Kordamisküsimused geneetikas. Loeng 2: 1. Sõnasta Mendeli esimene seadus. Joonista skeem ristamise kohta ja esita genotüübiline lahknemine sümboolika abil? Monohübriidsel ristamisel annavad homosügootsed vanemad vaid heterosügootseid järglasi, kes on genotüübilt identsed ja fenotüübilt ühesugused. 2. Sõnasta Mendeli teine seadus. Joonista skeem (Punnetti ruudustik) alleelide lahknemise kohta ja esita geno- ning fenotüübilise lahknemise suhted domineerimise korral sümboolika abil? Heterosügootide (F1 järglaste) järglaskonnas toimub geneetiline lahknemine nii, et kindlates sagedussuhetes tekivad nii homosügootsed kui ka heterosügootsed isendid. Geenide avaldumine: ¼ AA + 2/4 Aa + ¼ aa g 1:2:1 f 3:1 3. Sõnasta Mendeli kolmas seadus. Joonista skeem (Punnetti võrgustik) tunnuste lahknemise kohta dihübriidsel ristamisel ja esita geno- ning fenotüübiline lahknemine sümboolika abil
Mendeli I seadus:F1:ühetaolisuse seadus,er homosügootsete vanemate rist'l põlvk. isendid on ühetaolised Mendeli II:F2-lahknemise seadus,1.põlvk hübriidide ristamisel saadakse 2.hübriidses põlvk's lahknemine(kas fenotüübiline v genotüübiline) Mendeli III:sõltumatu lahknemise s-er krom paaridesse kuuluvad geenid ja alleelid pärand.teineteist sõltumata,nii meioosil kuika vilj geen-DNAlõik,mis määrab 1RNA mol sünt alleel-1'e geeni er.vormid(meioosil läh lahku)Genotüüp-1 org krom'des olevate geenide ja alleelide kogum Fenotüüp-org tunnuste kogum,mis kuj genotüübi ja keskk koostoimel Homosügoot-isend, kelle homoloogilistes krom'des sama tunnust määr alleelid on ühesug heterosügoot-isend, kelle homoloogilistes krom'des sama tunnust määr alleelid on er
ÜLESANNE: Kindlustavad hingamise raku tasandil ja varustavad rakku energiaga Ümbritsetud kahe membraaniga: 1. välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga 2. sisemembraan on kurruline Tsütoskelett: Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise Tsentrosoom: Asub rakutuuma läheduses Olulised rakujagunemisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise Kordamisküsimused: 1. Nimeta kolm rakuteooria põhiseisukohta. 2. Missuguse tunnuse alusel jaotatakse organismid eel- ja päristuumseteks? 3. Nimeta tsütoplasma koostisosad. Missuguseid ülesandeid täidab tsütoplasma? 4. Nimeta lüsosoomide ülesandeid. (2) 5. Nimeta mitokondrite põhiline ülesanne. 6. Kirjelda rakutuuma ehitust. Nimeta rakutuuma ülesanne rakus. 7. Missuguseid ülesandeid täidab rakumembraan? (2) 8. Golgi kompleksi põhilised ülesanded. (2) 9
Maal umbes 2500 vulkaani. Vulkaan purskab laavat, gaase, tuhka, rapille, räbu, vulkaanilisi pomme. Vulkaanide tüübid: 1)Lõhevulkaan- esinevad harva, maapinnas pikk lõhe. Iseloomulik laamade lahknemise piirkonnas, laava hästi voolav(vedel) 2)Kilpvulkaan- kilpi meenutav mägi, lamedad nõlvad, lai põhi, lame lagi. Voolav laava vedel. Iseloomulik ,,Kuuma täpi" vulkaanidele. Magma on vedelam vahevöö sügavamates kihtides. Nt. Mauna Kea Havail. 3)Kihtvulkaanid- Järskude nõlvadega mägi, mille moodustavad vahelduvad laava ja tuhakihid. On laamade kokkupõrke vulkanism. Laava paks. Nt. Colima Mehhikos.
joonis 3. St Helenis vulkaani purse 1980 aastal 18-ndal mail 1.4 Täiendavat infot vulkaani kohta. Vulkaan on 2,550 meetri kõrgune 1,404 meetri laiune.Vulkaan on akttivne ja umbes 40000 aasta vanune.Esimene inimene sellel vulkaanil oli 1853 aastal Thomas J. Dryer.Oma nime on St Helensi vulkaan saanud briti diplomaadi Lord St Helens-i järgi.Vulkaan on kilpvulkaan , mis on tekkinud Vaikse ookeani ja Põhja-Ameerika laama lahknemisel. joonis 4. Laamade lahknemise kaart. 2. Kasutatud materjalid http://en.wikipedia.org/wiki/File:Plates_tect2_en.svg http://en.wikipedia.org/wiki/Mount_St._Helens#1980_to_2001_activity http://volcano.und.nodak.edu/vwdocs/msh/msh.html http://vulcan.wr.usgs.gov/Glossary/PlateTectonics/framework.html
Tutt-tihane Marit Mesi Tutt-tihane on oma nime saanud pealael asuva musta-valgekirju tuti järgi (vt joonis 1), mis eristab teda teistest tihastest. Tutt-tihane on okasmetsade liik. Linnud eelistavad eelkõige männikuid, kus peale tuti on võimalik neid ära tunda ka omapärase laulu järgi. Üldiselt tutt-tihast lehtmetsades ega asulates ei kohta, kuna linnud on paiksed ning ei kipu oma tavalisest elupaigast lahkuma. Selle tõttu pole liik läänesaarte metsadesse veel jõudnud, kuigi linnud on Mandri- Eestis lausaliselt levinud. Neile ei sobi teiste tihastega toidu jagamine, nad eelistavad maapinna alt välja nokitud seemneid. Talve tulekul koguneb tutt-tihane koos põhjatihase ja musttihasega segasalkadesse. Nendega koos on vahel rasvatihased, pöialpoisid, porrid ning harva ka sabatihased. Mõnikord satub nende salkadesse üksik suur- või väike-kirjurähn ...
See on ema ja loote reesus- või veregrupi erinevusest tingitud loote haigusseisund. See tekib siis kui ema veri on reesusnegatiivne ja loote veri reesuspositiivne. KOKKUVÕTE Esimesed statistilise iseloomuga pärandumise seaduspärasused avastas Gregor Mendel. Homosügootsete hernesortide monohübriidsel ristamisel sai ta esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Teises hübriidpõlvkonnas esines tunnuste lahknemise suhtes kolm ühele dominantse tunnuse kasuks. Ka dihübriidsel ristamisel leidis Mendel teises põlvkonnas iga fenotüübilise tunnuse lahknemise suhtes kolm ühele, kuid seejuures kombineerusid esinevad tunnusepaarid omavahel vabalt. Mendeli töödes esinevad fenotüübilised lahknemissuhted ei leia mitte alati kinnitust. Mitmed pärilikud tunnused on määratud enam kui ühe alleelipaari poolt (polüalleelne lahknemine). Ka
Absoluutse kõrguse järgi: madalikud Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Suur Hiina tasandik, Mesopotaamias madalik, Amazonase madalik Kiltmaad ? Tiibeti kiltmaa (Euraasia), Colorado platoo (Põhja-Ameerikas) Alamikud (kaartidel tumeroheline värv) - Kaspia alamik Miks ei täitu alamikud veega? Neil puudub ühendus ookeaniga Millise suure tasandiku osa on Eesti? Kuhu on kujunenud ookeanide keskmäestik? Laamade lahknemise kohale Nimeta vulkaanilise päritoluga saarestikke Hawaii saarestik Maailma sügavaim koht ? Vaikses ookeanis Mariaani sügavik - 11022m Kuidas tekivad süvikud, ookeani keskmäestikud, rifiorud? Tekivad laamade kokkupuute ja lahknemise piirkonnas Millised on pinnamoe suurvormid? Ookeaninõod, mandrid, mäestikud, tasandikud Millised on pinnamoe väikevormid? Künkad, vallid, orud Mis põhjustab kivimite kiiret murenemist? Ja miks Temperatuuri järsud muutused
genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Ka ühetaolisuse seadus. MENDELI II SEADUS homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Ka lahknemisseadus. MENDELI III SEADUS homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teised hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Ka lahknemise seadus. Dominantne Retsessiivne Naerulohukesed Ei ole lohukesi Tömp pöial Normaalne pöial Pruunid juuksed Blondid juuksed Mittepunapäisus Punapäisus Pruunid silmad Hallid, sinised silmad Tedretähnid Ühtlane pigmentatsioon
osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli. Polüalleelsus ilmneb näiteks inimese AB0-süsteemi vererühmade määramisel Põlügeensus- genotüübi omadus, mille korral isendi ühe tunnuse määramises osaleb samaaegselt mitu mittealleelset geeni. Polügeensed on näiteks inimese kasv, kehakaal ja nahavärv. 3. Mendeli III seadus; dihübriidne ristamine. Morgani seadus. Millal kehtib Mendeli III, millal Morgani seadus? Vastus: Mendeli III seadus (sõltumatu lahknemise seadus) - homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises põlvkonnas teineteisest sõltumatult. Kehtib eri kromosoomides paikenvate geenide kohta. Samas kromosoomis paiknevate geenide kohta paikneb Morgani seadus (aheldunud geenide seadus) - ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on aheldunud ning päranduvad järglastele ühes koos. 4. Autosoomid; sugukromosoomid; suguliitelisus; daltonism; hemofiilia.
edasikandumine (pärandumine) mittesugulisel või sugulisel paljunemisel. Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus.Ristates kahte homosügootset isendit (vanempõlvkond; P), on esimene järglaspõlvkonna (F1) isendid geneetiliselt sarnased.(ühesugused).Teine Mendeli seadus ehk lahknemisseadus. Ristates erinevaid heterosügoote tekib järglaspõlvkonnas tunnuse avaldumine koha pealt genotüübiline ja fenotüübiline lahknemine.Kolmas seadus ehk sõltumatusseadus ehk sõltumatu lahknemise seadus ehk vaba kombineerumise seadus. Kaks tunnust (geeni) päranduvad üksteisest sõltumatult. Seadus kehtib ainult sel juhul, kui geenid, mis vastutavad tunnuse kujunemise eest, ei ole aheldunud. Kui geenid kujundavad ühte tunnust, võib tekkida uusi tunnusevariante (fenotüüpe), mida vanempõlvkonnal ei esine.
Organismide paljunemine, mitoos & meioos Eukarüootsete rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele järgnevat tuuma ja tsütoplasma jagunemist. Tuuma jagunemisega ehk karüokineesiga tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tütarrakkude vahel. Sellele järgneb tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusena moodystub kaks tütarrakku. Eukarüootsete rakkude jagunemise vormi, millega tagatakse kromosoomide arvu muutumatus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks. PROFAAS METAFAAS ANAFAAS TELOFAAS Joonis: Mitoos Igale liigile on iseloomulik kindel kromosoomide arv. Et sugulise paljunemise tulemusena kromosoomide arv ei suureneks, selleks peab kromosoomide arv sugurakkudes vähenema kaks korda. Kromosoomide arvu vähenemine toimub sugurakkude arengu käigus. Vastavat raku jagunemise vormi nimetatakse meioosiks. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploi...
1. Rakuteooria põhi seisukohad : *) kõik organismid on rakulise ehitusega *) iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust jagunemisel. *) rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas 2. Loomsed koed: Epiteelkude- tihedalt, naha pindmine osa. Sidekude- hajusalt, ümbritseb rakuvaheaine, ühendab org. Koed ühtseks tervikuks. Lihaskude- pilikud, müofibrillid, rakud muudavad mõõtmeid Närvikude- pikad jätked, pea- ja seljaaju moodustajad. 3. Tsütoplasma koostis: Tsütoplasma ise koosneb rakuvedelikust (tsütosoolist), valkudest, mikrotuubulitest ning (eukarüootidel) rakuorganellidest. Ülesanne: liidab kõik organellid ühtseks 4. Tuuma koostis: tuumake (tuumas) , poorid, kromosoomid,kromatiin (niidikesed), 5. Tuumakese tähtsus: toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. 6. Kromosoomid- puhkeolekus ei näe, (siis nim neid kromatiinideks) enne jagunemist muutuvad nad nähtavaks. Nukleosoomne fibril...
arvuga kaks identset tütarrakku. 6.Mis on kromosoomide ristsiire, kus toimub, mis on selle tulemus? Kromosoomide ristsiire on meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. Ristsiire toimub 7.Miks on meioosi tulemusena moodustunud tütarrakud geneetiliselt erinevad? Ristsiirde ja üksteisest sõltumatu lahknemise tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. 8.Kuidas on organismi kasvamine ja areng seotud mitoosiga? Organismi kasvamise ja arengu tagab keharakkude jagunemine, mil vanemrakust moodustuvad tütarrakud. Selliseks jagunemisviisi tagabki mitoos. 9.Kirjuta lünka sobiv sõna. a)Organismid paljunevad......sugulisel......või ......mittesugulisel.......teel. b)Mitoosi anafaasis lahknevad.....kromatiidid.....raku poolustele. c)Orogeneesi tulemusena saadakse üks viljastumisvõimeline.....
-surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ja ainete lagundamine -rakusisene seedimine ainuraksete toitumine -kudede ümberkujundamine moondega arengu korral (kullese saba kadumine) -tagavad metabolismi nälgimisel -Mitokondrid: -ümbritsetud kahe membraaniga -varustab rakku energiaga -sünteesib valke enda sees olevates ribosoomides -toitainete lõhustumise käigus hapniku osavõtul vabaneb süsihappegaas, vesi ja energia -Tsentrosoom: (kaks tsentriooli) -tagab kromosoomide võrdse lahknemise -Taimerakus vakuool: -lõhustumisprotsessid -kindlustavad raku siserõhu -vee mahuti -vananenud rakkudes jääkained -noortes rakkudes toitained -viljade vakuoolid sisaldavad magusaid mahlu, loomad aitavad levitada seemneid -sisaldavad alkaloide, mis annavad kibeda/hapu maitse, kaitseb ärasöömise eest -Plastiidid: -Leukoplast värvuseta (varuainete talletamine) -Kloroplast roheline (fotosüntees, sisaldab klorofülli) -Kromoplast värvid (karotinoidid) -Bakterid: -Eeltuumsed
lahknemine. Heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas lahknemine. P Aa X Aa (heterosügoodid) g A,a X A,a (sugurakud) F1 AA ,Aa, Aa, aa (tunnuste lahknemine) MENDELI 3 SEADUS Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teise hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Nimetatakse ka sõltumatu lahknemise seaduseks. Kusjuures ühe alleelipaari lahknemine ei mõjuta teise alleelipaari lahknemist. P Aa X aa g A, a X a F1 Aa, aa
Mitoos e päristuumsete rakkude jagunemise viis,millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.1)toimub rakutuuma jagunemine e karüokinees, millega tagatkse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel.2) Karüokineesi lõpus toimub algab tsütoplasma jagunemine e tsütokinees,moodustub kaks tütarrakku. Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, on nähtavad, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad,tsentrioolid liiguvad poolustele,moodustuvad kääviniidid nende vahele(osalevad kromosoomide täpses jaotamises tütarrakkude vahel). Metafaas: kromosoomid liiguvad ekvatoriaalseletasandile, kromosoomid max kokku keerdunud, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas: kääviniidid lühenevad, kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest, tsentromeerid kahestuvad(algab kromatiidide lahknemisega ekvaatoritasandil ja lõppeb nende jõudmisega raku poolustele. Telofaas: kääviniidid kaovad, sünt tuumamembraan...
homo- ja heterosügootsust. 11. Intermediaarsus- vahepealne tunnus( domineerimisnähtus puudub) 12. Polüalleelsus- allele on rohkem kui kahe variandina, iseloomustab populatsioon. 13. Dihübriitne ristamine- ristamine,mille puhul jälgitakse 2 tunnusepaari pärandumist. 14. Mendeli III seadus- homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teised hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Ka lahknemise seadus. 15. Sugukromosoom- idendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Enamikul loomadel ja osal taimedel on üks paar sugukromosoome, inimese sugukromosoomid on X ja Y. 16. Suguliiteline geen- inimese X-kromosoomis paiknev geen 17. Suguliiteline puue- inimese puue, mida määrav geen paikneb X-kromosoomis 18. Hemofiilia- vere hüübimatus, inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis. 19
Organism 1 Populatsioon 7 Ökosüsteem 9 1.3 Bioloogia uurib loodust erinevate tasanditel: A-molekulaarsel tasandil B-raku tasandil C-liigi tasandil D- ökosüsteemi tasandil Märkige järgmiste näidete juurde, millise eluslooduse tasandiga on tegemist. Kirjutage punktiirile sobiv täht. …D… Võrtsjärve kalaliikide määramine …A… viiruse genoomi uurimine …B… kromosoomide lahknemise uurimine …C… hariliku kuuse okaste pikkuse uurimine 1.4 Võrrelge hulkraksete ja üherakuliste organismide elutegevuse iseärasusi. Leidke 3 sarnasust. 1) Hulkraksed ja üherakulised organismid arenevad. 2) Mõlemad toituvad, et areneda. See on elutegevuseks vajalik. 3) Iga rakk/organism kord sureb, kui ta on juba püsivalt arenenud. Iga sureb, sest tuleb uutele ruumi teha (noortele). 4) Paljunevad/poolduvad 1.5 Kolmeset esitatud väitest üks on väär. Iga väite juures tõmmake
Mendeli I seadus - erinevate homosügootsete isendite ristamisel on esimene põlvkond ühetaoliselt heterosügoot. Mendeli II seadus heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas F2 lahknemine. Sinisilmne mees abiellus pruunisilmse (homosügoot) naisega. Mis värvi silmadega sünnivad nende lapsed? Koosta ristamise genotüübiline skeem! P: aa x AA a - sinisilmne A pruunisilmne Vastus: Lapsed on kõik pruunisilmsed Mendeli III seadus sõltumatu lahknemise seadus. Dihübriidne ristamine Tunnuseid määravad geenid asuvad erinevates kromosoomides Lahknemissuhe kahe tunnuse suhtes- 9 : 3 : 3 : 1 Heterosügoodil avaldub vahepealne tunnus. Domineerimist ei esine. Suguliiteline pärandumine: X ja Y kromosoomides on geenid, mis määravad sugutunnuseid Sugukromosoomides olevaid geene, mis ei määra sugutunnuseid, nim. suguliitelisteks geenideks. Hemofiilia on määratud retsessiivse alleeliga, mis asub X-kromosoomis (Xh).
Polügeensus genotüübi omadus, mille korral isendi ühe tunnuse määramises osaleb samaaegselt mitu mittealleelset geeni. Polügeensed on nt. inimese kasv, kehakaal ja nahavärvus. Reesussüsteem alleel R määrab reesusantigeenide tekke erütrotsüütidele. Aglutinatsioon e. vere hüübimine, mida põhjustab vale vere ülekanne, veri mõlemalt poolt. Dihübriidne ristamine ristamine, mille korral vanemvormid erinevad kahe tunnusepaari poolest. Mendeli III seadus e. sõltumatu lahknemise seadus: homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Aga tunnused lahknevad sõltumatult vaid juhul, kui neid määravad geenid paiknevad eri kromosoomides või samas kromosoomis üksteisest kaugel. Morgani seadus e. aheldunud geenide pärandumise seaduspärasus: ühes kromosoomis lähestikku paiknevad
1)rakk-organismi kõige väiksem koostisosa millel on kõik elutunnused 2)rakuteooria-bioloogia aluspõhimõte 3)rakuteooria peamised seisukohad 1)kõik organismid koosnevad rakkudest 2)uued rakud tekivad ainult olemas olevate rakkude jagunemisel 3)kõiki elutunnused 4)organismid jaotuvad 1)1rakulised-organism kelle kehakoosneb 1rakust nt protistid 2)hulkraksed 5)rakud jaotuvad eeltuumsed ja päristuumsed 6)tsütoloogia-rakuõpe,uurib rakkude ehitust,talitust 7)rakk koosneb teda ümbisevast rakumembraanist tsütoplasmast ja selle sees olevatest organellidest 8)tsütplasma-poolvedelrakusisu,milles paiknevad organellid. 9)tsüttähtusus 1)aitab säilitada raku kuju 2)seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks,kindlustab nende koostööd 3)tagab toitainete laialikandumist rakus 10)Organell-eri talitlusega rakuosa,mis on ümbritsetud membraaniga, organellid-arvatavasti endosümbiootilisepäritoluga organoidid-raku tsütoplasmas olevad spetsialisee...
P (vanemad) AA X aa kollane roheline geenialleel A -- kollane a -- roheline sugurakud (alleelidena) A a F1 Aa kollane II seadus: Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas fenotüüpide ja genotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Seadust nim. lahknemise seaduseks ja tal on tõenäosuse iseloom. See on seda täpsem, mida arvukam on järglaskond. Seadus kehtib ka inimese puhul. Põlvkondade tähistamiseks kasutatakse rooma numbreid. F2 genotüüp genotüüp P(vanemad) Aa X Aa A ja a A ja a A a A A A A a A a a a a 3:1 fenotüüpide suhe Genotüüpide lahknemise suhe: 1AA : 2Aa: 1aa III seadus: - see on sõltumatuse seadus, dihübriidne
0 (ii) A (Ia+Ia ja Ia+i) B (Ib+Ib ja Ib+i) AB (Ia+Ib) 7. Millistele vererühmadega inimestele võib üle kanda AB- rühma verd? Võib doonoriks olla ainult AB veregrupi omanikele Küsimused lk 162 1. Mille poolest erineb dihübriidne ristamine monohübriidsest? Monohübriidse ristamise puhul ristatakse vaadeldavad vormid, mis erinevad ainult ühe tunnuse poolest, dihübriidse puhul aga kahe tunnuse poolest. 2. Sõnastage Mendeli sõltumatu lahknemise seadus. Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. 3. Millistel tingimustel saadakse Mendeli III seadusele vastavad fenotüübilised lahknemissuhted? Tunnused lahknevad üksteisest sõltumatult vaid juhul, kui neid määravad geenid paiknevad erinevates kromosoomides. 4. Sõnastage Morgani seadus
4) Geneetiline muutlikkus Organismide genotüüpide erinevus. Genotüüpe on sageli rohkem kui tunnuseid, mida need mõjutavad (nt AB0 vererühmad). Geneetiline muutlikkus jaguneb mutatsiooniliseks ja kombinatiivseks muutlikkuseks. 5) Generatiivne mutatsioon toimub sugurakkudes erinevate mutageenide toimel ja pärandub sugulisel paljunemisel. 6) Genoommutatsioon homoloogiliste kromosoomide kordsuse muutumine, mida põhjustavad kromosoomide lahknemise häired meioosis (nt Downi tõbi 21. kromosoomi kolmekordsus, Edwardsi tõbi 18. kromosoomi kolmekordsus). 7) Indutseeritud mutatsioon kunstlikult esile kutsutud mutatsioon (nt eksperimendi käigus). Kiiritamine, kemikaalidega mõjutamine. Sellisel moel on võimalik saada uusi bakteritüvesid. Suur tekkesagedus. 8) Kaksikute meetod erinevate kaksikutüüpide tunnuste erinevuse ja sarnasuse omavaheline
III RAKU EHITUS JA TALITLUS Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia rakuteadus. Esimene mikroskoop 1595.a. hollandi vennad Janssenid. Valgusmikroskoop 1665.a. Robert Hook, raku mõiste. Munaraku avastamine K.E. von Baer, 1826.a. loomorganismi areng saab alguse munarakust. Saavutused geograafias ja antropoloogias. Matthias Schleiden 1838.a. taimed on rakulise ehitusega. Theodor Schwann 1839.a. loomad on rakulise ehitusega. ,,Kõik organismid on rakulise ehitusega" Rudolf Virchow 1858.a. ,,Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel" Põhiseisukohad: kõik organismid koosnevad rakkudest, iga organism saab alguse olemasolevast rakust, rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. LOOMARAKU EHITUS Mitokonder, siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik, tuum, tuumake, ribosoom, komatiin, golgi kompleks, lüsosoom, tsütoplasma, mikrotuubul, tsentrosoomid, rakumembraan Organellide ülesanded: 1) Tsüt...
Rakk 1. Rakuteooria põhiseisukohad: a)Kõik organismid koosnevad rakkudest. b)Iga uus rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel. c)Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 2.Rakkude jaotus Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: Prokarüoodid ehk eeltuumsed puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Nt bakterid. Eukarüoodid ehk päristuumsed . tuum on olemas, ainu ja hulkraksed organismid. Nt looma-, taime-, seenerakud. Üherakulised organismid: 1)mikroskoopiliste mõõtmetega 2)harilikult iseloomuliku väliskujuga 3)aine- ja energia vahetus toimub ühe rakumembraani kaudu Nt bakterid, algloomad, pärmiseened. Hulkraksed organismid: 1)iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Nt selgrootud, selgroogsed loomad, taimed jt Hulkraksesorganismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 3.Rakutuum Raku keskel. Tuumas asuvad kr...
organiseerituse tasemete kohta seda kirjeldav näide. Märkige tabelisse näite ees olev number. Näiteid on liiga. molekul - 5-RNA kude - 2-ribosoom organsüsteem - 8-veresooned ja süda organism - 1-ahven populatsioon - 7-Võrtsjärve ahvenad ökosüsteem - 9-Võrtsjärv 3. Märkige järgmiste näidete juurde, millise eluslooduse tasandiga on tegemist. Kirjutage punktiirile sobiv täht. D – Võrtsjärve kalaliikide määramine A – viiruse genoomi uurimine B – kromosoomide lahknemise uurimine C – hariliku kuuse okaste pikkuse uurimine 4. Võrrelge hulkraksete ja üherakuliste organismide elutegevuse iseärasusi. Leidke kolm sarnasust. 1) Mõlemad toituvad, 2)hingavad 3)kohanevad väliskeskkonnaga. 5. Kolmest esitatud väitest üks on väär. Iga väite juures tõmmake oma otsusele joon alla. Parandage väär väide tõeseks ilma eitust kasutamata. tõene/ väär Probleem on oletatav vastus uurimisküsimusele. Parandus: Hüpotees on oletatav vastus uurimisküsimusele.
ehk lahknemisseadus - ristades heterosügootseid isendeid omavahel saadakse järglaste hulgas lahknemine (genotüüpide lahknemissuhe 1:2:1, fenotüüpide lahknemissuhe 3:1) Aa x Aa F1 A ↵↳ a A ↵↳ a gameedid ↓ AA genotüüpide lahknemissuhe 1:2:1 3 kollased : 1 rohelised fenotüüpide lahknemissuhted Mendeli III seadus ehk sõltumatu lahknemise seadus - Kehtib, kui vanempaarid erinevad kahe tunnuse osas - Homosügootsete vanemate ristamisel lahknevad tunnused teises järglaste põlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt A - kollane a - roheline B - siledapinnaline b - krobeline pind P AABB x aabb ↓ F1 100% AaBb kollased siledapinnalised F1 AaBb x AaBb ↓ ↓
Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Rakkude jagunemine meioosi teel. Meioos raku jagunemise viis, mille käiguss kromosoomide arv väheneb kaks korda. Haploides Meioosis kakskorda vähenenud kromosoomistik. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega. Meioosi tulemusel tekib ühest diploidsest rakust neli hapoloidset tütarrakku. Homoloogiliste kromosoomide sltumatu lahknemise ja nendevahelise ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. Sugurakkude areng. Suguline ehk generatiivne paljunemine. Sügood viljastunud munarakk. Uus organism ühendab endas mõlema vanemorganismi geneetilisi omadusi. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Ovogenees munaraku areng Ovogoonide paljunemine lõppeb loote eas. Polotsüüt viljastumisvõimetu munarakk.
2. Geenmutatsioonid Kromosoommutatsioonid Genoommutatsioonid Väikesed muutused DNA-s, põhjuseks replikatsioonivead, Pikkuse ja struktuuri muutused, vead meioosis või Homoloogiliste kromosoomide kordsuse muutumine, võivad tekkida uued alleelid. mitoosis, võib avalduda puude või haigusena. krom. Lahknemise häired, sündroomidena avaldub. 3. Generatiivsed mutatsioonid Somaatilised mutatsioonid Tekivad sugurakkudes Tekivad keharakkudes lootejärgse arengu käigus Päranduvad sugulisel paljunemisel Ei paljune sugulisel paljunemisel 4. Indutseeritud e esilekutsutud mutatsioonid Spontaansed e iseeneslikud mutatsioonid
rakumembraani, rakukesta jalüsosoomide moodustumine Ribosoom – sisaldab rRNA-d ja valgumolekule. valgusüntees Mitokonder – sisaldab RNA-d ja ribosoome. Kindlustab hingamise raku tasandil Lüsosoom – membraaniga ümbritsetud põiekesed. Toimub rakusisene seedimine, ainete lagundamine Tsenrtosoom - Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise Tsütoskelett – valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur, annab rakule kuju, seob organellid ühtseks tervikuks 12.Ainete transport läbi rakumembraami: Aktiivne transport – madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke. Passiivne transport – valgulised kandjad. Lisaenergiat ei vaja. Aktiivne Passiivne 13.Loomaraku skeem
Klassikaline geneetika Johanna Maria Kirss Mis on klassikaline geneetika? Geneetika vanim haru „Classical genetics is the branch of genetics based solely on visible results of reproductive acts.“ Gregor Mendel 1860ndad Katsed hernestega Pärilikkusseadused Meioos Ristsiire Dominantsus ja retsessiivsus … Kodominantsus Intermediaarsus Veregrupid, kiiresti IA; IB; i Kodominantsus ja dominantsus-retsessiivsus IA = I B > i Veregrupid AB (genotüüp IAIB) A (genotüüp IAi või IAIA) B (genotüüp IBi või IBIB) 0 (genotüüp ii) Mendel, herned ja reeglid Mendeli I e. ühetaolisusseadus Kahe homosügootse isendi ristamisel on järglaspõlvkond identne. AA x aa = 4Aa Mendeli II e. lahknemisseadus Kahe heterosügootse isendi ristamisel toimub järglaspõlvkonnas nii geno- kui ka fenotüübiline lahknemine. A...
geenid ning mitmesugused mittegeensed nuleotiidijärjestused. Kromosoom sisaldab ühe DNA molekuli, sellega massivõrdses koguses aluselisi valke -- histoone, varieeruvas hulgas mittehistoonseid valke ja vähesel hulgal RNAd; seda kromosoomi koostisainete kompleksi nim. kromatiiniks. Kromosoomid läbivad mitoosi ja meioosi eel ning ajal keerukaid reproduktsiooni, kondensatsiooni-dekondensatsiooni ja lahknemise protsesse. Mitoosi (ja meioosi) pro- ja metafaasis koosneb kromosoom kahest kromatiidist, mille ühendus katkeb viimasena tsentromeeri kohalt. Tsentromeer (e. primaarsoonis) jagab kromosoomi tavaliselt kaheks osaks (õlaks); mõnes kromosoomis esineb sekundaarsoonis, mis eraldab väikese (keraja) tipuosa, nn. satelliidi. Meioosi (ja mõnevõrra ebaselgemalt mitoosi) profaasis ilmnevad piki kromosoomi (kromatiidi) tihedamad helmesjad paksendid -- kromomeerid
või dieedil. · Tsütoskelett: valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. ÜLESANDED: annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks, kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. · Tsentrosoom asub rakutuuma läheduses, moodustub 2-st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist. ÜLESANDED: moodustab rakujagunemisel kääviniite, tagab kromosoomide võrdse lahknemise. · Vakuool on suur membraaniga ümbritsetud põieke, mis sisaldab taimemahla, suhkruid ja happeid. ÜLESANDED: vee reservuaar, kindlustavad raku siserõhu e turgori, nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vananenud rakkudes jääkained, vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid, viljade vakuoolid võivad sisaldada magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid. Võib sisaldada alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse.
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Mitoos ja meioos Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine (saadud rakke nimetatakse tütarrakkudeks), mis tagabki organismi kasvamise ja arengu, aga ka hukkunud rakkude asendamise ja vigastuste parandamise. Eukarüootsete rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele järgnevat tuuma- ja tsütoplasma jagunemist. Esmalt toimub karüokinees (rakutuuma jagunemine; tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info jaotumine tuumade vahel; jaguneb profaasiks (kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad, tsenrioolpaaride liikumise tulemusena rakk polariseerub ja nende vahele moodustuvad kääviniidid, tuumamembraanid lagunevad), metafaasiks (kromosoomid liiguvad raku...
nii kirkut kui ka ühiskonda. Ristiusk, mis oli juba sajandeid olnud valitsevaks usuks Euroopas, oli jagunenud kaheks: kreekakatolik ja roomakatolik kirik. Paavstivõimu suurenendes muutusid kombestiku erinemise tõttu tekkinud tülid 11. sajandi alguses tugevamaks. 1054. aastal heitsid paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius üksteist kirikust välja. See tõi kaasa kahe kiriku lõpliku lahknemise ning vastasseisu, mis kestab tänapäevani. Kirik polnud enam ühtne ja konkurents ida- ja läänekiriku vahel süvenes. Kiriku sisemisi korratusi süvendas veel pidev ilmalik sekkumine. Paavst Gregorius VII, kes oli paavst 1073.-1085. aastatel, üritas reformida kirikut tugevdada paavsti vaimulikku ja ilmalikku võimu ning muuta kirik distsiplineeritumaks ja riigist sõltumatuks. Ilmalik võim oli reformile vastu,
genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglaselt(ühetaolisuse seadus) Mendeli II seadus homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärases suhtes(lahknemisseadus) Mendeli III seadus- homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnad teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt.(sõltumatu lahknemise seadus) Monohübriidne ristamine-ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist Morgani seadus-ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos Polüalleelsus-geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui 2 alleeli. AB0 vererühma määramisel inimesel
Ülesanded: toimub raku hingamine st. glükoosi reageerimine hapnikuga, mille tulemusena vabaneb energia ja tekib süsihappegaas ning vesi. Tsütoskelett Välimus: valgulisest fibrillidest võrkjas struktuur Ülesanded: 1) annab rakule kuju ja seob organellid üheks tervikuks. 2) Raku tugi ja liikumissüsteem. Tsentrosoom Välimus: Asub rakutuuma läheduses, moodustub 2-st tsentroolist. Tähtsus: Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustamine, tagades kromosoomide võrdse lahknemise. PUUDUB TAIME RAKKUDEST Taimeraku iseärasused Eukariootne Kõik organellid v.a. tsentrosoom Plastillid on ainult TAIMEDES. 3-ks jaotada: 1 )kloroplastid 2) kromoplastid 3) leukoplastid Kloroplastid: Toimub fotosüntees. (Rohelist värvi) Välimus: ümbritsetud 2 membraaniga, membraansed moodustised- lamellid, mis moodustavad kogumikke, Strooma lamellide vaheline osa SISALDAB: rRNA, DNA, valke, ribosoome Kromoplastid Sisaldavad: värvaineid (punane, kollane) Leukoplastid
segune ja igas gameedis on igast paarist esindatud vaid üks 'puhas' faktor (alleel); faktorid jaotuvad 1:1. 6. Mida nimetatakse heterosügootsuseks? Geenipaari seisundit, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeltava tunnuse suhtes erinevad alleelid. 4 Sõnasta Mendeli III seadus ja too vastavalt Mendeli seadusele näiteid dominantsete ja retsessiivsete tunnuste kohta vähemalt neli tunnust. .............( sõltumatu lahknemise seadus e. vaba kombineerumise seadus. Polüheterosügootide erinevad alleelipaarid lahknevad ja kombineeruvad üksteisest sõltumatult.).............................. Dominantsed tunnused:Lohud põsekedes, normaalne nägemine, normaalne kuulmine, tömp pöial, pruunid silmad. Retsessiivsed tunnused: Lohukeste puudumine, lühinägelikus, kurtus, normaalne pöial,hallid või sinised silmad. 5. Kas esitatud laused on õiged või väärad
mitmekordistuda,muutuda võib ka kromosoomisisene geenide järjestus või asukoht.Vatsavate mutatsioonide tekkepõhjuseks võivad olla vead mitoosis või meioosis. Genoommutatsioonid seisnevad homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuse muutustes.Üks inimese kõige sagedasemaid genoommutasioone on Downi sündroom.Sel juhul on inimese keharakkudes 46 kromosoomi asemel 47.Täiendav kromosoom tuleb 21.kromosoomi kolmekordsusest.Downi sündroom tuleneb 21.kromosoomi lahknemise häiretest meioosis, enamasti ovogeneesis. Mõningatel juhtudel kordistub organismi kogu kromosoomistik.See tuleneb homoloogiliste kromosoomide mittelahknemisets meioosis.Sel juhul tekib vastval organismil polüploidsus.Esineb taimeriigis sagedamini kui loomariigis.Polüploidsetel taimedel on lopsakam kasv.Seda nähtust kasutatatakse sordiaretuses.Loomariigis võib polüploidsus esineda mõnedel selgrootutel,kaladel,kahepaiksetel ja roomajatel
murenemise saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ning kivistumisel. (lubjakivi, fosforiit, liivakivi) Moondekivimid on tekkinud teistest kivimitest sügaval maakoores seal valitsevate tohutute rõhkude ja temperatuuride toimel. (marmor, gneiss) 6. Kivimite ringe (joonis) 7. Vulkaanide esinemine ja näited a) laamade servaalal – kõige rohkem on neid laamade lahknemise aladel ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. b) kuuma täpi piirkonnas Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Hawaii saared ja Kanaari saared. 8. Vulkaani ehitus 9. Kilp- ja kihtvulkaani erinevus (kuju, magma omadused, esinemine)
Bioloogia küsimused IV töö 1. Selgita tsentrosoomi ehitust ja ülesannet. Koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest.Tsentrosoom paikneb rakutuuma läheduses. Moodustab rakujagunemisel kääviniite. Tagab kromosoomide võrdse lahknemise. 2. Millised organellid on taimerakkudele ainuomased? Rakukest, vakuoolid, plastiidid ( rohelised kloroplastid, kollased või punased kromoplastid ,värvusetud leukoplastid ) 3. Kirjelda rakukesta ehitust. Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Kesta läbivad poorid mille kaudu toimub raku ainevahetus.Noore raku kest on suhteliselt õhuke ja elastne, raku vananedes kest pakseneb, poorid ahenevad. 4. Rakukesta tähtsus.
putukamürgid, raskemetalliühendid GEENMUTATSIOON KROMOSOOMMUTATSIOON GENOOMMUTATSIOON Väikesed muutused DNA On toimunud kromosoomide Homoloogiliste struktuuris, selle pikkuse ja struktuuri muutused. kromosoomide kordsuse tulemusena võivad tekkida Põhjuseks ved mitoosis või muutused. Põhjuseks uued alleelid, mis reeglina meioosis. Kromosoomi lõik võib kromosoomide lahknemise on retsessiivsed. Suhteliselt välja langeda, kkahekordistua, häireed meioosis: Downi, väikese ulatusega ja ei ümber paikneda. Muutused on Edwardi sündroom. pruugi avalduda tunnusena. laiema ulatusega ja avalduvad Võib tekkid retsessiivne fenotüübis sündroomidena ja alleel, mis avaldub järglste arenguhäireta. NT: kssikisa fenotüübis. Hagused: sündroom, Martin Belis tõbi. sirprakuline aneemia
1. Mida uurib tsütoloogia? · Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust ning uurimisobjektideks on rakud. 2. Mille leiutamisega seoses tekkis tsütoloogia ja miks nii? · Valgusmikroskoobi, sest valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega ja ilma mikroskoobita ei saaks näha rakke. 3. Millised on loomorganismide põhilised koetüübid? Teada natuke nende eripära. · Epiteelkude, näiteks nahk · Sidekude, näiteks luukude ja rasvkude, samuti veri · Lihaskude, näiteks silelihaskude (soolestiku ümber), südamelihaskude südames ja vöötlihaskude skeletilihastel · Närvikude, näiteks närvirakkudes. 4. Teada rakuteooria kolme põhiseisukohta. · Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. · Rakkude ehituse talitlus on omavahel kooskõlas. 5. Miks Karl Ernst von Baer nii tuntud on (ja miks eestlased teda teada võiks)? · Ta oli võrdleva embrüoloogia rajaja. · Sest ta sündis ja...
tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Moondekivimid- maakoores, kõrgnenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks. 4. Millisd protsessid toimuvad ookeanilaamade külgsuunalisel lahknemisel? Ookeanilaamade lahknemise puhul tungib magma maakoorde, tekivad kivimid mis tasapisi kerkivad ja moodustavad saari. Subduktsioon 5. Kuidas tekivad vulkaanilised kaarsaared ja vulkaanilised mäestikud? Kui ookeanilaam vajub vahevöösse siis tekib süvik, süviku kõrvale tekib vulkaaniline kaarsaar. Kui ookeanilaam vajub vahevöösse vastu mandri serva tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. 6. Kuidas tekivad kontinentaalsed riftid?
tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Moondekivimid- maakoores, kõrgnenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks. 4. Millisd protsessid toimuvad ookeanilaamade külgsuunalisel lahknemisel? Ookeanilaamade lahknemise puhul tungib magma maakoorde, tekivad kivimid mis tasapisi kerkivad ja moodustavad saari. Subduktsioon 5. Kuidas tekivad vulkaanilised kaarsaared ja vulkaanilised mäestikud? Kui ookeanilaam vajub vahevöösse siis tekib süvik, süviku kõrvale tekib vulkaaniline kaarsaar. Kui ookeanilaam vajub vahevöösse vastu mandri serva tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. 6. Kuidas tekivad kontinentaalsed riftid?
seob organellid tervikuks Kindlustab rakkude liikumine, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemine Tsentro- Moodustab X X Taimedest soom rakujagunemisel vetikatel on kääviniite Tagab kromosoomide võrdse lahknemise Ainevahe- Taim-autotroof, tustüüp teised heterotroofid SR- Seenerakk TR- Taimerakk LR- Loomarakk LR; TR;SR- X näitab kas organell paikneb konkreetsest rakus. Tunnus DNA RNA Monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid
A) molekulaarsel tasandil B) raku tasandil C) liigi tasandil D) rikosiisteemi tasandil Miirkige jiirgmiste niiidete juurde, milise elusrooduse tasandiga on tegemist. Kirjutage punktiirile sobiv tziht. D Vdrtsjiirve kalaliikide miiiiramine A viiruse genoomi uurimine B kromosoomide lahknemise uurimine C hariliku kuuse okaste pikkuse uurimine 1.4. Vdrrelge hulkraksete ja iiherakuliste organismide erutegevuse iselirasusi. Leidke kolm sarnasust. 3 punkti Hulkraksed ja üherakulised organismid arenevad. Paljunevad/poolduvad. Mõlemad toituvad,et areneda.See on elutegevuseks vajalik.
Tegevus on vaja teha kindlalt, õigel ajal ja järgides head merepraktikat 1. Enesekindel tegevus. Kõik kurssi või kiiruse muutused peavad olema märkimisväärne, et neid oleks võimalik teiselt laevalt tuvastada. 2. Õigeaegne tegutsemine. Õigeaegset manöövrit arvestakse manöövriks, mille jaoks on piisavalt aega teise laeva võimalike ebasoodsate toimingute vältimiseks või täiendavate meetmete võtmiseks lähenemise olukorra parandamiseks 3. Hea merepraktika. Lahknemise korral on vaja arvestada kõigi konkreetse olukorra asjaoludega ja tingimustega: nähtavuse seisund, hüdrometeoroloogilised tingimused, navigeerimisala ja -tingimused, oma laeva manööverdusvõime ja paljud muud tegurid. 4. Kui on vaja vältida kokkupõrget või varuda aega olukorra hindamiseks, peab laev vähendama kiirust või peatuma, seisates jõuajami või andes tagasikäigu. Reegel 9. Kitsused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
