Õppekäik Kindral Laidoneri Sõjamuuseumisse 20.novembril käisime riigikaitse grupiga Kindral Laidoneri Sõjamuuseumis. Esimesena räägiti meile Viimsi mõisa ajaloost ning sellest, et see mõis kingiti teenete eest Vabadussõjas Kindralleitnant Johan Laidonerile. Seejärel tutvustati meile vanemat sõjaajalugu, kus räägiti meile näiteks põhjasõjast, tutvustati välisuurtükki ning pöörati tähelepanu sellele, et sõda pole ainult uhked relvad ja kostüümid vaid ka paljud inimesed saavad surma ja sõjal pole head tagajärjed. Järgmisena viidi meid tuppa, kus räägiti meile võitlustest Vabadussõjas ning näitusel olid peale Eesti sõjaväelaste ka vaenlased. Samuti räägiti propagandast ja näiteks sellest,
Organiseerimise Komiteelt telegraafilise ettepaneku tulla formeeritava Eesti diviisi ülemaks. 19. oktoobril saabub Organiseerimise Komiteesse Laidoneri põhimõtteline nõusolek. Tegelikult aga polnud Eesti diviisi formeerimiseks veel ametlikku luba saadud. Kuid tollases revolutsioonilises situatsioonis mindi välja jultumuse peale ja 21. oktoobril saadab Eesti Sõjaväeosade Organiseerimise Komitee esimees leitnant Theodor Käärik Laidonerile telegrammi: "Teie määramine teostub. Palun kohe välja sõita". Kuid alapolkovnik Laidoner pole veel jõudnud äratundmisele, et Vene impeerium, kellele ta on truudust vandunud, on kokkuvarisemise äärel ja riigitruu mehena vastab ta, et tema uuele kohale asumiseks on vaja sõjaministeeriumi korraldust. Kuni see puudub, ei saa ta välja sõita. Laidoner saab Peterburist veel teise telegrammi kutsega, tulla Eesti diviisi juhtima, kuid ta jääb paigale
Eesti aga põrus. Punaarmee vallutas järjest Eesti piirkondi, jõuti aina lähemale Tallinnale ja teistele suurematele linnadele. Rahvaväe ebaedu põhjused peitusid vastase arvulises ülekaalus, oma relvastuse ja varustuse ebapiisavuses, otstarbeka juhtimissüsteemi puudumises ning meeste madalas võitlusmoraalis. Aastavahetusel punavägede edasitung aeglustus, üha raskem oli uute asulate vallutamine. Eestlased hakkasid alluma sõjavägede ülemjuhatajale kindlamajor Johan Laidonerile, sõjaväe varustatus paranes, suurenes sõdurite arv, Eesti sai välisabi-asi paranes. Lahinguid oli mitmeid, kuid samal ajal tuli korraldada ka riigielu. Esmatähtsaks kujunes Eesti Vabariigi majandusliku olukorra tervendamine. Esialgu oli raskusi, kuid majanduslike raskuste ületamine ja edu sõjategevuses tugevdas vaid valitsuse autoriteeti. Oli väga raske, lahinguid oli ju palju. Viimane lahing toimus 1919. aasta viimasel päeval, 31. detsembril, kui
Samas jättis K. Päts jõusse põhiseaduse ja valitses selle järgi autoritaarset võimu kasutades ise. Suurema osa põhiseaduse kehtivusajast Riigikogu kokku ei kutsutud ja Eestist sai üheparteiline riik. Tunnistades 1934. aasta põhiseadusest tulenevaid ohte demokraatiale, algatas riigivanem Eesti Vabariigi kolmanda põhiseaduse ettevalmistamise. Ettevalmistused riigipöördeks toimusid tiheda saladuskatte all, torkamata tavakodanikule millegagi silma. Lisaks Pätsile ja Laidonerile olid pöördega seotud jõustruktuuride kõrgemad juhid: sise- ja kohtuminister Johan Müller, Poliitilise Politsei ülem Johannes Sooman, kaitseminister Paul Lill ja kaitsevägede staabiülem Nikolai Reek. Riigikogule ja rahvale põhjendati olukorda sellega, et vapsid valmistasid ette riigipööret. TULEMUSED: * riigis kehtestati 6 kuuks kaitseseisukord * suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit ning sellega seotud ajalehed, organisatsioonid jms
juhtisid major Martin Ekstöm ja st.kapten Karl Aleksander Paulus ja kapten Anto Nestori Eskola. Dessant oli edukas kuna seele tagajäjel vabastati punavägedest Narva. Dessandi ettevalmistus Udria dessandiks ettevlmistumine algas 12. jaanuaril 1919, kui kapten Pitkale anti vastav ülessanne. Mõningad raadiogrammid: Pitkale. Tallinn kell 4 p.l. 12.1.19 Rakvere on meie käes. oleks väga tarvilik dessant Purtse jõe suhu, et kõik vaenlase suurtükid ära võtta. Laidoner Laidonerile. Kunda kell 5.30 p.l. 12.1.19. Purtse juures dessanti teha ei saa, homme hommikul pommitab "Lennuk" Narvat, Hungemburgi, Vaivarat, ja Jõhvit ja "Lembit" Aserit, Purtset, Püssit. Kui miinid siin, sõidab "Lennuk" Kroonlinna alla miinisid panema. Pitka Pitkale. Tallinn kell 8.50 p.l. 12.1.19. Kui saab Purtset ja Hungemburgi korraga pommitada, seda parem. Igatahes Purtse ümbrust on tarvis pommitada, et Rakverest taganevat venelast tabada. Neljas polk on Addinali mõisas Kunda raudtee juures
kõne on võrdlemisi pealiskaudne, olin selle eelarve arutamise juures rohkem nii-öelda tehnilise tööga kui selle eelarve sisulise kritiseerimisega tegev, mille tõttu ka need küsimused , mis ma siis nüüd üles tõstan , võivad olla pealiskaudsed." ,,Paar nädalat enne 1. detsembrit 1924 oligi valitsus sunnitud esinema Riigikogu ees nõudmisega saada krediiti sõjaväele 48 ja poole miljoni marga suuruses summas" ,,Aga see raha pundus. Riigikogu ja vabariik andsid Laidonerile suured volitused, ta määrati ülemjuhtajaks. ,, 1 detsembril tuli kokku Riigikogu ning Laidoner esines seal oma teadaandega. Laidoneril oli alati kaaluv sõna riigikogus kaasa öelda, seda, mida puudutab meie riigi välispoliitikat. Kindral Johan Laidoner esinemised äratasid laialdaselt huvi nii Riigikogus kui ka väljaspool. Peatükk III Rahvusväeosades ja Vabadussõjas ,,Ajaks, mil Laidoner asus Eesti rahvusliku relvajõu etteotsa,
ohvitseri elukutse. Nagu paljudel teistelgi tulevastel eesti soost kaardiohvitseridel, ei põhjustanud niisugust valikut armastus sõjaväe vastu. Nimelt oli seal lihtsalt kõige odavam haridust saada. Sedasi sattusidki kaardiohvitserideks peamiselt vaesemad õpihimulised eesti noormehed. 1902 võeti Laidoner vastu Vilniuse jalaväe junkrukooli, mille lõpetas 1905. aastal oma lennu parimana ja sai autasuks riigivapiga kulduuri. Eeskujulik lõpetamine andis nooremleitnant J. Laidonerile võimaluse ise valida tulevast teenistuskohta. Ta otsustas Venemaa vanima väeosa kasuks ning siirdus Mandlisi linna Gruusias, kus paiknes 13. ihukaardiväe grenaderide Jerevani polk. Majanduslikult oli niisuguses kuulsas polgus teenimine mehele raske, sest ühena vähestest ohvitseridest pidi ta elama üksnes palgast. 1908. aastal ülendati korduvalt kiitust pälvinud Laidoner leitnandiks ja ta hakkas valmistuma kõrgema sõjakooli võistluseksamiteks
1930-ndate aastate sündmused Eesti Vabariigis on alati olnud mitmete vaidluste ja arvamusavalduste aluseks ning relevantsed ka tänapäeval. Sisepoliitiliselt võib olulisemateks sündmusteks tollal pidada 1933. aasta vabadussõjalaste poolt koostatud uue põhiseaduse vastuvõtmist ning aasta hiljem Pätsi ja Laidoneri poolt läbiviidud riigipööret. On levinud arvamus, et just uue, autoritaarsete sugemetega põhiseaduse vastuvõtmine andis Pätsile ja Laidonerile õigustuse riigipöördega demokraatia päästa. Järgnenud vaikiv ajastu aga kinnitas, et pigem asuti ise oma võimu kindlustama ja tüüriti autoritaarsuse poole. Kuna antud teema pakub väga palju erinevaid lähenemisnurki, siis proovin oma kirjatükis lähtuda sellest, mis põhjustel Eesti demokraatia siiski kaotas ning kas laiemas kontekstis oli sellel suurem osa vabadussõjalaste põhiseadusel või 1934. aasta riigipöördel.
Aega asjade pakkimiseks anti kaks tundi. Nad võtsid kaasa ka hulga raamatuid. Kuni Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahelise sõja alguseni 1941. a juunis elasid Johan ja Maria Laidoner Penzas väljasaadetu reziimil, 28. juunil 1941 nad arreteeriti. Imelik on see inimese elu! Suhteliselt hilja aegu tagasi võeti mind suure pidulikkuse ja lugupidamisega vastu Moskvas, sõlmisin Stalini ja Molotoviga lepingu, ja nüüd olen vangis. J. Laidoner Laidonerile esitati süüdistus Vene NFSV kriminaalkoodeksi paragrahv 58 13 järgi." Aktiivsed teod või aktiivne võitlus töölisklassi ja revolutsioonilise liikumise vastu, mida on avaldatud tsaristliku korra ajal või kontrrevolutsiooniliste valitsuste juures kodusõja perioodil vastutavatel või salajastel ametikohtadel olles. Kolm aastat kuni mahalaskmine". 1941. aastal toimunud ülekuulamistel, mida oli kokku 25, ei tunnistanud Laidoner ennast süüdi. 1941. aasta detsembris haigestus Laidoner
Jaan Anvelt. Taas natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, mõisatest moodustati põllumajanduslikud ühistud. Vastuhakk suruti maha repressioonide abil (tapeti). Aastavahetusel aeglustus Punavägede edasitung. Vasturünnakud olid eestlastel edukad, edu saavutasid soomusrongid ja meredessandid. Korraldati ümber vägede juhtimine, nüüd hakkasid väeosa ülemad alluma sõjavägede ülemjuhatajale Johan Laidonerile. Detsembris saabus Tallinna Inglise laevastikueskaader. Punaarmee oli tüdinud, varustamine oli raske. 6. jaanuaril 1919 algas Eesti vägede vastupealetung. 14. jaanuaril vabastati Tartu ja 19. jaanuaril vabastati juba Narva. Seetõttu koondas Punaarmee Eesti vastu 80,000 meest. Seekord alustati pealetungi lõunast, kus looduslikud iseärasused ei lubanud organiseerida pidevat kaitsejoont. Riigielu korraldamine. Esmatähtsaks kujunes EV majandusliku olukorra tervendamine
Butõrka vanglas algas täielik ülekuulamiste maraton. Ajavahemikul 7. kuni 22. märtsini kuulati Laidoner üle 14 korral, kusjuures tema "süüdistuse" panid ülekuulajad kokku Laidoneri elulooliste andmete põhjal. Tegelikult aga oli Laidoneri saatus juba ette ära otsustatud ja uurijad tegid vaid tellimustööd. 16. aprillil 1952 langetas NSV Liidu julgeolekuministri juures olev erinõupidamine - mis tegelikult oli konstitutsiooniväline ebaseaduslik organ Laidonerile § 58-4 alusel aktiivse revolutsioonilise liikumise vastase võitluse ja Nõukogude Liidu vastase tegevuse eest 25 aastat vangistust koos kogu vara konfiskeerimisega. 30. aprillil 1942 lähetati Laidoner, kui eriti ohtlik kurjategija erikonvoiga Vladimiri vanglasse, kus ta hakkas vangina nr. 11 karistust kandma. Vähem kui aasta pärast, 13. märtsil 1953 päästis surm Johan Laidoneri edasistest vanglapiinadest. Ta maeti koos samal päeval surnud Poola asepeaministri Jan Stanislaw
Riigipööre oli tingitud: 1)Vapside väidetavast mässukavast 2)Valimiseelsest ägedast poliitilisest propagandast tulenenud Eesti rahva psüühiline haigus, mistõttu valitsus olevat sunnitud kärpima rahva poliitilisi õigusi 3)Presidendi valimiskampaania näitas, et vapside kandidaat võib tulla võimule, kuna vapsid olid juba linnas võidu saavutanud Päts ja Laidoner blokeerisid opositsiooni: 1)Kuulutati välja kaitseseisukord 2)Kaitsevägede ülemjuhatajaks sai Laidoner ning Päts pani Laidonerile alluma kommunikatsioonivahendid ja raudteed 3)Keelati poliitilised koosolekud 4)Päts lükkas valimisi edasi 5)Suleti ligikaudu 400 vapside rühmitust, neid kuulati üle ja võeti vahi alla Vapside saavutatud edusamme poliitikas kärbiti ja nende mõju ühiskonnas vähendati: 1)Nende ühendused likvideeriti ja valimisi lükati pidevalt edasi, et nad võimule ei pääseks 2)1934 võeti vastu määrus, millega seati kontrolli alla opositsiooni sõnavabadus
üritati näidata kui rahvarevolutsiooni. Eesti Vabariigist Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks-16. juunil 1940 anti Eesti saadik A. Reile Moskvas üle ultimaatum, milles esitati rida alusetuid süüdistusi Eesti valitsusele ja nõuti "N. Liidule ebasõbraliku" valitsuse tagasiastumist ning Punaarmee lubamist takistamatult Eestisse. 16. juunil 1940 teatas Leningradi sõjaväeringkonna ülem, armee- komandör K. Meretskov Eesti Sõjavägede ülemjuhataja kindral J. Laidonerile, et temale alluv 10. armee on saanud käsu okupeerida Eesti. Samal päeval kell 6 hommikul vallutas Punaarmee Suurupi patarei territooriumi. Kuna Punaarmee oli tunginud Eesti territooriumile oli J. Laidoner kohtumisel Meretskoviga sunnitud aktsepteerima esitatud nõudmisi ja kirjutas 17. juunil kell 15 alla diktaat-kokkuleppele Punaarmee sisselaskmise kohta Eestisse. Kokku toodi Eestisse lisaks siinsetes sõjaväebaasides asunud 25le tuhandele punaväelasele veel üle 70 tuhande mehe
ülemjuhataja ametikoha kaotada ning J. Laidoneri seekordne kõrge ametipost lõppeski keskööst vastu 27. märtsi. vabadussõja teenete eest sai ta Eesti riigi poolt Vabadusristi kaks kõrgeimat järku I/1 ja III/1, rahalise autasu ja Viimsi mõisa südame ( sai faktiliselt kätte 23. aprillist 1923 ) tallinna lähedal koos 190 hektari maaga. Vabadussõja võitlusega kaasnenud ning ka hiljem jätkunud koostöö paljude riikide relvajõududega tõi laidonerile kaas hulga välismaiseid aumärke: - Läti Karutapja ordeni III, II ja I järgu; - Soome Valge Roosi suurristi; - Rootsi Kuningliku Mõõgaordu suurristi; - Leedu Vytautas Suure ordeni; - Belgia Sõjaristi - Poola Taassünni (Polonia Restituta) I klassi ja Virtuti Militari V klassi aumärgid ning Valge Kotka ordeni; - Suurbritannia Püha Michaeli ja Püha Georgi Väärikaima ordu rüütelkomandöri aumärgi;
Samas jättis K. Päts jõusse põhiseaduse ja valitses selle järgi autoritaarset võimu kasutades ise. Suurema osa põhiseaduse kehtivusajast Riigikogu kokku ei kutsutud ja Eestist sai üheparteiline riik. Tunnistades 1934. aasta põhiseadusest tulenevaid ohte demokraatiale, algatas riigivanem Eesti Vabariigi kolmanda põhiseaduse ettevalmistamise. Ettevalmistused riigipöördeks toimusid tiheda saladuskatte all, torkamata tavakodanikule millegagi silma. Lisaks Pätsile ja Laidonerile olid pöördega seotud jõustruktuuride kõrgemad juhid: sise- ja kohtuminister Johan Müller, Poliitilise Politsei ülem Johannes Sooman, kaitseminister Paul Lill ja kaitsevägede staabiülem Nikolai Reek. Riigikogule ja rahvale põhjendati olukorda sellega, et vapsid valmistasid ette riigipööret. TULEMUSED: * riigis kehtestati 6 kuuks kaitseseisukord * suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit ning sellega seotud ajalehed, organisatsioonid jms
Rootslasi oli 178 meest, nende eesotsas major Karl Muthander. Rootslastega oli algusest peale jama. Intriigid, lahingust hoidumine. Rootsi kompanii saadeti kiiresti laiali. Siiski mõned jäid. Leitnant Lundborg. Vene põhjakorpus. Vene valgekaartlik väekoondis. Pärast Pihkva kaotust taandus kahte lehte, üks Lätisse, teine Kagu-Eestisse. 6.12 sõlmiti ametlik leping Ve põhjakorpuse juhtkonna ja AV vahel. Peamiseks punktiks tõdemus, et mõlemal ühine vaenlane. Ve põhjakorpus allutati Laidonerile, Eesti sõjavägede ülemjuhatajaga. Jaanuaris 1919 jõudsid esimesed põhjakorpuse osad rindele. Esialgu Põhjakorpuse juhatajaks kindralmajor Rodzjanko. Juunis 1919 nimetati Põhjakorpus ümbes Loodearmeeks. Sõjasündmused Murdelahingute nädal 2-6. jaanuar 1919. Murdelahingud aktiivne kaitse. Seni oli rahvavägi lihtsalt taandunud. Nüüd senine taktika muutus. Üritati anda vastasele vastulöök, kaotatud punkt tagasi võtta. Sõgavad tiibmanöövrid, luureretked vastase
3. deviisi üksused järk-järgult viidi Narva alla, kus toimusid Vabadussõja kõige ägedamad ja viimasemad sõjakäigud. Langeb kokku loodearmee ja Eesti väeüksuste taganemisega. Ka Eesti Rahvaväeüksused olid sunnitud Ingerimaa järved maha jätta. Loodearmee üksust püüdis Punaarmee täielikult purustada. 7. armee tegutses raudteest põhjapool ja 15. armee raudteest kuni Peipsi järveni, 15. juhataja oli August Pork ja staabiülem Kukk - Laidonerile igati väärikad vastased. Kokku üle 30 000 aktiivse võitleja ja rohkem kui 150 suurtükki. Eesti vägedel oli tol hetkel nendele kahele armeele u 8000 meest. Loodearmee ei olnud ka selleks ajaks veel täielikult löödud ja nov II poolel üheskoos Eesti rahvaarmeega ühines rünnakute tõrjumisel u 12 000 loodearmeelast. Narva kaitselahingute I etapp nov II poolel kujunes punaste edu all - punaste massilised jalaväerünnakud sundisid ühe või teise allüksuse taanduma, murdsid rinde läbi
1918 veebruaris, kui algas saksa okupatsioon, siis lahkus Eesti ajutine valitsus Petrogradi. Saksalsed arreteerisid kõik vene luureohvitserid. Eesti diviis saadeti laiali. Samal aastal Venemaal olles üritas saada Antanti riikidelt Eesti Vabariigile tunnustust. Koondas ja suundas eestlasi Põhja-Venemaale, viis oma luurevõrgu Vene julgeoleku organitesse, eesmärgiga päästa Eesti ohvitsere punase terrori käest. Tahtis luua Eesti väeosa Antanti vägede koosseisus. Nõukogude Venemaa pakkus Laidonerile Punaarmee sõjaväeringkonna ülema kohta. Kuuldavasti Inglased Põhjarinde ülema kohta. Loobus mõlemast. 08.12.1918 - pärast vabadussõja algust saabus Laidoner Soome kaudu Eestisse. 23.12.1918 nimetati Eest Vabariigi sõjavägede ülemjuhatajaks. Laidoner oli sel ajal 34aastane polkovnik. Eesti Vabariigi sõjaväes oli tol ajal juba 3 kindralit, kes ometigi polnud Laidoneri määramise vastu. Ta oli sisuliselt Eesti sõjaväe loojaks. Tema ajal korraldati ümber sõjaväe juhtimine
Suvepuhkusele minek tähendas seda, et kogu tegelik võim riigis koondus Pätsi, Laidoneri ja valitsuse kätte. Päts hakkas kohe igasuguseid dekreete välja andma. Pätsi selja taga oli üks suuremaid erakondi – Põllumeestekogud. Lisaks olid Pätsi toetanud al 32 aastast sotsialistid. Nende leerist ei kostnud nende 6 kuu jooksul ühtki häält, mis oleks üritanud Pätsi ja Laidoneri tegevust kritiseerida. Laidoneri selja taga Asunike Koondus, vaikiv toetus Laidonerile aga rahvuslikult Keskerakonnalt. 34 a suve jooksul mingisugused nõrgad opositsioonilisuse ilmingud avaldusid – lendlehed, millel oli pandud pealkirjaks vangistamata vabadussõjalased, milles nõuti vapside vabastamist ja öeldi, et nad on süütud. Paar päeva enne 12.09 saabumist pikendati kaitseseisukorda 1 aastaks (see sai traditsiooniks iga aasta septembrikuus kuni 1940 aastani välja). Nõuti Rriigikogu taas kokkukutsumist.
annaabi.ee 
