Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"laienditega" - 21 õppematerjali

Faili haldus
4
doc

Faili haldus

kasutatakse iga failitüübi jaoks erinevaid nimelaiendeid. Faili nimelaiend koosneb tavaliselt kolmest tähest. Nimelaiend kirjutatakse faili nime järele ning eraldatakse sellest punktiga. Näiteks tekstifaili nimelaiend võib olla .txt või .doc. Kui faili nimi on .txt-laiendiga, siis sisaldab fail vormindamata teksti. Kui faili nimelaiend on aga .doc, siis on selles failis lisaks tekstile salvestatud ka teksti vormindamise kirjeldus. Pilte hoitakse tavaliselt failides laienditega .jpg, .gif, .tif või .bmp, veebilehekülgi aga .htm või .html. 14. Millised on tekstifaili nimelaiendid? Aga programmifaili? Näiteks tekstifaili nimelaiend võib olla .txt või .doc. Kui faili nimi on .txt-laiendiga, siis sisaldab fail vormindamata teksti. Kui faili nimelaiend on aga .doc, siis on selles failis lisaks tekstile salvestatud ka teksti vormindamise kirjeldus. Pilte hoitakse tavaliselt failides laienditega .jpg, .gif, .tif või .bmp, veebilehekülgi aga .htm või .html.

Informaatika → Arvuti
33 allalaadimist
Matsalu-Soomaa-Alam-Pedja
3
doc

Matsalu, Soomaa, Alam-Pedja

5. Saare mägi. Vaade Saare mäele, mis tekkis ~400 aastat tagasi, olles enne saar. 6. Saare soon. Tasasel maastikul ei voola jõed alati kindlas sängis, vaid võivad oma voolusuunda muuta. 1798.a. trükitud Mellini atlases võib näha, et Penijõgi oli sellal Suitsu jõe lisajõgi. Järgmisel kaardil aastast 1844 on näha, et Penijõgi voolab juba iseseisvalt merre. Endisest Penijõe voolusängist on alles aeglase vooluga ning mitmete laienditega ojake - saare soon. 7. Võpsik. Enamuses kasvavad liigid on hall lepp, palju on ka saart ja toomingat. SOOMAA RAHVUSPARK Soomaa rahvuspark on Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks moodustatud rahvuspark. See loodi 8. detsembril 1993, selle pindala (370 km²) moodustub neljast soost. Kuigi rahvuspark paikneb Madal- ja Kõrg-Eesti piiril - Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul - Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas,

Loodus → Looduskaitse
20 allalaadimist
Puhastusvahendid
5
doc

Puhastusvahendid

jojoba õligraanulid, merevetikad, mandli, pähkli ­ja kaerajahu ning naatriumtetraboraat dekahüdraatgraanulid. Viimased lahustuvad pesemise ajal, olles seega kõige nõrgema toimega. Uuemad ja samuti väga õrnatoimelised on ensüümbaasilised koorijad, peamiselt papaia ja ananassi ekstraktid, mis sobivad tundlikule ja punetavale nahale. Teralised koorijad sobivad enamustele nahatüüpidele, mitte aga teatud nahaseisundite puhul, nagu punetav, veresoonte laienditega nahk, akne ja rosaatsea. Neid ei soovitata ka kasutada pidevalt, kuna võib kahjustuda sarvkiht ja tekida nahaärritus. Normaalne nahk kannatab vähest hõõrumist ja abrasiivset toimet, mitte aga juba kahjustunud nahk. Abrasiivset puhastusvahendit tuleks kasutada korra või kaks nädalas. Maskid Maskid kantakse nahale paksu kihina ja jäetakse peale 1530 minutiks. Mõned, eeskätt muda ja savi sisaldavad maskid loputatakse seejärel maha,

Keemia → Keemia
88 allalaadimist
Arvutiviirused
4
doc

Arvutiviirused

arvutid. Nendel arvutitel on avastatud praktiliselt kümme korda rohkem viiruseid kui teistel. Seni on viiruste suhtes kõige töökindlamaks osutunud Macintosh tüüpi arvutid. Üldiselt võib IBM tüüpi arvuti viirused jagada kahte suurde gruppi. Esimeseks oleksid viirused, mis kasutavad oma levikuks faile (nakatades neid). Enamasti osutuvad nakatunuteks *.EXE ja *.COM failid, aga on olemas viiruseid, mis suudavad nakatada ka teistsuguste laienditega (*.SYS, *.OVL, *.PRG) faile. Faile nakatavad viirused võib omakorda jaotada kaheks: a)viirused, mis loevad end residentselt mällu b)viirused, mis ei loe end residentselt mällu Teiseks viiruste rühmaks oleksid süsteemi või buut-sektori viirused. Siia gruppi kuuluvad viirused, mis kirjutavad oma koodi ketta buut-sektorisse. Seega tehes algkäivituse nakatunud kettalt aktiviseeritakse ka viirus. Sellised viirused on

Informaatika → Arvutiõpetus
30 allalaadimist
Anatoomia - Hingamiselundkond
5
docx

Anatoomia - Hingamiselundkond

0,2-0,3 mm suurused poolkerakujulised väljasopistused ehk kopsusombud ehk kopsualveoolid. Kopsuharude hargmenise süsteem: Peabronh Sagarabronh Segmendibronh 2-3 subsegmendibronh -> korduvad hargmenisel Sagarikubronhid 12-18 terminaalbronhiooli (läbimõõt 1mm), millest igaüks jaguneb 2 respiratoorseks bronhiooliks, mis lähevad üle Alveolaar- ja sombujuhaks, mis lõpevad laienditega, mille seintes ongi kopsualveoolid. Kopsu väikseimaks ühikuks ongi kopsualveoolid ehk kopsusombud, mis täidavad gaasivahetuse ülesannet. Alveooli ja temaga külgnevate kapillaaride kogupaksus on ligikaudu 5 mikromeetrit. Läbi selle seina toimubki gaasivahetus alveolaarse õhu ja vere vahel. Alveoole on kopsus 300-500 miljonit. Kopsukude on käsnja ehitusega. Tema koostisesse kuuluvad veresooned, närvid, bronhid. Bronhioolid, lümfisooned. Kopsude vereringe: 1

Meditsiin → Anatoomia
203 allalaadimist
Hingamiselundid
9
doc

Hingamiselundid

kopsualveoolid. Bronhioolide jagunemine alveolaarjuhadeks ja alveolaarkotikesteks sarnaneb kujult viinamarjakobarale ja moodustab gaasivahetuse teenistuses oleva nn. alveolaarpuu. Bronhiaalpuu hargnemise skeem: peabronh sagarabronh segmendibronh 2-3 subsegmendibronhi korduval harunemisel sagarikubronhid 12-18 terminaalbronhiooli läbimõõt 1 mm, milledest igaüks jaguneb 2 respiratoorseks bronhiooliks läheb üle alveolaar- ja sombujuhaks mis lõpevad laienditega (alveolaarkotikesed), millede seintes on kopsusombud e. -alveoolid TartuTervishoiu Kõrgikool 6 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid http://www.daviddarling.info/images/bronchi_lungs.jpg Kopsualveoolid on poolkerakujulised sopised läbimõõduga 0,25 mm. Nad on vooderdatud ühekihilise lameepiteeliga (hingamis- e

Bioloogia → Bioloogia
131 allalaadimist
Mullatööde tehnoloogiakaart
33
docx

Mullatööde tehnoloogiakaart

Roomikekskavaator [8] 12 7.1.2. Treileriga sadulauto King GTS 44/3 ­ 17,5 MANTIS Masinat kasutatakse roomikekskavaatori transportimiseks ehitusplatsile. Treileriga sadulauto King GTS 44/3 ­ 17,5 MANTIS tehnilised andmed [9]: treiler on varustatud vintsiga; maksimaalne kandevõime 29,5 tonni; laadimisplatvorm 9 m; laius 2,50 m (laienditega 2,90 m); laadiskõrgus 90 cm. Foto 2. Treileriga sadulauto [9] 13 7.1.3. Kallurauto Meiller ­ kipper + MB2641 Kallurit kasutatakse kaevatud kasvu- ja mineraalpinnase vedamiseks. Meiller ­ Kipper + MB2641 [10]: kandevõime ­ 27 000 kg; laadimiskõrgus ­ 3,2 m; kasti mõõdud ­ 7,3 x 2,3 x 1,5 m;

Ehitus → Tehnoloogia
204 allalaadimist
Karlssoni õpik
5
doc

Karlssoni õpik

Sõnad Laused Kinnistunud sõnade allsüsteem ­ leksikon e sõnavara Sõnade sisestruktuuri allsüsteem ­ foloogia Lauseehituse allsüsteem ­ süntaks Ühes allsüsteemis võib olla väga mitmesuguseid üksusi, samuti võivad ühed ja samad üksused kuuluda erinevatesse allsüsteemidesse. Nt fonoloogia üksused -> foneemid. Leksikoni üksused-> sõnad. Morfoloogia üksused -> sõnad ja morfeemid. Süntaksi üksused -> laused, fraasid ja sõnad (peasõnad koos laienditega). Vormilised allsüsteemid ­ fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks. Nende üksustel on olemad materiaalne fonoloogiline vorm. Keelelise vormi vastandpooluseks on tähendus ehk semantiline allsüsteem. Tähendus ei ole materiaalne objekt, tähendust kui sellist ei olegi tegelikult olemas. Realiseerub mingi vormilise allsüsteemi kaudu, tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena. Tähenduse põhiüksust on võimatu määratleda tema mittemateriaalsuse tõttu

Keeled → Keeleteadus
114 allalaadimist
Arvutiviirused
12
doc

Arvutiviirused

Nendel arvutitel on avastatud praktiliselt kümme korda rohkem viiruseid kui teistel. Seni on viiruste suhtes kõige töökindlamaks osutunud Macintosh tüüpi arvutid. Üldiselt võib IBM tüüpi arvuti viirused jagada kahte suurde gruppi. Esimeseks oleksid viirused, mis kasutavad oma levikuks faile (nakatades neid). Enamasti osutuvad nakatunuteks *.EXE ja *.COM failid, aga on olemas viiruseid, mis suudavad nakatada ka teistsuguste laienditega (*.SYS, *.OVL, *.PRG) faile. Faile nakatavad viirused võib omakorda jaotada kaheks: a)viirused, mis loevad end residentselt mällu b)viirused, mis ei loe end residentselt mällu Teiseks viiruste rühmaks oleksid süsteemi või buut-sektori viirused. Siia gruppi kuuluvad viirused, mis kirjutavad oma koodi ketta buut-sektorisse. Seega tehes algkäivituse nakatunud kettalt aktiviseeritakse ka viirus. Sellised viirused on tavaliselt

Informaatika → Informaatika
56 allalaadimist
Arvuti viirused - referaat
17
docx

Arvuti viirused - referaat

natuke hiljem tõnbasid peaaegu üheaegselt ilmunud viirused Unstable ja Radiant risti peale ka visiole. 5. mail puhkes Guinessi rekordite raamatusse sattunud skriptiviiruse LoveLetter epideemia. Naiivsed arvutikasutajad ei osanud isegi kujutleda, et süütutes VBSfailides, mis olid veelgi süütumateks tekstifailideks maskeeritud, võib asuda ohtlik viirus, mis kohe peale käivitamist hävitas ketastelt kõik teatud laienditega failid ja saatis märkamatult oma koopiad kõigile MS Outlooki aadresssiraamatust leitud adressaatidele. Tänu skriptiviiruse lähtekoodile on järgnevatel aastatel ilmunud hulgaliselt LoveLetteri modifikatsioone. Suvi kujunes palavaks just arvutiviiruste osas. Kuigi tavaliselt peetakse suve puhkuse ajaks ja seda eeldatakse ka nii viirusekirjutajatelt, kui ka antiviirusekspertidelt, otsustasid esimesed teistele ootamatu üllatuse valmistada. Juulis esitles rühm Cult of

Informaatika → Arvutiõpetus
50 allalaadimist
Üldkeeleteaduse konspekt
25
doc

Üldkeeleteaduse konspekt

Sõnad Laused Kinnistunud sõnade allsüsteem ­ leksikon e sõnavara Sõnade sisestruktuuri allsüsteem ­ foloogia Lauseehituse allsüsteem ­ süntaks Ühes allsüsteemis võib olla väga mitmesuguseid üksusi, samuti võivad ühed ja samad üksused kuuluda erinevatesse allsüsteemidesse. Nt fonoloogia üksused -> foneemid. Leksikoni üksused-> sõnad. Morfoloogia üksused -> sõnad ja morfeemid. Süntaksi üksused -> laused, fraasid ja sõnad (peasõnad koos laienditega). Vormilised allsüsteemid ­ fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks. Nende üksustel on olemad materiaalne fonoloogiline vorm. Keelelise vormi vastandpooluseks on tähendus ehk semantiline allsüsteem. Tähendus ei ole materiaalne objekt, tähendust kui sellist ei olegi tegelikult olemas. Realiseerub mingi vormilise allsüsteemi kaudu, tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena. Tähenduse põhiüksust on võimatu määratleda tema mittemateriaalsuse tõttu.

Keeled → Keeleteadus
299 allalaadimist
Arheoloogia - konspekt
19
doc

Arheoloogia - konspekt

Eelroomarauuaajal teame sealt vähe muistiseid. Tänu raua kasutusele mitmed uues maaharimisriistad, sirbid, vikatid ja rauast adruterad?. On õpitud harima ka tüsedamaid muldasid võrreldes Põhja-Eesti muldadega. Üksikud avaasulad. Esemed sulatati uuesti üles, et usi asju saada. Linnustes leitud esemed ei pruugi stiililt linnuse kasutusajale vastata, äkki vedelama jäänud vanametall? Kilpsõled-kilbikujuline peaosa. Hoburaudsõled- U Ketassõled Seiliksõled Pahksõled laienditega. Hoburaudsõled kõige uhkemad, kaunistatud emailiga, vahest ka ketasõlgi. Taolisi hoburaudsõlgi maailmas 24. Soomes 6, Rootsis 2 , Dnepri keskjooksul 1 ja Eestis 15. Ketassõlgedel on romb, kiirte motiiv, mis seotud päikesekultusega ehk päikeseratas . Ühel ketassõlel lausa haakristi sümbol, geomeetrilised märgid. Neljandal kuni viiendal sajandil ka ristikujulised ripatsid, Rootsis näitab see varast kristluse levikut, aga Eestis on see küsitav.

Ajalugu → Ajalugu
92 allalaadimist
Tekstitöötlus-Alustamine Windows XP-ga
33
docx

Tekstitöötlus: Alustamine Windows XP-ga

Klõpsake dialoogiboksis Kuva atribuudid vahekaarti Töölaud. Tehke vahekaardil Töölaud ühte või mitut järgmistest: Valige rippmenüüs Värv sobiv värv. Valige loendis Taust sobiv taustpilt. Pildi kuvamise viisi määramiseks klõpsake loendis Paigutus käsku Keskele, Paani või Venita. Taustpildi otsimiseks teistest kaustadest või teistelt draividelt klõpsake nuppu Sirvi. Võite kasutada järgmiste laienditega faile: .bmp, .gif, .jpg, .dib või .png. Pildi kuvamise viisi määramiseks klõpsake loendis Paigutus käsku Keskele, Paani või Venita ja seejärel nuppu OK või Rakenda. Kui soovite kasutada pilti mõnelt veebisaidilt, paremklõpsake saidil olles pilti ning seejärel käsku Sea taustaks. Tühja tausta kuvamiseks valige loendist Taust valik None (Tühi). Värvika ekraanisäästja lisamine Värvika ekraanisäästjaga saate oma töökohta elavdada ja arvuti jõudeajal kuvarit kaitsta.

Infoteadus → arvutiõpe
3 allalaadimist
Sidusa kõne arendamine SKAP lapsel
132
pdf

Sidusa kõne arendamine SKAP lapsel

Süntaks Pöördkonstruksioonide 8 punkti. Tulemus vastab Tulemus EK normi mõistmine 100‰-le. piires. Põimlausete mõistmine 13 punkti. Tulemus vastab Võrdlus viieaastaste 68‰-le. normide kohaselt eakohane. Lausete järelekordamine. Põimlaused 1 punkt Vabade laienditega 1 punkt. Tulemus alla EK normi lihtlaused Kokku 2 punkti. Tulemus piiri vastab 5‰-le. Ruumisuhet väljendavad 3 punkti. laused Võrdluskonstruktsioonid 0 punkt. Tulemus alla EK normi Tulemus vastab 5‰-le. piiri. Tekstiloomeoskuse õpetamine 65 Sõnajärje muutmine 5 punkti

Pedagoogika → Erivajadustega laste...
92 allalaadimist
Kõnetegevuse psühholoogia konspekt
35
docx

Kõnetegevuse psühholoogia konspekt

susisema jne.). Nimisõnade hulgas on ülekaalus konkreetse tähendusega sõnad. Küllaltki palju kasutatakse omadus- ja määrsõnu. Kirjelduse aluseks on staatiline freim — kujutlus kirjeldatavast. Kasutatakse valdavalt paralleelseost, s.t. lausetes räägitakse ühest ja samast objektist. Jutustavad tekstid annavad ülevaate mingi sündmuse kulgemisest. Kasutatavad tegusõnad väljendavad peamiselt mingit tegevust või liikumist, mida iseloomustatakse verbi nimisõnadest laienditega. Teksti aluseks on dünaamiline freim-stsenaarium või stseen. Sidususe keelelised signaalid on leksikaalsed ja grammatilised. Kasutatavamad vahendid on järgmised: • Loogilisi seoseid väljendavad keelendid. Nende abil tõstetakse esile ajalised, põhjuslikud jm. suhted. Näiteks: Ma jõudsin koju. Seejärel... Varsti... Seetõttu ... Selleks ... • Semantiline kordus. Kasutatakse otsest sõnakordust, samaviitelist sõnu, tuletisi, sünonüüme ja antonüüme

Pedagoogika → Eripedagoogika
118 allalaadimist
Botaanika eksami konspekt 2017
84
docx

Botaanika eksami konspekt 2017

Eosepäid kandvad võsud on jämedamad, pruunikad, klorofüllita, harunemata, 15-30cm kõrgused. Nende sõlmekohtades on samuti 8-9 suure hambaga torujas tupp. Eospead tekivad võsu tipus. Pärast eoste valmimist võsud hävivad. Sporofüll koosneb kuuekandilisest kilbikesest, jalast, mille abil see kinnitub eospea teljele, ja kilbikese serva külge kinnitunud kotjatest sporangiumidest. Spoorid on ühesuurused. Elateerid on spiraalselt keerdunud, lusikakujuliste laienditega lõppevate lintide kujulised. Mullal kasvavad eostest klorofülli sisaldava, hõlmjalt harunenud eellehed (gametofüüdid), mis on erinevast soost. Isaseellehtedel tekivad anteriidid, milles arenevad hulgaviburilised spermatosoidid, emaseellehtedel – arhegoonid. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodil ei ole puhkeperioodi. Seega on põldosja spoorid morfoloogiliselt küll sarnased, kuid erisugused. Ploompuul on küsimus nii: Hk. Sõnajalgtaimed. Kl. Kidad (osjad)

Botaanika → Aiandus
38 allalaadimist
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt
53
docx

Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt

Põhjaliku ülevaate teksti mõistmiseks kasutatavatest kognitiivsetest strateegiatest on esitanud T van Dijk ja W. Kintsch (1983). Monograafias kirjeldatud strateegiad on järgmised:  Propositsioonistrateegia — kujutab endast minimaalsete teabeüksuste mõistmist. Propositsioonid on abstraktsed kognitiivsed üksused (koosnevad predikaadist ja argumendist või argumentidest). Tüüpiliseks propositsiooni vasteks keeles on baaslause ehk tuumlause. Vabade laienditega laused, rääkimata liitlausetest, sisaldavad enamat kui ühte propositsiooni ehk teisisõnu, moodustavad liitpropositsiooni. Traditsioonilise terminoloogia järgi kujutab propositsioonistrateegia endast operatsioone lausetähenduse mõistmiseks. Tasub veelkord meelde tuletada, et mõistmisraskusi tekitab lastele sõnatähenduste puudulik valdamine ja suhete kommunikatsiooni väljendavate konstruktsioonide keerukus. Lauseliikmetest kipuvad

Pedagoogika → Eripedagoogika
203 allalaadimist
Botaanika Eksam
50
doc

Botaanika Eksam

Eosepäid kandvad võsud on jämedamad, pruunikad, klorofüllita, harunemata, 15- 30cm kõrgused. Nende sõlmekohtades on samuti 8-9 suure hambaga torujas tupp. Eospead tekivad võsu tipus. Pärast eoste valmimist võsud hävivad. Sporofüll koosneb kuuekandilisest kilbikesest, jalast, mille abil see kinnitub eospea teljele, ja kilbikese serva külge kinnitunud kotjatest sporangiumidest. Spoorid on ühesuurused. Elateerid on spiraalselt keerdunud, lusikakujuliste laienditega lõppevate lintide kujulised. Mullal kasvavad eostest klorofülli sisaldava, hõlmjalt harunenud eellehed (gametofüüdid), mis on erinevast soost. Isaseellehtedel tekivad anteriidid, milles arenevad hulgaviburilised spermatosoidid, emaseellehtedel ­ arhegoonid. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodil ei ole puhkeperioodi. Seega on põldosja spoorid morfoloogiliselt küll sarnased, kuid erisugused. Ploompuul on küsimus nii: Hk. Sõnajalgtaimed. Kl. Kidad (osjad). Kl. Pärisraikad

Keeled → inglise teaduskeel
51 allalaadimist
Botaanika Eksam
50
doc

Botaanika Eksam

Eosepäid kandvad võsud on jämedamad, pruunikad, klorofüllita, harunemata, 15- 30cm kõrgused. Nende sõlmekohtades on samuti 8-9 suure hambaga torujas tupp. Eospead tekivad võsu tipus. Pärast eoste valmimist võsud hävivad. Sporofüll koosneb kuuekandilisest kilbikesest, jalast, mille abil see kinnitub eospea teljele, ja kilbikese serva külge kinnitunud kotjatest sporangiumidest. Spoorid on ühesuurused. Elateerid on spiraalselt keerdunud, lusikakujuliste laienditega lõppevate lintide kujulised. Mullal kasvavad eostest klorofülli sisaldava, hõlmjalt harunenud eellehed (gametofüüdid), mis on erinevast soost. Isaseellehtedel tekivad anteriidid, milles arenevad hulgaviburilised spermatosoidid, emaseellehtedel ­ arhegoonid. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodil ei ole puhkeperioodi. Seega on põldosja spoorid morfoloogiliselt küll sarnased, kuid erisugused. Ploompuul on küsimus nii: Hk. Sõnajalgtaimed. Kl. Kidad (osjad). Kl. Pärisraikad

Bioloogia → Botaanika
183 allalaadimist
Kõnetegevuse psühholoogia
68
doc

Kõnetegevuse psühholoogia

Keeltekaupa on suur erisus. Laps õpib uusi sõnu siis tihti, kui talle on mingi asi oluline (nt ema, pall, jne) Kirjaliku teksti puhul oluline nii sisuline kui keeleline järeltöö: parandamin, ja täiendamine. Seda teha nt päev hiljem või mingimuu asjaga vahepeal tegeleda,sest siis kustub mälust see asi ja siis on vigu kergem märgata. Tekstide modelleerimine Ahelseose modelleerimine graafiliselt: graafiline skeme, esemepildid või sõnakaardid. Vebraalsed skeemid: tegusõna koos laienditega. Paralleelseosega tekstide modelleerimine: graafilised skeemid, plaanid (kavad) valdkonde kaupa (puud, loomad jne). Kuidas kujundada minimaalset tekstiloomet?Kuidas see laspsel hakkab kujunema? Kõige arusaadavam lapsele on kirjeldada seda, mida keegi parajasti teeb. Tegevusele kaasneb kirjeldus on kõige enam mõistetav. Mingit tegevusakti on võimalik sõnadega väljendada. ­ Kaaslaste tegevuse kirjledamine pärast selle sooritamist. Kirjeldada seda, mis tehti pärast tegevust

Pedagoogika → Pedagoogika
426 allalaadimist
SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL-TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL
404
pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

(Swanson jt, 2005; McKeough jt, 2005) kogemusi. NBLI metoodikas kasutatakse 7-8 aastaste laste sidusa kõne arendamisel spontaanses kõnes lapse jaoks probleemseid lausemalle, mille eesmärk on pakkuda lapsele intensiivset kokkupuudet ja võimalust moodustada tema jaoks probleemset lause- malli. Sama põhimõtet järgitakse ka antud metoodikas. Tekstid on koostatud lähtuvalt lapse prob- leemsetest valdkondadest (lapse jaoks on probleemne põimlausete, rindlausete, vabade laienditega lihtlausete kasutamine iseseisval jutustamisel). Mitmed autorid on rõhutanud, et õppetegevused oleksid lapsele jõukohased ning toimuks raskusastme järk-järguline tõus (Traumann, 2009; Karlep, 1998, 2003). Käesoleva töö õppetege- vuse planeerimisel lähtutatakse süsteemsuse ja etapiviisilisuse põhimõtetest. Arvestatakse, et iga järgnev töölõik oleks eelmisele loogiliseks jätkuks ning igas järgnevas tunnis saaks korrata eelmises omandatut.

Pedagoogika → Pedagoogika
27 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun