𝜎/Δ𝑐 e arv pinnaühikul on Γ _𝑚𝑎𝑥 𝑁_𝐴 ja ühe molekuli ja ühe molekuli e seosest: pipett, kummiballoon. nooli vesilahuse kohta ja esitasin need juhendajale. vesilahust (50 ml igal kontsentratsioonil). kummiballooni abil stalagmomeetrisse, nii et nivoo oonisel märgistatud A). el stalagmomeetri ülemisest märgist A alumise eejärel iga lahusega (alustades lahjemast ja el stalagmomeetri ülemisest märgist A alumise eejärel iga lahusega (alustades lahjemast ja Siin tuleb esitada arvutused, tabelid ja graafikud. Näidisena on toodud vormistus KK1 tööle. Tabel 1 Katse Kontsentratsioon Tilkade arv nr mol/l I II III 1 1.2 34 34 33 2 0
Asetasin elektroodi termostaati 25°C juurde ning märkisin üles vahelduvvoolusilla näidu. Seejärel täitsin nõu uuesti KCl lahusega ning märkisin üles teise näidu. Valmistasin 0,4000n HCOOH-st kolm eri kontsentratsioonidega lahust: 0,1 n (selleks panin 50ml kolbi 12,5 ml lahust ning täitsin dest veega kriipsuni), 0,05n (6,25 ml lahust, dest veega 50 ml kriipsuni), ning 0,025n (3,125ml lahust, dest veega 50 ml kriipsuni). Alustades kõige lahjemast, loputasin juhtivusnõu antud lahusega ja siis täitsin nii, et elektrood sinna sisse ulatus. Vahelduvvoolusilla abil märkisin üles lahusekihi takistused. Katseandmed ja arvutused: A Elektroodide konstandi määramine Mõõdetud takistus 0,02n KCl lahusega 1) 1,205*100 2) 1,175*100 , Keskmine: 1,19*100 0,02n KCl erijuhtivus (temperatuuril 25°C) 0,2767 Nõu konstant: B Nõrga elektrolüüdi lahus Elektrolüüt: HCOOH
Taimed, mõned bakterid Kõik elusorganismid Seened Taimed Loomad Rakukest Kitiinist Tselluloosist PUUDUB Varuaine Glükogeen Tärklis Glükogeen Ainevahetus Heterotroof Autotroof Heterotroof MÕISTED Osmoos- vedeliku liikumine läbi poolläbilaskva membraani lahjemast lahusest kangemasse Difusioon- väikeste gaasimolekulide liikumine rakku või rakust välja (CO2, O2, N2) Fagotsütoos- tahkete makromolekulide (valgud, rasvad, suhkrud) liikumine rakku Pinotütoos- vedelikutilkade liikumine rakku Passiivne transport- selle käigus liiguvad rakku ained läbi eriliste valgukanalite ning protsess ei vaja lisaenergiat Aktiivne transport- rakku liiguvad suuremad molekulid ning protsess vajab lisaenergiat
viskossuse mõõtmist mõõdeti ettevalmistatud lahuste viskoossused 4 1,2 264,73 262,11 263,69 263,45 263,08 2,11 1,11 0,93 5 1,6 323,49 334,77 338,89 340,14 337,93 2,71 1,71 1,07 samal meetodil. Alustati kõige lahjemast lahusest ning mindi edasi aina 11.04.2013 M.P. Tulemused mõõdeti viskosimeetriga nr 1011981 ja selle kapillaari []= kM, kus k ja on konstandid, mis on iseloomulikud uuritavale läbimõõt oli 0,75 mm. polümeerile antud lahustis. Alglahuseks on katses PVA ehk polüvinüülalkohol
stalagmomeetrisse, nii et nivoo oleks kõrgemal ülemisest märgist stalagmomeetri kaelal (joonisel märgistatud A). 4. Seejärel eemaldasin kummiballooni. 5. Lasin vedelikul tilkuda statiivi alla pandud keeduklaasi. 6. Loendasin vedeliku tilkade arvu vedeliku nivoo langemisel stalagmomeetri ülemisest märgist A alumise märgini B. 7. Katset kordasin esimesel korral destilleeritud veega ja seejärel iga lahusega (alustades lahjemast ja lõpetades kõige kangemaga) vähemalt 2-3 korda. Valemid Pindpinevuse määramise meetod stalagmomeetriga põhineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapillaari küljest, kui tilga kaal P saab võrdseks pindpinevusjõuga F. kus: stalagmomeetri kapillaari raadius pindpinevus Kui stalagmomeetri ülemise ja alumise märgi vaheline ruumala on V ja tilkade arv selles n, siis ühe tilga ruumala on ja tilga kaal avaldub:
1. Millised on RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD? Kõik organismid koosnevad rakkudest, iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust, rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas 2. Kuidas toimib ainete liikumine läbi RAKUMEMBRAANI: a) PASSIIVSE TRANSPORDI TEEL? Too näide. Valgulised kandjad, ei vaja lisaainet. NT: osmoos(lahjemast lahusest kangema suunas liikumine, vee ja mineraalsoolte imendumine taime juurtesse). Difusioon(gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani, kõrgemalt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni(CO2 ja O2 läbi õhulõhede ja kopsuaveoolide) 3. Mis värvi on, millist ülesannet täidavad ja kus asuvad: a) KLOROPLASTID? roheline, nendes toimub fotosüntees, taime maapealsetes osades b) LEUKOPLASTID
sulfosalitsüülhappe lahust, lisada 10 mL kontsentreeritud ammoniaakhüdraati. Täita kolb destilleeritud veega kriipsuni, sulgeda korgiga ning segada. Seda katset mina läbi ei viinud. Neljandas katses tuli neeldumisspektrit mõõta. Mõõta kõikide valmistatud lahuste neeldumisspektrid lainepikkuste vahemikus 400-500 nm 0- proovi suhtes. Selleks tuli kasutada spektrofotomeetrit ja printerit. Täita küvetid alustades kõige lahjemast Fe kontsentratsiooniga lahusest. Viimasena mõõta kriidist saadud lahuse optiline tihedus. Trükkida välja kriidi neeldumisspekter. Kalibreerimiskõver 0.14 0.12 f(x) = 2.81x - 0 0.1 R² = 0.91 0.08 Absorbtsioon 0.06 0.04 0.02 0 0 0.01 0.02 0.03 0
Selle saamiseks jahvatatakse nii idandatud kui idandamata teraviljad erilistes veskites ja seejärel segatakse kuuma veega. Tekib suhkrurikas vedelik - virre. Virre suunatakse käärimsitõrde (washback).Kui virdele lisatakse pärmi, siis käärimise tulemusel saadakse kollakaspruunikas vedelik, mis sisaldab 8-9% alkoholi. 4 Destilleerimine. Destilleerimise läbi saadakse lahjemast alkoholist selle kuumutamise läbi kangem alkohol. Destilleerimine toimub minimaalselt kahes pajas: esimeses pajas eraldab kuum aur kääritamise protsessil saadud vedelikust alkoholi, teises pajas eraldatud ja alkoholi segu rektifitseeritakse. Destilleerimise tulemusel saadakse kange ja puhas alkohol. Küpsemine. Viskivalmistamise viimane staadium. Pärast destillatsiooni suunatakse värvitu toorviski vaatidesse - laagerduma
tingimustes, kus tema aururõhk saab võrdseks tahke faasi aururõhuga. Lahus keeb kõrgemal ja külmub madalamal temperatuuril kui puhas lahusti; Te lahuse keemistemperatuuri tõus: Te = Kecm , Tk lahuse külmumistemperatuuri langus: Tk = Kkcm , Ke ebullioskoopiline konstant, Kk krüoskoopiline konstant, cm lahuse molaalsus. · Osmoos, osmootne rõhk Osmoos lahusti ühesuunaline liikumine puhtast lahustist lahusesse (või lahjemast lahusest kontsentreeritumasse) läbi poolläbilaskva membraani. Osmootne rõhk () lahusele avaldatav lisarõhk, mis väldib osmoosi toimumist. van't Hoffi seadus (mitteelektrolüütide lahuste korral): = cRT , c lahuse molaarsus, T absoluutne temperatuur. Isotoonilised (ehk isoosmootsed) lahused: 1 = 2 4. Elektrolüütide lahjendatud lahuste omadused Elektrolüüt aine, mis on lahuses (või sulas olekus) täielikult või osaliselt dissotsieerunud
tingimustes, kus tema aururõhk saab võrdseks tahke faasi aururõhuga. Lahus keeb kõrgemal ja külmub madalamal temperatuuril kui puhas lahusti; ∆Te – lahuse keemistemperatuuri tõus: ∆Te = Ke⋅cm , ∆Tk – lahuse külmumistemperatuuri langus: ∆Tk = Kk⋅cm , Ke – ebullioskoopiline konstant, Kk – krüoskoopiline konstant, cm – lahuse molaalsus. • Osmoos, osmootne rõhk Osmoos – lahusti ühesuunaline liikumine puhtast lahustist lahusesse (või lahjemast lahusest kontsentreeritumasse) läbi poolläbilaskva membraani. Osmootne rõhk (π) – lahusele avaldatav lisarõhk, mis väldib osmoosi toimumist. van’t Hoffi seadus (mitteelektrolüütide lahuste korral): π = c⋅R⋅T , c – lahuse molaarsus, T – absoluutne temperatuur. Isotoonilised (ehk isoosmootsed) lahused: π1 = π2 4. Elektrolüütide lahjendatud lahuste omadused Elektrolüüt – aine, mis on lahuses (või sulas olekus) täielikult või osaliselt dissotsieerunud
6. väljauhtumine kehast nt kõhulahtisus, süljevool 7. aktiivkaitse antikehad ja õgirakkude näol Membraansüsteem päristuumses rakus Rakumembraan - vedelik-mosaiikne membraanimudel (JOONIS!) Rakumembraani funktsioonid: membraantransport ei vaja energiat nt difusioon-ainete liikumine kõrgemalt konsentratsioonilt madalamale näiteks gaaside difusioon kopsudes või teine näide lõhnade tajumine osmoos-lahuste liikumine lahjemast lahusest kangemasse konsentratsioonide ühtlustumiseni (JOONIS) osmoosil rajaneb veel imamine mullast juurekarvadel, inimestel hõlbustatud difusioon-ainete ülekanne kõrgemalt konsentratsioonist madalemale ilma energiata kandja valkude abil. Nii lähevad organisimi suhkuralkohole, osa ravimeid, osa aminohappeid, (kiirus sõltub vabade kandjate hulk) vajab energiat. Aktiivtransport-ainete liikumine madalamalt konsentratsioonilt kõrgemale valkude ülekandel nt Na viimine
hävitab kahjurputukaid. · Vesi taim kasutab vett fotosünteesiks, transpiratsiooniks, toitainete omastamiseks pinnasest, seemnete levitamiseks. Rakkude elutegevus toimub vesilahustes. · Hoovused. 2. Keemilised: · Niiskus, · Atmosfääri gaasid, · Soolsus ookeanides 3,5%, soolajärvedes, Surnumeres <30%, Läänemeres 2-6%, osmoos vee kandumine lahjemast lahsuest kangemasse. · Toitained põhitoitained on süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik. · Happelisus sõltub vedelikus sisalduvate vabade vesinikioondie arvust. Mida väiksem pH, seda happelisem lahus. pH <3 ahjustuvad taimede juured, võib olla mürgistes kogustes rauda ja mangaani, pH >3 mineraalained vähelahustuval kujul ja seega halvasti kättesaadavad. Biootilised tegurid: 1
Toiteelemendid · Looduses olemas 92 keemilist elementi · Organismid kasutavad 40 elementi · Põhielemendid: O,S,H,N,Ca,P,Cl,S,K,Na,Mg,I,Fe · C ja H on olemas kõikides elusorganismides, O enamikes Soolasisaldus · Veekeskkonnas 0 30% · Ookeanides 3,5% · Läänemeres 0,2 1,5 · Nii suure kui ka väikese soolasisalduse puhul peavad organismid säilitama rakusisesed tingimused · Osmoos - molekulid liiguvad läbi membraani lahjemast lahusest kangemasse Happelisus ehk pH · Sõltub vedelikus sisalduvate vesinikioonide rohkusest · Neutraalse lahuse pH=7 · Happelise lahuse pH on alla 7 · Aluselise lahuse pH on üle 7 · Loodusliku sademevee normaalne pH on 4,6 - 5,6 · Happevihmade pH on üle 5,6 · Mulla pH 3 9 · Mõjutab organisme otseselt ja kaudselt (juurekahjustused, siseveekogude loomasiku kahjustumine, toitainete ja mürkide lahustuvus)
Toiteelemendid · Looduses olemas 92 keemilist elementi · Organismid kasutavad 40 elementi · Põhielemendid: O,S,H,N,Ca,P,Cl,S,K,Na,Mg,I,Fe · C ja H on olemas kõikides elusorganismides, O enamikes Soolasisaldus · Veekeskkonnas 0 30% · Ookeanides 3,5% · Läänemeres 0,2 1,5 · Nii suure kui ka väikese soolasisalduse puhul peavad organismid säilitama rakusisesed tingimused · Osmoos - molekulid liiguvad läbi membraani lahjemast lahusest kangemasse Happelisus ehk pH · Sõltub vedelikus sisalduvate vesinikioonide rohkusest · Neutraalse lahuse pH=7 · Happelise lahuse pH on alla 7 · Aluselise lahuse pH on üle 7 · Loodusliku sademevee normaalne pH on 4,6 - 5,6 · Happevihmade pH on üle 5,6 · Mulla pH 3 9 · Mõjutab organisme otseselt ja kaudselt (juurekahjustused, siseveekogude loomasiku kahjustumine, toitainete ja mürkide lahustuvus)
• Looduses olemas 92 keemilist elementi • Organismid kasutavad 40 elementi • Põhielemendid: O,S,H,N,Ca,P,Cl,S,K,Na,Mg,I,Fe • C ja H on olemas kõikides elusorganismides, O enamikes Soolasisaldus • Veekeskkonnas 0 – 30% • Ookeanides 3,5% • Läänemeres 0,2 – 1,5 • Nii suure kui ka väikese soolasisalduse puhul peavad organismid säilitama rakusisesed tingimused • Osmoos - molekulid liiguvad läbi membraani lahjemast lahusest kangemasse Happelisus ehk pH • Sõltub vedelikus sisalduvate vesinikioonide rohkusest • Neutraalse lahuse pH=7 • Happelise lahuse pH on alla 7 • Aluselise lahuse pH on üle 7 • Loodusliku sademevee normaalne pH on 4,6 - 5,6 • Happevihmade pH on üle 5,6 • Mulla pH 3 – 9 • Mõjutab organisme otseselt ja kaudselt (juurekahjustused, siseveekogude loomasiku kahjustumine, toitainete ja mürkide lahustuvus)
2. valgud 3. süsivesikud on ainult ühel pool, pealmisel pool 4. tüklilised alkoholid - näiteks kolesterool loomarakkude kõikides membraanides; taimerakkudes fütosterool. Rakumembraani ülesanded 1. Transport a. Ei vaja energiat difusioon (gaaside difusioon kopsudes, lõhnade levik keskkonnas); osmoosiga toimub vee transport (vesi liigub alati lahjemast lahusest kangemasse lahusesse ja kangema lahusega toimub lahjenemine). Näited: vee imamine juurtega (eelduseks on see,et juures on kangem lahus). Ookeani vee joomine merehädas (inimese kehas vesi jaguneb vesi rakuväliseks veeks ja rakusiseseks), rakuväline vedelik soolastub, rakkudest tõmmatakse vesi välja. Destilleeritud vee joomisel toimib kõik vastupidine rakud paisuvad lõhkemiseni. b
Mikroelementide vajadus väike. Suurtes kogustes võivad olla mürgised. Veekeskkonnas: liigne toitelisus- entrofeerumine( veekogude rikastumine) Soolasisaldus Veeorganismide kohastumine: Osmootse rõhu erinevuste tõttu: · mageveeorganismidesse-vesi tungib sisse · mereveeorganismidest-vesi tungib välja(peavad jooma, et mitte ära kuivada) 6 Osmoos-nähtus, kus molekulid läbivad poolläbilaskva kile lahjemast lahusest kangemasse. Läänemeri on riimveeline(vahepealne). Bioindikatsioon Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi jälgimine taime-ja loomaliikide abil. Eeldab elusorganismide ja keskkonna vaheliste seoste tundmist.(peame teadma, kuidas organismid reageerivad keskkonna muutustele) Kõige tuntum bioindikatsiooni rakendamise viis on taimede kasutamine maavarade otsinguil. Nt: kannikese liik Vida aalaminaria, mis kasvab alpidestssingimaardlail. Teine
ääre voolata. See probleem on eriti terav Sotimaal, sest seal kasutatakse teraviljana linnaseid, millest tehtud jahu käärib teistmoodi kui idandamata teraviljast tehtud jahu. Protsess vältab 40 kuni 72 tundi. Selle aja jooksul muutub magusavõitu vedelik { hapuks ja mõruks, mis viitab, et pärmid on suhkrud alkoholiks muutnud). Tulemuseks on tumekollane pruunikas vedelik, mis sisaldab 8-9% alkoholi. Destilleerimine Selles staadiumis, mis tahes destillaatorit kasutatakse, saadakse lahjemast alkoholist selle kuumutamisel kangem alkohol. Teisisõnu, valmistatavast viskist eraldatakse osa selles sisalduvast veest. Destilleerimine toimub (vähemalt) kahes pajas: esimeses pajas eraldab kuum aur kääritamise protsessil saadud vedelikust alkoholi {see on nn analüsaator. teises pajas eraldatud vee ja alkoholi segu rektifitseeritakse - tulemuseks on kange, puhas alkohol. Destilleerimise osas on erinevus linnaseviski ja muude viskide tootmise vahel üsna suur.
Mikroelementide vajadus väike. Suurtes kogustes võivad olla mürgised. Veekeskkonnas: liigne toitelisus- entrofeerumine( veekogude rikastumine) Soolasisaldus Veeorganismide kohastumine: Osmootse rõhu erinevuste tõttu: · mageveeorganismidesse-vesi tungib sisse · mereveeorganismidest-vesi tungib välja(peavad jooma, et mitte ära kuivada) 6 Osmoos-nähtus, kus molekulid läbivad poolläbilaskva kile lahjemast lahusest kangemasse. Läänemeri on riimveeline(vahepealne). Bioindikatsioon Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi jälgimine taime-ja loomaliikide abil. Eeldab elusorganismide ja keskkonna vaheliste seoste tundmist.(peame teadma, kuidas organismid reageerivad keskkonna muutustele) Kõige tuntum bioindikatsiooni rakendamise viis on taimede kasutamine maavarade otsinguil. Nt: kannikese liik Vida aalaminaria, mis kasvab alpidestssingimaardlail. Teine
optimumist Optimaalala - antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast. Määratakse katseliselt. Füüsikalised keskkonnategurid: Päikesekiirgus - energiaga varustaja, loob eeldused eluks maal, tingib maakeral vööndite tekke. Tagab fotosünteesi Tuli (prahti tohib põletada varakevadel, sest siis taastub fotosüntees ja co2 puhastamine) Eutrofeerumine - Vee liigne toitelisus, põhjustajateks lämmastik ja fosfor Osmoos - vee kandumine lahjemast lahusest kangemasse, omadust kasutatakse reovee puhastamisel. Happelisus sõltub vedelikus sisalduvate nn "vabade" vesinikuioonide arvust. Mida väiksem pH, seda happelisem lahus. Puhtal veel on pH = 7 Happevihmadel on pH väiksem kui 5,2. Happelisusest sõltub nii toitainete kui ka mõnede kahjulike ainete lahustuvus. Tegurid võivad mõjuda otseselt tingides, pidurdades või kiirendades mõnda eluprotsessi. Või kaudselt, kui nad muudavad teiste tegurite toimet.
· Palavik · Tõvestavate bakterite isolatsioon (nt. tuberkuloosi kolde lubjastumine kopsus) · Väljauhtumine kehast (kõhulahtisus) · Aktiivkaitse Membraansüsteem Rakumembraan vedelik-mosaiikne Rakumembraani funktsioonid: 1) Membraantransport: a) Ei ole vaja energiat: · Difusioon Ainete liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale (nt lõhnade tajumine) · Osmoos Lahusti liikumine lahjemast kangemasse lahusesse kontsentratsioonide ühtlustuseni · Hõlbustatud difusioon Kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale kandjavalkude abil b) Vajab energiat: Aktiivtransport Ainete ülekanne madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale valguliste ülekannete teel 2) Membraani sopistumine. Võimaldab: a) Haarata rakul tahkeid ja vedelaid osakesi b) Võimaldab liikuda
valgumist.. Raku membraan päristuumsetes: · Membraan on elastne · Molekulid liiguvad piki membraani. · Vedelikmosaiikne membraani mudel Raku membraani ülesanded: 1. Ainete valikuline transport: a) Ei vaja energiat · Difusioon ainete liikumine kõrgemalt konsedratsioonilt madalamale. Nt. Aldeoolide difosioonide kopsudes, lõhnade haistmine · Osmoos lahusti ehk vee liikumine lahjemast lahusest kangemasse kuni konsedratsiooni võrdsustamiseni. Näiteks vee imamine juurtega, põhineb sellel, et lahuse konsendratsioon on kõrgem kui mullal. Näiteks karastusjookide joomine janu kustutamise eesmärgil. · Passiivtransport ainete liikumine läbi membraani läbi kandjate. Seda mõjutab kõige rohkem vabade kandjate valkude huk. Näiteks
Rakumembraan (plasmamembraan) o Koostis: Fosfolipiidne kaksikkiht Valgud Oligosahhariidid membraani pealispinnal Tsükliline alkohol (loomarakus kolesterool, taimerakus fütosteroolid jne). o Rakumembraan on dünaamiline. o Ülesanded: Transport Ei vaja energiat (ATP) Difusioon. Biosüsteemis näiteks gaaside difusioon kopsudes. Ka lõhnade levimine keskkonnas. Osmoos. Lahusti (vesi) liikumine lahjemast lahusest kangemasse kuni kontsentratsioonide võrdsustumiseni. Näited: Vee imamine juurekarvadega. Vedelväetised, mille kontsentratsiooni ei arvestata. Vee imendumine seedekulglast (ülikiire imendumine (destilleeritud vesi), mõõdukas imendumine (joogid, mille kontsentratsioonid on enam-vähem sarnane organismi koostisega nt 26
Toiteelemendid • Looduses olemas 92 keemilist elementi • Organismid kasutavad 40 elementi • Põhielemendid: O,S,H,N,Ca,P,Cl,S,K,Na,Mg,I,Fe • C ja H on olemas kõikides elusorganismides, O enamikes Soolasisaldus • Veekeskkonnas 0 – 30% • Ookeanides 3,5% • Läänemeres 0,2 – 1,5 • Nii suure kui ka väikese soolasisalduse puhul peavad organismid säilitama rakusisesed tingimused • Osmoos - molekulid liiguvad läbi membraani lahjemast lahusest kangemasse Happelisus ehk pH • Sõltub vedelikus sisalduvate vesinikioonide rohkusest • Neutraalse lahuse pH=7 • Happelise lahuse pH on alla 7 • Aluselise lahuse pH on üle 7 • Loodusliku sademevee normaalne pH on 4,6 - 5,6 • Happevihmade pH on üle 5,6 • Mulla pH 3 – 9 • Mõjutab organisme otseselt ja kaudselt (juurekahjustused, siseveekogude loomasiku kahjustumine, toitainete ja mürkide lahustuvus)
annaabi.ee 
