Põrandad......................................5-7 Vahelaed Vahelaed on hooneosad, mis jaotavad hoone korrusteks. Vahelaed jaotatakse materjali järgi: raudbetoonist, terasest, puidust, komposiitkonstruktsioonis Põrandad Põrandad on hooneosad, mis toetuvad vahelagedele ja võimaldavad vastu võtta vahelaele tulevaid koormusi Nõuded vahelagedele - peavad olema: · tugevad; · jäigad; · vastama tulepüsivusnõuetele; · helipidavad; · soojuspidavad · veetihedad Asukoha järgi: · keldrivahelagi · korrusevahelagi · pööninguvahelagi Vahelaed liigitatakse valmistamise viisi järgi: · monteeritavad · monoliitsed · monteeritavad-monoliitsed Puitvahelaed: · Puitvahelagesid kasutatakse vähekorruseliste puit- ja kivihoonete ehitamisel - eramutes ja ridaelamutes. · Konstruktsioonimaterjaliks on okaspuit (mänd), milled külge kinnitatakse kandeliistud; · talade samm on 600...1200 mm, talade pikkus 3...6 m; ristlõige valitakse lähtudes tugevustingimusest ja läbipaindest;
VAHELAED Vahelaed: horisontaalsed tarindid, mis: Jaotavad hoone korrusteks, Võtavad vastu koormused inimestelt, mööblist, seadmetest, teistelt tarinditelt ning kannavad need üle seintele ja postidele On hoone horisontaalseks jäikuselemendiks Vahelagi on ühele korrusele laeks ja teisele korrusele põrandaks Olenevalt asukohast liigitatakse vahelaed: 1. Keldrivahelagi 2. Korrusevahelagi 3. Pööninguvahelagi Monteeritavuse järgi liigitatakse vahelaed: Monteeritavad Kohapeal ehitatavad (monoliitsed) Ehitusmaterjalide järgi: Raudbetoontarind Terastarind Puittarind Komposiit – tarind Nõuded vahelagedele – peavad olema: Tugevad Jäigad Vastama tulepüsivusnõuetele Helipidavad Soojus pidavad Veetihedad
Vahelagi Vahelaed: horisontaalsed tarindid, mis: jaotavad hooned korrusteks, võtavad vastu koormused inimestelt, mööblist, ööblist, seadmetest, teistelt tarinditelt ning kannavad need üle seintele ja postidele Kandev osa + põranda konstr. + lae konstruktsioon Pööningu vahelagi: pööningu ja viimase korruse vaheline tarind; Keldrivahelagi: keldri ja I korruse vaheline vahelagi. 7 Katus Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind. Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks). Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või
tänapäeval ehitamiseks) (Veski 1948). Vahelaed ja põrandad Vahelaed ja põrandad ● Puidust vahelaed koosnevad puittaladest, millele toetuvad lae- ning põrandalauad, vt. Joonis 2.57 vasakul. ● Taladevaheline osa on täidetud šlaki, liiva või muu raske täitematerjaliga. ● Keldrivahelagi on väga vanades, 19. sajandi lõpus või veel varem ehitatud majades ka puittaladel, harva esineb ka arhailisi võlvitud keldreid. ● 19-20. sajandi vahetusel kogub populaarsust lame tellisvõlv terastaladel, vt. Joonis 2.57 paremal). ● Keldrita elamute esimese korruse põrandad olid puidust pinnasele toetatuna või lahendatud alt tuulutatud põrandana (vt. Joonis 2.58) või siis otse pinnasele toetatud kivi/betoonpõrandad. Joonis 2
o kestvuselt peavad vastama hoone kestvusastme nõuetele o peavad olema helipidavad o peavad olema nõutavalt soojapidavad o sageli peavad laed olema veetihedad Eestis on kasutada kaht liiki eelpingestatud õõnespaneele: enamus tehaseid toodab EP- paneele ja vaid Tartu Maja tehas toodab teistsuguse tehnoloogiaga omi TAM-paneele. Olenevalt asukohast hoones liigitatakse vahelaed: · keldrivahelagi erinevate temperatuuridega keskkondade vahel. Lagi tuleks soojustada. · korruse vahelagi temperatuuride erinevused ühel ja teisel pool lage on väikesed. Lagi ei vaja soojustamist. · pööningu vahelagi - erinevate temperatuuridega keskkondade vahel. Lagi tuleks pealt soojustada. · Katuslagi - erinevate temperatuuridega keskkondade vahel. Lagi tuleks soojustada ja kaitsta sademete eest. Materjali järgi jaotatakse vahelaed: 1
Unikaalhooned(ehitatud eriprojekti järgi), masshoned(ehitatud ülekadmine alusele) tüüppr. järgi) Vahelagi(on hoone osad, mis jaotavad hoone korrusteks. Oleneb Jäikus tagatakse jäikusdiafragmadega(paneelid/postide vahele 4)Kasutatud materjali asukohast{keldrivahelagi[on kelderkorruse ja 1 korruse vaheline laotud müüritis, mis ankurdatakse postide külge) ja Puithooned(palk- ja sõrestik), kivihooned(tellis, väike- ja vahelagi], korruste ja pööningu vahelagi[on viimase korruse lagi]}. jäikussidemetega(on terasest ristdiagonaalid postide vahel)
poolsete välisseinte heliisolatsiooni. Otstarbekas on kasutada ka tugevdatud mürakaitseliste omadustega aknaid. 6. Majasiseselt leviva müra tõkestamine. Heliisolatsioon tuleb paigaldada juba elamu ehitamisel. Ruumide konstruktsioonides võib kasutada spetsiaalseid heliisolatsioonimaterjale. Ehitusmaterjalidest sobivad müra summutamiseks kõige paremini avatud pooridega materjalid, näiteks kivivillaplaadid. Kui elamu keldris on müraallikad, peab keldrivahelagi olema mürapidav. Vahelagi peab tõkestama nii õhumüra kui ka sammumüra. Viimane saavutatakse põranda heliisolatsiooni teel. Raudbetoonlae puhul annab hea tulemuse nn ujuv põrand, mis asetseb ümbritsevatest konstruktsioonidest eraldi. Sanitaartehniliste ja inseneriseadmete paigutamisel ja monteerimisel tuleb kinni pidada vajalikest akustikanõuetest. Ventilaatorid ja vajadusel ka harukanalid peavad olema varustatud mürasummutitega. 7. Kõrge sagedusega heli leviku iseärasused.
elemedid on samad mis r/betoonkarkassil. Elementide valmistamiseks kasut erinevaid terasprofiile. Ühendussõlmed on nii polt kui ka keevisliidestena. Kasut sagedamini järgnevate hoonete ehit: laohooned, tootmistsehhid, kaubanduskeskused, spordihooned. Kuna teras ei ole tulekindel siis tuleb ta pärast monteerimist kas värvida tulekaitsevärviga või isoleerida tuldtõkestava kaitsekihiga. VAHELAED. On hoone osad, mis jaotavad hoone korrusteks. Olenevalt asukohast liigitatakse vahelaed: 1)keldrivahelagi 2) korrusevahelagi 3) pööninguvahelagi. Ülesanded: 1) vastu võtta mööblist, seadmetest ja inemestest koormusi 2) olla hoonetele horisont jäikusdiafragmadeks, mis aitavad hoonel vastu võtta tuulest põhjustatud külgkoormusi sellepärast ankurdatakse vahelaed seine külge. Esitatavad nõuded vahelagedele: 1) peavad olema tugevad. 2)peavad olema jäigad. 3)peavad tulepüsivuselt vastama hoonele esitatavatele nõuetele. 4)peavad olema helipidavad. 5)kestvuselt peavad
(vasakull)on toesõlmed. Teraskarkassidel ühendus vundamendiga tehakse lehtkonstruktsioonis ja ankrudatakse ankrupoltidega. 80. Millised on vahelae üldised põhimõtted? Vahelaed on hooneosad, mis jaotavad hoone korrusteks. Vahelaed jaotatkse materjali järgi: raudbetoonist,terasest, puidust, komposiitkonstruktsioonis Vahelaed peavad olema : tugevad, jäigad, vastama tulepüsivusnõuetele, helipidava, soojustpidavad ja veetihedad. Vahelagesid liigitatakse asukoha järgi : keldrivahelagi, korrusevahelagi ja pööninguvahelagi. Valmistamise viisi järgi liigitatakse vahelaed: monteeritavad,monoliitsed ja monteeritavad- monoliitsed vahelaed. 81. Kuidas ehitatakse pööninguvahelaed? Pööning puitvahelaed soojustatakse ja vahelagedesse aurutõke, mis jääb viimistluse ja vahelaetalade alla. valitakse vastavalt soojustusplaatide laiusele. Toodud monoliitne lihttaladega ribilagi koosneb alumistest ribidest (kandeavaga 8,5 m) ja plaadist (paksusega 120 mm), millele on tehtud
postid ja mis annavad koormused edasi ehitise alusele. Vundamendi toetuspinda nimetatakse tallaks, seda moodustavat konstruktsiooni taldmikuks, maapinnast väljaulatuvat osa sokliks. Vahelagedeks nimetatakse horisontaalseid konstruktsioone, mis jaotavad hoone korrusteks, võtavad vastu koormused inimestest, mööblist, seadmetest jne. Viimase korruse lage nimetatakse pööninguvahelaeks; keldrikorruse ja esimese korruse vahel on keldrivahelagi. Vahelae alumist pinda nimetatakse antud korruse laeks, pealmist pinda aga järmise korruse põrandaks. Katus kaitseb hoonet sademete eest. Sademete ärajuhtimiseks moodustatakse katused kas ühest, kahest või enamast kaldpinnast. Kasutatakse ka täiesti rõhtsaid katuseid. Pööning kujutab endast kütmata ruumi sooja pööningulae ja katuse (sarikad, roov ja kate) vahel. Katuslae korral puudub pööning katus ühendatakse soojapidava laega. Seintesse ehitatakse akna- ja ukseavad
17) Seinte liigitamine struktuuri järgi. VIIMISTLUS MARTJALID VUNDAMENT VAHELAED Vahelaed: horisontaalsed tarindid, mis: Jaotavad hoone korrusteks, Võtavad vastu koormused inimestelt, mööblist, seadmetest, teistelt tarinditelt ning kannavad need üle seintele ja postidele On hoone horisontaalseks jäikuselemendiks Vahelagi on ühele korrusele laeks ja teisele korrusele põrandaks Olenevalt asukohast liigitatakse vahelaed: 1. Keldrivahelagi 2. Korrusevahelagi 3. Pööninguvahelagi Monteeritavuse järgi liigitatakse vahelaed: Monteeritavad Kohapeal ehitatavad (monoliitsed) Ehitusmaterjalide järgi: Raudbetoontarind Terastarind Puittarind Komposiit – tarind Nõuded vahelagedele – peavad olema: Tugevad Jäigad Vastama tulepüsivusnõuetele Helipidavad Soojus pidavad Veetihedad
eenduv aken. Lodza on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm. Fassaad välisseina väliskülg Vahelaed horisontaalsed konstruktsioonid, mis Jaotavad hoone korrusteks Võtavad vastu koormused inimestelt, mööblilt, seadmetelt, teistelt konstruktsioonidelt Kannavad need üle seintele ja postidele Kandev osa + põranda konstruktsioon + lae konstruktsioon Pööningu vahelagi on pööningu ja viimase korruse vaheline konstruktsioon Keldrivahelagi keldri ja I korruse vaheline vahelagi. Katus on maapinnast kõrgemal asetsev hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire. (tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks. Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma kahjustamata allolevaid tarindeid või vara.
Et teras ei ole tulekindel materjal, tuleb teraskarkass pärast ehitust kas värvida tulekaitsevärviga või isoleerida tuldtõkestavate kaitsekihtidega. 30. Puitsõrestike süsteemid, elementide sõlmed-liited 48 31. Vahelagedele ja lagedele esitatavad nõuded ja klassifikatsioon. Vahelaed on hoone osad, mis jaotavad hoone korrusteks. Olenevalt asukohast hoones liigitatakse vahelaed: Ø keldrivahelagi Ø korruse vahelagi Ø pööningu vahelagi Vahelagede ülesandeks on vastu võtta seadmetest, mööblist ja inimestest tulevaid koormusi. Aga neil on veel üks tähtis ülesanne: need on hoonele horisontaalseteks jäikusdiafragmadeks, mis aitavad hoonel vastu võtta tuulest põhjustatud külgkoormusi. Selleks tuleb vahelaed ankurdada hoone seinte külge. Vahelagedele esitatakse järgmisi nõudeid: 1. o peavad olema tugevad o peavad olema jäigad
proovist (proov 2, 1 m kõrguselt põrandast). Faasianalüüsi tulemusena identifitseeriti joonise all toodud soolad. 2.6 Vahelagede ja põrandate lahendused, seisukord ja peamised probleemid Puidust vahelaed koosnevad puittaladest, millele toetuvad lae- ning põrandalauad, vt. Joonis 2.57 vasakul. Taladevaheline osa on täidetud šlaki, liiva või muu raske täitematerjaliga. Keldrivahelagi on väga vanades, 19. sajandi lõpus või veel varem ehitatud majades ka puittaladel, harva esineb ka arhailisi võlvitud keldreid. 19-20. sajandi vahetusel kogub populaarsust lame tellisvõlv terastaladel, vt. Joonis 2.57 paremal). Keldrita elamute esimese korruse põrandad olid puidust pinnasele toetatuna või lahendatud alt tuulutatud põrandana (vt. Joonis 2.58) või siis otse pinnasele toetatud kivi/betoonpõrandad. Täiesti kuiva looduslikku pinnast eksisteerib väga harva.
annaabi.ee 
