühma, kellele on iseloomulikud sisemised kõlapõied ning pruunikas värvus suurel osal kehapinnast. Seljamuster moodustub laikudest-täppidest ning võib ka üldse puududa. Viljastamine on kehaväline. Emasloomad koevad 1­3 suurt kuduklompi, milles on kokku 500­4000 muna. Sültjas kest muna ümber paisub vees ning ööpäev pärast kudemist kerkib kudu veekogu põhjast pinnale. Rohukonna kuduklombid on suured, sageli kuni 25 cm läbimõõduga ebamäärase pilve kujulised. Kullese arengu kiirus sõltub vee temperatuurist, võttes keskmiselt aega kaks kuni kolm kuud.

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
Tuulerõuged
1
odt

Tuulerõuged

Tuulerõuged. Mis see on? Tuulerõuged on tuulerõugeviirusest põhjustatud eriti kergesti nakatuv palavikuga kulgev lööbehaigus, mida enamik põeb lapsepõlves. Tuulerõugete inkubatsiooniaeg ehk avaldumisaeg pärast kokkupuudet viirust kandva isikuga on 10-20 päeva. Lööbele võib eelneda väike palavik. Lööbeelemendid on väga erinevad ja võivad kehal esineda kõik üheaegselt – alates punastest väikestest laikudest, vistrikutaolistest lööbeelmentidest villide ja mädakoorikute ning armideni. Esimestest täpikestest villideni läheb mõni päev, koorikud tekivad viie päevaga, siis pole haigus enam väga nakkav. Lööbeelemente on kõikjal, ka peanahal, kuid nende arv on erinev, näiteks väikelapsel võib olla ainult paar täpikest, täiskasvanul aga üle 500. Kuna sügelemine on tugev, kratsitakse mõnigi villikestest katki ja need võivad muutuda põletikulisteks. 95

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
3 allalaadimist
Tuulerõuged
6
pptx

Tuulerõuged

Tuulerõuged (Varicella) Kristiina Toomik Lagedi Põhikool 8. Klass Haigustunnused ja peiteperiood Tuulerõugete avaldumisaeg pärast kokkupuudet viirust kandva isikuga on 10- 20 päeva. Kehale tekib lööve millele võib eelneda ka palavik. Lööbeelemendid on väga erinevad ja võivad kehal esineda kõik üheaegselt alates punastest väikestest laikudest, vistrikutaolistest lööbeelmentidest villide ja mädakoorikute ning armideni. Esimestest täpikestest villideni läheb mõni päev, koorikud tekivad viie päevaga, siis pole haigus enam väga nakkav. Lööbeelemente on kõikjal, ka peanahal, kuid nende arv on erinev, näiteks väikelapsel võib olla ainult paar täpikest, täiskasvanul aga üle 500. Kuna sügelemine on tugev, kratsitakse mõnigi villikestest katki ja need võivad muutuda põletikulisteks.

Inimeseõpetus → Inimese füsioloogia
11 allalaadimist
Tuulerõuged
1
doc

Tuulerõuged

milleks on vöötohatis. Kuidas tuulerõuged ära tunda? Tuulerõuged on nakkavad 1-2 päeva enne lööbe nahale ilmumisest kuni koorikute tekkimiseni 5 kuni 6 päeva jooksul punnide tekkest. Tuulerõuged avalduvad nahal 10-20 päeva jooksul pärast kokkupuudet inimesega, kellel on tuulerõuged. Lööbele võib eelneda väike palavik. Lööbed on väga erinevad ja võivad kehal esineda kõik üheaegselt ­ alates punastest väikestest laikudest, vistrikutaolistest villide ja mädakoorikute ning armideni. Lööbe on tavaliselt kõikjal, ka peanahal, kuid lööbe täpikeste arv on erinev, näiteks väikelapsel võib olla ainult paar täpikest, täiskasvanul aga üle 500. Kuna sügelemine on tugev, kratsitakse mõnigi villikestest katki ja need võivad muutuda põletikulisteks. Raskemal haiguse avaldumisel võivad villid tekkida ka suu ja soolete limaskestale, mistõttu võib valus süüa olla. Kuidas tuulerõugeid ravida?

Bioloogia → Bioloogia
23 allalaadimist
Hobuste värvus
6
docx

Hobuste värvus

võiguga); hiirjas on must hobune heledama (hiirhalli) karvkattega. Kõikidel on tumedam seljatriip ning võivad esineda teisedki märgised. Tavaliselt on pea ning jalad samuti kehakattest tumedamat tooni. Kimmel - valkjashallid karvad on segamini mistahes muud värvi karvadega. See värvus võib olla näiteks ,,maasikavärvi" (raudjas karvkate on segunenud valgega) või ,,sinine" (must või tumepruun karvkate on segunenud valgega). Kirju - hobuse karvkate on segu valgetest ja värvilistest laikudest või täppidest. Tavalisimad on heledad laigud tumedal taustal, näiteks pruuni värvi karvkate valgete laikudega (overo) või valge karvkate teist värvi laikudega (tobiano). Appaloosaks nimetatakse nn täpilist hobust (sagedamini on täpid valgel tagaosal, kuid võivad ka olla üle kogu keha)

Bioloogia → Loomad
1 allalaadimist
Herilane
5
doc

Herilane

Herilane on kiletiivaliste seltsi kuuluv astlaliste ja rippkehaliste alamseltsist lendav putukas, kes pole ei mesilane ega sipelgas. Tüüpiline herilane on mesilasest saledam ja pole nii tihedalt kaetud karvakestega, kuna ei korja tolmu. Karvad on siledad ja sirged, mittehargnevad. Enamiku herilaste värvus koosneb mustadest ja valgetest karvadest ning laikudest. Erinevalt mesilastest herilased toidavad järeltulijaid mitte taimse toiduga, vaid teiste putukate ja ämblikutaolistega, kuid enamik herilasi nagu mesilasedki, teeb seda spetsiaalselt ehitatud pesas. Enamiku herilaste värvus seisneb mustades ja valgetes ribades ning laikudes. Tavalise herilase hammustus on vähem ohtlik kui mesilase hammustus. Kuid mesilane, jätnud hüvasti oma nõelaga, hukkub, herilased aga võivad nõelata korduvalt, ja nendega ei juhtu midagi

Bioloogia → Bioloogia
25 allalaadimist
Veel üks Päike
3
doc

Veel üks Päike

diameetriga võrreldavad), kuni hiiglaslikeni, läbimõõdus üle 150 000 km. Enamikul neist on tume keskala, mida kutsutakse "täisvarjuks" (u. 1600 kraadi fotosfäärist jahedam), mida ümbritseb vähem tume ala, "poolvari" (u. 500 kraadi fotosfäärist jahedam). Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. Päikeselaikude arv muutub 11-aastase tsükliga. Tsükli alguses on Päike laikudest peaaegu "puhas", seejärel ilmuvad laigud kõrgele põhja- ning madalale lõunapoolkerale. Need kaovad ning uued laigud ilmuvad järjest lähemal Päikese ekvaatorile. Siseehitus Tavaliselt jagatakse Päikese sisemus kolme ossa: Ülemine on konvektiivne tsoon. See ulatub fotosfääri põhjast alla kuni sügavuseni umbes 15% Päikese raadiusest. Seal transporditakse konvektiivsetes gaasivooludes energiat ülespoole. Kiirgav tsoon on konvektiivtsooni all ning ulatub tuumani

Füüsika → Füüsika
16 allalaadimist
Hobused
3
docx

Hobused

Hõbekõrb hobune on hõbedase saba ja lakaga, tumedamates jalgades on näha hõbedat tooni, kuid kehakate on pruunikas.  kimmel – valkjashallid karvad on segamini mistahes muud värvi karvadega. See värvus võib olla näiteks „maasikavärvi" (raudjas karvkate on segunenud valgega) või „sinine“ (must või tumepruun karvkate on segunenud valgega).  kirju – hobuse karvkate on segu valgetest ja värvilistest laikudest või täppidest. Tavalisimad on heledad laigud tumedal taustal, näiteks pruuni värvi karvkate valgete laikudega (overo) või valge karvkate teist värvi laikudega (tobiano). Appaloosaks nimetatakse nn täpilist hobust (sagedamini on täpid valgel tagaosal, kuid võivad ka olla üle kogu keha).

Loodus → Loodus
3 allalaadimist
Abstraktsionism
3
doc

Abstraktsionism

htm Tunnused: · hoogne, värviküllane, maaliline · värvide, joonte, punktide ja erinevate pindade ja vormide abil maailma ja kõik sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. · ei lähtuta reaalsetest objektidest · puudub mõistusepärane konstruktsioon Sündis peaaegu üheaegselt Münchenis, Amsterdamis ja Moskvas Esimene teos 1910 VASSILY KANDINSKY-lt (1866-1944)- akvarell, mis koosnes vaid värvilistest laikudest ega kujutanud midagi looduses esinevat. Vassili Vassiljevits Kandinsky oli vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik. Teda peetakse üheks abstraktsionismi rajajaks. Suure osa oma elust veetis ta Saksamaal -tegutses rühmituses ,,Der Blaue Reiter" (,,Sinine ratsanik") -omistas joontele ja värvidele erilisi tähendusi, mis väljendasid kunstniku tundeid ja maailmasuhtumist. Esimese tõuke olevat ta saanud kord oma ateljees tundmatut vaimustava värvidemänguga pilti

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
59 allalaadimist
\ Maa-tüüpi planeedid\
7
docx

\"Maa-tüüpi planeedid\"

Täispöörde teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga.Pöörlemissuund on päripäeva.Pöörlemistelg on orbiidi tasandi suhtes kaldus 23,4° võrra. See nurk on aastaaegade põhjustaja. TEMPERATUUR Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15 °C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58 °C ja madalaim õhutemperatuur on ­ 89,6 °C. Maa on kaugelt vaadates sinistest ja rohelistest laikudest koosnev planeet. MAGNETVÄLI Maa magnetväli on magnetdipooli ülesehitusega magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest. Maa magnetvälja tähtsus on ulatuslik. Välja puudumise korral puhuks Päikesest lähtuv ioontuul planeedi atmosfääri avakosmosesse. Ookeanid aurustuksid ning kahjulik UV kiirgus hävitaks eluslooduse. Marss Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Tõenäoliselt sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele

Füüsika → Füüsika
4 allalaadimist
Päikesesüsteem ja planeedid
5
doc

Päikesesüsteem ja planeedid

Pluutol on iga päev pime,sest Päike on liiga kaugel. Tema kahvatu kuu Charon paistab alati taevas,sest ta pöörleb koos Pluutoga nagu käest kinni hoidev tntsupartner. Pluuto ja Charon koos moodustavad kaksikplaneedi, mida eraldab ainult 20 000 km. Pluutol in väga õhuke lämmastikust, vingugaasist ja metaanist koosnev atmasfäär. Kui Pluuto on Päikesest kõige kaugemal, külmub selle atmosfäär ja katab pinna jääga. Pluutol on tähniline pind, mis koosneb tumedamatest ja heledamatest laikudest. Erinevused võivad olla tingitud tuulega liikuvast metaanilumest. Charon on Pluutost poole väiksem ja ta pind on kaetud vee jääga. Kasutatud kirjandus: · Raamat:Meie Päikesesüsteem , Neti.ee

Loodus → Loodusõpetus
102 allalaadimist
Küüntehaigused
19
doc

Küüntehaigused

4 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Karin Oolup Rahvusvaheline CIDESCO-kool grupp 45-e 1 KÜÜNE ARENGUHÄIRED JA VÄRVIMUUTUSED Alljärgnevalt on toodud erinevad küüne arenguhäired ja värvimuutused. Nende põhjusi ei teata. 1.1 Leukonühhia ehk valgeküüslus Leukonühhia (in k leukonychia) ­ küünel on valgeid laike või triipe või muutuvad need üleni valgeks. Suurim osa valgetest laikudest esineb täiesti tervetel inimestel. On ka kaasasündinud vorme, need päranduvad autosoomselt dominantsetena. Nn omandatud leukohühhia kaasneb üldhaiguste või mürgistustega. Valge värvi tekkimise viisi ei tunta. Üldise arvamuse kohaselt on see märk mittetäielikust keratinisatsioonist. 1.2 Onühholüüs ehk küünte irdumine Onühholüüs (in k onycholysis) ­ üks või mitu küünt irdub teatud kaugusel küüne otsast ja jääb kinni küüneloozile kuudeks.

Kosmeetika → Kätehooldus
103 allalaadimist
Galileo Galilei
18
doc

Galileo Galilei

Öeldu küündis teaduse iseseisvuse deklaratsioonini ja võrdus eraldumisega filosoofiast. Esimest (ja ainust) korda avaldas Galileo nüüd trükis selgesõnaliselt oma poolehoidu Koperniku astronoomiale. "Siderius Nunciuses" oli ta seda vältinud. Isegi pärast Veenuse faaside avastamist polnud tal piisavalt tõendeid Tycho (Joonis 4) Koperniku süsteemi vastu. Nüüd aga oli tegemist lihtsalt ühe lisaga tema ,,Kirjadele Päikese laikudest", kus ta seda enda jaoks kaheldamatut fakti oli korraks maininud. Joonis 4. Tycho Brahe (Tycho.www). Joonis 5. Markus Welser (Markus.www). 9 Asi puudutas Jupiteri kaaslaste varjutuste avastamist ja nende ennustamist lihtsate vahendite abil. See tähtis teadussündmus, mis kinnitas koperniklike vaadete õigsust, väärib lühidat selgitust, sest Galileo ise pole selle kohta eriti palju öelnud.

Kategooriata → Uurimistöö
67 allalaadimist
Trakeeni hobusetõug
21
docx

Trakeeni hobusetõug

Hõbekõrb hobune on hõbedase saba ja lakaga, tumedamates jalgades on näha hõbedat tooni, kuid kehakate on pruunikas.  kimmel – Valkjashallid karvad on segamini mistahes muud värvi karvadega. See värvus võib olla näiteks „maasikavärvi" (raudjas karvkate on segunenud valgega) või „sinine“ (must või tumepruun karvkate on segunenud valgega).  kirju – Hobuse karvkate on segu valgetest ja värvilistest laikudest või täppidest. Tavalisimad on heledad laigud tumedal taustal, näiteks pruuni värvi karvkate valgete laikudega (overo) või valge karvkate teist värvi laikudega (tobiano). Appaloosaks nimetatakse nn täpilist hobust (sagedamini on täpid valgel tagaosal, kuid võivad ka olla üle kogu keha). 8 2.1.2. Turjakõrgus Keskmine turjakõrgus jääb 163-168 cm vahele. 2.1.3

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
Perevägivald
9
doc

Perevägivald

juhtimist. Vaimse vägivalla abil halvatakse ohvri mõtlemis-, mõistmis- ja teovõime. Eesmärgiks on ohvri enesetunde, eneseusu, vastupanuvõime purustamine ja isiksuse hävitamine. Vaimne vägivald on tihti varjatud. Paljusid vaimse vägivalla vorme on väga raske kindlaks teha. Füüsiline vägivald võib ulatuda kinnihoidmisest ja rusikahoopidest kuni kägistamiseni ja mitmesuguste relvade kasutamisest kuni roimadeni. Naistele tekitatud vigastused, haavad, traumad vahelduvad sinistest laikudest, muhkudest, muljumishaavadest kuni püsivate kahjustuseni, nagu kuulmis-, nägemis- või liikumisvõime kaotamine. Raseduse ajal naise kallal vägivalla tarvitamine võib viia raseduse katkemiseni. Seksuaalne vägivald kaasneb sageli füüsilise vägivallaga või viib füüsiline vägivald kulminatsioonis seksuaalvahekorrale sundimisele ja vägistamisele. Seksuaalne vägivald on ka igasugune naisele soovimatu seksuaalne puudutamine ja tähelepanu osutamine. Vägivaldne seksuaalvahekord on

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
34 allalaadimist
Savann Referaat
10
doc

Savann Referaat

Savannide pindala Aafrikas suureneb. Laialdastel aladel on savann hakkanud levima pärast metsade hävimist. Savannides elavad loomad Kaelkirjak Ta on kõige iseloomulikum savanniloom, nii et pärismaalaste uskumustes peeti teda koguni pühaks ja puutumatuks. Ta on peaaegu 6 meetrit kõrge, kaalub kuni 750 kg ja võib elada isegi 30- aastaseks. Tema karvkate koosneb punakaspruunidest laikudest, mida eraldavad kollakad triibud. Peas, mis kõrgub üle 2 meetri pikkuse kaela otsas, on tal paar ümaraid karvase nahaga kaetud sarvi. Suured silmad on varusatud pikkade ripsmetega. Need kaitsevad looma silmi söögi ajal astelde eest ning annavad talle tasase ja leebe väljanägemise. Märkimisväärse kasvu tõttu saab kaelkirjak toituda puulehtedest, mis asuvad maapinnast 2 kuni 6 meetri kõrgusel. Pikk kasv võimaldab tal ka märgata kiskjaid, kui

Geograafia → Geograafia
35 allalaadimist
Kompositioon maastikukujunduses
9
pdf

Kompositioon maastikukujunduses

kus domineerivad tehiselemendid. 2.9 Valgus Valgus ja varju suhtest sõltub paljuski esitletava vaatemänglisus. Valgusest sõltub varjude pikkus, värvuste toon ja erksus, vormi liigendatuse ja pinnastruktuuri tajuvus-omadused, mis annavad põhiliselt edasi vormi ilmekuse. Et eksponeeriav objekt annaks parima efekti, tuleb see paigutada objekti esitlemisest lähtuvalt soodsamasse valgusesse. Tinglikult võiks kompositsiooni kirjeldada kogumina heledatest ning tumedatest laikudest: heledad laigud on veepeeglid, muruplatsid, tumedad laigud on puudegrupid, varjulised elleed jm. varju jäävad alad. Kahtlemata vajavad valgusele avatud alasid need vormid, millel põhineb kogu ülejäänud kompositsioon. Valguse iseloom sõltub päikese asendist taevas. Vormi siluett ja pind on hästi vaadeldav otse langevas valguses. Varjud on väljendusrikkamad, kui objekti vaadata risti langeva valguse suunaga. Hommikuvalgust peetakse efektsemaiks, sest

Maateadus → Kompa
36 allalaadimist
Uurimistöö laserid ja nende kasutamine
22
odt

Uurimistöö laserid ja nende kasutamine

kus objekti kujutis moodustub difraktsiooni tõttu, ilma kujutist tekitava läätse vahenduseta. Koherentse valgusega valgustatud objektilt difrageerunud kiired on kõik koherentsed. Nad sisaldavad endas täielikku informatsiooniobjekti välimuse kohta. Praktikas saame säärase situatsiooni luua, valgustades objekti laserikiirtega. Kui nüüd objektilt difrageerunud koherentne valgus suunata fotoaparaadile, siis interfereeruvad valguskiired omavahel, moodustades punktidest, laikudest ja triipudest koosneva kireva segu, millel näiliselt pole esialgse objektiga midagi ühist, mis tõeliselt aga kätkeb täielikku optilist informatsiooni objekti välimuse kohta. Informatsioon on vaid salvestatud äärmiselt keeruka interferentsipildi näol. Koherentne otsevalgus ja koherentne difrageerunud valgus interfereeruvad fotoplaadil. Tulemusena saadav interferentsiribade muster näib tähenduseta vöötide-täppide-tähnide

Füüsika → Füüsika
128 allalaadimist
Ökoloogia konspekt
16
doc

Ökoloogia konspekt

3. Suktsessiooniline aeg. Primaarne ja sekundaarne. 4. Evolutsiooniline aeg. 16.04.09 Diversiteedi tasemed(skaala) Tasemed väljendavad diversiteeti kas homogeenses koosluses(alfa-diversiteet), liigi vahelduvust(beeta-diversiteet) või siis diversiteeti heterogeensel maastikul(gamma- diversiteet). Homogeenne keskkond ­ mingi keskkonna laik, milles on levinud meid huvitav kooslus. Liikide arv pindalaühikul. Gamma-diversiteet summaarne diversiteet, koosneb erinevatest laikudest. Beeta-diversiteet=gamma/alfa Beeta on seda suurem mida vähem on erinevates laikudes ühiseid liike. Kui igas laigus on iseliigid siis on beeta võrdne laikude(koosluste) arvuga. Kui aga kõikides laikudes on samad liigid siis on beeta võrdne ühega. Beeta nimi on liigivahelduvus. Beeta näitab millise intensiivsusega keskkonna muutumine mõjutab koosluste liigilist koosseisu. Diversiteedi komponendid Taksonite arvu loetakse vaid üheks diversiteedi komponendiks. Joonis. Kaks

Ökoloogia → Ökoloogia
190 allalaadimist
Ruumiline planeerimine - kordamisküsimused
29
docx

Ruumiline planeerimine - kordamisküsimused

56. Maastikuökoloogilised põhimõisted Laigud ­ väiksemad ümbritsevast massiivsemast keskkonnast erinevad alad Koridorid ­ pikad ja kitsad laigud, mis ühendavad teisi laike omavahel kuid pakuvad ka samas elupaigavõimalusi Maatriks, tagaplaan ­ domineeriv ja kõige sidusam keskkonnatüüp, väga mosaiikses maastikus võib puududa Liikumisteed ­ loomade (imetajate) liikumisteed laikude, koridoride ja maatriksi sisemuses Mosaiik ­ tagaplaanist, laikudest ja koridoridest moodustuv tervik, mille kvaliteedi määrab liigestatus ehk varieeruvus. 57. Maastikuökoloogiliste laikude tekkimise põhjused ja maastikuökoloogiliste suurte ja väikeste laikude erinevused. 1) Jäänuk laigud ­ osad endistest suurematest loodusaladest piirkonnas 2) Inimeste kaasabil loodud uued laigud ­ uued elurajoonid põllumajandusmaastikus, uued metsalagendikud, uued märgalapuhastid 3) Looduslikud segamised ehk häirimised ­ tulekahju alad, tormikahjustuse alad,

Arhitektuur → Ruumiline planeerimine
118 allalaadimist
Laser
24
docx

Laser

Koherentse valgusega valgustatud objektilt difrageerunud kiired on kõik koherentsed. Nad sisaldavad endas täielikku informatsiooniobjekti välimuse kohta. Praktikas saame säärase situatsiooni luua, valgustades objekti laserikiirtega. Kui nüüd objektilt Ardo Laur difrageerunud koherentne valgus suunata fotoaparaadile, siis interfereeruvad valguskiired omavahel, moodustades punktidest, laikudest ja triipudest koosneva kireva segu, millel näiliselt pole esialgse objektiga midagi ühist, mis tõeliselt aga kätkeb täielikku optilist informatsiooni objekti välimuse kohta. Informatsioon on vaid salvestatud äärmiselt keeruka interferentsipildi näol. Koherentne otsevalgus ja koherentne difrageerunud valgus interfereeruvad fotoplaadil. Tulemusena saadav interferentsiribade muster näib tähenduseta vöötide-täppide-

Füüsika → Füüsika
56 allalaadimist
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT
41
docx

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT

Abstraktse kunsti väljendusvahenditeks on värvid, jooned, pinnad, vor mid, rütm jne. Ees märgiks on väljendada kunstniku m e eleolu ja tundeid. Abstraktsionis m kujunes 20. saj algul. Laie malt levis 1930. aastail Pariisis ja New Yorgis, eriti aga peale Teist maail mas õda. Abstraktsionis mi sees on o makorda mitmed suunad ja voolud. ,, A bstraktsionis mi isa" on Vassili Kandinsky. Esi mene abstraktne töö val mis tal 1910 ­ see oli värvilistest laikudest koosnev akvarell. O ma vaateid kunstist avaldas Kandinsky mitmes raamatus, neist kuulsai m on ,, Vaimsest kunstis". Kandinsky püüdis maalis kasutada muusikalisi võtteid, eriti tähtis oli talle laikude ja pindade vaheldu mise rütm. Kandinskyst lähtub vool abstraktsionis mi sees ni me ga ekspressiivne abstraktsionism (ehk abstraktne ekspressionism). Selle põhiline väljendusvahend on värv. Valitse ma sai peale Teist maail masõda. Vene maalija Kazimir Malevits

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
127 allalaadimist
Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

* Viirus. * antikehad * vaktsiin * peiteaeg Juba XIX sajandi keskel eeldati, et lisaks senituntud haigustekitajatele (bakterid, seened, algloomad) on olemas veel mingid väiksemad tõvestajad. Et nad põhjustasid inimestel raskeid, sageli surmaga lõppevaid haigusi, nimetati neid viirusteks. Nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast virus, mis tähendab mürki. Lisa Esimesena avastatud viirus oli pulgakujuline (tubaka mosaiigiviirus). See tekitab tubakataime lehtedele heledatest laikudest mosaiigitaolise mustri. Viirusega nakatunud leherakud on heledamad, sest neis ei moodustu piisavalt klorofülli. Nakatunud taimed känguvad või isegi hukkuvad. Pilt ja alltekst: Nakatunud tubakataim. Tubaka mosaiikviirused elektronmikroskoobiga vaadates nähtavad. Kas viirused on elus või elutud? Viirused on üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. Viirustel on selliseid omadusi, mis lähendavad neid elusorganismidele, ning omadusi,

Bioloogia → Bioloogia
104 allalaadimist
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Siin on olemas teadusel põhinevad kindlad andmed. Et patsiendi elu oleks võimalik päästa, peab esmane abi algama hiljemalt 3–5 minuti pärast kliinilise surma teket. Väljakutsedokumentide analüüs sellest seisukohast annab teavet vastava kvaliteedikriteeriumi kohta. 6) Piirkondlik jaotus 500 elanikuga külas on patsiendil samasugused õigused õigeaegse ja asjatundliku kiirabi saamiseks nagu suurlinna elanikul. Väljakutsedokumentide järjekindel analüüs annab teada valgetest laikudest kiirabi maakaardil ning annab põhjust väljakutsestrateegiat muuta, näiteks kasutada kiire alternatiivina teisi esmareageerijaid (päästerühmad, vabatahtlikud jt). Esmareageerija (first responder) – esimene organiseeritud esmaabi andja 7) Kulutasuvus Kiirabi süsteem peab olema korraldatud nii, et olemasolevate rahaliste vahenditega saavutatakse inimestele parim kiirabiteenus. 8) Patsientide parem ravitulemus

Meditsiin → Esmaabi
362 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun