standardlahus 0,05 mg / ml selleks pipeteerida 9,1 ml 0,1n KMnO 4 lahust 200 ml mõõtkolbi ja täita dest. veega kriipsuni. Loksutada korralikult ning sellest pipeteerida 5,0; 7,0; 9,0 ml 50 ml mõõtkolbidesse. Täita dest. veega ja loksutada korralikult. Cr-lahust ( 1mg/ml ) pipeteerida 1,5; 3,0; 4,0 ml 50 ml mõõt - kolbidesse, täita dest.veega kriipsuni ning loksutada. Uuritav lahus, mis sisaldab nii Mn kui Cr, viia samuti dest. veega kriipsuni. Mõõta kõikidel lahustel optilised tihedused spektrofotomeetril Specol kahel lainepikkusel 430 ja 550 nm. Saadud optiliste tiheduste põhjal leida Mn ja Cr kontsentratsioon lahuses nii arvutuslikult kui kalibreerimisgraafiku abil, võrrelda tulemusi omavahel. Teha järeldused. Tabel 1. Kolvi Aine 430 nm 550 nm (430) (550) konts konts nr. A T, % A T, % mg/ml M
Cu – Sn tinapronks Cu – Si ränipronks Cu – Zn valgevask Lihtainete omadused Vask reageerib õhuga kõrgemal t°-l (~800°C) Vase alarühma metallid pingereas vesinikust paremal – ei tõrju hapetest välja vesinikku. Oksüdeerivate hapetega reageerivad Cu ja Ag, kuld lahustub vaid kuningvees. Vase reageerimisel lahjendatud lämmastikhape-ga eraldub NO, kontsentreeritud happega NO2. Kontsentreeritud väävelhappega tekib SO2. Leelistega ei reageeri. Vasesoolade lahustel on sinine värvus. Hõbe on keemiline element järjenumbriga 47, metall. Stabiilseid isotoope kaks, nende massiarvud on 107 ja 109. Hõbe on väärismetall. Tihedus on 10,5 g/cm³. Hõbe sulab temperatuuril 960°C. Hõbedat leidub ehedalt ja ühenditena (AgCl, Ag 2S), lisanditena plii- ja vasemaakides. Hõbe valge, pehme, plastne metall, hea peegeldusvõimega, parim soojus- ja elektrijuht. Antibakteriaalse toimega. Nii hõbedat kui kulda saadakse maagist tsüaniidmeetodil.
Sulamid (pronksid): Cu Sn tinapronks Cu Si ränipronks Cu Zn valgevask Lihtainete omadused Vask reageerib õhuga kõrgemal t°-l (~800°C) Vase alarühma metallid pingereas vesinikust paremal ei tõrju hapetest välja vesinikku. Oksüdeerivate hapetega reageerivad Cu ja Ag, kuld lahustub vaid kuningvees. Vase reageerimisel lahjendatud lämmastikhape-ga eraldub NO, kontsentreeritud happega NO2. Kontsentreeritud väävelhappega tekib SO2. Leelistega ei reageeri. Vasesoolade lahustel on sinine värvus. Hõbe on keemiline element järjenumbriga 47, metall. Stabiilseid isotoope kaks, nende massiarvud on 107 ja 109. Hõbe on väärismetall. Tihedus on 10,5 g/cm³. Hõbe sulab temperatuuril 960°C. Hõbedat leidub ehedalt ja ühenditena (AgCl, Ag2S), lisanditena plii- ja vasemaakides. Hõbe valge, pehme, plastne metall, hea peegeldusvõimega, parim soojus- ja elektrijuht. Antibakteriaalse toimega. Nii hõbedat kui kulda saadakse maagist tsüaniidmeetodil.
suhkur Skeem 1 2 3 4 5 6 7 8 1 lamp 2 kondensor 3 valgusfilter 4 polarisaator 5 kvartplaadiga diafragma 6 uuritava vedelikuga täidetud toru 7 analüsaator 8 pikksilm Töö teoreetilised alused Mitmetel kristallidel ja lahustel on omadus pöörata neid läbiva lineaarselt poleriseeritud valguse polerisatsioonitasandit. Niisugused aineid nimetatakse optiliselt aktiivseteks. sEllisteks on näiteks kvartsikristallid ,suhkru,kampri,nikotiini lahused. Optiliselt aktiivset ainet läbinudvalguse polerisatsioonitasandi pöördenurk sõltub ainest ,ainekihi paksusest l , temperatuurist t ,valguse lainepikkusest ja lahuste korral ka masskontsentratsioonist c.
11. Eripöörang andke nii suhkru- kui nurgakraadide kaudu. Leidke tulemuse viga. Seejuures arvestage ,et lahuse eripöörangu sõltuvus temperatuurist on üldiselt väike ,mistõttu viga,mis tuleb sellest ,et lahuse temperatuur ei ole täpselt 20°c, ei ole suur Suhkrulahuse masskontsentratsioon Lahusekihi paksus Skaala vähima jaotise väärtus Nooniuse täpsus Katse nr. 0 1 Töö teoreetilised alused Mitmetel kristallidel ja lahustel on omadus pöörata neid läbiva lineaarselt poleriseeritud valguse polerisatsioonitasandit. Niisugused aineid nimetatakse optiliselt aktiivseteks. sEllisteks on näiteks kvartsikristallid ,suhkru,kampri,nikotiini lahused. Optiliselt aktiivset ainet läbinudvalguse polerisatsioonitasandi pöördenurk sõltub ainest ,ainekihi paksusest l , temperatuurist t ,valguse lainepikkusest ja lahuste korral ka masskontsentratsioonist c. Osutub ,et antud temeratuuri ja
ravimpreparaati kuni viis jaemüügipakendit ning kaasasolevate loomade tarbeks kuni viis erineva nimetusega ravimpreparaati, iga ravimpreparaati kuni kolm jaemüügipakendit. Ravimid peavad olema tootja pakendis. Jaemüügipakendi suurused on: · tahketel ravimvormidel kuni 100 ühikut, · pulbritel lahuse valmistamiseks 500 g, · homöopaatilistel graanulitel 50 g, · infusioonilahustel ja suukaudsetel lahustel 500 ml, · süstitavatel ravimvormidel 10 ampulli või viaali, · välispidistel ravimitel 200 ml või 200 g, · droogidel 100 g. Ilma Ravimiameti loata võib narkootilisi või psühhotroopseid aineid kaasa võtta ühe jaemüügipakendi suurusega kuni 20 ühikut ning ravimitega peab kaasas olema arsti, loomadel kasutatavate ravimite puhul veterinaararsti teatis ravimi vajaduse kohta või retsepti koopia. Taimekaitse vahendid
Edasi lisan NH4Cl, kuni näen uut värvuse muutust, ehk lahus muutub rohelisemaks. Algul muutub lahus tumesiniseks, kuna dissotseerudes eralduvad OH- ioonid. NH4Cl lisamisel pH alaneb, kuna OH- ioonide kontsentratsioon väheneb ja tasakaal nihkub lähteainete poole. Toimub: 1. NH4OH NH4+ + OH- 2. NH4Cl NH4+ + OH- 3) H+-ioonide kontsentratsiooni vähenemine nõrga happe soola lisamisel Selleks lisan kahes katseklaasis olevatele vesinikkloriidi lahustel Zn kraanuli, mis on eelnevalt karedaks muudetud. Esimesele lahusele lisan ka 2M naatriumetanaati ja võrdlen reaktsiooni kiirust. Esimeses katseklaasis toimub CH3COO- + Na+ + H+ + Cl- CH3COOH + Na+ + Cl-, sest etaanhape ei dissotseeru täielikult ja järelikult etanaatioon seob osa vesinikioone ära. Naatrium etanaat vähendab H2 eraldumise intensiivsust ehk reaktsiooni kiirust. 4) Elektrolüüdi sadestamine samanimelise iooni kontsentrat-siooni suurendamisega
Potentsiomeetrilise analüüsimeetodi aluseks on määratavad komponenti sisaldava praktiliselt vooluvaba galvaaniahela elektormootorjõu mõõtmõtmine. 4. Milline on klaaselektroodi tööpõhimõte? 5. Milleks on praktikumis kasutatud aparatuuri korral vajalik võrdluselektrood ja millist võrdluselektroodi te kasutasite? Võrdluselektrood on lahusega ühendatud poorse ühenduse kaudu, mis laseb läbi elektrivoolu, aga ei lase lahustel seguneda; selle potentsiaal ei sõltu lahusest. Kasutasime hõbe-hõbekloriidielektroodi. 6. Esitage praktikumis kasutatud mõõteelemendi skeem. 7. Milleks on vaja pH-meetri kalibreerimine?
Töö nr.3 Keemilise reaktsiooni kiiruse sõltuvus muutuvast kontsentratsioonist ja muutuvast temperatuurist. Katse 1(a) Töö vahendid: 8 katseklaasi, sekundimeeter. Töö reaktiivid: Väävelhappe (2% lahus), Na2S203 (2% lahus) Töö kirjeldus: Nelja katseklaasi valame 6cm3 väävelhapet ja nendesse valame sama palju erinevate kontsentratsioonidega naatriumtiosulfaadi lahuseid vastavalt tabelile. Mõõdame ajavahemikku lahuste kokkupuutest kuni lahustel valge-halli värvi tekkimiseni, ehk lahuste reaktsiooni kiirust. Katseklaasi nr. Na2S203, H2O, cm3 Na2S203 Aeg Reakt. Kiirus cm3 b lahuses T, s s a a/(a+b) 1 6 0 1 90 1/90
- Automaat pipett - Külm vesivann - Tiitrimise aparatuur - Lehter Vajalikud ained - 450 mL destilleeritud vett lahuste lahjendamiseks - 0,3 mL ehk 6 tilka mureksiidi lahust violetse tooni andmisteks kolbides olevates lahustes - Vasksulfaat Töö käik 1. Koonilised kolvid panna elektripliidi peale ja ära ühendada püstjahutitega. 2. Panna elektripliit tööle ja oodata millal kolvi sees olevad lahused hakkavad keema. Lasta lahustel keeda 10 minutit ja aega VÕTTA ALATES SELLES KUI LAHUSED KEEVAD! 3. Mõõta 150 mL destilleeritud vett iga kolvi jaoks. 4. Kui 10 minutit on möödas keemisest siis valada 150 mL destilleeritud vett kolvidesse kasutades lehtrit. 5. Pärast keetmist panna kolvid külma veevanni kuni nad saavutavad toatemperatuuri. 6. Kõikidesse kolvidesse panna 6 tilka ehk 0,3 mL mureksiidi. Kolvisisu võtab violetse tooni. 7
Märgamine - vedelik valgub mööda tahket pinda laiali ❏ Õhus on veepiisk kerakujuline. Miks tahab võtta kerakuju? -tahavad olla võimalikult vähese energiaga olekus. Kera puhul väiksem pinnaenergia, sest tema ruumala ja pinna jagatis on kõige väiksem ❏ Pindpinevusjõud - pinge vedeliku pinnakihis ❏ Pindpinevustegur - pindpinevusjõud ühikulise pikkuse kohta; vedelikku iseloomustav suurus, kõigil vedelikel ja lahustel on see tegur erinev ❏ Vee pindpinevustegur kolmel erineval meetodil: ❏ Pindpinevusjõud - raskusjõud+pindpinevusjõud (hoiab üleval). Hetkel kui veetilk süstlast kukub, on raskusjõud võrdne pindpinevusjõuga. Tilga suurus sõltub süstlaava suurusest ❏ Tilga massi kaudu. Süstal, süstla otsas tilk, süstla ringi ümbermõõt = pikkus, pinpinevus Fp=. ; l - süstla ava laius. Mg/l. 100 tilga ruumala, sealt mass.
10. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad lahuste keemis- ja külmumistemperatuuri? Keemistemp. rõhust(madal rõhk, madal keemistemp.), lahusti iseloomust, aine konts. (suurem konts. surem keemistemp.) Külmumistemp. lahusti iseloomust, lahustunud aine konts., rõhust sõltub vähe. (suurem konts. madalam külmumistemp.) 11. Milline järgmistest lahustest külmub kõige madalamal, milline kõige kõrgemal temperatuuril? Millistel lahustel on külmumistemperatuurid võrdsed? Miks? 0,2 m Na2SO4, i==3 Tk=-0,6 0,1 m CH3COOH, i<1 Tk=-0,1 0,2 m C6H12O6, i=1 Tk=-0,2 0,2 m KCl, i= =2 Tk=-0,4 0,1 m CaCl2, i= =3 Tk=-0,3 0,2 m HNO3, i= =2 Tk=-0,4 0,1 m CO(NH2)2, i=1 Tk=-0,1 0,1 m LiCl. i= =2 Tk=-0,2 12. Millistel tingimustel ja miks toimub osmoos?
W. Ostwaldi lahjendusseadus: lahuse lahjendamisel suureneb elektrolüüdi dissotsiatsiooniaste (nõrga elektrolüüdi dissotsiatsioon ioonideks on seda täielikum, mida lahjem on lahus) Tugevad elektrolüüdid - Tugevate elektrolüütide lahused koosnevad ainult ioonidest. OM: Hea elektrijuhtivus, mis kõrgetel kontsentratsioonidel väheneb Ioontugevuse reegel - Ühesuguse laenguarvuga ioone moodustavate elektrolüütide korral on ühesuguse ioontugevusega lahjendatud lahustel ka ühesugune aktiivsustegur Lahustuvuskorrutis (K 1) - Rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses on tema ioonide kontsentratsioonide korrutis kindlal temperatuuril jääv suurus. Mida väiksem on K1, seda väiksem on sademe lahustuvus (sama tüüpi elektrolüütide korral). Lahustuvuskorrutised (seega ka lahustuvused) võivad eri ainetel olla väga erinevad (mitmekümne suurusjärgu ulatuses). Lavoisier seostas happelisust hapnikusisaldusega
Henry konstant, mol/ (l×atm)pg on gaasi osarõhk lahuse kohtal, atm Võrdelisusteguriks on Henry konstant, mis sõltub gaasi iseloomust ja temperatuurist, ei sõltu gaasi üldhulgast ega osarõhust. Näiteid gaaside Henry konstantide väärtuste kohta võib leida tabelist 1. Gaaside kontsentratsiooni võib avaldada erinevates ühikutes, ühikute valikust sõltub ka Henry konstandi väärtus. LAHUSTE KONTSENTRATSIOONID-Kogu ümbritsev elu on vahetult seotud lahustega. Lahustel on suur tähtsus nii looduses kui tehnikas toimuvates protsessides.Lahuseks nimetatakse kahest voi enamast ainest koosnevat homogeenset süsteemi, milles lahusti ja lahustunud ainete vahekorda saab muuta. Omaduste poolest on lahused segude ja keemiliste ühendite vahepealsed.Lahusti ja lahustunud aine vahekorda iseloomustatakse kontsentratsiooni abil.Kontsentratsioon näitab lahustunud aine sisaldust lahuses. Kasutusel on mitmed erinevadkontsentratsiooni väljendusviisid:1. Protsendiline (%)
erineb puhtast. Regulaarne lahus ilma soojus- ja ruumala lenduvust. J=/p (alates 50-100 atm) effektita H 0; V 0 Entroopia nagu 31.Aktiivsuse mõiste reaallahustele. a ln x = d ln p ; d ln x = d ln p ;- ln Lahuste aktiivsuskoef: ideaalsetel lahustel. Ather aalsed lahused soojusefekt on null ai ln x = ln p + ln K ; ln x = ln p + ln 1
Lii id tüübid ja Liimide j omadused d d (3) Tööstuslike liimide p peamised tüübid on (jätkub): (j ) 9. PLASTISOOL-liimid modifitseeritud PVC-dispersioonid, kõvastuvad soojuse toimel: · saadakse tugev g jaj elastne liide;; · kõvastuvad soojuse toimel; 10. KUMMI-liimid baseeruvad lahustel või lateksitel, kõvastuvad lahusti või vee Survetundlik liim aurumisel: · ei sobi püsivalt koormatud liidetele; 11. POLÜVINÜÜLATSETAAT-liimid (PVA) baseeruvad vinüülatsetaadil: · sobivad poorsete materjalide (puit, paber jt.) liimimiseks; 12. SURVETUNDLIKUD liimid ei kõvastu: · kasutatakse kleepribades ja siltide liimimiseks;
Elektrolüüdid: ühendid, milles aatomid on seotud ioonil. või tugevalt polaarse keemil. sidemega. Elektrolüüdid jagatakse 1) sümmeetrilisteks ja ebasümmeetrilisteks. Otswaldi lahjendusseadus: lahuse lahjendamisel suurenb elektrolüüdi dissotsionatsiooniaste. Aktiivsus: lahuses olevate ioonide efektiivse konts. Iseloomustaja sõltumata kõrvalekalde põhjusest (formaalne suurus). Ühesuguse laenguarvuga ioone moodustavate elektrolüütide korral on ühesuguse ioontugevusega lahjendatud lahustel ka ühesugune aktiivsustegur. Lahustuvuskorrutis: Rasklahustuv sade on tasakaalus vastava küllastunud lahusega. Massitoimeseaduse kohaselt: K= a+ a-: at . (K - tasakaalukonstant, a - aktiivsused). Rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses on tema ioonide kontsentratsioonide korrutis kindlal temperatuuril jääv suurus, mida nimetatakse lahustuvuskorrutiseks (K1). Happelised ja aluselised omadused: Lavoisier (1778) seostas happelisust hapnikusisaldusega
metallis, mis moodustab sulamist olulise osa. Võrrelduna algse metalliga, on sulamitel tavaliselt hoopis erinevad omadused. Näiteks on puhas alumiinium väga pehme. Lahustades väikse hulka vaske ja teisi elemente, saadakse vintske kerge sulam, mida nimetatakse duralumiiniumiks. Duralumiinium on eriti kerge, aga väga tugev, nii et seda kasutatakse lennukite kerede ja tiibade valmistamisel. Nagu teistel lahuse tüüpidel, nii on ka tahketel lahustel piirid, kui palju lahustuvat ainet võib seal lahustada. Näiteks on puhas raud pehme, plastiline metall. Lahustades väikse hulga vesinikku sulas rauas, saame terase, mis on palju tugevam. Süsiniku aatomid on hajutatud ühtlaselt üle kogu tahke lahuse. Raud võib lahustada kuni 0,4 protsenti süsinikku. Lisades rohkem süsinikku, saame tulemuseks väiksed raudkarbiidi kämbud, mis teevad terase hapraks. ORGAANILISED JA ANORGAANILISED AINED ORGAANILISED AINED
all 158. · saadakse kõrgtugev liide; 159. · metall-metall-liited, metall-puit-liited, pidurikatete liimimine metallile; 160. 7. KUUM-liimid polümeerid, kasutatakse kuumalt, kõvastuvad jahtudes: 161. · kergelt koormatud liidetele; 162. 9. PLASTISOOL-liimid modifitseeritud PVC-dispersioonid, kõvastuvad soojuse 163. toimel: 164. · saadakse tugev ja elastne liide; 165. · kõvastuvad soojuse toimel; 166. 10. KUMMI-liimid baseeruvad lahustel või lateksitel, kõvastuvad lahusti või vee 167. aurumisel: 168. · ei sobi püsivalt koormatud liidetele; 169. 11. POLÜVINÜÜLATSETAAT-liimid (PVA) baseeruvad vinüülatsetaadil: 170. · sobivad poorsete materjalide (puit, paber jt.) liimimiseks; 171. 12. SURVETUNDLIKUD liimid ei kõvastu: 172. · kasutatakse kleepribades ja siltide liimimiseks; 173. · ei sobi püsivalt koormatud liidetesse; 174. 13
- puhastada on raskem kareda veega, kulub rohkem pesuainet - tarbevett liigitatakse kareduse järgi: · eriti pehme 0-2º dH · pehme 2-5º dH · mõõdukalt kare 5-10º dH · kare 10-21º dH <--- Eesti vesi · väga kare üle 21º dH 3 Kõigi lahuste omadused: pH väärtus on olemas kõigel, mis sisaldab vett seega kõigil lahustel on oma pH Puhas vesi on neutraalne ja selle pH arv on 7. Lahus on happeline, kui selles on oksooniumioone rohkem kui hüdroksiinioone. Sooda vesilahus ph12 Nuuskpiiritus ph 11 Veri ph 7.4 Kartul pH 5.8 Õun pH 3.1 Maohape pH 1 PUHASTUSAINED Ajalugu: 1. vesi 2. vesi + temperatuur --> vee kuumutamine 3. vesi + alus ---> tuhk, looduslik sooda 4
lahusesse. ! Osmootset rõhku arvutatakse järgmise valemi järgi : п = cRT, kus п - osmootne rõhk, c - molaarne kontsentratsioon, R - gaasi universaalne konstant, T - temperatuur. Rakuseinad toimivad poolläbilaskva membraanina, mis väikestele molekulidele läbitav, kuid on läbimatu rakus sünteesitavate ensüümide ja valkude jaoks. Seepärast oleneb vee jaotumine kudedes osmootsest rõhust. Isotoonilistel lahustel on ühesugune osmootne rõhk, kuna nende lahuste võrdsed ruumalad sisaldavad ühesuguse hulga lahustunud aine osakesi. Näiteks, füsioloogiline lahus - süstimislahus suure vere- ja vedelikukaotuse puhul, sest selle lahuse osmootne rõhk ja kontsentratsioon on lähedane vereplasma osmootsele rõhule ja kontsentratsioonile. Kui rakumahla osmootne rõhk on väiksem ümbritseva lahuse osmootsest rõhust, on viimane rakumahla suhtes hüpertooniline lahus
Happelises lahuses on H+-ioonid ülekaalus. Mida happelisem on lahus, seda suurem on selle vesinikioonide sisaldus. Aluselises lahuses on aga OH--ioone rohkem kui H+- ioone. Mida aluselisem on lahus, seda suurem on selle hüdroksiidioonide sisaldus. Lahuste happelisust või aluselisust iseloomustatakse pH mõistega – see väljendab H+-ioonide sisaldust. Eri lahuste omavaheliseks võrdluseks kasutatakse pH-skaalat, mis jääb vahemikku 0...14. Neutraalse lahuse pH=7. Happelistel lahustel jääb see alla 7 (pH<7) ning aluselistel üle 7 (pH>7). Mida happelisem on lahus, seda väiksem on selle pH väärtus ning mida aluselisem on lahus, seda suurem on pH. Lahuse pH sõltub nii lahustunud aine omadustest kui ka lahuse kontsentratsioonist. Dielektriline konstant on oluline “lahustumiskeskkonna kujundaja”.! dielektrilised konstandid - suurused, mis näitavad, mitu korda vastastikused tungid kahe laengu vahel on antud keskkonnas (lahustis) väiksemad kui vaakumis.!
c — molaarne kontsentratsioon [mol/l] γ ja f — aktiivsuskoefitsendid. Sõltuvad kontsentratsioonist. Käsiraamatus. Madalate kontsentratsioonide korral γ=f. Siis võib a asemel kasutada kontsentratsiooni. Aktiivsuskoefitsenti ei saa leida mingi ühe iooni jaoks eraldi. See on lahust kui tervikut iseloomustav suurus. Saab leida elektrolüütide segu või üksiku elektrolüüdi jaoks. Elektrolüütide segu puhul kehtib ioontugevuse reegel — ühesuguse ioontugevusega lahustel on ühesugune aktiivsuskoefitsent, mis ei sõltu lahuse koostisest. I=½(c1z1² + c2z22 + c3z32…) I — aktiivsuskoefitsent c — erinevate ioonide kontsentratsioonid z — laengud γ=–h·√I log γ=–h·√I h — empiiriline koefitsent; sõltub lahuste tüübist ja lahustist ainult väikestel kontsentratsioonidel: m<0,2 mol/kg c<0,2 mol/l lg 0 ,2 I
CH +¿ Ioontugevuse reegel ühesuguse ioontugevusega . Vesinikeksponent näitab pH =-log ¿ I lahustel on ühesugune aktiivsuskoefitsent , vesinikioonide kontsentratsiooni suurusjärku; mida mis ei sõltu lahuse koostisest. väiksem see on, seda suurem on vesinikioonide Kehtib, et log =-h I , kus h on kontsentratsioon lahuses.
+iooniks metallioonid või vesinikioonid. ioonideks happejääk või hüdroksiidioon. Lahus on neutraalne. Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult dissotseerunud. Nõrgad on dissotseerunud osaliselt. DISSOTSATSIOONI ASTMEKS nim. Dissotseerunud molekulide arvu suhet üldmolekulide arvusse. L=N2/N=C2/C Dissotatsiooni aste suureneb lahuse lahjendamisel ja lõpmata lahjas lahuses on elektrolüüt täielikult dissotseerunud. (alfa)=1 Dissotatsiooni astmeid võrreldakse sama normaalsusega lahustel. Tugevatel elektrolüütidel peaks A=1, kuid tegelikult on väiksem kui 1. seda seletatakse ioonide vastastikuse mõjuga. Tugevad elektrolüüdid on nt: HCl, H2SO4, HNO3, NaOH, KOH ja peaaegu kõik soolad. Nõrgad elektrolüüdid on:H2CO3, CH3COOH, NH3*H2O. nõrkade elektrolüütide dissoteerumisel tekib tasakaal, mille tasakaalukonstant: K ei muutu lahuse lahjendamisel. Elektrolüüdihappeline omadus on prootoni loovutamise võime, aluseline omadus on prootoni sidumise võime. NT
moolide arv jagada lahuse ruumalaga (dm 3 ). 0,1 mol 0,05 mol [K + ] = = 0,25 M ; [ SO 2- 4 ] = = 0,125 M . 0,4 dm 3 0,4 dm 3 Näide 2. Valati kokku võrdsed ruumalad 0,1 M Na 2 SO 4 ja 0,4 M NaOH lahust. Arvutada [Na + ] saadud lahuses. Lahustel tihedus = 1,00 g/cm 3 . Lahendus. Kuna on tegemist molaarsete kontsentratsioonidega, on otstarbekas eeldada, et kumbagi lahust on 1 dm 3 . Vastavalt Na 2 SO 4 kui tugeva elektrolüüdi dissotsiatsiooni võrrandile Na 2 SO 4 2Na + + SO 2-4 tekib 1 mooli Na 2 SO 4 dissotsiatsioonil 2 mooli Na + -ioone. 1 dm 3 0,1M Na 2 SO 4 lahust sisaldab 1dm 3 0,1 mol/dm 3 = 0,1 mooli Na 2 SO 4 ja järelikult 2 0,1 mooli = 0,2 mooli Na + -ioone.
Mol/l pH -1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 255 Hüdrolüüs Kuna sooli võib saada hapete neutraliseerimisel alustega võiks eeldada, et soolade lahustel on neutraalne reaktsioon. Praktikas on see vaid tugevate aluste ja tugevate hapete reageerimisel saadud soolade puhul. Nõrkadest hapetest ja tugevatest alustest või tugevatest hapetest ja nõrkadest alustest moodustatud soolade reaktsioon vees on aga kas aluseline või happeline. 256 Hüdrolüüsist - lihtsalt Tugevast happest ja tugevast alusest moodustunud soolad (Na2SO4, KCl, NaNO3) ei hüdrolüüsu, nende soolad on
annaabi.ee 
