Kirjutavad naisena: Hélne Cixous ja Luce Irigaray 1970ndatel Prantsuse feminismi suund, täpsemalt naiskirjutus ehk écriture féminine, sündis 1970- ndail aastail reaktsioonist S. Freudi ja J. Lacani psühhoanalüütilistele teooriatele. Kui need mehed keskenduvad Oidipuse kompleksile ja seostavad keelesfääri isaga, siis prantsuse naisteoreetikud loovad keelesüsteemile (sümboolsele korrale) vastanduva vastukeele, mis lähtub emale suunatud armastuse kogemusest. Sellega muudavad nad küsitavaks Freudi ja Lacani teoorias esineva fallosekesksuse, nn fallotsentrismi. Mõnesid feminismi teoreetilisi põhimõtteid kriitiliselt hinnates võib jõuda
1. Totaalsus (totalité): elemendid on allutatud tervikule ja viimasest sõltumatud. 2. Transformatsioon ehk ühe allstruktuuri korrastatud üleminek teiseks kindlate reeglite alusel. 3. Eneseregulatsioon (autoréglage) ehk süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda. Levi-Strauss:"Struktuur on süsteem, mida juhib seaduspärane seos." LS ei loe Barthesi, Lacani ja Foucault autentse S. esindajateks, kuna tema arvates oli selle S. eesmärk struktuurlingvistika konkreetse meetodi üle kandmine kulturoloogia väljale, eesmärgiga saavutada seal objektiivsus ja täpsus, mis on omane loodusteadustele. S. kui rea 20. saj filosoofiliste strateegiate superpositsioon 1. traditsioonilise metafüüsika desubstantsionaliseerimine, mida alustas juba Kant ja jätkas Nietzshe
Diskursuseanalüüsi jaoks on ideoloogia, kui püütakse saavutada reaalsust ilma igasuguse diskursusliku ühenduse või sidemeta. Oswald Ducrot arvates on võimatu eristada kirjeldavat ja argumenteerivat keelt, sest iga kirjeldus on automaatselt argumentatsioon. Ideoloogia on see, kui püütakse varjata, et igasugune kõne on diskursiivne. Seega loosung «faktid kõnelevad enda eest» on ideoloogiline arheväljendus. Slavoj Zizek üritab aga Lacani mõjul minna veelgi kaugemale ja näidata, et nn ideoloogiata ei olegi mingit reaalsust ja ideoloogia pigem loob Reaalse. Ideoloogiat kandev subjekt ei ütle kunagi, et ma olen ideoloogiline, vaid vajab enda eristamiseks eelarvamuste äratundmist teises. Reaalsus määratakse alati refleksiivselt teise kaudu, aga lõplikult kukub sümboliseering alati läbi, sisaldades sümboolse võla. Sümboliseerimata, viirastuslik osa moodustab Reaalse.
Carl Gustav Jung, Erich Fromm jt.) arendasid Freudi ideedest lähtudes oma käsitlusi ja teooriaid. Psühhoanalüüsi teooriale tuginevad ka paljud psühhoteraapia koolkonnad. Erinevused seisnevad peaasjalikult erinevate aspektide suuremas või vähemas tähtsustamises. Psühhoanalüüsi on hiljem püütud mitmeti revideerida, näiteks Gilles Deleuze`i ja Felix Guattari poolt arendatud skisoanalüüs püüab eemaldada sellest perekonnadraama elemente, Jacques Lacani psühhoanalüüs põimib ühte keeleteaduse ja väidetavalt päris-freudiaanliku psühhoanalüüsi. Kaitsemehhanismid: Kaitsemehhanismid on alateadvuslikud meetodid ängiga toimetulekuks. Kaitsemehhanismid jagunevad kolme gruppi: · Neurootilised kaitsed · Primitiivsed kaitsed · Küpsed kaitsed Küpsed kaitsed: Kompenseerimine Kujuteldav puudujääk kompenseeritakse oskuste või eduga mõnel teisel alal
kirjutatud ja toimetajatele vastuvõetavaid pressiteateid laiskadele ajakirjanikele saata. Tean, palju makstakse kirjandite, kõnede, kursuse- ja lõputööde kirjutamise eest, tunnen harituse ja hariduse kõiki erinevusi ning võin Hesset parafraseerida otse ja keerutamata. Persse see kirjand, õppimine ja reeglid, persse mingu ka ühiskond, inimesed, raha, armastus kõik võltsväärtused ja teeseldud tunded. Minnes võtku nad kaasa Maslow püramiid, Freudi, Jungi, Frankli, Lacani jt teooriad. Ajal, mil väline hiilgus ja näiline edukus on tähtsam inimese sisemusest, ning kuskil ministeeriumi määruses või Perekooli foorumis reglementeeritakse, mitu korda peab tulevikku teed sillutavas kirjandis mainima Tammsaaret, ei tasuks midagi tõsiselt võtta.
(maailmas olemine, mida iseloomustab koosolu, meeleolu, mõistmine, sattumuslikkus, keel, hool) - (Heidegger), inimene on visand (Sartre). Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. · psühhoanalüütiline antropoloogia lähtumine Freudi ideedest: teadvustamatus osa asju me ei saagi teadvustada. Psüühika 3 instantsi: id (miski), ego (mina), superego (ülemina). Lacani uurimus, "puudumise olukord" (algul laps imeb rinda, mingi hetk see lõppeb ja see tuleb asendada sõnaga "ema", ehk tekib olukord kus puudub miski ja selle teadvustamine) mida ja kuidas inimene käitub, teadvustades mingi olukorra/ajsa puudumist. (ületamis võimalused: imaginaarne, sümboolne, reaalne) · analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia inimene koosneb kehast ja vaimust (Geist, mind, spirit) . Mida tähistab inimesele enda jaoks sõna MINA. Keha ja vaimu
Jacques Derrida Jacques Derrida Prantsuse filosoof, kelle töödest sai alguse dekonstruktiivne suund tänapäeva filosoofias ja kirjandusteoorias. Derrida filosoofia põhimõisted on kiri, kohalolu ja jälg, mille abil ta dekonstrueerib klassikalist metafüüsikat ja sellele iseloomulikku logotsentrismi. Püsivamalt tundis Derrida huvi psühhoanalüüsi vastu, käsitledes Sigmund Freudi ja Jacques Lacani ideid filosoofilisest vaatepunktist. 1930-1959 Jacques Derrida (algne nimi Jackie Derrida) sündis Alzeerias 15. juulil 1930, juudi perekonnas. Kodune keel oli prantsuse keel ja religioonile pöörati vähe tähelepanu. 1935-41 käis ta El Biari algkoolis ja astus siis Ben Aknouni lütseumi, kuid arvati õpilaste nimekirjast välja uute juudivastaste kvootide tõttu, pääses 1944 Ben Aknouni lütseumi tagasi.
hävitaks. Mingil hetkel tekib küsimus, miks peaks tingimata armastama kõige kaugemat, miks mitte armastada lähedast. «Loomise mõnu...» eesmärk oli lihtsalt intuitsiooni käivitamine, kaemuse avamine. Samas on esivanemate kultuur meile väga kauge... Aga kui sellega palju tegelda, hakkab huvitama, kas ta pigem sarnaneb teiste kultuuridega või erineb neist. Oma kultuuri eripära küsimus on justkui [Lacani psühhoanalüüsi] objekt väike a, mida on võimatu tabada: kui oled kultuuri sees, ei saa aru, mis see on; kui vaatad kaugemalt, tundub, et ta peab seal olema, tarvitseb vaid lähemale minna, et ta kätte saada... Aga ma arvan, et see on pigem kultuurilise vormi küsimus. Kui kultuurilist substantsi püütakse liialt mõtestada, viib see natsionalistliku psühhoosini. Kaua sa ikka iseenese peegelpilti vahid! Samas raamatus kirjeldate mõnu kui kosmosega ühes rütmis liikumist
dekonstrueerib klassikalist metafüüsikat ja sellele iseloomulikku logotsentrismi. Derrida tähtsamaks eeskujuks oli Husserli ja Heideggeri fenomenoloogia, samuti Nietzsche elufilosoofia. Derrida varasemas loomingus on olulisel kohal strukturalismi kriitika, seepärast on tema filosoofiat seostatud ka poststrukturalismi kategooriaga, kuigi Derrida ise seda mõistet ei kasutanud. Püsivamalt tundis Derrida huvi psühhoanalüüsi vastu, käsitledes Sigmund Freudi ja Jacques Lacani ideid filosoofilisest vaatepunktist. Postmodernismi mõiste oli Jacques Derridale võõras. 12 Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Jacques_Derrida http://en.wikipedia.org/wiki/Jacques_Derrida http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/Jacques%20Derrida.htm http://entsyklopeedia.ee/artikkel/derrida_jacques 13 Lisad Lisa 1 14
Karen Horney (horn-eye) (1885-1952) Kes on neofreudistid? Freudi õpilased, kes rõhutavad oluliselt rohkem ühiskonna ja kultuuri rolli isiksuse kujunemisel. Tuntuim esindaja taanlanna Karen Horney, eriti oluline mõju feministidele. Tema põhimõisteteks olid: · sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), · neuroos ja · ideaalmina. Kui laps sünnib, tunneb ta end ebamugavalt, mis omakorda põhjustab rahutustunnet. See muutub hiljem inimese sisemiseks omaduseks. Hiljem näeme teatut sarnasust Lacani isiksuse frgmenteerumisega. Horney üldistab, et kõik, mida inimesed teevad, siia kuulub ka kultuur ja muud eneseväljendusviisid, on püüd vabaneda rahutustundest. Inimest juhivad kaks tendentsi: püüe ohutuse poole ning püüe rahuldada oma soove. Need võivad olla vastandlikud (soovide rahuldamine ei pruugi olla turvaline). Neuroosidest vabanemiseks peab inimene valima teatud käitumisstrateegia, millest tulenevad ka kolm neurootilist isikut:
Paljud kolooniad muutusid segaühiskondadeks, kus koloniaalperioodi kestel kreoolide ja mestiitsidena sündinud asukad domineerisid kohaliku töötava elanikkonna hulgas. Siit tuleneb ka hübriidsuse mõiste, millega tähistatakse sugunenud rahvuste keerulist sisemist hierarhiat ning keele ja kultuuri segunenud olemust. Oma kriitilises lähtealustes on ka postkolonialistlikud uuringud seotud prantsuse poststrukturalistide teadusliku programmiga. Kui poleks Derrida, lacani ja Foucault 1960. - 79.aastatel kasutusele toodud meetodeid ja mõisteaparaati, oleks ka postkolonialistliku teooria pale hoopis teistsugune. Nii hõlmatakse sellesse valdkonda enamus uue humanitaaria ja kirjanduse käsitlemisel kasutatavaid termineid: sugu (ingl.k gender), Teine, võim, keel, diskursus, ideoloogia jne, kuid samas luuakse ka postkolonialistlliku teooria raames uusi mõjukaid mõisteid ja töötatakse välja mitmeid just postkoloniaalsest kogemusest lähtuvad tõlgendus- ja
Kõigepealt, nö reaalne faas (Real). Reaalne on kõige algsem seisund, inimese eksistensi kõige esimene faas, ema kehas, tänaseks ära lõigatud sellest. Ema kehas oleme olukorras kus pole midagi peale vajaduse, vajadused, mis saavad rahuldatud. Selle faasi keskne mõiste vajadus. Omamoodi täiuse seisund, mis inimese sisenemisega keelde läheb kaduma. Kohe kui keelde siseneme, oleme lõplikult kadunud. (narkootikumid, religioon kõik katsed sinna tagasi pöörduda). Puuduolek Lacani põhiline mõiste. Teine, kujutusliku korra faas, milles Nõudmine keskne mõiste. Osalt esimese faasi jätk, nõudmistele rahuldavat vastet, objektidega ei saa rahuldada. Vajadusi saab rahuldada, nõudmisi mitte. Sünnijärgne seisund 618a Lacani järgi. Puuduolek, võõrandus. TEINE kategooria, seisad eraldi ema kehast. Sinust väljaspool asub maailm. Mina kategooria, mida see mina tähendab. Lacan kasutab peegli kujundit, väike laps vaatab peeglisse, mõtestab mina, kui
assotsiatsioonid on vähemalt sama olulised kui autori omad. freudi lähenemisel oli muidugi alati ravieesmärk. miskilt, idilt, tuli vallutada mina e ego jaoks ruumi tagasi. tema eesmärk oli neid kahte lepitada : «kus oli miski, saan olema mina» (freudi tsitaat). kuigi freud vastandus descartes'i ülimale ratsionalismile, esindas ta ka ise eeldust, et ratsionaalsed komponendid isikus on tabatavad ja olemas. lacan : mina on inimese teadvustamata protsesside illusioon : ja seega lacani järgi mingit mina jaoks territooriumi tagasivallutamist ei saa üldse toimuda. keele olemus : me kasutame keelt osutamaks asjadele, mida me ei saa kätte võtta ja puudutada, inimese maailmas on midagi olulist kaduma läinud, ja selle haaramiseks me kasutame keelt. inimese mina ei ole absoluutsena olemas (mulle tundub, et mulle hakkab teatud osa lacani teooriast siiski meeldima, kuigi ma olen teda pikka aega teadlikult ignoreerinud) ¤
- Lugemismudel on teose tähendustasand, mis on vastavuses ühe lugeja või terve põlvkonna lugejate enamiku huvidega. 72. Tooge välja vabalt valitud teose võimalikud lugemismudelid. - Individuaalne ja kollektiivne lugemismudel. 73. Tooge välja strukturalismi ja poststrukturalismi peamised sarnasused ja erinevused. Erinevused strukturalismist: - Allikad. Ei lähtu lingvistikast nagu strukturalism, vaid filosoofiast (Martin Heidegger, neomarxism, Jacques Lacani psühhoanalüüs jm). Skepsis näivate enesestmõistetavuste suhtes. - Stiil ja tonaalsus. Strukturalistide kirjutistest eristab emotsionaalsus, esseistlikkus, keelemängud. - Suhtumine keelesse. Kogu teadmiste valdkond on tekstuaalne. Rõhutatakse keele mitmetähenduslikkust, tähenduste suhtelisust ja voolavust. 74. Kuidas on seotud poststrukturalism ja postmodernism (postmodernsus)? - Poststrukturalism kui postmodernse maailmanägemise teoreetiline väljendus. Teooria ja
Isegi tänapäeval püüavad nende valdkondadega tegelevad filosoofid sageli lähtuda Hegeli mõtlemisest ja sõnastada omi mõttekäike nii, et need oleksid seotud Hegeliga. Peaaegu võimatu on mõista paljusid 20.sajandi erinevatest filosoofiatraditsioonidest pärinevaid olulisi mõtlejaid, ilma nende hoiakut Hegeli suhtes tundmata. See kehtib nii Sartre'I, Heideggeri, Merleau-Ponty, Kojeve'i (kelle ideed töötas ümber Francis Fukuyama oma kirjutises `'Ajaloo lõpust''), Derrida, Lacani, Rorty, Royce'I, Althusseri, Charles Taylori, Adorno, Marcuse, Frommi kui paljude teiste puhul. 19.sajandil töötasid Hegeli varjus F.C.Baur, Feuerbach, Strauss, Marx, Kierkegaard, Nietzsche, T.H.Green. Käesolevas referaadis käsitlen peamiselt siiski Hegeli panust religioossele mõttele ja taas kord on tema mõju sellel alal äärmiselt sügav. Teoses ,,Hegelist Nietzscheni: revolutsioon üheksateistkümnenda sajandi mõtlemises''nimetas Karl Löwith Hegelit kodanlike kristlaste
muutuma. 60ndate lõpp: ilmuvad dekonstruktivismi esimesed tööd (Derrida “Grammatoloogia”), varane post, aga tegelikult valitseb ikka veel strukturalism. Poststrukt. tekib strukt. kriitikast, pidevast mõõduvõtmisest strukturalismiga. Venemaal strukt. ja semiootika võidukäik , poststrukturalismi sisuliselt ei tekigi. (korüfeed olid liiga kõvad ja võtsid isegi natuke post-mõtteid omaks). Alles pärast korüfeede surma tulevad noored vihased mehed Lacani ja dekonstruktivismiga vehkima (nt Lotmani suunas). Milles seisneb strukt meetodi kriitika? Kõigepealt semantilise struktuuri mõiste kriitika. Kritiseeriti ka strukt. märgikontseptsiooni. Kristeva kritiseeris teksti mõtte kujunemise kirjeldusi, väites et teksti mõte ei teki teksti sees (nagu strukturalistid arvasid) vaid teksti ja lugeja koosmõjus. Teatav lugejakesksus. Strukturalistid leidsid, et lugeja peaks olema kongeniaalne autorile. Dekonstruktivistid
dekodeeritud (võrreldes primitiivse eel- ja despootliku keskajaga). D ja G on sarnased Marxi ja Marcusega, kelle arvates kapitalism vabastab ahelatest, et veelgi enam nendesse köita. Skisofreenia on printsiip, mille kaudu subjekt põgeneb kapitalistlikust reaalsusest ja mis on emantsipatsiooni alus. D ja G propageerivad väikseid võitlusi fašismi ehk totalitaarsete koodide omaksvõtu vastu. Skisoanalüüs on sarnane Nietzshe võimuiha, Lacani libidinoosse ja Foucault` võimu kui produktiivse teguri kontseptsioonidele. 10. Lacan ja Zizek. Miks näeb maailma rikkaim mees Bill Gates välja nagu äbarik naabrimees? - Žižek ütleb, et see on refleks sellele, et enne on juba igasugused hästiistuvas ülikonnas rikkurid olnud ja ta tahab teistsugust identiteeti. Üldist inimese olemust ei ole olemas, räägivad refleksiivsusest. Postmodernismi vastased. Isaautoriteedi
ja despootliku keskajaga). Siiski kõikjal DETERRITORIALISATSIOON RETERRITORIALISATSIOON ja D ja G on sarnased Marxi ja Marcusega, kelle arvates kapitalism vabastab ahelatest, et veelgi enam nendesse köita. Skisofreenia on printsiip, mille kaudu subjekt põgeneb kapitalistlikust reaalsusest ja mis on emantsipatsiooni alus. D ja G propageerivad väikseid võitlusi faismi ehk totalitaarsete koodide omaksvõtu vastu. Skisoanalüüs on sarnane Nietzshe võimuiha, Lacani libidinoosse ja Foucault` võimu kui produktiivse teguri kontseptsioonidele. Oluline on D ja G ihavabastusprojketis uute mõistete loomine juur, juurestik, risoom, noom, platoo. Võõrandumine on erinevalt muudest sotsiaalpsühholoogia suundumustest D ja G l positiivne mõiste, I H A dekodeerimine. Lacan Lacan´i võib mõista ka skisoanalüütilises, koode lahtistavas mõttes. Ühiskond ja kultuur püüavad subjektipositsioone ja tähendusi kinni katta, mehaaniliselt paljundades
Lisaks teatud esitamisviisile sisaldab vaatemäng ka tehnikaid, mis põimuvad kehaga. Vaatemäng on tähelepanu suunamise ja kontrollimise vahend, milles vaatajalt saadud tagasiside on alati mänginud keskset osa.[3] Enne Big Brotheri laadis sisse- või väljahääletamismänge monitooriti vaatajaid kaudsemate vahenditega, näiteks küsitluste ja vaatlustega. Osa interaktiivseid TV-seadmeid monitoorisid vahetult vaataja tähelepanu, registreerides silma liikumist ja vaataja käitumist; Lacani zargoonis: televiisor on meid alati vastu vaadanud. Ka hoonete puhul on kasutajalt saadud tagasiside arhitekte paelunud juba pikka aega, ent uute tehniliste vahendite toel on selle kasutamine viimasel ajal ehk sagedamaks saanud. 1990. aastatel kogus kuulsust näiteks Schouwburgpleini väljak Rotterdamis (arhitekt Adriaan Geuze), kus monumentaalseid valgusteid sai hüdraulilise mehhanismi abil vastavalt soovile üles-alla liigutada. 2005. aastal valmis
annaabi.ee 
