liikuma hakkamist. · Lähteasend- mängija asend, mille ta võtab enne tehnilise elemendi sooritamist. · Püsiv asend- mängija keharaskus on võrdselt mõlemal jalal, jalad on kas kõrvuti või üks jalg teisest veidi ees. · Mittepüsiv asend- mängija keharaskus on viidud päkkadele. Liikumine lõpeb tavaliselt konkreetse tehnilise elemendi sooritamise lähteasendiga(vastavalt elemendi liigist) : · Ülaltsöödu lähteasendis on käed tõstetud otsmiku kohale. · Altsöödu lähteasendis on käed seotult keha ees-all. · Sulustamise lähteasendis on käed viidud hoovõtuks ette- alla. Rannavõrkpall Rannavõrkpall ehk rannavolle on sportlik pallimäng kahe võistkonna vahel. Rannavõrkpall sarnaneb üldiselt saalivõrkapalliga. Nende mängude vahel on kolm põhilist erinevust: · Rannavõrkpalli mängitakse liival. · Võistkonnasuurus on kaks, mitte kuus
7) Jõuharjutus kätele La. Esimene: eestoeng-harklamangus pingil. Teine: seistes pingil 2 korda Teine ei lase jalgu lahti, esimesel jalad sirged, pärildi, hoiab esimese jalgadest, tõstes need puusade kõrgusele. kätelkõnnil käed sirged. 1-2. Kätelkõnd pingil 3-4. esimene vahelduvalt kõverdab ja sirutab käsi, lõpetab lähteasendis 8) Jõuharjutus kõhule La. Sellili maas, kannad pingil, käed ülal 3 korda Käed sirged, jalad sirged 1. Tõusmine istukile 2. Laskumine sellili, lõpetades lähteasendis 9) Jõuharjutus seljale La. Kõhuli, jalad pingi all, käed kuklal 4 korda Jalad sirged, käed kõrvuti, käed sirged. 1. Kere tõstmine üles
LIIKUMISE DIDAKTIKAST Üldarendavate harjutuste üldiseloomustus: Kasutatakse peamiselt tugi-liikumisaparaadi mõjutamiseks (harjutused pallide, rõngastega jne). Mõjutavad kogu organismi – areneb lihas, painduvus, vastupidavus, osavus, rüht. Harjutused peavad olema lastele arusaadavad, mõju kindel. Harjutused peavad olema sellise järjestuga, et lihasgrupid vahelduksid läbi tehes. Harjutusi tehes tutvustatakse lähteasendeid kätega, jalgadega, kerega. Oluline on harjutada hingamist, näiteks sõnu puhuda koos samal ajal. Hooharjutused pinguldavad ja lõdvestavad lihaseid. Kasutusel käte, jalgade, kere raskus ja hoog. Jõuharjutused arendavad lihaste jõudu, et tõsta töövõimet (vastupidavust ja tugevust). Üldkehalisel arendamisel väga suur tähtsus. Painduvus- ja venitusharjutused eesmärk on normaalse liikumisvõime hoidmine, taastamine ja tõstmine. Lõdvestusharjutuste eesmärk on maandada ...
· Asetada patsiendile ristlina ümber talje (pilt 2, 3, 4) Pilt 2 Pilt 3 Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 4 · Asetada tool/ratastool voodi kõrvale. · Abistaja on patsiendi ees, toolist kaugem jalg patsiendi jalgade vahel tõmbamise lähteasendis, hoida kinni ristlinast patsiendi külgedelt (pilt 5, 6). Pilt 5 Pilt 6 2. Abistamine toolile ümbertõstega: · Kallutada patsiendi ülakeha ette poole (pilt 7), nii palju, et patsiendi istmik on voodilt lahti ja patsient toetub jalgadele (pilt 8). Pilt 7 Pilt 8
2. Tööks vajalikud vahendid. 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX 1720. 2. Terminal TSX T317. 3. Nupujaamad 2 tk. 4. Kontaktorid 3 tk. 5. Lõpplüliti. 6. Induktiivandur. 7. Tüüritav alaldi. 8. Asünkroonmootor. 3. Tööülesande kirjeldus. Tõukurmehhanism peab töötama ühes kahest talitlusest: - üksikoperatsioonide talitlus; - korduvoperatsioonide talitlus. Üksikoperatsioonide talitluses töötamisel käivitatakse lähteasendis asuva tõukurmehhanismi ajamimootor käivitusnupu abil. Mootor teeb etteantud arvu pöördeid (mehhanism läbib kindla teekonna), mille järel ta lülitatakse dünaamilise pidurduse talitlusse ning ta peatub. Mootor seisab etteantud ajavahemiku vältel, seejärel käivitub vastassuunas ning tõukur liigub tagasi lähteasendisse. Lähteasendisse jõudmine fikseeritakse lõpplülitiga, mootor lülitub dünaamilise
Rinnuliujumine 1.Kehaasend. Keha lamab vees täielikult väljasirutatult, moodustades veepinnaga väikse nurga. Seejuures ei tohi keha olla pingutatud. Kehaasendi määrab pea asend. Lõdvalt hoitud käed asuvad teineteise kõrval ees lähteasendis, pisut ülestõstetud pea pikendusel. Jalad on koos, pööratud taldadega kergelt vastamisi. Ebaõige kehaasendi põhjust tuleb tavaliselt otsida vales pea hoiakus. Kui pea on ülemäära alla langetatud kaldub ujuja ette, tema jalad tõusevad üles ja tulevad veepinnale liiga lähedale, vähendades sellega jalgade löögi produktiivsust. Seevastu- kui pea hoitakse liiga kõrgel, vajuvad jalad ülemäära alla, mis ühelt poolt kutsub esile asendi, millel
..............5 Pneumojaoti tööasendit kujutatakse ruutudena. Ruutude arv määrav tööasendite arvu......................................................................................... 5 Pneumojaoti sisemised ühendused kujutatakse õhu voolusuunda osutavate nooltega..................................................................................... 5 Suletud avasid tähistatakse risti joonega....................................................5 Liiteid kujutatakse null või lähteasendis......................................................5 Pneumojaoti tähistuses näitab esimene number jaoti avade arvu (va juhtimisavad) ja teine number pneumojaoti tööasendite arvu....................5 2.3. Pneumojaoti avade määratlemine........................................................6 3. PNEUMOJAOTITE JUHTIMISMEETODID........................................................6 3.1 Juhtimisviiside liigitus.........................................................................
antavate signaalide abil. Loendur loendab mootori poolt tehtud pöörete arvu ning määrab selle abil kindlaks ettenihkemehhanismi (suporti) poolt läbitud tee. Ettenihkeajami juhtimisprogramm peab rhuldama järgmisi tingimusi: - ettenihkeajam ei tohi käivituda enne kui spindel pöörleb; - kui ettenihkeajami töö käigus spindel peatub, peab ettenihkeajam välja lülitum; - ettenihkeajam saab käivituda ainult siis, kui suporton lähteasendis, st lõpplüliti S3 on rakendunud; - kui ettenihkeajam lülitus tsükli keskel mingil põhjusel välja, tuleb suport enne uue tsükli alustamist viia tagastusnupuga S4 antud käskluse abiltagasi lähteasendisse; - ettenihkeajami mootor peab olema termorelee abil kaitstud ülekoormuse eest; - ettenihkeajamit peab olema võimalik iga hetkel peatada stuppnupu abil; - programmis peab olema ette nähtud ülekoormuskaitse rakendumise indikatsioon
Luisud lõikenoa ihumiseks peavad olema puitpidemetes. 3. Spoonipakkide nihutamisel hoitagu käed terast vähemalt 200 mm kaugusel. Tööohutusnõuded vuukimismasinatel töötamisel 1. Pingi survetraavers peab suruma spoonipaki ühtlaselt vastu töölauda. 2. Survetraavers ja kelgu ajam peavad olema kindlalt kaetud. 3. Kelgujuhikud peavad tagama supordi liikumise ilma lõtkuta. 4. Pingi blokeering peab võimaldama spoonipakki paigaldada ja välja võtta ainult kelgu lähteasendis. Tööohutusnõuded liimvaltsidel töötamisel 1. Valtside ringkiirus ei tohi ületada 20 p/min. 2. Valtside toitepoolel peab olema blokeeritud kaitsekate, mis välistab käte lähenemise vähem kui 250 mm kaugusele. 3. Liimivaltse tuleb pesta harjaga valtside väljuvas osa. Liimivanne tohib pesta pingi täielikul seiskamisel. 4. Liimivaltsid peavad olema kaetud ventilaatorikestadega. 5. Liimi andmine valtsidele peab toimuma pumbasüsteemi abil.
sukeldmuisjärgseks jalalöögiks. 8 Soorita kere ülessirutusliigutus kiiruse vertikaalse komponendi suunamiseks horisontaalseks. Soorita sukeldumisel terav delfiinijalalöök. Ajasta sukeldumisjalalöögi algus täpselt jalapöidade vettesisenemise momendiga. Jalalöökide alguse asendi nõuanded: Kere ja käteasend horisontaalne, väljasirutatud. Jalad löögi lähteasendis, põlvist kõverdatud, pöiad sissepoole pööratud, kõrgemal või samal kere sügavusest. Pea käte vahel, näoga suunatud alla-ette. ( R. Haljand 2007: 149) Nõuanded liigutuste enesekontrolliks: Kasutada ainult delfiini taolisi jalalööke, mitte vahelduvaid. Tuleb jälgida jalalöökide jõuülekannet põlvedest, fikseeritud puusast ja rindkerest. Allalöögil fikseerida põlved suhteliselt vara ja tõsta nad järsult üles, tekitades
pidurdamine ning pallile uue liikumishoo pidurdamine ja suuna andmine. 3. Palli saatmine kätega, minnakse üle uuele tegevusele. Tehnika: · Randmed- on söödu sooritamisel amortisaatorid ja regulaatorid. Peatatakse palli hoogu ning antakse nõrgale pallile hoogu juurde. · Küünarliiges- söödu sooritamise peamine vahend. · Ülaltsööt enda kohale- analoogne ettesööduga · Ülaltsööt selja taha- lähteasendis on käed pea kohal, kui tabatakse palli · Hüppelt sööt- hüpe analoogne ründelöögiga. Olulisim on söödu õige ajastamine. (hüpe, siis sööt) Ründesööt Ründesööt erineb ülaltsöödust, käte töö ja trajektoorist. Rõndesööt suunatakse ründajale, kes hüppab üles ega saa enam oma kohta muuta, sellepärast peab see ka olema järsult langeva trajektooriga. Palli tabamine toimub hüppe kõrgpunktis, mis sõltub ründaja hüppevõimest ja käe ulatusest.
punktist.Mõõdulindi nullpunkt on kastis.Tulemus mõõdetakse täissentimeetrites ümardamisega vähenemise suunas.Õnnestunud hüpped märgitakse numbrilise tulemusega,ebaõnnestunud hüpped x-ga ja vahelejäänudhüpped - -ga. Lõplik paremusjärjestus määratakse parema tulemuse alusel kõigist kuuest katsest finaalis.Kui mõnedel võistlejatel on võrdne tulemus,on parim see kelle paremuselt järgmine hüpe oli pikim. Paigalt kaugus- ja kolmikhüppes ei tohi lähteasendis kinganinad ulatuda üle mõõtejoone,äratõuge tuleb sooritada mõlema jalaga üheaegselt.Hüppaja ei tohi sooritada eelhüpet hoovõturajal või libistada pöidasid mis tahes suunas. Paigalt kolmikhüppes tuleb pärast äratõuget maanduda ükskõik kummale jalale,sooritada äratõuge, maanduda teisele jalale,teha äratõuge ja maanduda kastis.Kaks viimast hüpet tuleb tõugata erinevalt jalalt.
" asend ja alles seejärel asetada pöidade alla lähtepakud. Asend "Kohtadele!" Käsklusel "Kohtadele!" läheb seni omal rajal pakkude taga oodanud jooksja pakkudest kõrvalt mööda pakkude ette. Toetudes kätega rajale eespool lähtejoont, surub ta liigutusega eest-taha tugevama jala talla esimese lähtepaku tugipinnale ja seejärel teise jala tagumisele pakule. Laskudes tagumise jala põlvele toob ta järgnevalt käed lähtejoone taha. Lähteasendis peavad naelikuninad puutuma rada. Mõnikord toetatakse rajale (paremate äratõuketingimuste loomiseks) kogu talla varbaosa. Sirged käed toetuvad rajale tavaliselt õlgade laiuselt. Harvemini kasutatakse käte laiemat toetumist. Harilikult toetutakse sõrmedele: pöidlad piki lähtejoone siseserva sissepoole, ülejäänud kokkutoodud sõrmed aga väljapoole suunatud. Erandjuhul (kui ühes peos on teatepulk või kui nõrkade sõrmede tõttu
83 7. Pneumaatikas kasutatavaid tüüpskeeme. 7.1 Ühepoolse toimega silindri juhtimine Ülesanne: Ühepoolse toimega silindri kolb sooritab surunupule vajutamisel plusssuunalise liikumise ja nupu vabastamisel liigub kolb tagasi lähteasendisse Sele 99 - Ühepoolse toimega silindri juhtimine Lahendus. Juhtimiseks kasutatakse nupuga juhitavat, nullasendis suletud 3/2 pneumojaotit (sele 99). Lähteasendis on silindri kolvitagune ruum ühendatud väliskeskkonnaga, suruõhu sissevool on suletud. Nupule vajutamisel juhitakse suruõhk silindrisse ja toimub plusssuunaline liikumine. 7.2 Kahepoolse toimega silindri juhtimine Ülesanne: Nupule vajutamisel sooritab kahepoolse toimega silindri kolb plusssuunalise liikumise, nupu vabastamisel liigub kolb lähteasendisse. Sele 100 Kahepoolse toimega silindri juhtimine Lahendus
83 7. Pneumaatikas kasutatavaid tüüpskeeme. 7.1 Ühepoolse toimega silindri juhtimine Ülesanne: Ühepoolse toimega silindri kolb sooritab surunupule vajutamisel plusssuunalise liikumise ja nupu vabastamisel liigub kolb tagasi lähteasendisse Sele 99 - Ühepoolse toimega silindri juhtimine Lahendus. Juhtimiseks kasutatakse nupuga juhitavat, nullasendis suletud 3/2 pneumojaotit (sele 99). Lähteasendis on silindri kolvitagune ruum ühendatud väliskeskkonnaga, suruõhu sissevool on suletud. Nupule vajutamisel juhitakse suruõhk silindrisse ja toimub plusssuunaline liikumine. 7.2 Kahepoolse toimega silindri juhtimine Ülesanne: Nupule vajutamisel sooritab kahepoolse toimega silindri kolb plusssuunalise liikumise, nupu vabastamisel liigub kolb lähteasendisse. Sele 100 – Kahepoolse toimega silindri juhtimine Lahendus
Võistlusprotokollis märgitakse õnnestunud hüpe numbrilise tulemusega, ebaõnnestunud ja vahelejäetud hüppeid tähistatakse vastavalt leppemärkidega x ja -. Lõplik paremusjärjestus määratakse finaalist osavõtnud võistlejate vahel parema tulemuse alusel kõigist kuuest katsest. Kui kahe või enama võistleja parim tulemus on võrdne, saab parema koha võistleja, kelle paremuselt järgmine hüpe oli (kõigist kuuest katsest) oli pikim. Paigalt kaugus- ja kolmikhüpper ei tohi lähteasendis ulatuda kinganinad üle mõõtejoone. Äratõuge tuleb sooritada mõlema jalaga üheaegselt. Paigalt kolmikhüppes tuleb pärast äratõuget kahelt jalalt maanduda ükskõik kummale jalale, sooritada sellega äratõuge, maanduda teisele jalale, teha sellega äratõuge ja lõpetada hüpe maandumisega kastis. Hüpe loetakse ebaõnnestunuks, kui kaks viimast hüpet sooritatakse äratõukega ühelt ja samalt jalalt. 1.1 VÕISTLUSKORRALDUS:
Kasutada erinevaid liikumisviise (juurdevõtusammuga, ristsammuga, jooksuga). · Mängijad seisavad teine teisel pool võrku. Üheaegne üleshüpe ja käteplaks võrgu kohal. Samm kõrvale ja uus hüpe. Liikumine ühest võrgu servast teise. · Mängijad seisavad teine teisel pool võrku, ühel on käes pall. Üheaegne üleshüpe ja palliga mängija annab paarilisele palli ülevalt kahe käega. Osad vahetuvad. · Üks mängija on blokihüppe lähteasendis. Teine mängija on teisel pool võrku kolme meetri kaugusel, hoides palli ülal pea taga. Terav kahe käega vise võrgu kohale. Blokis olev mängija üritab lööki blokeerida. · Sama harjutus, aga vise sooritatakse hüppelt. · Kui eelnevad harjutused on sooritatud, on õige aeg ründelöökide blokeerimiseks. Siis alles selgub, kui hästi blokk on ajastatud. Ründajale võib anda ülesande pall kindlasse suunda lüüa ja
Diafragma ava muudetakse automaatselt või käsitsi sõltuvalt säriajast ning võttetingimustest (võtteobjekti heledusest ja fotomaterjali valgustundlikkusest). Käsitsi saab diafragmat seada mitmel viisil, kuid rakendatavaim on diafragma ava muutmine objektiivi raamistusele paigutatud ja diafragma arvude skaalaga varustarud seaderõnga pööramise teel. Peegelkaamerates kasutatakse pms. hüppavat diafragmat. Lähteasendis on niisugune diafragma täielikult avatud. Päästikule vajutamise järel, kuid enne katiku rakendumist võtavad diafragma lamellid hüppeliselt etteseatud diafragma arvule vastava asendi. Mõne diafragma seademehhanism on blokeeritud päästikuga ja nupule vajutamisel muutub diafragma ava vedru abita. Projektsiooniobjektiividel (välja arvatud reproduktsiooniobjektiivid) diafragma puudub. Säriaeg on säriuskestus, ajavahemik, mille kestel valguskiired mõjuvad
võrgust. Kaugete ja kõrgete ründesöötude sulustamisel tuleb hüpata hiljem, siis kui ründaja käsi juba lööb. Käed panna võrgu pikendusena üles, otse võrgu kohale, mitte viia üle võrgu. Võrgulähedaste ja madalate ründesöötude sulustamisel tuleb hüpata varem, siis kui ründaja tõukab üles ja tema käsi on pea kohal. Tõusvate ja kiirete ründesöötude sulustamisel hüpata koos ründajaga, sulustamise lähteasendis on siin käed kõrgemal, et lühendada liikumisteed ja jõuda kiiremini tõusvale blokki. Sulustamine toimub sel juhul valdavalt üksiksuluga. (E. Liik, 2006) Peab mainima, et blokeerija liikumised ründelöögi takistamise alustamiseks on efektiivsed tingimusel, kui ründaja ja blokeerija pikkus on umbes sarnane. Blokeerijal, kelle pikkus on lühem tuleb hüpata varem, pikemal hiljem. (A. Beljajev, M. Savin, 2002) 3.3. Vead blokeerimisel.
ahendavad valgusava. Diafragmaava muudetakse automaatselt või käsitsi sõltuvalt säriajast või võttetingimustest. Käsitsi saab diafragmat seada mitmel viisil, kuid rakendatavaim on diafragmaava muutmine objektiivi raamistusele paigutatud, diafragmamehhanismiga ühendatud ja diafragmaarvude skaalaga varustatud seaderõnga pööramise teel. Peegelkaamerates kasutatakse peamiselt hüppavat diafragmat. Lähteasendis on niisugune diafragma täielikult avatud. Päästikule vajutamise järel, kuid enne katiku rakendumist võtavad diafragma lamellid hüppeliselt etteseatud diafragmaarvule vastava asendi. Mõne diafragma seademehhanism on blokeeritud päästikuga ja nupule vajutamisel muutub diafragmaava vedru abita. Projektsiooniobjektiividel diafragma puudub. Optiline süsteem (peegel, lääts, prisma jne.) transformeerib lainefronti ehk geomeetrilise optika keeles: muudab kiirte levikusuunda
Abistajal asetada käed peatsi poolt patsiendi ristlina, padja alt abaluu kohale, peopesad üles poole ja sõrmed sirutatud, küünarvarred voodile. Võtta tõmbamise lähteasend. Teine abistaja on Tööergonoomika konspekt Maie Timm patsiendi vööjoonel, külg vastu voodit, näoga jalutsi suunas, haarata kinni ristlinast patsiendi reie väliskülgede juurest ja on tõmbamise lähteasendis (pilt 6). Pilt 6 4. Tõmbamine ristlinaga voodi peatsi suunas: nihutada patsient ristlinaga koos jalgade tööga peatsi suunas (pilt 7). Vajadusel korrastada patsiendi all olevat ristlina või võtta ristlina patsiendi alt ära. Pilt 7 6. Sirutada patsiendi jalad. Ristlina äravõtmine toimub samamoodi nagu alla panek, aga vastupidises järjekorras. 6.5
kaugusest võrgust. Kaugete ja kõrgete ründesöötude sulustamisel tuleb hüpata hiljem, siis kui ründaja käsi juba lööb. Käed panna võrgu pikendusena üles, otse võrgu kohale, mitte viia üle võrgu. Võrgulähedaste ja madalate ründesöötude sulustamisel tuleb hüpata varem, siis kui ründaja tõukab üles ja tema käsi on pea kohal. Tõusvate ja kiirete ründesöötude sulustamisel hüpata koos ründajaga, sulustamise lähteasendis on siin käed kõrgemal, et lühendada liikumisteed ja jõuda kiiremini tõusvale blokki. Sulustamine toimub sel juhul valdavalt üksiksuluga. (E. Liik, 2006) Peab mainima, et blokeerija liikumised ründelöögi takistamise alustamiseks on efektiivsed tingimusel, kui ründaja ja blokeerija pikkus on umbes sarnane. Blokeerijal, kelle pikkus on lühem tuleb hüpata varem, pikemal – hiljem. (A. Beljajev, M. Savin, 2002) Vead blokeerimisel.
alt kas kokku või laiali ja vastavalt sellele kas avardavad või ahendavad valgusava. Diafragmaava muudetakse automaatselt või käsitsi sõltuvalt säriajast või võttetingimustest. Käsitsi saab diafragmat seada mitmel viisil, kuid rakendatavaim on diafragmaava muutmine objektiivi raamistusele paigutatud, diafragmamehhanismiga ühendatud ja diafragmaarvude skaalaga varustatud seaderõnga pööramise teel. Peegelkaamerates kasutatakse peamiselt hüppavat diafragmat. Lähteasendis on niisugune diafragma täielikult avatud. Päästikule vajutamise järel, kuid enne katiku rakendumist võtavad diafragma lamellid hüppeliselt etteseatud diafragmaarvule vastava asendi. Mõne diafragma seademehhanism on blokeeritud päästikuga ja nupule vajutamisel muutub diafragmaava vedru abita. Projektsiooniobjektiividel diafragma puudub. 17. Särituse aeg Säriaeg on ajavahemik, mille kestel valguskiired mõjuvad fotomaterjali valgustundliku kihi mingile
bimetalltermorelee) QF Lülitus- ja kaitseaparaat jõuahelas (nt kaitselüliti) SF Lülitus- ja kaitseaparaat juhtimisahelas (nt kaitselüliti) R Takisti, reostaat, potentsiomeeter V Pooljuhtseadis (diood,türistor, transistor,alaldussild jne) Samuti on oluline teada,et juhtimisaparaatide kontakte tähistatakse juhtimisskeemidel lähteasendis, näiteks kaitselüliti väljalülitatud asendis, kontaktori mähise vooluvabas olekus, juhtimisnupu mittevajutatud olekus jne; samatüübiliste juhtimisaparaatide tähttähised varustatakse järjekorra- numbritega, näiteks KM1, KM2,..., KMn; vajadusel varustatakse järjekorranumbritega ka juhtimisaparaadi osade täht- tähised, näiteks mitmepositsioonilise ümberlüliti kontaktid S1.1, S1.2,..., S1.n.
säilitades kontaksti toetuspinnaga või vetrub pöidadel) ründelögi stardiasend on kõrge ja mittepüsiv, kaitsemängus madal dünaamiline ja mittepüsiv. Madalast kõige kiirem. Liigutakse kõikides suundades, tuleb osata kohta valida olla stardivalmis ja kiirelt startida, palli ei tohi kinni hoida, üleshüpe kahelt jalalt lähteasendit võtan enne tehnilise elemendi sooritamist. Ülaltsöödu lähtasendis on käed tõstetud otsmiku kohale, altsöödu lähteasendis on käes seotus ees-all. Liikumisviisid- ühendab sujuvus hea rütm ja tasakaal, toimub jooksusammul mida tehakse pikema maa läbimisel ja erineva tempoga, rist-, juurdevõtu ja väljaastesammuga kasutatakse lühema maa läbimisel ja rohkem kaitsemängus. Juurde ja rist külgsuunas, väljaaste igas suunas. Hüppesamme kasutatakse liikumise lõpetamisel (ründelöök, sulutamine). Peatumine e pidurdushüppesamm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
