See näitab, et looduslähedane materjal jätkab oma ringkäiku ning saab tagasi mullaks.Puu mädanemise põhjustavad seened koos bakteritega. Kaitse Puidu immutamine puidukaitsevahendiga puidu vastupidavuse suurendamiseks. (näiteks: vees lahustuv booriühend) Naturaalsed õlid ja vahad tungivad sügavale puitu, hoides selle elastse, hoides muutumast kuivaks ja rabedaks. Puit saab hingata, niiskus aurustuda. Seenmädanik Bioloogilistest kahjustajatest on kõige laastavam seenmädanik, mis kahjustab puidurakke. Tänan kuulamast !
Väiksemaid purskeid on olnud mitmeid, need on tekitanud populatsiooni vähenemise järve ümbruses, püsiv surmajuhtumite arv on umbes 50006000. See on ka ohtlik piirkond, sest geograafiline asend võimaldab radioaktiivset tolmu, mürgiseid pilvi, tsunaamisid jne. Vulkaan on nimetatud Descade Vulkaani vääriliseks Taalasub piirkonnas, kus on kuum täpp mandri all. Alates 1572. aastast on täheldatud 33 purset. Kõige laastavam neist toimus 1911. See nõudis mitu tuhat inimelu. Seni viimane purse leidis aset 1977. aastal. Taali ohtlikud tunnused: *Sagedane aktiivsus *Palju riskielemente *Tihe asustus *Keeruline ja vähene vulkaaniteaduse mõistmine *Suurepärane ligipääs Kokkuvõtteks, jäta meelde, et : Taal on kihtvulkaan Filipiinidel, aktiivne, ohtlik, kuuma täpi piirkonnas, mis asub järve sees. Jätsid meelde ? Siis tänan vaatamast !
maad hakati hindama, kaardistama ja selleks võeti kasutusele vakuraamatud. Talupoegadel tekkis võimalus kaebada mõisarentnike peale, koormised pandi täpselt kirja ja sõltuvus mõisnikest vähenes. Katk ja suur nälg mõjusid Eestile laastavalt. 1665-1690 aastatel levinud katk hävitas suure osa Eesti rahvastikust ja sel ajal ei toimunud õppetööd isegi mitte Tartu Ülikoolis. Suur Nälg (1695-1697) on teadaolevalt kõige laastavam näljahäda Eestis. Rootsi võimud ei andnud näljahädalistele mingisugust abi. Arvatakse, et selle aja jooksul suri 70 000-75 000 inimest (20% rahvastikust) ehk umbes iga viies inimene. Rootsi ajal olid omad head ja pahed, kuid see ,,hea Rootsi aeg" kestis ainult lühikese aja vältel. Eestit laastasid sõjad, katk ja ikaldus ning tohutult suur hulk rahvastikust suri selle aja jooksul.
Vulkaani (Vulkaanidele antav nimetus, mille saavad eriti ohtlikud vulkaanid. Hetkel on neid 16) vääriliseks. Seda on nimetatud ,,vulkaaniks vulkaani sees", sest paljud uskusid, et järv, mis asub keset vulkaani oli kunagi vulkaanikraater. Järv asub seespool 25-30km kaldeeras peale nelja tugevat purset, mis leidsid aset 500 00 kuni 100 000 aastat tagasi. Kõik pursked tekitasid ulatuslikke setteid, mis ulatusid kuni Manilani. Alates 1572. aastast on täheldatud 33 purset. Kõige laastavam neist toimus 1911. Selle purske sademed olid kollakad, üsna kõdunenud, suure väävlisisaldusega. See nõudis mitu tuhat inimelu. Seni viimane purse leidis aset 1977. aastal. Vulkaan on näidanud rahutusmärke alates 1991. aastast: on esinenud tugevaid maavärinaid, maalõhesid ja kohati väikeseid mudavoole mõnes saare osas. Taali ohtlikud tunnused: *Sagedane aktiivsus *Palju riskielemente *Tihe asustus *Keeruline ja vähene vulkaaniteaduse mõistmine *Suurepärane ligipääs
Jätkusuutlik ühiskond on ühsikond, kus toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja jätkusuutlikkuse eesmärgi vahel. Eesti puhul on nendeks Eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja heaolu kasv. Mainimata on aga jäetud tänapäeva Eesti üht suurimat nõrka kohta, demograafilist jätkusuutlikkust. See on küll lähedaselt seotud teise 4 valdkonnaga, kuid tema mõju tänapäeva ühiskonnas on kõige laastavam. Juba kümme aastat tagasi, Eesti Vabariigi 83 sünnipäeva kõnes mainis Lennart Meri: ,,Mulle teeb tõsist muret kasvav tööpuudus eestis, millega sammub kummalisel kombel taktsammu kasvav tööjõupuudus Eestis". Ka praegu võime sarnast tendentsi märgata. Tööta jäänud kfalitseeritud tööjõud kolib välismaale, kus avanevad paremad võimalused. Toimub nn ,,ajude väljavool". Kuna me oleme vananeva rahvastikuga riik, on see äärmiselt suur kaotus, sest need,
linnused, mõisad ja külad olid ahervaremetes. Tol ajal oli rahvaarv ligikaudu 100 000. 1630. aastatel hakati maad tasapisi uuesti kasutusele võtma. Mõisinikud võtsid küladesse uut rahvast ning vabastasid ümberasujad kolmeks aastaks maksudest. 17. sajandi teisel poolel hakkas Eestisse tulema hulgaliselt teisi rahvaid. Pärast sõdade lõppu kasvas ka eestlaste arv kiiresti. 1695. aastaks oli rahvaarv üle 350 000 inimese. Teadaolevalt kõige laastavam näljahäda oli Eestis 1695-1697. aastal. Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, suvi läbi sadas vihma, heina ei saanud teha, rukis ei õitsenud ega valminud. Suvivilja hävitas varajane sügise külm. Inimesed hakkasid surema. Paljud lahkusid kodudest, et toitu leida. Suure näljaga proovisid nad kõike süüa isegi õlgi, puukoort ja sõnnikut. Rootsi võimud ei andnud näljahädalistele mittemingisugust abi, vilja veeti maalt välja Soome ja Rootsi, kus oli samuti näljahäda
talub. Kiirgus avaldab mõju organismi veestruktuurile ( Tsernobõli tuumajaama katastroofi likvid-l anti meestele 50 gr viina päevas ) - A imendumine algab juba maost (toit alles peensoolest ) ja on seda kiirem, mida rohkem sisaldab gaseeritud jooke. Süsihappegaas võimaldab väga kiiret imendumist verre... - A suudab eraldada tubakast vähkitekitavad ained (muudab prekanserogeenid kanserogeenideks ! ) . Seetõttu nende koostoime organismile on laastavam kui üksikult... - A põhjustab keha liigjahtumist, kuna laiendab perifeerseid veresooni ja soojuse äraandmine kehast on suurem... NB! Ei ole soojategur nagu arvatakse !!! Toime organismile sõltub: 1. kehakaalust (NB! rasvkoest ja vedeliku hulgast kehas ) 2. psüühilisest seisundist ja väsimuse astmest 3. mao täituvusest 4. mees-või naissoost (NB! Enamiku naiste seedetraktis on vähem alkoholi lõhustavat ensüümi kui meestel, lastel on seda ensüümi eriti vähe !!! s
valgemädanik ja pehmemädanik. 2 Pruunmädanik ja majavamm Pruunmädanikku tekitavaid seeni leiab hoonetes kõige enam. See tekib puidu rakuseintes leiduva tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamise tulemusena kandseente eritatavate ensüümide toimel. Järele jääb vaid rakkudevaheline täiteaine – ligniin, mis on pruunikat värvi ja seetõttu ongi kahjustus saanud nime pruunmädanik. Kõige ohtlikum ja laastavam pruunmädanikku tekitav majaseen on majavamm. Majavamm on väga hästi kohastunud hoonetes kasvamiseks ning kord juba arenema hakanud seeneniidistik levib kiiresti ja jõudsalt, kattes nii anorgaanilisi materjale (nt klaas, metall) kui ka kahjustades kuivi puitmaterjale. Tema kasvuks peab puidu niiskussisaldus olema vähemalt 25%, optimaalne niiskus on 30-40% ja temperatuur 18-23°C. Tema tunnusteks on kopituslõhn ruumides,
Arhangeleski sadam, Narva sadam, Pärnu sadam, Haapsalu sadam, Kuressaare sadam. 18. Milles seisnes siinse teravilja tähtsus? Lääne-Euroopa majanduse elavnemine uusajal tõi kaasa suurema vajaduse toiduainetele. 19. Manufaktuurid. Tolle aja mõistes suurettevõtted, kus valitses veel tootmine käsitöö abil. Vanimad on telliselöövid ja lubjaahjud. Põhikeskuseks oli Narva. 20. Suur nälg- põhjused ja tagajärg. Kõigi aegade laastavam näljahäda Eestis. Ilmastik oli viljakasvuks ebasoodne. Ei saanud teha heina, suvivilja hävitas sügisel varane külm. 1697 aasta kevadel sulas asulate ümbruses lume alt välja palju laipu. Talurahvas tungles linnadesse, kuid ka neis varitses näljasurm. Nälga suri eestis umbes 70 000 75 000 inimest. 20% rahvastikust ehk iga 5s inimene. Vaimuelu 1. Bengt Gottfried Forseluse panus haridusse. Eesti keelse koolivõrgu areng.
sulgemist.(kaitsekorralduskava) Uute paisude rajamine väljaspoole hoiuala muudab ka hoiuala veereziimi. Ülavoolu loodud paisjärved tõstaksid ka veetemperatuuri alamvoolul, mis võib saada jõeforellidele saatuslikuks, kuna praegugi on suvel veetemperatuur kriitilisel piiril. Seega tuleks keelata väljaspoole hoiuala paisude ehitamise.(kaitsekorralduskava) Ebaseaduslik kalapüük Ebaseaduslik kalapüük kahjustab kalastikku just väikeste veekogude puhul. Kõige laastavam on elektriröövpüük, mille juhtusid on mitmel korral registreeritud Porijõel. Praegusel hetkel ongi Peeda jões, Porijões ja Idaojas forellide arvukus madalseisus. Forellide arvukusele ei mõju halvasti ainult elektriga püük, vaid püük ka mõningate harrastuslike püügivahenditega. Aplad alamõõdulised kalad söövad konksu väga sügavale ja nende ellujäämistõenäosus on väga väike. Selle vältimiseks on Peeda jõel Suure-Kambja paisust
talurahvakoolid kogu Eestis. Nelja aasta jooksul sai õpetust ligi 160 eesti soost noormeest, kes hiljem asusid tegevusse üle Eesti. 17. sajandi esimesel poolel levis lisaks sõjakoledustele katk, mis hävitas väga suure osa Eesti rahvastikust, mõisnikud ja pastorid kaasa arvatud. Aastatel 1665- 1690 ei toimunud katku tõttu õppetööd isegi Gustav II Adolfi poolt 1632. aastal suletud Tartu Ülikoolis. 1694. levis Eestimaal suur nälg, teadaolevalt kõige laastavam nälg Eestis, kaks aastat järjest sadas suvel järjest külma vihma, mis ei lasknud heina teha. Vili ei kasvanud ja midagi ei olnud süüa. Väga paljud lahkusid kodudest, lootuses leida süüa. Mindi linnadesse, kuid ka linnades olid suured näljahädad. Väga paljud inimesed surid, umbes 70 000-75 000 inimest. Kõige vähem lootust oli orbudel ja vanuritel. Linnadel oli toiduvarusid küll, kuid neid ei väljastatud. Toiduvarusid saadeti isegi Soome ja Rootsi, kus oli samuti suur nälg
talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus ning nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine Vakuraamatud talude ja nende koormiste nimistud, kuhu on märgitud mõisate kaupa kõigi talude suurus ning koormiste ehk maksude nimekiri Kreisifoogtid Liivimaal riigi poolt politseilisi ülesandeid täitma määratud aadlikud Manufaktuurid tööjaotusega käsitööettevõtted, kus töötavad palgatöölised Suur nälg teadaolevalt kõigi aegade laastavam näljahäda Eestis, 1695-1697 Nõiaprotsessid eramõisades võitlus väärusuga Köster kirikuõpetaja abiline Piiblikonverents nõupidamine, mille Liivimaa kindralsuperintendant Johann Fischer kutsus kokku piibi eestikeelse tõlge ettevalmistamiseks Vana kirjaviis Johan Hornungi poolt kirja pandud põhjaeesti õigekirja reeglid Dispuudid mõttevahetused, avalikud vaidlused ülikoolis Bastion kaitseehitus, kindluse kaitsetorn Vöörmunder kiriku eestseisja
· Kõige soojem vesi koguneb Vaikse ookeani lääneossa. Peruu rannikumeri on hapniku-, toitainete- ja kalarikas, lmastik aga täiesti kuiv. · Seda seisundit nimetatakse La Nina (hisp. k tüdruk) nähtuseks. · El Nino ehk sooja faasi korral paikneb madalama õhurõhuga piirkond ümber Vaikse ookeani kesk- ja idaossa. · Passaathoovus nõrgeneb, ekvatoriaalne läänetuulte hoovus tugevneb ja veepinna temperatuur tõuseb alal kuni 5 °C võrra. · Viimaste aastakümnete kõige laastavam El Nino esines 1982-1983. aastal. Hiljem on ta tugeval kujul esinenud 1986-1987, 1991- 1995 ja 1997-1998. · El Nino tekkepõhjused on tänapäeval täpselt välja selgitamata. · El Ninoga kaasnevad maakera erinevates piirkondades kindlasuunalised ilmastiku kõrvalekalded, mis võivad omandada katastroofi mõõtmed. Erakordne põud ja sellest tingitud tulekahjud esinevad Austraalias, Indoneesias, Indo-Hiinas, Indias, Lõuna-Aafrikas ja Lõuna-Ameerika
EESTI 18 SAJANDIL VENE AEG Põhjasõda oli laastavam kui eelmised. 1721 elas Eesti aladel vähem inimesi kui enne muistset vabadusvõitlust. Rahvapärimustest: · kirikud võssa kasvanud · jalajäljed - in. nende järgi otsitud · põllud söödis · koduloomad hävinud Viletsas seisukorras ka mõisad: õlgkatused, väikesed aknad, puupalkidest seinad 18. saj. keskpaik jõuti sõjaeelse rahvaarvuni. 18. saj. lõpus üle 500 000 inimese. Balti erikord. Venemaale oli oluline kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine. 29.09.1710 kirjutati Harku mõisas alla kapitulatsiooniaktile, mille kohaselt Eesti alad läksid Vene riigi koosseisu sisuliselt autonoomse osana. · elanikkonnale säilitati luteri usk · asjaajamiskeeleks jäi kohapeal saksa keel · säilis kohaliku aadli omavalitsus, privileegid · säilis senine kohtusüsteem, seadused · säilis senine maksukorraldus, tollipiir · aadlile lubati tagasi anda reduktsioonig...
1559.a andis Liivimaa orduriik end Poola kaitse alla. 1559.a müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile. 1560.a toimus Härgmäe lahing, mille Poola kaotas ja nii langes venelaste kätte Viljandi. Samal aastal puhkes ka talurahva ülestõus, mis suruti maha. Tallinn ja Harju-Viru palusid Rootsi endale appi.Sõja tegelikud põhjused seisnesid kaubandushuvides. 1570.a hakati piirama Tallinnat hertsog Magnus koos Vene vägedega. Piirajatest laastavam oli leviv katk. Venelased vallutasid suurema osa Mandri- Eestist, piirati uuesti Tallinnat, ei õnnestunud. 1582.a sõlmiti Pihkvamaal Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1583.a sõlmitud Pljussa vaherahuga sai Rootsi endale Põhja- Eesti ja Ingerimaal vallutatud linnused. Puhkes uuesti sõda. Lõplik rahu sõlmiti 1595.a- Tähssinä rahu Rootsil tuli loobuda oma Ingerimaa valdustest. Vana-Liivimaa jäi jagatuks kolme
vallandus Hiinas Tangshanis 28. juulil 1976. Selle tagajärjel hukkus vähemalt 255 000 inimest. Kõige rängem magnettorm. 1989. a 13. märtsi "suur geogmaatiline torm" klassifitseeriti kosmose ilmaskaalal kõige kõrgemasse järku (G5). See põhjustas häireid Põhja-Ameerika elektrivõrgus, muutis satelliidi orbiiti ja tekitas jahmatavaid virmalisi. Säärased tormid puhkevad siis, kui Maa magnetvälja sööstab tohutul hulgal Päikese aktiivsusest põhjustatud korpuskulaarosakesi. Kõige laastavam tulvavesi. Ametlike andmete kohaselt purustas Hwai ja Jangtse jõe üleujutus 1950. a augustis Hiinas 890 000 maja, röövides peavarju 10 miljonilt inimseselt. 490 inimest uppus. Vee alla jäi kokku 2 miljonit ha maad, millest 1,4 ha muutus harimiskõlbmatuks. Mõrvarlikeim tsüklon. Arvatakse, et 12. ja 13. novembril 1970 Bangladeshis Gangese delta saartel möllanud troopiline tsüklon tappis miljonit inimest. Ellu jäi vähem kui pool piirkonna rahvastikust. Suurim tsüklonikahju. 23.-26
1. Euroopa lõimumine Ühise Euroopa-identiteedi otsingud. Euroopa integratsiooni algus ja kujunemine, koostöö tihenemine kuni tänapäevani. Euroopa ühendamisest oldi unistatud sajandeid. Kõik katsed mõõgaga ebaõnnestusid ja tõid Euroopale tohutuid kannatusi. Mõttekam oli arendada riikide koostööd, sest iga sõda oli eelmisest laastavam. Esimesele maailmasõjale järgnenud vapustusest kasvas välja Euroopa ühisriiki propageeriv Pan-Euroopa liikumine, mille algatajaks oli Eesti. Vastuolud Euroopa riikide vahel olid aga liiga suured. Teise maailmasõjaga kaasnenud häving näitas, et kui Euroopa soovib uut sõda vältida, peab ta ühinema. Suuremat tähelepanu hakati pöörama integratsioonile siis, kui saadi aru, et koostöö peab haarama nii võitjaid kui kaotajaid, nii süüdlasi, kui ka süütuid kannatanuid. 9
Oluline oli mitte kaotada usku Jumalasse. Toimus mentaliteedi muutus, algas uut moodi mõtlemine. Surma tuletati pidevalt meelde ja neid sündmuseid mäletati. Usk muutus isiklikumaks. Arenema hakkas tehnoloogia. Kuna inimesi oli nii vähe järel, ei olnud piisavalt tööjõudu. Kasutusele tulid veskid. Samuti oli põllumajanduses piisavalt töökäsi ning paljud inimesed hakkasid tegelema pigem vaimsete töödega- kirjutama. Kokkuvõte Must Surm on kõige laastavam epideemia inimkonna ajaloos, mis pühkis linnad inimestest tühjaks. Inimkadu kogu maailmas oli ligi 60 protsenti ning selle taastamiseks kulus 150 aastat. Kui sõdades kannatavad alati vaesemad ja nõrgemad, siis see oli haigus, millest ei olnud kellelgi pääsu. Surid rikkad, vaesed ja isegi vaimulikud. Hirm surma ees oli nii suur, et pöörati ära oma perest ja sõpradest, vaimulikud ega arstid ei olnud nõus aitama. Kokkuvõttes keegi ei saanud ega osanud aidata.
mittekallaletungilepete sõlmimist Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel ning 1935. aastal sõlmiti Saksamaa vastu suunatud vastastikuse abistamise leping NSVL-iga. Püüti läheneda ka Inglismaale. Näiteks kehtestati koos neutraliteet Hispaania kodusõjas. Ajalugu on inimkonnale andnud palju õppetunde. Ometi ei taheta neist õppust võtta. Kui esimesest ilmasõjast oli möödunud vaid kakskümmend aastat, mindi üksteisele uuesti kallale. Seekord oli sõja jõud aga palju laastavam. Nüüdki ei saa öelda, et inimesed on õppinud rahus elama.Taas on maailm, vulkaan, millel elame, rahutuks muutunud ja taaskord otsib laava kraatrit, mille kaudu välja pursata juba kolmanda maailmasõja näol... "Maailm teeb üha usinasti ettevalmistusi enesetapuks ja püüab end ühtaegu veenda, et ta seda ei tee." "Arc de Triomphe" Remarque
Tsunftikord muutus senisest rangemaks. 1675 kaotati Tallinnas seni paljusid eestlasi hõlmanud Oleviste gild. Saksa meistrid keeldusid neid Kanuti gildi vastu võtmast ning suur osa endisi tsunftiliikmeid arvati nüüd lihtrahva hulka, kellel polnud kodanikuõigusi.. Käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks olid manufaktuurid- suurettevõtted, kus valitses tootmine käsitöö abil. Manufaktuurtootmise põhikeskuseks oli Narva. 1695-1697. aasta näljahäda: Teadaolevalt kõigi aegade laastavam näljahäda Eestis. 1694. aastal oli ilmastik viljakasvatuseks ebasoodne. Järgmisel aastal sadas suvi läbi külma vihma , ei saanud teha heina ja rukis ei õitsenud ega valminud. Suvivilja hävitas sügisel varajane külm. 1696. aastal oli suvi taas külm, ikaldus oli väga suur. Juba kevadel hakkasid talupojad nälga surema. 1697. aastal sulas teede äärest välja palju laipu. Ahastuses tungis rahvas linnadesse, kuid ka seal valitses nälg.
Tollel ajal suurettevõtted. Tootmine käis käsitöö läbi. Vanimateks olid telliselöövid ja lubjaahjud. Uut tüüpi ettevõtteks oli Hüti klaasimanufaktuur Hiiumaal. See kuulu De La Gardiedele. Seal valmistati aknaklaasi, pudeleid, klaaskausse jms. Manufaktuuritootmise keskuseks sai Narva. Seal töödeldi näiteks venemaalt sissetoodud lina ja kanepit, et need omakorda edasi toimetada Lääne-Euroopasse. 1695-1697.aasta näljahädada See oli olnud kõigi aegade kõige laastavam näljahäda. Seda tuntakse kui nn.Suur nälg. Juba 1694.aasta oli väga ebasoodne viljakasvuks. Suvel sadas väga palju vihma ja sügis saabus vara koos külmaga. See ei soosinud heina tegu ega vilja kasvu. 1696. aastalgi oli jälle erakordselt külmad kevadkuud ja suvelgi sadas taaskord vihma. Terve aasta jooksul surid paljud talupojad nälga. Rahvas liikus ka linna, aga sealgi valitses toidu puudus. Kohalikud võimud ja linnad toetasid nälgivaid inimesi võimalikult vähe. Suur
, samuti trükikunsti; õppetöö toimus ladina keeles. Rüütelkond-aadlid koondusid rüütelkonda; kõikides provintsi siseküsimustes jäi otsustusõigus Eestimaa rüütelkonnale. Suur näljahäda-1601.-1602. aastal lisandus sõjaraskustele ränk ikaldus ja näljahäda, mis kõige enam tabasid muidugi talurahvast; meeleheitele viidud inimesed püüdsid end päästa isegi inimliha söömisega, kuid siiski ei pääsenud paljud näljasurmast. Teadaolevalt kõigi aegade laastavam näljahäda Eestis oli kauaks rahva mällu jäänud nn. Suur nälg aastail 1695-1697. Kohtu astmed Rootsi ajal-avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud(ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi); maakonna
keisririigi (ca 100 aastat hiljem) lagunemisest kuni 14. sajandini. 1) klimaatilised tingimused (Ida-Euroopa talved külmad ja pikad, mis mõjutas põlluharimist ja tõi kaasa ikalduse ja nälja), kliimaolud halvenesid 14. saj, mil talved muutusid Ida- Euroopas külmemaks ja pikemak. 2) muhkkatku epideemia (Must Surm, pärines tõenäoliselt Kagu-Aasiast) – mida tihedamini asustatud piirkond, seda laastavam hävitustöö oli (hinnanguliselt hävis 1/3 Euroopa elanikkonnast) 3) Mässud, sõjad – talupoegade ülestõusmised (kaudsel kujul kuulub siia ka linna pagemine); probleeme püüti lahendada n-ö naabritelt mati võtmisega e vallutustega. Pidevad sõjad arendasid aga Euroopas tormiliselt sõjatehnikat, mis lõi aluse ka Euroopa-välisteks vallutusteks/hõivamisteks. 43) Keskaegse majanduskriisi erinev mõju Lääne- ja Ida-Euroopa ühiskondadele – kirjelda
-ga. Pulli Hans. Kehtestati ka riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisavalduste üle, sest neid keelati nüüüdsest müüa, osta, vahetada, pantida. Kuninga luba oli vaja. Johan Reinhold Patkul haritud ja kiuslik aadlipositsiooni juht, kes astus üles ignoreerima kuninga korraldusi. 1694. aastast hkkas kehtima uus haldusjaotus: Piir tõmmatu veidi kõrgemale praegusest Eesti-Läti piirist, Valga linn jäi Läti poole nt. Kaks distrikti. 1695-1697 oli näljahäda. Suur nälg. Kõige laastavam näljahäda. Joachim Jhering suutis luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Liivimaal takistas luteri kiriku tegevust katoliku Poola ülemvõim. Johann Fischer nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent. Liivimaa apostel. Koolihariduse edendamine, rahvakirjanduse väljaandmine, Liivimaa kiriku organisatsiooniline kindlustamine. Pühajõe mäss 1642. aastal. Püha jõgi, mõisnik lasi veski ehitada, viljaikaldus, talupojad
Uue tsufnti moodustamiseks oli tarvis vähemalt kolme vastava eriala meistri olemasolu. o 1675a kaotati Tallinnas seni paljusid eestlastest käsitöölisi hõlmanud Oleviste gild. o Manifaktuurid- tolle aja mõisates suurettevõtted, kus valitses veel tootmine käsitöö abil. Telliselöövi ja lubajaahjud. (klaasimanfifaktuur) o Manifaktuuri põhikeskuseks oli Narva. NÄLJAHÄDA 1695-1697 o Teadaolevalt suurim ja laastavam näljahäda Eestis. Suri 20% rahvastikust LUTERI KIRIK EESTIS o Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisu. o Ainselisele kahjule lisaks võtsid talurahva hulgas taas kasutusele muinasusundi kombed. o Soovida jättis ka pastorite haridus ja kõlbus. o Sõjategevused tõid kirikuellu jäjest rohkem tagasilööke ja pidi alustama otsast.
annaabi.ee 
