Küllastunud aur-olukord, kus ajaühikus aurunud ja kondenseerunud molekulide arv on ühesugune, protsessid toimuvad ühesuguse kiirusega. Küllastunud auru rõhk- rõhk, millel vedelik antud temp-l aurustub, see tähendab hakkab keema. rõhu väärtus oleneb vedelikust ja selle temp-st. temp tõustes küllastunud auru rõhk suureneb, samuti suureneb kül auru tihedus,vedelik mille aur kinnises ruumis selle vedeliku kohal on, aga käitub vastupidiselt, paisumise tõttu väheneb vedeliku tihedus, mingil kindlal vedelikule omasel t´-l saavad need tihedused võrdseteks, sellest hetkest kaob vedeliku ja auru vaheline piirpind, nüüd on tegu gaasiga. kui vedelik liigub kiiresti, võib rõhk mingis süsteemiosas langeda alla küllastunud auru rõhu ja kuigi vedelik pole kuum hakkab ta keema. Juhul kui suurendada küllastunud auru tihedust, siis kasvab kül auru rõhk. Kriitiline temp- emperatuuri pideval tõstmisel väheneb pidevalt vedeliku ja selle kohal oleva küllastun...
Füüsika 1)Sõnasta termodünaamika I seadus + valem. Süsteemi siseenergia muut süsteemi üleminekul ühest olekust teise võrdub välisjõudude töö ja süsteemile antud soojushulga summaga. U=A+Q [U=siseenergia muut(J) ; A=Välisjõudude töö (J); Q=Süsteemile antud soojushulk] 2)Kuidas arvutada soojushulka? *Q=Km -> kütuse kütteväärtus [K=kütteväärtus J/kg0C;Q=Soojushulk J, kütuse mass kg] *Q=m -> sulamine [Q= soojushulk J; m=mass kg, =sulmaissoojus J/kg] *Q=Lm -> aurustumine [Q=soojushulk J; m=mass kg; L=aurustumissoojus J/kg] *Q=cm(t2-t1) ->soojenemine ja jahtumine [Q=soojushulk J, c=erisoojus J/kg0C, m=mass kg] 3)Defineeri erisoojus. Füüsikalist suurust, mis näitab milline soojushulk on vajalik mingi aine 1 kilogrammi temperatuuri tõstmiseks 10C võrra nimetatakse erisoojuseks. 4)Defineeri sulamissoojus. Füüsikalist suurust, mis näitab, milline soojushulk on vajalik 1 kg kristallilise aine muutmiseks va...
Faasi määrab ära temperatuur ja rõhk. Teatud tingimustes võib aine olla metastabiilses olekus-piiri peal olekus. Faasisiire on ülemine ühest faasist teise(aine molekuli muudavad asendit). Siirdesoojus-soojushulk, energia. Siirdetemp. on seotud rõhuga. Selleks et faasisiire toimuks peab olema siirdetemperatuur ja võimalus energia liikumiseks. Kolmikpunkt-keha on korraga kolmes olekus. Normaalrõhk 760..... Sulamine ja tahkumine. Temperatuuri tõustes jõuab kätte hetk, mida nim kristalse aine sul temperatuuriks. Sulamise ajal temp ei kasva, pärast sulamis kasvab. Energia kulub sidemete lõhkumiseks, osakeste võnkumine kiireneb ja võnkeamplituud suureneb-sidemed katkevad. Aurumine ja kondenseerumine toimub igal temperatuuril, sest igalt temp-l leidub mõni osake, kes on võimeline ära lendama. Auramise käigus temp langeb. Aine aurab igal temp-l, keeb aga vaid ühel temp-l. keemisel on aurumine kõige intensiivsem. Milleks kulub aurustumissoojus? ...
Energia jäävuse seaduse üldistust soojussnähtuste kohta nim.termodünaamika I seaduseks.Süsteemi siseenergia muut süsteemi üleminekul ühest olekust teise võrdub välisjõudude töö ja süsteemile antud soojushulga summaga. U-siseenergia muut A-välisjõududetöö Q-süsteemile antud soojushulk U=A+Q Q-kehale antud soojushulk A'-töö välisjõudude ületamiseks Q=U+A' Õhuga täidetud silinder ja kolb.Et soojusmasin saaks tööt teha, peab rõhk tema kolvi või turbiinilabu vastaskülgedel olema erinev. II-seadus-Soojust ei saa kanda külmemalt kehalt soojemale ilma, et sellega ei kaasneks teisi muutusi kehades (selleks, et soojus läheks külmemalt kehalt soojemale, tuleb teha tööd) Soojusmasina kasuteguriks nimetatakse selle masina poolt tehtud töö A ja soojendilt saadud soojushulga Q suhet. A'=Q1-Q2 pindpinevuse nähtused:1)veetilga tekkimine kraani otsa 2)seebimull 3)kootud riideese-pp takistab vee imbumist riidesse Pindpinevusjõuks nim.vedeliku pinna puutuj...
Vedelike omadused-Vedelike molekulid asuvad tihedalt üksteise kõrval,kuid nad võivad oma asukohta muuta. See põhjustab vedelike voolavuse. Neil on ruumala, kuidpuudub kuju. Vedelike ei saa kokku suruda.(auto pidurid) Pindpinevus-...seiseneb vedeliku omaduses kokku tõmbuda ja omada võimalikult väikest pindala. Vedelike pinnakihi molekule tõmmatakse resultantjõuga R. Seega vedeliku vabapind toimib justkui pingule tõmmatud kile. Jõudu, mis mõjub risti vedeliku pinda vähendada nim. pindpinevus jõuks. Fp = (sigma) * l (Sigma) - pindpinevustegur(N/m) Fp -pindpinevus jõud (N) l= pinna piirjoone pikkus (m) l = d m= l /g Märgamine- Kui vedelik toetub vastu tahkekeha pinda ja tekinud nurk on väikem kui 90 kraadi, siis öeldakse vedelik märgab. Põhjus on selles, et tahke keha ja vedeliku molekulide külgetõmbe on suurem kui vedeliku siseste molekulide siseste molekulide külgetõmme. nt. vesi märgab klaasi. Kui nurk delta on s...
1. Daltoni seadus gaaside segu üldrõhk võrdub segu komponentide osarõhkude summaga. Püld = p1 +p2 + .... + pn; Vüld = V1 + V2 + ... + Vn 2. Molekulide vahelised jõud Orientatsioonijõud jõud püsiva dipoolmomendiga polaarsete molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest ning dipoolide vahekaugusest. Induktsioonijõud jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest, polariseeritavusest ning dipoolide vahekaugusest. Dispersioonijõud elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju. Sõltub polariseeritavusest. Vesinikside dipool-dipool tüüpi vastastoime, mis esineb polaarse sidemega seotud H aatomi ja teise molekuli suure elektonegatiivsusega O, N või F aatomi vahel. Sõltub polariseeritavusest. Keemiline side - viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristalli...
1. Daltoni seadus gaaside segu üldrõhk võrdub segu komponentide osarõhkude summaga. Püld = p1 +p2 + .... + pn; Vüld = V1 + V2 + ... + Vn 2. Molekulide vahelised jõud Orientatsioonijõud jõud püsiva dipoolmomendiga polaarsete molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest ning dipoolide vahekaugusest. Induktsioonijõud jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest, polariseeritavusest ning dipoolide vahekaugusest. Dispersioonijõud elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju. Sõltub polariseeritavusest. Vesinikside dipool-dipool tüüpi vastastoime, mis esineb polaarse sidemega seotud H aatomi ja teise molekuli suure elektonegatiivsusega O, N või F aatomi vahel. Sõltub polariseeritavusest. Keemiline side - viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristalli...
SOOJUSTEHNIKA Soojustehnika mõisted. Soojustehnika on rakendusteadus, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi. Samal ajal on ta ka tehnikaharu, mis tegeleb nende nähtuste rakendamisega praktikas. Soojustehnika teoreetilised alused rajanevad järgmistel erialustel: 1. Termodünaamika 2. Soojuslevi e. Soojusülekanne (soojusvahetus) 3. Soojusmootorite teooria 4. Soojusjõu seaduste teooria Soojustehnika hõlmab veel soojuse tootmist, soojusenergeetikat, soojuse vahetut kasutamist tööstuses ja olmes. Soojust toodetakse nüüdisajal erinevat tüüpi kolletes, edasi põlemiskambrites ja ntx. Sisepõlemismootorite turbiinides ja seda soojust saadakse kütuste keemilisest energiast. Vähemal määral toodetakse soojust tuuma-, päikese- ja elektrienergiast. Tööstuses tarbivad soojust eelkõigge mitmesugused tööstusahjud, kuivatid ja väga erinevat tüüpi soojusvahendid. Olmes aga tarvitatakse soojust peamiselt kütteks. Soojust transpor...
Kliimaseaded Soojustehnika põhimõisted Suhteline õhuniiskus Soe õhk seob endaga rohkem niiskust kui külm õhk. Temperatuuri mille juures õhus sisalduv veeaur kondenseeruma hakkab kastepunktis on suhteline õhuniiskus 100%. Inimesele soodsaim õhuniiskus on 40-60%. Üle 70% tunneb inimene ennast ebamugavalt. Rõhk Rõhk on pinnaühikule risti mõjuv jõud. Rõhu ühik on 1 bar = 100 kilo paskalit. Baromeetriline Õhurõhk on maakera ümbritsevast õhu kaalust tingitud rõhk. Keskmine õhurõhk on 1.01325 bari. Temperatuur 0 Kelvinit = - 273o C Soojushulk Soojushulk iseloomustab molekulide soojusliikumise energia kandumist ühelt kehalt teisele. Soojushulk sõltub liikuvate molekulide arvust mis omakorda on võrdeline aine massiga e. kogusega. Soojushulga mõõtühik on: dzaul J Sageli kasutatakse ühikut kalor. 1 kalor on soojushulk, mis kulub 1 kilogrammi vee soojendamiseks 1o võrra. Soojuse levik Soojuslevib loomulikul teel ...
FAASISIIRDED Faasisiireteks nimetatakse neid protsesse, kus keha läheb üle ühest faasist teise. Agregaatolekud ja faasid Aineid jaotatakse agregaatolekuteks ehk faasideks, kus ühte olekusse klassifitseeritakse ained, millel on ühesuguseda füüsikalised omadused. Selgub, et ühes olekus võib olla veel alagruppe ehk faase, millel on faasi ühesugused füüsikalised omadused, erinevatel ainetel erinevad füüsikalised omadused. Nt. süsiniku aatomid võivad moodustada kas teemandile või grafiidile vastavad kristallvõred. Ühed ja samad süsiniku aatomid, erineva kujuga kristallvõred. Järelikult on erinevad füüsikalised omadused. Teemant on kõva, sellest valmistatakse puure või nuge. Grafiit on pehme. Mõlemad on tahkised aga erinevate füüsikaliste omadustega. Ahjutahm, mis koosneb ka süsiniku aatomitest on aga amorfne. Faasisiirded 1) S...
FÜÜSIKA Küllastunud aur- aur, kus molekule aurab samapalju kui tagasi läheb. Aurumine ja kondenseerumine on tasakaalus. Küllastamata aur- aur, kus on aurumine suurem. Absoluutne niiskus- näitab veeauru hulka grammides ühe kuupmeetri õhu kohta. Veeauru tihedus õhus. Relatiivne niiskus- kui kaugel on küllastunud olekust. Keetes on vesi küllastunud olekus. Keemine- vedelik läheb keema, kui küllastunud auru rõhk mullides saab võrdseks välisrõhuga. Keemine oleneb- rõhust mis väljaspool vedelikku on. Mida kõrgem on rõhk seda kõrgem on keemis temperatuur. Keemis ja aurumis erinevus- aurumisel toimub molekulide väljumine pinnalt, keemisel aga kogu vedeliku seest. Aurumine- faasisiire, kus vedel aine läheb gaasilisse olekusse. Sulamine- faasisiire, kus tahke aine läheb vedelasse olekusse. Faasisiirde paarid- sulamine ja tahkumine; aurumine ja kondenseerumine. Tahkis- aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord. Kristallstruktuur. Pindp...
SULAMINE * Aine üleminek tahkest olekust vedelasse. * Tahkestumine e. tahkumine on aine üleminek vedelast olekust tahkesse * Sulamise ajal (ja tahkestumise) keha temp. Ei muutu (Sulalumi, jäävesi 0 kraadi). * Keha sulatamiseks tuleb talle anda soojushulk, See soojushulk kulub mol.pot.energia suurendamiseks, mille moodustavad tahke keha molekulid, e. kristallvõre lõhkumiseks(temp. Seega mol. Kiirus ja kinenergia ei muutu). *Keha sulatamiseks vajalik soojushulk sõltub ...1...keha massist võrdeliselt ...2...keha ainest võrdeteguri landa kaudu. Q= LANDA * m(mass) Sulamissoojus Landa = Q/m (J/kg) näitab 1kg aine sulamiseks vajalikku soojushulka(1kg tahkumisel eralduvat Q-d) Näide: Vase sulamissoojus on 1,8*10(5) J/Kg näitab, et 1kg vase sulatamiseks kulub 180000J Tahke aine soojenemise graf. : Tahkumisel: AURUSTUMINE JA KONDENSEERUMINE *...on aine üleminek vedelast olekust gaasilisse. *...on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse...
Füüsikalised nähtused 1.Keemine Keemine on füüsikaline nähtus mitte reaktsioon. Keemine on see kui aine läheb üle vedelast olekust gaasilisse. Ning vedelik aurustub terve keemise aja jooksul. Keemise ajal tekivad vees küllastunud auru mullikesed, mis suurenedes tõusevad pinnale. keemine on vüimalik temperatuuri vahemikus, kus vedelik ja aur saavad olla tasakaalus. Keemisel on küllastunud auru rõhk võrdne välisrõhuga ja tänu sellele on näiteks vaakumis keemistemperatuur madalam.Vee keetmine mägedes tänu atmosfäärile on alla 100ºC. Selleks et vesi koguaeg keeks on vaja kindlat soojuse kestmist. Vee eesmärgi pärast soojendamist nimetatakse keetmiseks. 2.Aurustumine Aurustumine on aine üleminek kondenseeritud olekust kõrgema energjaga kaasi olekusse, ehk urufaasi. Auru vastupidine protsess on kondenseerumine, kus aur läheb üle vedelikuks või tahkeks aineks. Aurustumine võib toimuda vedeliku pinnal madalal tempera...
AINE EHITUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Mida nimetatakse aine faasideks? Loetle vähemalt kolm aine faasi. V: Erinevaid aine olekuid nimetatakse aine faasideks. Aine faasid: tahke( jää), vedel(vesi), gaas(aur), plasma 2.Mis on faasisiire? Mis toimub aineosakestega faasisiirete korral? Nimeta faasisiirded V: faassiire- Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Faasi siirdes toimub aineosakeste omavahelises paigutuses muutus. Faasi siirded- tahe, vedel, gaasiline. 3. Milleks muutub faasisiirde käigus kehade siseenergia kuigi keha temperatuur jääb samaks (ei muutu)? V: muutuvad molekulide kineetilised ja potentsiaalsed energiad 4. Kirjelda tahkumise siseehitust: kuidas asetsevad aineosakesed, millised jõud osakeste vahel mõjuvad, kuidas osakesed liiguvad? V: Sulamine on faasisiire tahkest olekust vedelasse, tahkumine sellele vastupidine siire. Sulamise/ta...
VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria kont...
Soojustehnika instituut MSE0100 Soojustehnika Praktikum nr. 8 KESKKÜTTERADIAATORI SOOJUSÜLEKANDETEGURI JA – LÄBIKANDETEGURI MÄÄRAMINE Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: MATB51 MATB51 MATB51 Töö tehtud: 12.10.2015 Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Lauri Loo Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Keskkütteradiaator 1 saab n...
Ettekanne Keemine Ja Mullid 9.B Klass Koostas: Kaspar Otto Hiiemaa Ja Robin Valing 15.10.2012 Keemine ja mullid 1.Keemine Keemine on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, kusjuures vedelik aurustub intensiivselt kogu ruumala ulatuses. Keemisel tekivad vedeliku sees küllastunud auru mullikesed, mis üha kasvades tõusevad pinnale ja paiskavad auru vedeliku kohal olevasse ruumi. Keemine on füüsikaline nähtus, aine agregaatoleku muutus, mitte keemiline reaktsioon. Keemine on võimalik temperatuurivahemikus, kus vedelik ja aur saavad olla tasakaalus, see on kolmikpunkti ja kriitilise oleku vahel. Keemisel on küllastunud auru rõhk võrdne välisrõhuga ja seega keemistemperatuur vaakumis on madalam. Vee keemistemperatuur kõrgmägedes olenevalt atmosfää...
Sellelt lingilt saab tõmmata Arvo otsa soojustehnika raamatu. http://digi.lib.ttu.ee/i/?967 Faili lõpus on eksami näide, mida tunnis vaadati. 1. Termodünaamika põhimõisted, termodünaamiline süsteem, termodünaamiline keha jatermodünaamilised olekuparameetrid. Termodünaamiline süsteem. Nimetus „termodünaamika” hõlmab see mõiste kõik nähtused mis kaasnevad energiaga ja energia muundusega. Jaguneb füüsikaline, keemiline ja tehniline termodünaamika. Tehniline termodünaamika käsitleb ainult mehaanilise töö ja soojuse vastastikuseid seoseid. Termodünaamiline süsteem on kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastasmõjus. Väliskeskkond on termodünaamilist süsteemi ümbritsev suure energia mahtuvusega keskkond, mille teatud olekuparameetrid (T, p jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab teda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Termodünaamilise süsteemi üks lihtne näide on gaas balloonis. Süstee...
Füüsika kordamisküsimused eksamiks. 1. Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi aja jooksul. 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine liikumine, mille korral keha teeb mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. 3. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine liikumine, mille korral keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. 4. Nihe keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik. 5. Kiirus nihke ja selleks kulunud aja suhe. 6. Kiirendus kiiruse muudu ja selleks kulunud aja suhe. Ühik m/s² , Kiirendus on 1 m/s² siis, kui kiirus muutub 1 s jooksul 1 m/s võrra. 7. Jõud suurus, mis iseloomustab kehade vastastikmõju. Jõud on kiirenduse tekitaja. Ühik N , 1 N on selline jõud, mille mõjul 1 kg massiga keha saab kiirenduse 1 m/s². 8. Elastsusjõud jõud, mis tekib kehade deformeerimisel ja püüab kehale tagasi anda esialgse kuju. 9. Raskusjõ...
Füüsika kordamisküsimused eksamiks. 1. Mehaaniline liikumine – keha asukoha muutumine ruumis mingi aja jooksul. 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine – liikumine, mille korral keha teeb mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. 3. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine – liikumine, mille korral keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. 4. Nihe – keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik. 5. Kiirus – nihke ja selleks kulunud aja suhe. 6. Kiirendus – kiiruse muudu ja selleks kulunud aja suhe. Ühik – m/s² , Kiirendus on 1 m/s² siis, kui kiirus muutub 1 s jooksul 1 m/s võrra. 7. Jõud – suurus, mis iseloomustab kehade vastastikmõju. Jõud on kiirenduse tekitaja. Ühik – N , 1 N on selline jõud, mille mõjul 1 kg massiga keha saab kiirenduse 1 m/s². 8. Elastsusjõud – jõud, mis tekib kehade deformeerimisel ja püüab kehale tagasi anda esialgse kuju. 9. Raskusjõu...
Termodünaamika alused Siseenergiaks nim. keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nim. soojusülekandeks. Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt või kehaosalt külmemale. Seejuures soojema keha siseenergia väheneb ja külmema keha siseenergia suureneb. Soojusülekanne kestab seni, kuni kehade temp. saavad võrdseks. Soojusülekande liigutus: ¤Soojusjuhtivuseks nim. soojusülekannet, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks. ¤Konvektsiooniks nim. soojusülekannet, kus energia levib gaasi-või vedeliku liikumise tõttu. ¤Soojuskiirguseks nim. soojusülekannet, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. Kui kontaktis olevate kehade makroparameetrid ei muutu, nim. kehi soojuslikus ehk termodünaamilises tasakaalus olevaiks. Soojusülekandel üleantavat energiahulka iselo...
Hoone- ja saoojusautomaatika Soojusmootorid Üldandmed ja mootorite liigitus Kütuse põlemisel silindril paisub gaas paneb enamjuhtudel kolvi liikuma kusjuures ja kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga. Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik 1. Gaasi jaotusmehhanism(klapid), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris. 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4. Jahutussüsteem Ehituse järgli liigitatakse mootorid 1,2 ja enam silindrilised mootorid. Kasutusala järgi liigitatakse: on mobiilsed mootorid ja statsionaalsed mootorid kusjuures mobiilsed mootorid on laevamootorid, nii bensiini kui diiselmootorid. Statsionaalsed otto ja diisel mootorid üle 1000kW mida kasutatakse elektri ja soojuse tootmiseks koostoot...
Keedukatlad Aleksander V. Artur S. KK10 Keedukatel on pliidi kõrval suurköögi enim kasutatud seade. Keedukatlaid valmistatakse roostevabast terasest. Katelde standardmahud on 40300 liitrit. Ehitus ja tööpõhimõte Katlad on elektri, auru või gaasiga töötavad. Auruga köetavaid katlaid kasutatakse ennekõike haiglates. Kütmisviisist sõltumata toimub kõikide katelde kuumenemine auru mõjul. Katla alaosas on aurumoodustaja, milles vesi aurustatakse. Erinevaid kihte on uuematel kateldel kolm. Välimine kiht, mille all võib olla õhuruum või isolatsioon, hoiab katla välispinna temperatuuri madalana. Kahe sisemise kihi vahele tõuseb aur, mis kuumutab katla sisu. Võimsust reguleeritakse relee abil. Võimaliku ülerõhu vältimiseks on seadmel avariiventiil. Veetaseme kõrguse kontrollimi...
Agregaatolek-Kui üks ja seesama aine võib esineda erinevatel välistingimustel erinevates olekuvormides. Säilivus: Tahkes aines-Temp. ja kuju.Vedelas-ruumala.Gaasilises-mitte midagi.1)Soojusülekanne.Difusioon-kui ühe aine molekulid trügivad teise aine molekulide vahele.2)Ülekande nähtus. Soojusjuhtivus-seisneb molekulide impulsside ülekandmumises, mille tulemusena aeglased ainekihid piiravad kiiremate liikumist ja vastupidi. Pindpinevus- Kui vedeliku pinna molekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendad. Pindpinevjõud-Jõud, mida kokkutõmbuv vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Pindpinevustegus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem temp. seda väiksem pindpinevus tegur. Märgumine-Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad, kui vedeliku ja tahke aine vahel molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali.Kapillaarus esineb peenikestes torudes.Kapi...
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 8 Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja läbikandeteguri määramine Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 04.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Määrata auruga köetava soojusläbikandeteguri k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. Kasutatud seadmed 1. Keskkütteradiaator 2. Kondensaadi kogumisanumad(2tk) 3. Kaalud 4. Manomeeter 5. Termopaarid 6. Ajamõõtur(mobiiltelefon) 7. Millivoltmeeter ja elektroonilinetemperatuurimõõtur 8. Elavhõbedatermomeeter 9. Baromeeter 10. T-tüüpi(vask-konstantaan) termopaaride gradueerimistabel 11. Vee ja auru termodünaamiliste omaduste...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 6f Töö pealkiri: Puhta vedeliku küllastatud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 27.02.2012 Seade küllastunud aururõhu määramiseks Töö ülesanne: Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Töö käik: Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1, mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega. Kontrollitakse ...
4. Soojusfüüsika Soojusfüüsika on füüsika osa, mis käsitleb nähtusi, mis seletuvad aine osakeste liikumisega. Aine osakesi nimetatakse siin alati molekulideks, olenemata aatomite arvust. Seega on soojusfüüsikas kasutatav ka mõiste üheaatomiline molekul. Soojusfüüsika on füüsika osa, mis hõlmab molekulaarfüüsikat, termodünaamikat ja aine ehituse aluseid. Jaotuse aluseks on see, kuidas ja milliseid soojusnähtusi kirjeldatakse. Selleks võib kasutada molekule iseloomustavaid suurusi nagu molekuli kiirus, impulss, mass jne. Sellist käsitlust nimetatakse molekulaarfüüsikaks. Soojusnähtusi saab kirjeldada ka kasutades kogu ainehulka iseloomustavaid suurusi nagu temperatuur, rõhk, ruumala. Sellist käsitlust nimetatakse termodünaamikaks. Soojusfüüsika osa, mis käsitleb erinevusi gaaside, vedelike ja tahkete kehade vahel, nimetatakse aine ehituseks. Soojusfüüsika kasutab mitmeid mõisteid, mida mehaanikas ei kasutatud. Parameeter on mingi füüsikal...
AINE EHITUSE ALUSED 1. Millistest osakestest kehad koosnevad? Kehad koosnevad aineosakestest ehk aatomitest. 2. Kolm aine olekut: Tahke - kuumutamisel vedelduvad, füüsikaliste omaduste poolest kõvad. Paljude ainete puhul pole tava rõhul/temperatuuril aine tahket olekut võimalik saavutada. Tahkises paiknevad aineosakesed korrapäraselt üksteise lähedal ning nende omavahelised jõud on tugevad. Kindel ruumala. Avaldab vastupanu deformatsioonile. Vedelik – voolav, võtab anuma kuju. Aineosakeste omavahelised sidemed on nõrgemad. Kindel ruumala. Gaas – puudub kindel ruumala, lendub, aineosakeste omavahelised sidemed puuduvad. 3. Mis on van der Waalsi jõud ning miks neid vaja on? Van der Waalsi jõududeks nimetatakse molekulidevahelisi, suhteliselt nõrku mõjusid, mis indutseerivad molekulide erinevate aatomite juures erinimelisi laenguid, mille tulemusel molekulid üksteist mõjutavad. 4. Mis määravad aine oleku ja ül...
Aurmine on vedela aine minek gaasilisse olekusse. Kondenseerumine gaasi üleminek vedelasse olekusse. Küllastunud aur on oma vedelikuga tasakaalus olev aur. Keemine on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, Keemine algab siis kui küllastunud auru rõhk mullides saab võrdseks välise õhurõhuga. Mida kõrgem on õhurõhk, seda kõrgemal temperatuuril vedelik keeb. Keemise ajal ei muutu keemis temperatuur. Pindpinevus jõud Osutu, et vedeliku pinnal on erilised füüsikalise omadused, ehk pindpidevud. Vedelik proovib alati tekitada sellist pinda, mille pindala on väikseim anutud ruumala korral, selleks on üldiselt kera. Selleks, et tekiks väiksem pindala tekib pinna sees pindpinevusjõud. Näiteks nõela ujumine veepinnal. Märgamine Sel juhul vedelik nagu roniks ülespoole, mööda anumaseinu. Mittemärgamine sel juhul surub anuma sein nagu vedeliku alla. Näiteks elavhõbe. Vedelik mis ei märga, võtab aine peal kerakuju. Kapilaarsus On ved...
Soojusõpetus. 1. Mikroparameetrid, makroparameetrid. Soojusliikumine. Soojusnähtusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameetriks nimetatakse ühelaadseid, olekuid või protsesse kirjeldavat suurust, mille iga väärtus määrab mingi kindla objekti, oleku või protsessi. Makroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku kirjeldamisel. Nendeks on näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Nendeks onnäiteks molekuli mass, molekuli kiirus. Soojusnähtusi seletatakse molekulaarkineetilise teooria või termodünaamika abil. Esimene kasutab peamiselt mikroparameetreid, teine makroparameetreid. Molekulaarkineetilise teooria põhialused põhinevad kolmel väitel: a) Aine koosneb molekulidest. b) Osakesed on pidevas liikumises. c) O...
6 7 1 Toitevesi a 5 7 A - A A I A-A 2 8 9 b 3 84 3 5 6 11 2 7 810 9 4 7 I 8 10 6 1 2 3 2 3 4 2 11 5 2 24 9 9 3 3 1 5 ...
Füüsika mõisted · Ideaalne gaas - lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju. · Reaalne gaas - laiemas tähenduses reaalselt eksisteeriv gaas. Kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist. · Ülekandenähtus - difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastastikmõjuga. · Difusioon - aine või energia ülekandumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda · Soojusjuhtivus - soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel. · Sisehõõre - nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. · Aerodünaamika - aeromehaanika haru, mis uurib gaaside ...
Meeleelundid * Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi vastuvõtvad elundid. Meeleelundid on kohastunud füüsikaliste või keemiliste ärrituste vastuvõtuks, neid jaotatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimiselundeiks. Nende tundlikkus ja adaptatsioon on erisugune. Ärritus kandub erutusena meeleelundite tunderakkudest suurajukoore projektsioonikeskusesse. Need kattuvad osaliselt, olles närviteede kaudu omavahel ja efektoorsete elunditega (refleksikaare lõppelunditega) ühenduses. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelundeid uuritakse morfoloogiliste, psühholoogiliste, elektrofüsioloogiliste ja tingitud refleksi meetoditega. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed v...
Füüsika Mikro- ja megamaailm ❏ Mikro - Palja silmaga ei näe; aatomid, aineosakesed ❏ Makro - universum, astronoomia Makrofüüsika ❏ Täht koosneb gaasist (vesinik, mis muutub heeliumiks), mis põleb . Täht koosneb vesinikust, tuumareaktsiooni käigus muutub heeliumiks, mida aeg edasi, seda raskemad elemendid tuumareaktsioonide käigus tekivad (kuni rauani) ❏ Kui gaas saab otsa ja paisub, siis tekib punane hiid ❏ Punases hiius hakkab heelium põlema, muutub valgeks kääbuseks (täht, kus lihtsamad elemendid on ära kasutatud) või toimub supernoovaplahvatus (täheplahvatus, kus võivad tekkida raskemad elemendid) ❏ Supernoovaplahvatusega võib tekkida neutrontäht, mis koosneb ainult neutronitest ❏ Kui on tugev supernoovaplahvatus, siis tekib must auk- kõik koondub ühte punkti ❏ Gravitatsioon ja reaktsioonide jõud on tasakaalus (alguses), ku...
1.Termodünaamiline keha. Termodünaamilises Tehniline töö loetakse positiivseks td keha rõhu süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub vähenemisel ning negatiivseks rõhu suurenemisel. energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul 17.Faasimuutuse diagrammid. Sõltuvalt tingst (rõhk, juhtudel tdk veeaur. temp.) võib aine olla e...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr Puhta vedeliku küllastunud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil (6F) Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19,03 SKEEM Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mille juures tema küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurustumissoojuse. Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega. Seejärel ko...
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 6 Puhta vedeliku küllastunud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil Üliõpilane Kood Töö teostatud .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mille juures tema küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurustumissoojuse. Aparatuur. Koosneb ele...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 6 Töö pealkiri Puhta vedeliku küllastatud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 23.03.2011 TÖÖÜLESANNE Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. APARATUUR Koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks. Termomeetri tasku on täidetud alumiiniumpulbri suspe...
ÜLESANDED PUMBAD JA VENTILAATORID Ülesanne 1 , imemiskõrgus 5,5m ja toru läbimõõt 100mm. Lähteandmed: Leida: Valemid: kus Lahendus: Ülesanne 2 , imemiskõrgus 5,5m, toru läbimõõt 100mm, imemistoru pikkus 10m, =0,025, sõela takistustegur , põlve takistustegur Lähteandmed: L=10m =0,025 Leida: Valemid: kus Lahendus: Ülesanne 3 , imemiskõrgus 7,5m, toru läbimõõt 150mm, imemistoru pikkus 10m, =0,05, sõela takistustegur , põlve takistustegur , rõhk vee pinnal 200kPa. Lähteandmed: => L = 10m = 0,05 = 200kPa = 1 000 kg/ Leida: Valemid: Lahendus: Et pumbas ei tekiks kavitatsiooni (nähtus, kus ve...
Termodünaamika on teadus erinevate energialiikide muutus S= S2- S1 = s1s2 dQ/ T [J/(kg*K)]. Entroopia on vastastikustest muundumistest. Termodünaamika hõlmab ekstensiivne suurus. Entroopia kui olekufunktsiooni väärtuse mehaanilisi, soojuslike, elektrilisi, keemilisi, elektromagnetilisi ja määravad kaks meelevaldset olekuparameetrit. Gaasi entroopia muid nähtuseid. Tehnilise termodünaamika põhi ülesanne on väärtus normaaltingimustel loetakse nulliks. teoreetiliste aluste loomine, soojusmootorite, soojusjõu seadmete, soojus transformaatoritele. 4. Isohooriline protsessiks nim. sellist protsessi, kus Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, termodünaamilise süsteemi soojuslikul mõjutamisel selle maht mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga ei muutu. (v=const, dv=0). p1v1=RT1; p2v2...
SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED 1. Termodünaamiline keha e. töötav keha. Termodünaamilises süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul juhtudel tdk veeaur. Töötava keha olekuparameetrid. Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku. Intensiivseteks nim. selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp. Aditiivseteks e. ekstensiivseteks termodün parameetriteks on parameetrid, m...
SOOJUSÕPETUSE MÕISTED · Absoluutne niiskus--suurus, mis väljendab veeauru hulka grammides ühe kuupmeetri õhu kohta. · Agregaatolekud--aine tahke, vedel ja gaasiline olek. · Amorfne aine--tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja millel on omadus voolata. Füüsika seisukohalt on amorfne aine üliväikse voolavusega (suure sisehõõrdega) vedelik. · Anisotroopia--monokristallide põhiomadus, mis seisneb selles, et tänu molekulide paiknemise kindlale korrale sõltuvad aine füüsikalised omadused suunast. · Aurumine--faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse. · Avatud termodünaamiline süsteem--kehade kogum, mis on soojusvahetuses nii omavahel kui ka väljaspool kogumit asuvate kegadega. · Difusioon--nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. · Entroopia--makroskoopiline suurus, mida kasutatakse ternodünaamikas teise printsiibi kvantita...
Aine ehituse alused Aine olekud (sarnasused ja erinevused) Erinevalt gaasidest ja vedelikest, , avaldavad tahked ained vastupanu deformatsioonile. Aga vedelatel ja tahketel faasidel on näiteks kindel ruumala, see puudub gaasidel. Gaasidel ja vedelikul puudub kindel kuju Veeaur õhus- väiksem õhuauru tihedusest, seetõttu tõuseb aur maapinnalt üles ning seguneb õhuga-tekib aur, veeauru hulk sõltub temperatuurist, kõrgemal temperatuuril on rohkem veeauru Õhuniiskus- veeauru olemasolu igapäevase elus ongi õhuniiskus Küllastunud ja küllastumata aur- kui õhus on nii palju veeauru kui üldse võimalik, on tegemist küllastunud veeauruga, see sõltub temperatuurist, kui õhus ei ole nii palju veeauru kui on võimalik Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt- ühes kuupmeetris sisalduv veeauru mass, veeauru osarõhu ja temaga samal temperatuuril küllastunud veeauru osarõhu suhe. Kastepunkt on temperatuur, milleni õhk või gaas peab jahtuma, et temas si...
Soojustehnika eksamiküsimused. Aroni nägemus soojuse eksamist, ei vastuta õigsuse eest ja osad joonised ja asjad puudu ka. 1. Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ? Soojusthenika teadusharu, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi, kusjuures on rakendusteadus. Alused rajanevad termodünaamikal ja soojuslevil. ST tegeleb soojuse tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega külmutustehnika. Termodünaamika Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2. Energia mõiste ja mõõtühikud? Energia objekti töövõime, töövaru, s.t. kehade võime panna tööle teisi kehi. Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid. Taastuvad ja mittetaastuvad energiavarud. Primaare...
Soojustehnika eksamiküsimused. Aroni nägemus soojuse eksamist, ei vastuta õigsuse eest ja osad joonised ja asjad puudu ka. 1. Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ? Soojusthenika teadusharu, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi, kusjuures on rakendusteadus. Alused rajanevad termodünaamikal ja soojuslevil. ST tegeleb soojuse tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega külmutustehnika. Termodünaamika Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2. Energia mõiste ja mõõtühikud? Energia objekti töövõime, töövaru, s.t. kehade võime panna tööle teisi kehi. Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid. Taastuvad ja mittetaastuvad energiavarud. Primaare...
Bioenergeetika Anname gaasile võimaluse paisuda, vähendades Termodünaamika üldmõisted koormust. Gaasi ruumala suureneb V võrra ning Termodünaamika teadus, mis uurib eri energiavormide ta teeb seetõttu tööd koormuse tõstmiseks h vastastikuseid üleminekuid erinevates füüsikalistes ja keemilistes protsessides. Termodünaamika uurimisobjekt võrra. Seda tööd nimetatakse gaasi paisumistööks ja on süsteem. Süsteem meid huvitav universumi osa, mis on see avaldub w=P V , kus P on ülejäänust eraldatud reaalsete või mõtteliste piiridega. Süsteemid liigitatakse ülesehituse ja koostise alusel: välisrõhuga võrdne gaas...
MEDKEEMIA. Juha Ehrlich I BIOENERGEETIKA Rakus toimub palju keemilisi reaktsioone, mis on omavahel seotud ja mille üheks ülesandeks on organismi varustamine energiaga. Tänu nendele reaktsioonidele on elutegevus võimalik. 1. termodünaamika põhimõisted: Termodünaamika — teadus soojusnähtustest ja energiavormide vastastikusest üleminekust (energiaülekanded, -muutused, -kaod). Süsteem — termodünaamika uurimisobjekt. Meid huvitav osa universumist, mis on eraldatud füüsikaliste või mõtteliste pindadega. Nt. 1 l õhku või inimene. Süsteemid võivad olla: 1. Homogeensed — punktist punkti liikudes süsteemi koostis ja omadused ei muutu või muutuvad sujuvalt. Puuduvad füüsikalised eralduspinnad. Nt. suhkrulahus. 2. Heterogeensed — koosnevad homogeensetest osadest, mida nimetatakse faasideks. Faasid on üksteises...
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad 3. Katla mõi ste ja põhitüübid 4. Kollete tööd iseloo m u st av a d näitajad 5. Katla sooju s bilan s s 6. Sooju sk a d u katlast väljuvate gaa sid e g a 7. Sooju sk a d u ke e milis elt mittetäielikust põle mi s e st 8. Sooju sk a d u m e h a a nilis elt mittetäielikust põle mi s e st 9. Sooju sk a d u katla välisjahtumi s e st ja slaki füüsikalis e sooju s e g a . 10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus 11. Kihtkolde d 12. Ke evkihtkold e d 13. Kamb e rk old e d Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõl...
1.Termodünaamika ( termodünaamiline süsteem, sise- ja väliskeskkond. Süsteemide liigitus )..........2 2.Termodünaamilise keha termilised ja energeetilised olekuparameetrid (nende mõõteühikud, tähistused).............................................................................................................................................. 2 3.Absoluutse rõhu, alarõhu ja ülerõhu mõiste....................................................................................... 3 4.Termodünaamiline tasakaal (tasakaalne süsteem ja protsess, tagastatav ja tagastamatu protsess)....3 5.Ideaalgaaside mõiste ja ideaalgaaside põhiseadused.......................................................................... 3 6.Ideaalse gaasi termiline olekuvõrrand(a) ( võrrandi kolm kuju N: pv=RT jne ..) (universaalne gaasikonstant)...................................................................................................................................
AATOMIKS nim. väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Aatomite puhul ei kehti klassikalise mehaanika seadused ning seega tuleb aatomite kirjeldamiseks tuleb kasutada kvantmehaanika mõisteid. AATOMFÜÜSIKA on füüsika haru, mis tegeleb üksikute aatomite uurimisega. Varem peeti termineid aatomifüüsika ja tuumafüüsika sünonüümideks, kuid tegelikkuses keskendub tuumafüüsika aatomi tuumas toimuvate protsesside uurimisele samal ajal kui aatomifüüsika põhiliseks uurimisvaldkonnaks on aatomi elektronkate, selle moodustumine ja käitumine erinevates ergastatud olekutes. AATOMILASER on aatomitest koosneva koherentse osakeste kiire allikas. AATOMISPEKTER on isoleeritud aatomi kiirgusspekter või neeldumisspekter, mis on tingitud aatomite üleminekust ühelt elektronkatte olekust tulenevalt energiatasemelt teisele. AATOMIPEKTROSKOOPIA ehk ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
