TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 18-19 Galvaanielemendi elektromootorjõu ja lahustuvuskorrutise määramine .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri FK laboratoorne töö 18-19 GALVAANIELEMENDI ELEKTROMOTOORJÕU JA LAHUSTUVUSKORRUTISE MÄÄRAMINE Töö ülesanne. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas valmistatakse galvaanielement ja
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 18-19 Galvaanielemendi elektromotoorjõu ja lahustuvuskorrutise määramine Üliõpilane Kood Töö teostatud .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Saime teha ainult töö esimese osa! Skeem Uuritav galvaanielement koostatakse vastavalt joonisel näidatud skeemile.
Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: KONTSENTRATSIOONIELEMENDI UURIMINE 19 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Kalju Lott 12.10.2010 Töö ülesanne. Töös valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektrood on asetatud vähelahustuva soola (AgCl, AgBr, AgI jt.) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi elektromotoorjõud ja selle põhjal arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Näiteks AgCl lahustuvuskorrutise määramiseks valmistatakse element Ag /AgCl / KCl // KNO3 // AgNO3 / Ag. küllast al aCl- a2 mille elektromotoorjõud RT a2 E= ln F a1 kus a2 on Ag+-ioonide aktiivsus positiivse elektroodi juures, aCl- - Cl- -ioonide aktiivsus negatiivse elektroodi juures,
lahust kuni hägu ja nõrga sademe tekkeni. Lahus sademe kohal on küllastatud kasutatakse 1-molaalset KNO3. Edasi asetatakse kohale soolasillad (KNO3-ga), hõbeelektroodid ja mõõdetakse elemendi elektromotoorjõud. Katsetulemustes soola lahustuvuskorrutis ning võrreldakse seda kirjanduse andmetega. Arvutus ioonide aktiivsustegurid võetakse tabelist. Valemid t, mille üks elektrood on asetatud vähelahustuva se elemendi elektromotoorjõud ja selle põhjal ks AgCl lahustuvuskorrutise määramiseks kontsentratsioonielement. Elemendi ud kontsentratsiooniga AgNO3 lahus, teise - da järgnevalt küllastatakse AgCl-ga (AgBr, AgI-ga). intensiivsel segamisel mõni tilk 0,1 n AgNO3 kohal on küllastatud AgCl-ga Vahelahusena oolasillad (KNO3-ga), hoolikalt puhastatud ud. Katsetulemustest arvutatakse vähelahustuva andmetega. Arvutustes vajalikud Cl- ja Ag+ - Uuritav galvaanielement: Ag/AgI/KI//KNO3//AgNO3/Ag
rikub omakorda nende vahelise tasakaalu ja muutes lahuse pH-d. Kolmandas reaktsioonis hüdrolüüsireaktsioon ei toimunud, kuna vesi ei reageerinud NH4Cl-ga (google järgi reageerib, kuid saadused jäävad samaks, mis lähteained, seega sisuliselt reaktsiooni ei toimu, kuna ei teki uusi aineid. Küll aga langes lahuse temperatuur). Töö 11 : Sademete tekkimine ja lahustuvuskorrutis Katse b : Sademete tekke ja lahustuvuskorrutise seos Töö eesmärk : Uurida sademe tekkimist Reaktiivid: 0,1 M plii(II)nitraat [Pb(NO3)2] ; 1 M Naatriumkloriid (NaCl), destilleeritud vesi Töö käik : Kahte TAP pessa mõõta ca 4 tilka 0,1 M plii(II)nitraadi lahust. Ühte pessa lisada 4 tilka 1M NaCl lahust ja teise 1 tilk 1M NaCl ja 3 tilka destilleeritud vett. Jälgida, kummas pesas tekib sade? Võrrelda katsetulemusi arvutuslike tulemustega, võttes arvesse, et aine
reageerimisel tekkib hõbekloriid (AgCl) – valget värvi sade. Cl Ag Arvutada sadet moodustava ühendi ioonide kontsentratsioonide korrutis , arvestades, et lahused on 0,02 molaarsed. Kontraktsiooni mitte arvestada. Võrrelda seda antud ühendi lahustuvuskorrutise (Ks) väärtusega (vt tabel 4.3). Kas sade pidi tekkima mõlemas katseklaasis? Ag NO 01,100,,02 3 1 1,82 10 3 mol / l H Cl 1,01 ,01,02 1,82 10 2
KONTSENTRATSIOONIELEMENDI UURIMINE nr (FK) Üliõpilane MIHKEL HEINMAA Õpperühm YAGB41 Töö teostatud 04/04/2011 Arvestatud TÖÖ ÜLESANNE Töös valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektrood on asetatud vähelahustuva soola (AgCl, AgBr, AgI jt.) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi elektromotoorjõud ja selle põhjal arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Näiteks AgCl lahustuvuskorrutise määramiseks valmistatakse element Ag /AgCl / KCl // KNO3 // AgNO3 / Ag. küllast a1 aCl- a2 mille elektromotoorjõud kus + a2 on Ag -ioonide aktiivsus positiivse elektroodi juures, - aCl- Cl -ioonide aktiivsus negatiivse elektroodi juures, + a1 - Ag -ioonide aktiivsus negatiivse elektroodi juures AgCl küllastatud lahuses.
halvasti dissotseeruv. Nende pH sõltub neist moodustavatest alusest ja happest.
Tugevad elektrolüüdid – lahustuvad hästi, dissotsieeruvad täielikult ioonideks
Nõrgad elektrolüüdid – lahustuvad halvasti, dissotsieeruvad vaid osaliselt ioonideks
Universaal indikaatorite näit oli kõige ebausaldusväärseim, pH meetri näit oli kõige
täpsem. Kõik 4 meetodi näitasid aine pH taset.
2 TÖÖ 11 – KATSE B
Töö eesmärk: Sademete tekke ja lahustuvuskorrutise seos.
Töö käik: Kahte TAP pesasse möödeti 4 tilka 0,1 M Plii(II)nitraadi lahust. Ühte
pessa lisati 4 tilka 1M naatriumkloriidi lahust ja teise 1 tilk 1M naatriumkloriidi
lahust ning 3 tilka destilleeritud vett. Kummas pesas tekib sade?
Andmed:
1. Tekkis märgatav sade
2. Tekkis väike kogus sadet
Arvutused:
Ks- ioonide konsentratsioon lahustes Kui Pb (NO 3)2 > Ks siis sade, kui Pb(NO3)2
79 *10-4 K 37.91 1 = R = = 0,399 S m-1. 1 95 0,399 1 = 1000 * 0,4 = 0,998x10-3 S m2 g-ekv-1. 0 = ++ -= (35.8 + 349.8)10-4 = 0.03856 S m2 g-ekv-1 c 0.998 x10 -3 f = = = 0,02588 0 0.03856 2 Kd = c = 0.0262*0.4 / 1-0.26 = 2.78 *10-4 1 - Käsiraamatus piimhape Kd= 1.37 *10-4 aga mul läks välja kuna võtta keskmist väärtust 2.86 *10-4. Suurusjärgu poolest on tulemused sarnased. Suhteline viga lahustuvuskorrutise leidmisel on 2,86-1,37 =1.08 =108% 1,37 Mis näitab, et tulemus pole väga täpne, kuid antud meetodiga on siiski võimalik dis. Konstandi määrata.
see ioonide kontsentratsioonide korrutis saab võrdseks KL väärtusega - tekib ioonide hulk (seega pliikloriidi lahustuvus on kloriidioone sisaldavas lahuses väiksem kui küllastunud lahus. puhtas vees). Selline lahustuvuse vähenemine ongi ühise iooni efekt. Kui selline kontsentratsioonide korrutis on väiksem lahustuvuskorrutise väärtusest (väga Selliselt on kasulik toimida siis kui me tahame mingist ioonist lahuses praktiliselt lahjad lahused), siis sadete ei teki, sest lahus pole veel küllastunud. täielikult vabaneda (kvalitatiivne analüüs) lisame ühendit, mis omab ühist iooni sademega (siin näites Cl), kuid mille koostises olevad muud ioonid (siin Na+ ) analüüsi
tavaliselt on hüdrolüüsi tasakaal lähteainete suunas (sest vesi on nõrgem elektrolüüt kui tekkiv nõrk alus/hape). LAHUSTUVUSKORRUTIS Lahustuvuskorrutis KL – ioonide molaarsete kontsentratsioonide korrutis (kusjuures kordajad reaktsioonivõrrandis lähevad astmeteks) rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses. ühend sadeneb välja, kui tema ioonide kontsentratsiooniline korrutis ületab lahustuvuskorrutise väärtuse. sadet moodustub seni kui need võrdseks saavad. mida väiksem on KL, seda halvemini aine lahustub! Küllastunud lahus – lahus,ּmisּsisaldabּantudּtemperatuurilּjaּrõhulּmaksimaalseּ koguseּlahustunud ainet (tasakaal) Lahustuvus – aineּmaksimaalneּsisaldusּlahusesּ(võiּlahustis)ּehkּküllastunud lahuse kontsentratsioon antud tingimustes. Molaarlahustuvus (mol/dm3) – lahustunud aine moolide arv 1dm3 küllastunudּ
KATIOOIDE II RÜHM Cu2+; Cd2+; Bi3+; Sn2+/4+; Sb3+ /5+ P2.1 II rühma katioonide sadestamine II rühma katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutised on tunduvalt väiksemad III rühma II rühma katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutise väärtusest. Seetõttu piisab II rühma katioonide sulfiidide sadestamiseks väiksemast sulfiidioonide konsentratsioonist kui III rühma katioonide sadestamiseks. Kuna sulfiidioonide kontsentratsioon sõltub oluliselt vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses, siis on lahuse pH reguleerimisega võimalik sulfiidioonidega sadestamisel katioone üksteisest eraldada. Sellel põhinebki II ja III rühma katioonide eraldamine süstemaatilise analüüsi käigus.
..)nende kontsentratsioonid keskkonnas ?_ Probleemid keskkonnas tänu inimtegevusele _ Ei lagune keskkonnas!! Lahustumine ja sadenemine Tähtsad määramaks metallide käitumist ja transporti keskkonnas_ Lahustumine: määrab ainete sisaldused looduslikes vetes _ Sademe tekkimine: metallide sidumine ja keskkonnas liikumatuks muutmine; oluline vee või reovee puhastamisel. Sademe tekkimine või lahustumine -sade tekkib kui ioonide kontsentratsioonide korrutis ületab lahustuvuskorrutise kui küllastunud lahusele lisada sademega ühist iooni sisaldava aine lahust, nihkub tasakaal sademe tekke suunas. Vee karedus Ca2+, Mg2+üldkaredus mööduv karedus (e. karbonaatne karedus) Ca(HCO3)2 CaCO3 (t) + CO2 (v) + H2O püsiv (jääv) karedus CaSO4, MgSO4 ja teised soolad. KompleksühendidKeemiline side võib tekkida ka ühe aatomi elektronpaari ja teise aatomi vaba orbitaali kattumisel doonor-aktseptor ehk koordinatiivne side
Kui BaSO4 küllastunud lahusele lisada samanimelise iooniga hästilahustuvat tugevat elektrolüüti (näiteks BaCl2-lahust), siis [Ba2+][ SO 2 4 ] > KL ja BaSO4 sadeneb välja seni, kuni lahuses [Ba2+][ SO 2 2+ 2 4 ] = KL. Lahuse lahjendamisel [Ba ][ SO 4 ] < KL, osa BaSO4 sademest lahustub, kuni ioonide kontsentratsioonide korrutis saab võrdseks lahustuvuskorrutise väärtusega. Teades lahustuvuskorrutise väärtust, võib arvutada elektrolüüdi lahustuvuse (S). IV. SOOLADE HÜDROLÜÜS Hüdrolüüsiks nimetatakse lahustunud aine ja vee (lahusti) vahelist reaktsiooni, milles tekivad vähedissotsieeruvad või raskesti lahustuvad ühendid. Anorgaanilistest ühenditest alluvad hüdrolüüsile põhiliselt mitmesugused soolad (nt. FeCl3, Na2CO3) ja happelised halogeniidid (nt. PCl3, SiCl4).
Arvutused põlemisreaktsioonide võrrandite alusel. ... Soolade ja hüdroksiidide lahustumine vees, rasklahustuvate ühendite lahustuvus, lahustuvuskorrutised, sademe tekkimine. Lahustuvuskorrutis: Ksp =[Ca2+][CO3-2]. Rasklahustuva ühendi küllastunud lahuses on tema ioonide kontsentratsioonide korrutis (antud temperatuuril) jääv suurus. Sademe tekkimine: sade tekib, kui ioonide kontsentratsioonide korrutis ületab lahustuvuskorrutise. Vee elektrijuhtivus. Elektrijuhtivus võime juhtida elektrivoolu, on tingitud laetud osakeste (ioonide) olemasolust vees. Vee karedus ja kareduse liigid. Vee karedus: Vees leiduvate Ca2+ ja Mg2+ katioonide summaarne sisaldus. Mida rohkem neid katioone vesi sisaldab, seda karedama veega tegemist on. Põhjavesi on reeglina karedam, kui pinnavesi. Karedus on oluline näitaja vee kvaliteedi hindamisel. Kareduse liigid:
Dissotseerub halvasti Dissotseerub hästi H+ - annab ph happesuse NaCl + H2O ->Na+ OH- + H+ + Cl- TUGEVAD Järeldus: hüdrolüüsi annavad soolad milles üks pool on hästi dissotseeruv ning teinepool on halvasti dissotseeruv. Alari Allika pedl-2 092126 Töö 11 Katse b sademete tekkimine ja lahustuvuskorrutis Töö eesmärk: Sademete tekke ja lahustuvuskorrutise seos. Töö käik: Kate TAP pesse mõõta 4 tilka 0,1 M Plii(II)nitraadi lahust. Ühte pessa lisada 4 tilka 1M naatriumkloriidi lahust ja teise 1 tilk 1M naatriumkloriidi lahust ning 3 tilka destilleeritud vet. Kummas pesas tekib sade? Võrdleme katsetulemusi arvutuslike tulemustega, votes arvesse, et aine sadeneb, kui ioonkorrutis jääb väiksemaks lahustuvus korrutisest , siis sadet ei teki. Arvutame kui suur on Pb2+-ja Cl--inoodine
ühendite värvused NaOH lisamisega tekkis rohekassinine sade, Nessleri reaktiiviga märjastatud, hoitud eralduvates aurudes klaaspulkale tekkis pruun sade. Kirjutada reaktsiooni võrrand. NH4++OH – →NH3 + H2O NH3 + 2K2[HgI4] + 3KOH → [NH2Hg2O]I↓ + 2H2O + 7KI Cd2+-ioonide eraldamine ja tõestamine Cd2+ kui II rühma katioon eraldatakse lahusest happelises keskkonnas sulfiidina sadestamisel. Kuna Cd2+ lahustuvuskorrutise väärtus on suhteliselt suur, tuleb jälgida, et lahus ei oleks liiga happeline. 1-2 mL analüüsitavale lahusele lisatakse 1-2 tilka konts. HCl lahust, 1-2 mL tioatseetamiidi (TAA) CH3CSNH2 lahust ning soojendatakse vesivannil. Juhul, kui kollast CdS sadet ei teki (lahus liiga happeline), lisatakse destilleeritud vett, veel 1 mL TAA ning soojendatakse. Sade eraldatakse tsentrifuugimisel (kontrollida sadenemise täielikkust). NB
Temperatuuril 25 o C K L = [Ba 2+ ][ SO 24 - ] = 1,1 10 -10 (mol) 2 /(dm 3 ) 2 . Kui BaSO 4 küllastunud lahusele lisada samanimelise iooniga hästilahustuvat tugevat elektrolüüti (näiteks BaCl 2 -lahust), siis [Ba 2+ ][ SO 24 - ] > K L ja BaSO 4 sadeneb välja seni, kuni lahuses [Ba 2+ ][ SO 24 - ] = K L . Lahuse lahjendamisel [Ba 2+ ][ SO 24 - ] < K L , osa BaSO 4 sademest lahustub, kuni ioonide kontsentratsioonide korrutis saab võrdseks lahustuvuskorrutise väärtusega. Teades lahustuvuskorrutise väärtust, võib arvutada elektrolüüdi lahustuvuse (S) (mol/dm 3 või g/dm 3 ). Näide. Arvutage BaSO 4 lahustuvus vees mol/dm 3 ja g/dm 3 . Mitu korda on BaSO 4 lahustuvus 0,1 M BaCl 2 -lahuses väiksem tema lahustuvusest vees? Lahendus. BaSO 4 lahustuvus vees S = [Ba 2+ ] =[ SO 24 - ] = 11 , 10 -10 = 1,05 10 mol/dm . -5 3
esmalt kindlaks, milline elektroodidest on positiivne ja milline negatiivne- käsiraamatu abiga. Elektromotoorjõu mõõtmiseks ühendatakse mõlemad elektroodid voltmeetriga ja saadakse nende vahel olev pinge. e. elektromotoorjõud. Saadud elektromotoorjõu põhjal arvutatakse elektroodide potentsiaalid. Vt 18. Töö juhendist. 10. mõõtmine potentsiomeetriliselt. 11. Potentsiomeetriline tiitrimine. 12. Lahustuvuskorrutise potentsiomeetriline määramine. 4) 6/9 k kolloidosakeste elektrokineetilise potentsiaali elektrokeemiline määramine 1. Kolloidlahuste saamise meetodid kolloidlahust võib saada näiteks töös 6k tehtud viisil. Põhimõtteliselt tuleb tekitada olukord, kus mingi faas lahusest välja sadeneb ja raskusjõud ületab difusiooni. Vt 6.töö juurest. 2. Kolloidosakeste mtmed. Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased
NH3.H2O; 1M Roosa Roosa 5 NaCl; 0,1M Värvitu Kollane 6 Na2CO3; 0,1M Roosa Kollane 12 Al2(SO4)3; 0,1M Värvitu Roosa 3 NH4Cl; 0,1M Värvitu Oranz 5 H2O, deioniseeritud Värvitu Roosa 5 H2O, kraanivesi Värvitu Kollane 5 Glükoosi lahus; 0,1M Värvitu Roosa 5 Töö nr. 11, katse b Sademe tekke ja lahustuvuskorrutise seos Töö vahendid: TAP, Pb(NO3)2, NaCl, destilleeritud vesi, pipet. Töö kirjeldus: 1. Lisame kahte TAP pessa 4 tilka 0,1 M Plii(II)nitraadi lahust. 2. Ühte pessa lisassin 4 tilka NaCl 1M lahust ja teisse 1 tilk NaCl 1M lahust ning 3 tilka dest. vett. 3. Vaatasin millises pesas tekkis sade 4. Sade tekkis esimeses pesas, kus oli 4 tilka NaCl 1M lahust. Teises sadet ei tekkinud. Arvutused: 1. cPb2+ = 0,1/2 = 0,05 mol * dm-3
kontsentratsioon. 10-14 / 10–3 = 10–11 M. 5. Fosforhappe H3PO4 Ka = 7,1x10–3, väävelhappel aga 1x103.Milline on tugevam hape? Tugevam hape on väävelhape kuna ta Ka väärtus on kõrgem (NB! aga pH väiksem) 6. Hinda ioniseerunud ja ioniseerimata vee molekulide suhet ühes liitris vees. 1,0 x 10–7 M H3O+ / 55,35 M H2O = 1,8 x10–9 , seega ca 2 molekuli miljardist on ioniseerunud! 7. Leia baarium- ja sulfaatiooni kontsentratsion vees kui baariumsulfaadi lahustuvuskorrutise Ksp väärtus on 1,23 x10 . –10 [Ba2+] = [SO42-] = S, S x S = Ksp , S = (Ksp)1/2 = 1,1 x 10–5 Mida ma pean oskama: 1) reastada tabeleis toodud pKa ja Ka väärtuste alusel happeid ja aluseid nende tugevuse järjekorras, 2) arvutada antud pH väärtuse järgi vesinikioonide kontsentratsiooni ja vastupidi, 3) tunda ära puhversüsteemi, 4) reastada aineid lahustuvuse järgi antud lahustuvuskorrutise alusel.
Vees lahustuvad hästi leelised NaOH, KOH, Ba(OH)2, vähelahustuv on Ca(OH)2. Lahustuvuskorrutis Ks on antud temperatuuril rasklahustuva elektrolüüdi küllastatud lahuses olevate ioonide molaarsete kontsentratsioonide (aktiivsuste) korrutis, kusjuures iga iooni kontsentratsioon on astmes, mis vastab tema stöhhiomeetrilisele koefitsiendile reaktsioonivõrrandis. Rasklahustuv ühend sadeneb osaliselt välja, kui teda moodustavate ioonide kontsentratsioonide korrutise väärtus ületab lahustuvuskorrutise väärtuse. Lahuse vedel faas on antud aine küllastunud lahus. Lahustuvuskorrutis iseloomustab aine lahustuvust nii puhtas lahustis kui ka lahuses, milles leidub teistest lahustunud sooladest pärinevaid ioone. 1 Ioonide (ainete) tasakaaluliste kontsentratsioonide väljendamiseks kasutatakse kandilisi sulge []. Teades rasklahustuva elektrolüüdi lahustuvuskorrutise Ks väärtust, võib arvutada tema molaarlahustuvuse S (mol/dm3). Lahustuvuskorrutise ja molaarlahustuvuse vaheline side
Elektrolüüdi (N: ammooniumsoolad) lisamisel pesulahusele saab vältida sdademe peptiseerumist. 71. Sademete vananemine. Sademel lastakse seista, et tekiksid suuremad sademeosakesed ja eralduksid võõrioonid. 72. Puhaste sademete saamise meetodid. Vanandamine võõrioonide kontsentratsiooni vähendamiseks Oklusioon sade lahustuda ja uuesti sadestuda Pinnaadsorptsioon sademe pesemine Dekanteerimine 73. Kaasasadestamine. Protsess, kus aine, mis ei peaks veel sadenema (lahustuvuskorrutise järgi) läheb mingil põhjusel sademesse. Kaasasadenemine kui lahuses on teisigi aineid, mille lahustuvuskorrutised on sarnased. Selliseid aineid tuleb vältida, nad mõjutavad ka protsessi kiirust. Kaasasadenemine on tingitud ka sellest, et me sadestame liiga kiiresti või kasutame liiga suure kontsentratsiooniga aineid. Et vältida oklusiooni, tuleb sadestada aeglaselt. Võib kasutada ka tekkiva sadesti meetodit (tagab sadesti tekke optimaalse kiiruse)
b) Leidke [Hg22+] kui on lisatud 34.00 ml KIO3 lahust c) Leidke [Hg22+] kui on lisatud 56.00 ml KIO3 lahust d) Leidke [Hg22+] ekvivalentpunktis Lahendus: Kirjutame välja asjakohase reaktsioonivõrrandi: - Hg22+ + 2 IO3 → Hg2(IO3)2(s) Leiame lahustuvuskorrutiste tabelist (Appendix F) sadeneva produkti lahustuvuskorrutise Ksp = 1.3×10-18. - a) Leiame ekvivalentpunkti saavutamiseks vajaliku IO3 lahuse mahu - IO3 kulub moolides 2 korda rohkem kui Hg22+, seega saame stöhhiomeetrilist moolide arvu sisaldava - IO3 lahuse mahu leidmiseks kirjutada võrrandi:
ultraviolettkiirguse) mõjul fotosüntees Sadestamisreaktsioonid tekib sade (katlakivi) Neutralisatsioonireaktsioonid omavahel reageerivad happe vesinikioonid ja aluse hüdroksiidioonid moodustades väga püsivad vee molekulid, happe anioonid ja aluse katioonid reaktsioonist osa ei võta ja jäävad ioonidena lahusesse. Kasutatakse palju heitvee puhastamisel ja soolade valmistamisel 1. Sadestusreaktsioon ja lahustuvuskorrutise mõiste Ks konstantne suurus, mis väljendab ioonide korrutist lahuses 1. Neutralisatsioonireaktsioon 2. Redoksreaktsioonide mõiste ja tasakaalustamine Keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste. Oksüdeerija liidab elektrone - tema oa väheneb (redutseerub), lihtained, millede aatomid seovad
annaabi.ee 
